Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhtumikirjeldus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas hindab tahtejõudu pingetaluvust muutumisvalmidust?
  • Millisena hindab ise oma toimetuleku ressurssi?

  • Üldine info
    Nimi: Maria
    Vanus: 35
    Üldine majanduslik olukord: keskmisest halvem
    Perekonnaseis : lahutatud
    Usulised veendumused: puuduvad
  • Probleemi olemus ja selle lahendamise katsed
    Klient tuli murega, et ta vajab abi lastega toimetulemisel. Ta rääkis, et tema peres kasvab kaks last, kellest vanem on nelja- aastane ja noorem pooleteiseaastane. Mure on vanema lapse pärast. Laps on 4-aastane, tal puudub eakohane kõne, on kohati agressiivne (ta lööb ja hammustab teisi lapsi). Teiste lastega koos mängida ei soovi, samuti puudub tal eneseväljendamise oskus. Maria rääkis, et õpetaja sõnul ei huvitu laps ka lasteaias läbiviidavatest õppetegevustest. WC- toimingutes vajab laps alati abi. Ise söömisega saab kuidagimoodi hakkama. Riietumisel vajab abi. Nii Maria kui õpetajad on märganud, et laps ei saa kasutada korraga kahte kätt, puudub käte koostöö. Peale selle on laps hästi kange iseloomuga , trambib jalgadega ja kisab niikaua kui oma tahtmist saab. Kasutab ainult väljendeid „ei“ ja „ei taha“. Probleemid lapsega on esinenud juba alates sündimisest ning kasvavad koos lapsega. Klient on eelnevalt konsulteerinud lasteaias õpetajaga. Koos on proovitud nii kodus kui lasteaias lapsega läbi viia sarnaseid tegevusi, kehtestada sarnaseid reegleid. Koostöös kodu, lasteaia ja logopeediga on välja mõeldud ja proovitud erinevaid mänge ja harjutusi nii kõne kui sotsiaalsete oskuste arendamiseks . Kohtumist logopeediga ootab laps alati ning läheb temaga meeleldi kaasa. Peale logopeediga kohtumist on laps alati rõõmus .
  • Elutingimused ja elukvaliteedi näitajad
    Pereelu
    Maria läks laste isast lahku umbes aasta tagasi.
    Rahaline olukord
    Ei ole hea, kuid lastel millestki olulisest puudust ei ole.
    Rahulolu tööga
    Oma tööga on Maria rahul. Töökoht tähendab talle raha teenimise võimalust ja vaheldust. Ta ei oska veel öelda, kui kaua ta seda tööd teha soovib. Oma ametiga on Maria sedavõrd praegu rahul, et ta saab teenida pere elatamiseks rahalisi vahendeid. Maria sõnul on töölkäimisest niipalju kasu, et ta saab natukenegi kodust välja. Heaks ei pea ta tööleminekut laste seisukohalt. Lastele jääb tööl käies aega vähem. Sellise eluga ei ole rahul poeg.
    Vaba aja veetmise võimalused
    Kogu oma vaba aja veedab lastega.
    Toetajad probleemide puhul
    Sõbrannaga saab rääkida.
  • Psüühilise ja kehalise seisundi üldhinnang
    Valdavad emotsioonid
    Masenduses , väsinud.
    Taiplikkus, keskendumisvõime
    Saab aru, et on abi vaja.
  • Kliendi välimus ja käitumise iseärasused
    Näoilme
    Valdavalt tõsine. Käitumise iseärasusi ei märka.
  • Kliendi enesehinnang
    Kuidas hindab tahtejõudu, pingetaluvust, muutumisvalmidust?
    Tahtejõudu on, pingetaluvus on nõrk. Maria on valmis muutusteks.
    Enesehinnang kooskõlas või lahkuminev kaasinimeste arvamustest?
    Kohati lahkuminev, kohati kooskõlas kaasinimeste arvamusega.
    Millisena hindab ise oma toimetuleku ressurssi?
    Ise hindab rahuldavaks.
  • Kliendi raskuste arengulised tegurid
    Ootamatutest muutustest tingitud asjaolud
    Umbes aasta tagasi läks Maria laste isast lahku
  • Kaitsemehhanismid
    Kas klient kasutav regressiooni, allasurumist, probleemide eitamist, märtri mängimist, ratsionaliseerimist, eneseirooniat, huumorit jt kaitsemehhanisme
    Ei eita probleemi, kuid loodab, et see möödub kiiresti.
  • Eluohtlikkus
    Ei tundu endale ega teistele ohtlik.
  • Inimsuhted ja nendega rahulolu
    Laste isaga ei suhtle üldse, lastega paistavad suhted sõbralikud ja korras.
    Soovitasin kliendile väiksema lastekollektiivi või tugiisiku peale mõelda ning psühholoogi poole pöörduda. Klient hakkas üsna ruttu asjaga tegelema, võttis lasteaiast lapse iseloomustuse ja pöördus abi saamiseks soovitatud kohta.
  • Juhtumikirjeldus #1 Juhtumikirjeldus #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor annelile Õppematerjali autor
    Klient tuli murega, et ta vajab abi lastega toimetulemisel. Ta rääkis, et tema peres kasvab kaks last, kellest vanem on nelja- aastane ja noorem pooleteiseaastane. Mure on vanema lapse pärast.

    Sarnased õppematerjalid

    Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
    33
    rtf

    Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

    LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.

    Ühiskond
    Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
    65
    doc

    Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

    SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

    Avalikud suhted
    Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused
    37
    pdf

    Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused

    Esmaabi 1. Millisel numbril tuleb helistada abi kutsumiseks Eestis? 112 2. Kui pika ajaga tekivad vereringe seiskumise korral pöördumatud muutused ajus ilma elupäästva esmaabita õhutemperatuuril 15-25 kraadi? 5 minutit 3. Kuidas tegutseda, kui leiad elumärkideta inimese? Hingamisteede vabastamine; Hingamisfunktsioonide kontrollimine ja kunstlik hingamine; Vereringe taastamine; Külili püsiasend 4. Mis on osaliselt suletud hingamisteede kindlaks tunnuseks? Häälega hingamine 5. Mis on soovituslik kunstliku hingamise ja südame kaudse massaaži vahekord elustamisel? Elustamise rütm on 2:30 s.t. 30 kaudse südamemassaaži vajutuse järel tehakse kaks puhumist. 6. Mida teen kuumavee põletuse puhul? Eemalda kiiresti riided põletuse kohalt, siis jahuta keha (kasuta vajadusel leiget vett); Jahuta kiiresti nahka jaheda veega. Vesi ei tohi olla jäine, eriti kui põletuskahjustus on suurematel pindadel. Võib kaasuda alajahtumine. Isegi lühikese viivitamise tulemuson see,

    Kategoriseerimata
    Arengupsühholoogia loeng
    68
    docx

    Arengupsühholoogia loeng

    Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) ­ Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) ­ tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon

    Arengupsühholoogia
    Perevägivallast
    52
    odt

    Perevägivallast

    Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää

    Kirjandus
    Arengupsühholoogia
    524
    doc

    Arengupsühholoogia

    Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

    Arengupsühholoogia
    Nõustamispsühholoogia
    42
    doc

    Nõustamispsühholoogia

    Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik

    Psüholoogia
    Lastekaitse seaduse hindamine
    103
    pdf

    Lastekaitse seaduse hindamine

    Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp

    Sotsiaalse analüüsi alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun