Turvas mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Turvas on kogu lasundi ulatuses hästi lagunenud, kõrge mineraalainete- (tuhasus ülaosas üle 10%) ja lämmastikusisaldusega, mõõdukalt kuni nõrgalt happelise reaktsiooniga (pHKCl 5,0-6,5, toorhuumuslikel mätastel ka happelisem). Veerežiim: erinevalt päris-madalsoodest toimub lodus soostumine läbivoolulise toiterikka veega, kõrge veeseis püsib mätastevahelistes lohkudes pikemat aega ja ainult kestvalt kuivadel perioodidel laskub mõnekümne sentimeetri sügavusele.

Metsabotaanika

0

Turvas - *niiskuse ja hapnikuvaeguse tõttu osaliselt lagunemata,jäänud taimejäänustest tekib sete *turvas koguneb,kui taimse materjali lagunemise jaoks pole tingimused soodsad-vesi külm, hapniku vaene ja happeline vesi soo definitsioon eestis- *kui on üle 30cm turvast *soode areng algas u 10000 aastat tagasi põhilised soostumise viisid- *veekogu hakkab kinnikavama(järv) *mineraalmaa soostumine soid liigitatakse toitumise järgi-

Põhjavesi, karst, soo

1

Turvas on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku

Eesti energiamajandus

0

Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks, Turba varu Eestis on väga suur, asume turba tekkeks soodas kliimas - niiskete ja soojade atlantiliste atmosfäärihoovuste mõjusfääris, mis tagab selle maavararessursi pideva juurdekasvu umbes 0,9 mm aastas, muutes ta niiviisi isegi taastuvaks maavaraks.

Maavarade referaat "Turvas"

1

Turvas on loodusvara, mis tekib turbasambla taimejäänuste osalisel lagunemisel. Eosla on kotjas moodustis, milles valmivad eosed.

Taimede mitmekesisus

1

Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline sete, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest.

Turvas

1

Turvas on taimejäänuste mitte täielikul lagunemisel liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes tekkinud orgaaniline sete.

Hoonete konstruktsioonid - kliima

1

Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks.

Taastumatud loodusvarad

1

Turvas on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist.

Taastumatud loodusvarad

0

Turvasmuld on tekkinud maismaa soostumisel kamar- või leetmullast või veekogu kinnikasvamisel. Turvasmullad katavad Eestimaast 23,2%,need mullad on levinud kõikjalkuid eriti edela-,lääne- ja kirde-eestis. Põllu ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad enamasti kuivendamist.

SOOTEADUS

0

Turvastunud leet - gleimullad on liigniisked ning metsakõduga turvastunud (10–30 cm), lähevad üle leede- ja gleistunud leedemuldadelt leede-gleimuldadeks ning need omakorda rabamuldadeks. Need mullad on Eesti happelisimad ning kõigi nende profiili iseloomustab nõrgkivi.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

0

Turvas on hästi lagunenud, sisaldades palju mineraalaineid, reaktsioon veidi happeline( pH KCl 5,0 kuni 6,5). Vesi püsib enamasti kogu aja reljeefi madalamatel osadel ja vaid kestvate kuivadega võib taanduda mõnekümne sentimeetri sügavusele.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Turvastumine – liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus.

Mullateaduse eksam

0

Turvas on enamasti keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8-6,5). Veerežiim: alaliselt veega küllastunud, põhjaveelise toitumisega, üleujutatav.

Metsabotaanika

0

Turvasmullad - üheltpoolt koosneb turvas orgaanilisest ainest, mis suure eripinna tõttu seob hästi rasmetalle, teisalt on aga turvas happelise reaktsiooniga ning turvasmuldades on suur puudus mineraalsetest elementidest.

Muld kui ressurss, muldade kaitse

0

Turvasmullad on harimisõrnad ega talu intensiivset harimist. Seetõttu tuleks neid harida mitte sügavamalt kui 5...7 cm. Kui kevad juhtub olema sademetevaene, siis harida õhemalt ja märja kevade korral sügavamalt.

Maaviljeluse konspekt eksamiks

0

Turvasüsteem - 667 € -667 € -667 € -667 € -667 € Raamatupidamine* -767 € -770 € -771 € -772 € -768 € Ruumi rent 0€ 0€ 0€ 0€ 0€ Kommunaalmaksed -193 € -192 € -386 € -384 € -385 €

Äriplaani arvutus

0

Turvas maavarana on lihtsast energeetikatoormest siiski mitmepalgelisem. Suurt osa sellest kasutatakse väetise- või aiandusturbana - komposti koostisosana, kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana.

Turvas

0

Turvastumine – lagunemata taimejäänuste rohke (>10 cm) kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks.

Pedosfäär

0

Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostuvate või soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis.

Turvas

0

Turvas – osalt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostunud muldade ja soomuldade veerohkes ja hapnikuvaeses pindkihis.

Metsabotaanika

0

Turvas on suure veesisaldusega aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, sisaldab alati lämmastikku, fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid.

Turvas

0

Turvas - > pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit -> grafiit Eestis ei ole kivisütt! Mereliste vetikate moondumisel tekib kivisöe asemel nafta ja maagaas.

Maateadus alused

0

Turvastumine - liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul.

Mineraloogia kontrolltöö

0

Turvasmullaks on turbalasundi bioloogiliselt aktiivne pindmine kiht, mis on läbi põimitud elusatest taimejuurtest ja on taimedele peamiseks toitebaasiks.

SOOTEADUS

0

Turvaseks on arukas ja ohutu käitumine; see tähendab armastust, hoolt ja austust enda ja oma partneri vastu; see tähendab HIV-nakkuse ennetamist.

Miks on Eestis nii palju HIV-sse haigestunud noori ?

0

Turvastumine – või ei toimu üldse, sisaldavad lagunemata taimejäänuste rohke mullad rohkelt vees lahustuvaid kuhjumine mulla pindmises soolasid.

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

0

Turvas on taimejuurte ulatuses vähese mineraalainetesisaldusega, tugevasti happelise reaktsiooniga pHKCl 2,3-3,6 ja madala küllastusastmega.

Metsabotaanika

0

Turvas on sete, mis kujuneb soodes surnud turbasambla ja teiste rabataimede osakestest, kus need hapnikuvaegusel vees ei lagune täielikult.

Energiaallikad

0

Turvas - küttematerjal, keemiatööstuse tooraine, - Kasvab nii varjus kui ka valguse käes tervistavad vannid, kariloomade allapanekuks.

Sammal-, sõnajalgtaimed ja okaspuud

0

Turvas allapanuna on väga happeline ega sobi enamiku taimede väetamiseks eelnevalt neutraliseerimata; oma olemuselt on selline sõnnik külm.

KÕDUSÕNNIK

0

Turvas on veekogudes kasvanud taimestiku surnud ja põhja settinudosised, mille vanust loetakse sadade ja tuhandete aastatega.

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

0

Turvas – tekib taimejäänuste massilisel kuhjumisel ja osalisel kõdunemisel küllaldase vee ja vähese õhu tingimustes.

Põhivara õppeaines “ Ehitusgeoloogia “

0

Turvasmuldadel 0 - 25%) Avaldub taimede erinevas rahulsamises Difusioon- kokkupuutuvate gaaside teineteisesse kasvutingimuuste suhtes.

Mullateaduse I kontrolltöö spikker

0

Turvas on Eesti üks väärtuslikemaid maavarasid: maailmas on vähe riike, kus teda leiduks sama palju kui meil.

Taimed

-1

Turvas on soos liigniiskes keskkonnas hapniku puuduliku juurdepääsu ja taimejäänuste mittetäieliku lagunemise tagajärjel tekkinud taimse päritoluga mass, mille kuivaines on mineraalainte kuni 50%. Turba omadused ja viljelusväärtused sõltuvad suurel määral turba tüübist, liigist ja lagunemisastmest.

Kuivendus

0

Turvas - alusturvas Esimene puurkaev 1967.aastal loodi eestis esimene mineraalvee puurkaev firma värska poolt.

Maavarad, nende teke ja kasutamine

0

Turvas on leidnud ka mõningat kasutamist keemiatööstuses turbakoksi, söödapärmi ja vaha tootmisel.

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

0

Turvastumine – lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.

Pedosföör

0

Turvastumine – nim. pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist.

Pedosfäär

0

Turvas on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Puistud hõredad, jändrikud, domineerivad männid.

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

0

Turvase tingimused on happelised ja anaeroobsed, ei saa taimed niiskuses täielikult laguneda ning tekib turvas.

Orgaaniline keemiatööstus Eestis

0

Turvastumine - Liigniiskes keskkonnas lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale.

Pedosfäär

0

Turvaseksi – alaste, HIV/AIDSi ja STLH teemaliste trükiste valmistamine, paljundamine ja levitamine.

HIV/AIDS ennetus

0

Turvastuminne - lagunemata taimejäänuste rohke kuhjamine mulla pindmises horisondis veerohkeskeskkonnas.

Pedosfäär

0

Turvastumine – taimse orgaanilise aine kogunemine mulla pindmises horisondis liigniiskuse turba kujul.

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

0

Turvas on tööstuslikult tähtis paljudes riikides, nende hulgas ka Eestis, Soomes ja Iirimaal.

Orgaaniline keemiatööstus Eestis

0

Turvas - -> elektri tootmine • Põlevkivi --> elektri tootmine • Puit --> soojuse tootmine.

Energiamajandus

0

Turvas - kütteturvas 2) Ehitusmaterjalid: Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi.

Maavarad

0

Turvas on osaliselt lagunenud taimne materjal, mis on eraldatud veega küllastatud rabadest.

Heitvee käitlemise alternatiivsed meetodid üksikmajapidamistes

0

Turvaseksi järgimine on üks kindlamaid võimalusi mistahes sugulisel teel levivast haigusest hoidumisel.

Papilloomviirused

0

Turvastumine - turba teke muldades, kus veega üleküllastuse juures orgaaniline aine ei lagune.

Litosfäär

0

Turvas on polükomponentne, polüdispersne, polükolloidne ja kõrgmolekulaarne süsteem.

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

0

Turvas - Lõpuni lagunemata orgaaniline aine, õhku on mullas vähe, ei lagune lõpuni.

Geograafia eksam

0

Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine.

SOOTEADUS

0

Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.

Kivimid, mineraalid

0

Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest.

Mullateaduse eksam

0

Turvasüsteem – kaugjuhitav terviksüsteem, mis ühendab mitmesuguseid andureid: näiteks

Huvitav ettevõte

0

Turvas on Eesti üks olulisemaid maavarasid, mille kasutamiseks on vaja luba.

Alternatiivsed energiaallikad (essee)

0

Turvasmuld - sõltub turba lagunemisest, siis taimel parem toitaineid omastada.

Agronoomia

0

Turvas – vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont.

Pedosfäär

0

Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede kasvupinnasena.

Kivimid, mineraalid

0

Turvas on enamasti hästi lagunenud ja tema tüsedus keskmiselt 1 m.

Viidumäe looduskaitseala

0

Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete.

Sooteadus eksam

0

Turvas – eesti soostumus on 22,3%, turbavarusid kokku 2,37mrd t.

Maateadus alused

0

Turvas biopuhastites - Vähelagunenud rabaturvast kasutatakse ka reoveepuhastis.

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

0

Turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised.

Taimeökoloogia iseseisev töö

0

Turvas maavarana on lihtsast energeetikaatomitest siiski mitmepalgelisem.

Maavarade referaat "Turvas"

0

Turvas on tekkinud erinevate taimede jäänuste ladestumisel.

Biosfäär

0

Turvas on hinnaline loodusvara, mida kasutakse kütte-, alus-

Tartumaast kokkuvõte

0

Turvast on võimalik kasutada ka kompostkäimlates suvilates.

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

0

Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb.

Eesti soode monitooring

0

Turvas – veelembelise taimestiku poollagunenud jäänus

Geoloogia alused (täiendatud)

0

Turvas - soomulla horisont, vee ja orgaanilise aine rikas

Muldade liigid, tähtsus ja mõisted

0

Turvas on üks nooremaid tahkeid orgaanilisi maavarasid.

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

0

Turvasmullad on harimisõrnad ega talu intensiivset harimist.

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

0

Turvas - - kütte- ja väetisturvas Ehitusmaterjalid

Eesti Maavarad

0

Turvas – 1 Gt, lubatud kaevandada 31 PJ aastas.

Loodusvarade ammendamine

0

Turvas on halvasti lagunenud ja toitainetevaene.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Turvas on ka tähtis keemiatööstuse tooraine.

Vetikad ja samblad

0

Turvas on väga oluline energeetiline maavara.

Keemia mõisted

0

Turvas - ammoniaakväetis, põhukompost jt.).

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

0

Turvas on pehme ja kergelt kokkusurutav.

Orgaaniline keemiatööstus Eestis

0

Turvas on lagunemata orgaaniline aine.

Ökoloogia konspekt

0

Turvas – poollagunenud taimne mass.

Õppimiseks geograafia kontrolltööks

0

Turvast on koksistatud ja gaasistatud.

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

0

Turvas - orgaaaniliselt rikas aine.

Pedosfäär

0

Turvas – soomuldade lähtekivim.

Mullateaduse eksam

0

Turvas on ehitise alusena nõrk.

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

-1

Turvasmuld on tekkinud maismaa soostumisel kamar- või leetmullast või veekogu kinnikasvamisel. Turvasmullad katavad Eestimaast 23,2%,need mullad on levinud kõikjalkuid eriti

Sooteadus

-1

Turvas - paljudele viskidele iseloomulik nüanss - on väga võimas ja püsiv, mida on raske mitte tajuda.

Teraviljaviski

-1

Turvas on Reeglina tehakse mitu lugemit ja võetakse halvasti lagunenud ja toitainetevaene.

Materjalid metsanduseks

-1

Turvas on levinud kosmopoliitselt kogu Maal, kuid nad puuduvad Kaug-Põhjas ja kõrbetes.

Turvas

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti