50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
niuts
Õppematerjali autor
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Mairi Sepp INIMESE PAPILLOOMIVIIRUS (HPV) Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 KOKKUVÕTE Inimese papilloomviirus - HPV (Human papilloma virus) on väike välisümbriseta DNA viirus, mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega. Papilloomiviirusi on üle saja tüübi. HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel)
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d.
· Imedes verd põhjustavad täid naha ärritust ja sügelust. Tavaliselt pesitsevad kubemekarvades, kuid võivad levida ka kehakarvadele ja kaenlaalustele karvadele, kulmudele ja ripsmetele. · Uuritavas piirkonnas leitakse kubemetäisid või nende mune ehk tinge. Kondülloomid · Kondüloomide teine nimetus on suguelundite näsad. · Tekitajaks on viirus, mis tekitab õrnroosasid või nahavärvi näsasid või tüükataolisi moodustisi. Need võivad olla erineva suuruse ja kujuga, üsna tihti lillkapsa sarnased. · Kondüloomid levivad sugulisel teel kaitsmata tupe, päraku ja suuseksi ajal. · Tunnused: tekkinud näsad võivad nii meestel kui naistel põhjustada sügelust, valulikkust, eritist, vähest veritsust, lõhekesi ja muid põletikulisi nähtusi, seda eriti siis kui lisandub mingi muu nakkus.
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataal
avade ( mikroskoopiline trauma on tavaline suguühtel) , kus paljuneb ja levib ümbritsetevatele kudedele. Nakatunud alale tekivad villikeste grupid, mis hiljem kattuvad koorikutega. Eristatakse Herpes Simplex 1 (HSV-1) ja Herpes Simplex 2 (HSV-2) viiruse tüüpi. HSV-1 esineb sagedamini suu ja huule limaskestadel, mida tuntakse rahvakeeli ka kui ohatist, HSV-2 paikneb enamasti suguelundite piirkonnas. Kaasaaja seksuaalsete tavade eripära tõttu esineb üha sagedamini HSV 1 ka suguelunditel. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel (stress, külmetamine, kaasnevad põletikud, trauma, ultraviolettkiirgus jt.) põhjustades haiguse kordumise. Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist või raskeid väärarenguid. Loode ei nakatu siiski alati,
Võimalik on ülekanne vere kaudu ja sugulisel teel. See on tänapäeval enam levinud süstivate narkomaanide hulgas, aga ka ebasanitaarsetes tingimustes raviprotseduuride, laboratoorsete analüüside ja vere ülekannete korral. Organismisiseselt võib haiguse tekitaja levida kehavedelike vere ja lümfi kaudu, hingamisteid ja seedekulglat pidi ning sealt edasi verre. Vere kaudu levik ongi kõige ohtlikum, sest vereringe ulatub organismis kõigi elundite ja kudedeni. Herpese tekitaja viirus võib levida närvitüve mööda. Organismi vastupanuvõime langusel võivad patogeensesks ehk haigestumist esile kutsuvaks muutuda organismis tavaliselt mittepatogeensed mikroobid. Näiteks hingamisteedes elavad pneumokokid võivad nii põhjustada kopsupõletiku ehk pneumoonia tekke. Radioaktiivse kiirguse mõjul ja immuunpuudulikkussündroomi (AIDS) korral väheneb kaitsvate leukotsüütide ja antikehade teke, millest tulenevalt võib
poole lühem. Erinev on vähirakkude paljunemiskiirus - mõned vähid arenevad kiiresti, mõned aeglaselt. Enamik vähkkasvajatest tekib siiski elu vältel saadud geenikahjustuste tulemusena. Aineid, mis geene kahjustades vähki tekitavad, nimetatakse kantserogeenideks (vähitekitajateks). Geene kahjustav toime on paljudel keemilistel ühenditel, millega kokku puutume: radiatsioonil, mitmetel mikroorganismidel (Epstein-Barri viirus, B-hepatiidi viirus, inimpapilloomviirus, herpesviirus jt) ning ka hapniku vabadel radikaalidel (hapniku molekulid reaktiivses, ebastabiilses olekus), mida leidub õhus, vees ja toidus ning tekib ka organismis eneses rakulise aktiivsuse kõrvalproduktina. Inimkehal on kaitsesüsteemid nendega toimetulekuks, kuid vahel need ei toimi ja tulemuseks on geeni kahjustus rakus. Kahjustatud geen aga, nagu eespool juttu, hakkab tootma ebanormaalseid rakke. (Pärilikkus...2011) 1.2. Esinemine Eestis ja mujal
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid