KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas (näit. kliimamuutuste stsenaariumide modelleerimine), raske või eetiliselt lubamatu. Modelleerimisele sarnane on analoogide meetod uurimismeetod, milles ühe eseme või nähtuse kohta saadud teadmised omistatakse teisele, vähem uuritule. Analoogiast võivad lähtuda teaduslikud hüpoteesid. 5) Proovialade meetodid, näit. kvadraatide meetod. Endla Reintam, 2008/2009 9 Taimkatteüksus Kvadraadi pindala (m2) mets koos puurindega 200500 metsa alustaimestik 50200 rohumaa (niit) 50100 (1025) umbrohukooslus 25100 samblad 14
Tähtis roll on analüütilisi meetodeid kasutaval logistikal. Tulemuslik transpordi, ladude ja varude juhtimine pole üldjuhul võimalik kasutamata arvutusmeetodeid, modelleerimist, simu- leerimist ja optimeerimist. Arvutuslikud meetodid on asendamatud ja aitavad langetada eelkõige taktikalisi ja strateegilisi otsuseid. 1 Logistika ülesanded ja missioon 13 Olulise osa logistika ja tarneahela juhtimise sisust moodustab protsessi- ja operatsiooni-
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1
4 Eesi Säästva arengu seadus seadus, mis sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused 2.5 Säästev Eesti 21-2005 arengustrateegia, tegevusssuunad eesti jätkusuutlikkuse tagamiseks (mida tuleks teha, erinevad teed ja lahendused) 2.6 Eesti keskkonnastrateegia 2.7 Eesti keskkonnastrateegia 2030 arengustrateegia, mis lähtub Säästev Eesti 21 põhimõtetest ja on katusstrateegia kõikidele keskkonna valdkonna arengukavadele 4. Keskkonna korralduslikud ja süsteemanalüüsi meetodid ja vahendid 5.1 Strateegiline keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju strateegiline hindamine (lühendatult KSH) on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva tegevuse keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine. KSH oluline osa on üldsuse kaasamine ja teavitamine selle eri etappides. KSH tuvastab, kas uue ruumilise planeeringu või arengukava elluviimine võib kaasa tuua olulist ja/või
Kanalisatsioon Kanalisatsioon on ehitiste, torustike ja seadmete süsteem olme- ja tootmisreovee ning sademevee kogumiseks, ärajuhtimiseks ning kahjutukstegemiseks nii, et ei reostataks keskkonda ega ohustataks inimeste ega loomade tervist. Üldmõisted: · Sisekanalisatsioon, kuhu kuuluvad hoonetes paikenvad reoveeneelud ja torustik vee juhtumiseks väliskanalisatsiooni · Väliskanalisatsioon saab alguse kohe hoone välisseinast. On heitvee kogumiseks ja juhtimiseks puhastusseadmesse · Puhastusseadmed reovee puhastamiseks koos väljalasuga vee juhtimiseks veekogusse Sisekanalisatsioon Olme- ja tootmisreovee ning sademevee vastuvõtmiseks ja ärajuhtimiseks ehitatakse hoonetesse sisekanalisatsioon. Olenevalt hoone otstarbest ja erinõuetest eristatakse järgmisi süsteeme: Olmereovee süsteem vee ärajuhtimiseks reoveeneeludest (potid, valamud, vannid).
majandustegevusest (peamiselt energia tootmisest). CO2 vabaneb fossiilsete kütuste põletamisel. o Metaan (CH4) on värvusetu, lõhnatu ja õhust kergem gaas. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mis arvatakse tekitavat 20% kasvuhooneefektist. Metaani põhilised antropogeensed allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi (maagaasi) tootmine ja jaotamine. o Dilämmastikoksiidi (N2O) osatähtsust kasvuhooneefekti tekitamisel globaalse kliimamuutuse tasandil hinnatakse 6% le. Põhiline inimtegevusega seotud dilämmastikoksiidi allikas on lämmastikurikaste väetiste kasutamine põllumajanduses. o Fluoreeritud gaasid ehk Fgaasid (HFCS, PFCS, SF6) eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning
Kõik kommentaarid