Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kivimid, mineraalid (0)

1 Hindamata
Punktid

Koostajad: Pillemai  Pihlak
           Aivo  Joost
MINERAAL

Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja 
enamasti kristallilise struktuuriga loodus-
likult esinev  anorgaaniline tahke aine.

Mineraale eristab kivimitest  see, et neil on kindel või kindlates 
piirides muutuv keemiline koostis

Kivimid koosnevad  mineraalidest

Mineraal peab esinema  looduses. 
Näiteks tööstuslikult toodetud teemante ei loeta mineraalide hulka 
kuuluvaiks.

Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja 
nende ühenditest, mida hoiavad koos keemilised sidemed.
KIVIM  

Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev 
kogum.

Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul.

Kivimitest koosneb  maakoor  ja vahevöö.

Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest 
mineraalist. 

Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma:  tardkivimid
settekivimid ja  moondekivimid .

Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks betooni).
ASBEST

Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga 
mineraale

Keemiline valem- H2Mg3Si2O9

Asbest on kuumusele ja keemilisele töötlusele 
vastupidav kiuline  silikaat , hea mehhaaniline 
tugevus,  tulekindluselastsus , vähene elektri- ja 
soojusjuhtimine ,hea kiu haakuvus sidematerjalidega 

tihke  struktuur, vees lahustumatu. 

Värvus hallikas

20.sajandi alguseni on seda kasutatud 
teksti litööstuses ja paberitööstuses, samuti ka 
ehituses

Suurimaks asbestitootjaks on Venemaa, järgnevad 
Hi na Kasahstan ja  Kanada
PÄEVAKIVI

Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate 
mineraalide rühm. 

Keemiline valem- M[Al(Al,Si)3O8] 

Peaaegu kõik tardkivimid sisaldavad päevakive.

Päevakivid on enamasti valget värvi. Grani dile 
punaka  tooni  andev  kaaliumpäevakivi on värvunud 
punaseks tänu lisanditele. 

Kergesti lõhenev

Päevakivi on tavaline lähteaine  keraamika  ja 
geopolümeeride tootmisel. Geoloogias ja 
arheoloogias kasutatakse päevakivi 
termoluminestsentsdateerimisel ja optilisel 
dateerimisel

Päevakivitootja Itaalia, Türgi, Hi na ja Tai. 
KAOLIIN

Esimene sünteesitud 
alkaloid

Keemiline valem- 
H2Al2Si2O8 H2O 

Füüsikaline olek, väliskuju- 
valge  pulber

Kaoli n on vees 
mittelahustuv

Puhtal kujul kaoli ni Eestis 
ei leidu Näiteks puhast 
valget savi tuntakse 
kaoli ni nime all 
TURVAS

Turvas on mittetäielikult 
lagunenud taimejäänustest 
koosnev konsolideerumata 
sete.

Turvas moodustub liigniiskes 
keskkonnas, ni ske ning 
mõõduka kuni  jaheda  
temperatuuriga aladel, 
Peamiselt kõrgetel  laiustel
Näiteks Venemaal, Kanadas, 
Skandinaavias, aga ka Eestis. 

Turvas on  maavara , mida 
kasutatakse kütuse ning 
taimede kasvupinnasena. 

Moodustumistingimuste järgi 
eristatakse madalsooturvast 
ja rabaturvast
KIVISÜSI

Kivisüsi on süsinikurikas 
kaustobioliit. 

Sisaldavad  erineval  hulgal 
süsinikuühendeid.

Värvuselt must või hallikasmust 

Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste 
hulka ning on tähtis maavara. 

Tekib taimse materjali mattumisel ja 
mittetäielikul lagunemisel. Enam-
vähem  samast  materjalist koosnevad 
ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. 

Kivisüsi on valdavalt maismaalise 
tekkega, kuid esineb ka  merelise  
tekkega kivisütt.

Maailma kivisöevarud on 
moodustunud peamiselt 
Mesosoikumis. Suurimateks 
kivisöevarude valdjateks on USA, 
Hiina ja Venemaa 
PRUUNSÜSI

Pruunsüsi on pruunika 
värvusega kaustobioli t. 

Pruunsüsi tekib taimse 
materjali mattumisel ja 
mittetäielikul lagunemisel. 

Sarnaselt kivisöele kuulub 
pruunsüsi fossi lsete kütuste 
hulka ning on tähtis 
maavara. Pruunsöe 
kütteväärtus on kivisöe 
omast väiksem. 
ANTRATSIIT

Antratsi t on vanim ja kõrgema 
moondumise tasemega kivisöe 
modifikatsioon.

Antratsi dile on iseloomulik suur 
tihedus ja metalliläige

Kasutatakse kõrge kütteväärtusega 
tahke kütusena

Antratsi ti kasutatakse nt. 
energeetikas,  mustas  ja värvilises 
metallurgias

Maailma uurinud antratsi di varud 
on 28,2 mld tonni, sh Venemaal 6,7 
mld tonni ja USAs 6,3 mld tonni
PÕLEVKIVI

Põlevkivi on kollakas  kuni 
peaaegu must  settekivim , mis 
sisaldab orgaanilist ainet 
kerogeeni.

Suured põlevkivi varud on näiteks 
USA-l, Austraalial, Kanadal, 
Brasiilial  ja Venemaal. 

 Põhiosa Eestis kaevandatavast 
põlevkivist kasutatakse 
elektrijaamade kütteks, vähemal 
määral põlevkiviõli tootmiseks. 

Põlevkivi kasutatakse  fossiilse  
kütuse ning keemiatööstuse 
toorainena.

 Põlevkivist saab toota maagaasi, 
mõningaid väävliühendeid ja 
teekattebituumenit.  
NEFELIIN

Puhta nefeli ni koostist kirjeldab keemiline 
valem: NaAlSiO , kuid looduses on 
4
naatrium  sageli asendunud osaliselt 
kaaliumiga, mistõttu esitatakse  nefeliini  
koostist mõnikord ka kujul Na (Na,K)
3

Nefeli ni tihedus on 2,56–2,67 g/cm³

Värvus tumehal , helehall, valge või värvitu; 
kristallidel on klaasi- või rasvaläige

Nefeli n tekib ränivaestest leeliselistest 
magmadest, kuid võib olla ka moondelise 
tekkega.

Nefeli ni võidakse kasutada toorainena 
alumi niumi, klaasi 
ja keraamika valmistamisel.

Nefeli n tekib ränivaestest 
(kvartsivabadest) leeliselistest magmadest, 
kuid võib olla ka moondelise tekkega. 
TALK

Talk on üks silikaatsetest 
savimineraalidest.

Keemiline valem: Mg Si O (OH)
3
4
10
2

Talk on mineraalina väga pehme.

Tema erikaal on 2,7–2,8 g/cm³

Puhas talk on värvuselt valge, 
kuid lisandite tõttu võib värvuda 
hallikaks, kollakaks, 
rohekasvalgeks või pruuniks
MUSKOVIIT

Muskoviit ehk kaaliumvilk on 
vilkude hulka kuuluv mineraal. 

Muskoviit koosneb õhukestest 
lehtedest, on läbipaistev, ühtlaselt 
kollakas,  hallika  või roheka 
tooniga.

Keemiline valem:KAl (AlSi O )
2
3
10
(F,OH)2
LIIVAKIVI

Liivakivi on tsementeerunud  liivast  
koosnev settekivim, mis kuulub 
purdkivimite hulka

Mineraloogiliselt koosneb liivakivi 
põhiliselt kvartsist. 

Liiv, millest liivakivi on moodustunud, 
on setitatud reeglina, kas vooluvee 
või tuule poolt.

Liivakivi moondumise tulemusel tekib 
kvartsiit

Liivakivist  koosneb suur osa Eesti 
aluspõhjast. 
LUBJAKIVI

Lubjakivi on valdavalt 
kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise 
või  biogeense  tekkega settekivim

Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt 
kaltsiumkarbonaadist (CaCO ). 
3

Lubjakivi koosneb peamiselt kaltsi dist.

Lubjakivid  on valdavalt biogeense või 
keemilise tekkega

Peamine osa lubjakividest on 
moodustunud protistide 
kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana 
veekogude põhja ladestumisest, mis 
kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi.

Lubjakivi lubja tootmiseks, tsemenditööstu-
ses, suhkrutööstuses, paberitööstuses,ehi-
tus- ja vi mistluskivide ning kil ustiku, 
valmistamiseks.
MERGEL

Mergel on peamiselt 
kaltsiumkarbonaati ja savimineraale 
sisaldav settekivim.

Savikas lubjakivi, mida liiga suure 
savisisalduse tõttu enam lubjakiviks ei 
peeta

Mergel on pehme muldjas, enamasti 
hallikat või sinakat värvi kivim. 

Savisisaldus on reeglina 35% kuni 
65%

Järvelise või merelise tekkega savi- ja 
lubimuda  kivistumise  produkt

Merglit kasutatakse näiteks 
kaltsiumivaeste muldade lupjamiseks.
MARMOR

Marmor on laialt levinud moondekivim

Olenevalt sellest kas marmor on 
tekkinud lubjakivist või dolokivist, 
koosnevad marmorid, kas kaltsiidist 
või dolomiidist.

Keemiline valem on CaCO3

Marmorite värvus on väga varieeruv – 
helevalgest mustani

Reageerib ka hapetega, näiteks 
soolhappega, mille tilgutamisel 
marmorile eraldub kihisedes 
süsinikdioksiid

Marmorit  kasutatakse ehitusmaterjali 
ja dekoratiivkivina

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
Vasakule Paremale
Kivimid-mineraalid #1 Kivimid-mineraalid #2 Kivimid-mineraalid #3 Kivimid-mineraalid #4 Kivimid-mineraalid #5 Kivimid-mineraalid #6 Kivimid-mineraalid #7 Kivimid-mineraalid #8 Kivimid-mineraalid #9 Kivimid-mineraalid #10 Kivimid-mineraalid #11 Kivimid-mineraalid #12 Kivimid-mineraalid #13 Kivimid-mineraalid #14 Kivimid-mineraalid #15 Kivimid-mineraalid #16 Kivimid-mineraalid #17 Kivimid-mineraalid #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pillemai1 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

PowerPointi esitlus Eesti kivimite kohta
17
ppt

PowerPointi esitlus Eesti kivimite kohta

Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist Fosforiit Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas (näiteks Hibiinides), mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Fosfor esineb fosforiidis mineraal apatiidina (sama mineraal, millest koosnevad näiteks meie hambad). Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20% Fosforiidimaardla kaart Kivisüsi Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enamvähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Nendevahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida

Geograafia
Kivimid Eestis
32
ppt

Kivimid Eestis

mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks Graniit • -punakas,roosakas või hall tardkivim • -koosneb kvartsist ja päevakividest • -kasutatakse ehituses mälestus- ja hauasammaste valmistamiseks Graniidi leiukohad Fosforiit • Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas , mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Fosfor esineb fosforiidis, mineraal apatiidina. Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20%.Fosforiidilademed on tekkinud enamasti organismide mere põhja settinud jäänustest

Geoloogia
Geograafia-Energiamajandus
4
docx

Geograafia: Energiamajandus

Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus ­ Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aas

Geograafia
Eesti kivimid
13
pptx

Eesti kivimid

siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Kvartsiit Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim. Kvartsiit on murenemisele väga vastupidav ning sageli koosnevad mäeharjad ja tipud kvartsiidist. Kvarstiit on dekoratiivne kivim. Seda kasutatakse seinte, põrandate ja trepiastmete katmiseks ja katusekividena. Temast toodetakse happe ja tulevastaseid materjale, teda kasutatakse betooni lisandina ja räbustina. Purustatud kvartsiiti on kasutatud teeehitusel ja raudteedel ballastina. Suure puhtusega kvartsiidist toodetakse raudsilikooni, tööstuslikku räniliiva, räni ja ränikarbiidi. Fosforiit Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi nime all.Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit

Loodus
Litosfäär
8
doc

Litosfäär

aktiivseks ookeaniääreks. · Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; · Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid Joonis 5. Ookeanilaama sukeldumine

Geograafia
Eesti kivimite koostis-tekkimisviis-kasutusalad
24
pptx

Eesti kivimite koostis, tekkimisviis, kasutusalad

Second level Third level Fourth level Fifth level Paekivi Eesti rahvuskivi Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit Kasutatakse skulptuuride rajamiseks, hoonete sise- ja välisviimistluses Paekivi on eriti levinud Põhja-Eestis Graniit Heledavärviline kivim, mis koosneb kvartsist (25%), päevakividest (65%) ja vähesest hulgast tumedavärvilistest mineraalidest Graniit on levinuim kivitüüp maakoore pindmises osas ja seda ka Eesti aluskorras ja rändkivide seas 80% suurtest rändrahnudest Eestis koosnevad graniidist GRANIIDI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level

Geograafia
Savimineraalid ja mineraalid
6
docx

Savimineraalid ja mineraalid

Esinevad tavaliselt teistes settekivimite mõne sentimeetri kuni mõni meetri paksuste vahekihtidena. Eestis õpiti põlevkivi tundma Kukruse ümbruses, mille järgi meie põlevkivi nimetatakse kukersiidiks. Välisilmelt on kukersiit kakaopruun, kerge, pehme, hõlpsasti kihtideks lõhenev kivi. Põlevat ainet leidub kukersiidis keskmiselt 50%, kuna ülejäänud koosneb peamiselt karbonaatidest. Orgaanilise aine allikaks on põlevkivis mikroskoopilised vetikad. KVARTSIIT Metafoorne kivim. Kvartsiidid on tekkinud liivakivide moondumisel. Nad on väga kõvad ja vastupidavad murenemisele. Kuulsamaks on Soksa (Karjalas, Onega järve ääres) kvartsiit, mis on hinnatav tumepunase värvuse tõttu. LUBJAKIVI Karbonaatne kivim (settekivim). Tekivad enamasti meredes ja laguunides, harvemini magedates veekogudes. Suuremalt jaolt koosnevad nad kaltsiidist, harvemini aragoniidist. Lisanditena võivad esineda terrigeenne materjal, dolomiit, kips, glaukoniit, opaal, kvarts, savimineraalid jne

Mullateadus
Laamatetoonika
4
doc

Laamatetoonika

vastupidavamaks kivimiks. Seda leidub paljudes värvitoonides ja omapäraste mustritega. Kasutatakse ehitusmaterjal - treppide, skulptuuride, valgustite, purskkaevude, pinkide valmistamiseks, on väga hinnatud teedeehituses ja ka betoonitäitena. BASALT ­ koosneb põhiliselt plagioklassist, pürokseenidest ja oliviinist. Võib olla peeneteraline kuni klaasjas, musta või hallikat värvi, poorse tekstuuriga vulkaaniline kivim. Kasutatakse ehitusmaterialina ja skulptuuride valmistamiseks. MARMOR ­ lubjakivist tekkinud koosnevad kaltsiidist, dolokivist tekkinud dolomiidist. Varjeeruva värvusega(helevalgest mustani), omane voolutekstuur, suhteliselt pehme, reageerib hapetega. Kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina. GNEISS ­ sisaldab peamiselt kvartsi ja päevakivi. Iseloomulik vöödiline välimus, vähem vastupidavad keemiliselt ja ilmastikule ning suurema veeimavusega, kui graniit. Kasutatakse

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun