Maavarad (0)

Maavarad
Brigita Park
9.B
Mida nimetatakse maavaradeks?
Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti 
maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks 
peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas 
kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: 
põlevkivi,  mineraalvesi ,  lubjakivi  ja  dolomiit , 
ravimuda , savi,  turvas ,  fosforiit , liiv ja kruus. 
Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade 
leiukohta nimetatakse maardlaks.
Maavarade varud…
Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute 
tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade 
Komisjon  (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele 
ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate 
maarete varudelt suhteliselt rikas.
Eesti peamiste maavarade ajalugu
Need on seotud pealiskorra erivanuseliste 
settekivimite ja neid katvate pudedate setetega. 
Neist vanimate kivimitega seostub kambriumi ladestu 
sinisavi , mida kasutatakse keraamikatehastes, 
samuti ka tel iste valmistamiseks. 
Ordovi tsiumi vanimais kivimeis, li vakivides, peituvad 
fosforiidivarud. Fosfori ti hakati kaevandama 1924. a 
Ülgasel ja 1940. a Maardus. Algul kasutati seda 
fosforväetisena, kuid nüüdseks on sel e  tootmisest  
maailmas  loobutud . 
Väärtuslikud ehituskivimid
Vasalemma marmor .
Saaremaa marmor.
Kalana marmor.
Lubjakivi(ka Eesti rahvuskivi).
Maavarade  klassifikatsioon  
1) Põlevad maavarad ehk  energeetilised  maavarad:
         Põlevkivi (kukersiit)- kütus ja õlitoore.
         Graptoliitargiliit- ei kasutata.
         Turvas- kütteturvas
2) Ehitusmaterjalid:
          Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi.
          Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit.
           Graniit - viimistlus- ja ehituskivi.
          Liiv- ehitus-, klaasi- ja  vormiliiv .
          Kruus-  ehituskruus .
          Savi- tsemendi, rasksulav,  keraamiline  ja keramsiidisavi.
3)  Maagid : 
          Rauamaak- ei kasutata.
4) Keemiatoore:
          Fosforiit- ei kasutata.
          Lubjakivi- ehnoloogiline( toore  toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses).
5) Muud maavarad:
          Järvemuda- põlluväetis, söödalisand, ravimuda.
           Meremuda - ravimuda.
          Järvelubi- söödalisand.
          Turvas- alusturvas.
Mõned mõisted
Aktiivne varu- maavaravaru on akti vne, kui sel e kaevandamisel 
kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse 
kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on 
majanduslikult kasulik.
Passiivne varu- varu, mille kasutamine ei ole  keskkonnakaitse  tõttu 
võimalik või puudub  asjakohane  tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus 
osutuda kasutuskõlblikuks.
Tarbevaru - maavaravaru, mil e geoloogilise uurituse maht võimaldab 
saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja 
kasutamiseks.
Reservvaru- maavaravaru, mil e geoloogilise uurituse maht võimaldab 
saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja 
edasise geoloogilise uuringu suunamiseks.
Maagikeha- konkreetse geomeetrilise kujuga  maagist  koosnev 
maavaralasund.
Põlevkivi
Põlevkivi e. kukersiit: 
Ordoviitsiumi kujunenud orgaanilise aine kuhjum, koosneb 
50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest, 
peamiselt mikroskoopiliste vetikate jäänustest. 
Territoriaalselt hõlmab kukersiidikihtide  leviala  50 000 km2. 
Stratigraafiliselt hõlmab Ülem-Ordovi tsiumi Kukruse lademe. 
EESTI  maardla - 3940 km2 , tootsa kihindi moodustavad 7 
kukersiidi kihti ja 6 lubjakivi  vahekihti , maksimaalse paksusega 
2.9 m maardla põhjaosas. 
TAPA   leiukoht - kasutuselevõtmise raskuste ja põlevkivi 
madala kvaliteedi tõttu on see käesoleval ajal bilansist maha 
arvatud. Kasutamine: 90% energeetikas, 8% põlevkiviõli 
tootmiseks, 2% põlevkivijääkide kasutamine  ehitusmaterjalide  
tootmiseks. 
Diktüoneema  argilliit  
Tavapärane põlevkiviliik - orgaanilise ainega läbi imbunud kõvastunud 
savikivim , mis lasub ordoviitsiumi  allosas vahetult fosforiidilasundi peal. 
Lasund levib katkematu  kihina Eesti põhja- ja loodeosas Hiiumaalt Narvani, 
kuid arvestatavad paksused (max 8m Osmussaarel) jäävad Haapsalu-Tallinna 
vahelisele alale . 
Kasutamine tõkestatud: madal orgaanikasisaldus, kõrge püriidi-
sisaldus.Viimane laguneb põletusprotsessidel vääveloksiidseks gaasiks, mis 
põhjustab atmosfäärisaastet. 
Perspektiivikamaks loetud temas esinevate haruldaste elementide (U, Mo, V) 
kõrgendatud sisalduse tõttu. Kaevandati Sillamäel 1948-1952 uraani 
tootmiseks. 
Turvas 
Surnud taimede jäänustest koosnev ja õhu käes tumedaks muutuv ning 
maapinnale ladestunud suure veesisaldusega orgaaniline aine. Koosneb 
süsinikust, vesinikust, hapnikust, alati sisaldab lämmastikku , fosforit ja 
mittepõlevaid koostisosasid . 
Sood hõlmavad 22.3% Eesti territooriumist. Suurimad ja tähtsamad sood 
on: 
Puhatu ,  Epu- Kakerdi , Endla , Lavassaare, Suursoo ,  Peedla.  
Turvas jaotub tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alatüübiks: 
 
 Hästikõdunenud madalsooturvas, mida kasutatakse peamiselt kütteturbana, 
vähem väetusturbana. Moodustab 85% varude üldhulgast. 
  Vähekõdunenud rabaturvas, kasutatakse põllumajanduses alusturbana, 
vahem aiandusturbana.   Moodustab 15% varude üldhulgast. 
Kristalliinne ehituskivi
Väärtuslik ehitusmaterjal killustikuna, 
betoonitäitena, ehituskivina. Eestis on seni 
kasutatud ehituses ja kil ustiku tegemiseks 
rändkive. 
MAARDU graniidimaardla- graniit lasub 170-200 
m sügavusel, kivimi kvaliteet on kõrge, tootmine 
võimalik vaid maa-alusel kaevandamisel, mis 
Eestis aga lähiajal majanduslikult  vaevalt  võimalik 
on. 
Liiv ja kruus
Tähtsamad leiukohad:
oosid , mõhnad, deltad, samuti tuule- ning mere- ja järvetekkelised. 
Looduslik liiv ja kruus on mitmekomponendilised süsteemid - üks võib 
täiendada teist ning tavalise lisandina esinevad savi- ja tolmuosakesed . 
Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. 
Savi 
Peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest. Savile iseloomulik omadus 
on  plastilisus  ja voolitavus ning põletamisel omandab plastne mass kivimile omase 
kõvaduse -  paakumine  (kõva poorne mass). 
Vanuse järgi: 
·          Kambrium  -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 60–70 m piki Põhja-Eestit: 
Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri 
Vähekvaliteetne  kergsulav  (