Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loodusvarade ammendamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Loodusvarade ammendamine.
Sigrid Savva
Janne Nurme
ÜG 8.a
Loodusvarad.
Taastuvad loodus- Taastamatud loodus-
varad: varad:
· Päikeseenergia. (ammendatud) · Metallimaagid.
· Taimed. · Mineraalsed maavarad.
· Mullastik. · Fossiilsed kütused.
· Vesi.
· Loomad.
Taastuvate loodus-
varade kasutamine.
· Päikeseenergia- Päikeseküttesüsteem (20-60%)
· Taimed- Mööbel, ehitusmaterjal jne.
· Mullastik- Põllumajandus.
· Vesi- vett kasutatakse 90% energiatootmisel sellest 2/3
põhjaveest.
· Loomad- Toit.
Taastamatute loodus-
varade kasutamine.
· Metallimaagid- pakendimaterjal.
· Mineraalsed maavarad.
· Fossiilsed kütused.
Põlevkivi.
· Värvus: kollakaspruun-
rohekaspruun.
· Süttib hõlpsasti.
· Tekkis 450 miljonit aastat
tagasi.
· Varusid on 5 miljardit tonni.
· Leidub 30 riigis.
· Ameerikas paiknevad kõige
suuremad põlevkivi
leiukohad.
Ravimuda ja mineraalvesi.
Ravimuda:
· 2 põhirühma.
Kasutatakse:
· Ravi-kui ka põllu-majandus
otstarbeks.
Mineraalvesi:
· Ravitoimega põhjavesi.
· Eestis leidub põhiliselt:
Värskas, Häädemeestel ja
Kärdlas.
Üldine Kokkuvõte.
· Põlevkivi ­ jätkub 100 aastaks, kui kasutatakse 103 PJ/a.
· Puit ­ kuni 30 PJ aastas.
· Turvas ­ 1 Gt, lubatud kaevandada 31 PJ aastas.
· Hüdroenergia ­ kuni 0.5 PJ/a.
· Tuul ­ kuni 10 PJ elektrit aastas.
· Päike ­ 8 PJ.
Säästlik suhtumine
loodusvaradesse.
Inimesed:
· Peavad säästlikult suhtuma loodusvaradesse.
· Tuleb õppida, et osata loodusvarasid kokkuhoidlikult
kasutada.
· Soosida tuleb korduvkasutamist.
Loodus-
varade kasutamisest tekivad jäätmed.
Maailmas.
· 2002.a oli esikohal Venemaa 1439kg prügi elaniku kohta
aastas.
Prügi taaskasutusest on maailmas esikohtadel:
· Holland (taaskasutatakse 45%)
· Lõuna korea (44%)
· Saksamaa (41%)
Loodusvaradest toodetud energia ja
vee säästmise soovitused:
· Eelista dussi vannile ning ära kasuta massaazidusse.
· Kasuta säästupirne.
· Seadista arvuti puhkereziimile, kui seda teatud ajavahemikus
ei kasuta.
· Pesu- või nõudepesumasin käivita alati
siis, kui see on pesemist vajavaid asju täis.
· Taimede kastmiseks kasuta vihmavett,
säästlikum ja taimedele kasulikum.
Kasutatud kirjandus.
http://www.gcrio.org/
www.miksike.ee
Google.com
Neti.ee
Raamatud:
Eesti atlas. lk 48
Eesti Loodus. lk 41-118
Eesti Ürglooduse raamat.
Globaalsed keskkonnaprobleemid.
Maavarade geoloogia.
Vasakule Paremale
Loodusvarade ammendamine #1 Loodusvarade ammendamine #2 Loodusvarade ammendamine #3 Loodusvarade ammendamine #4 Loodusvarade ammendamine #5 Loodusvarade ammendamine #6 Loodusvarade ammendamine #7 Loodusvarade ammendamine #8 Loodusvarade ammendamine #9 Loodusvarade ammendamine #10 Loodusvarade ammendamine #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sigrid123 Õppematerjali autor
Powerpoint loodusvarade ammendamisest. Mitmeks aastaks loodusvarasid veel Eestis on. Millised on taastamatud loodusvarad, taastuvad loodusvarad. Loodusvaradest toodetud energia. Loodusvarade kasutamisest tekkinud jäätmed.

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

maakera taluvusvõime on juba ületatud. Ebavõrdsus inimeste vahel: 1960.a. 20% rikkamatest elanikest sai 70% maailmatulust, 1989.a. 80%. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene. loodusvarade kasutamises on üha kasvava osatähtsusega Majanduselu rahvusvaheliseks muutumine (Globaliseerumine) _Piirkondade vahelised erinevused Maailma majanduses ja loodusvarade kasutamises on üha kasvava osatähtsusega Majanduselu rahvusvaheliseks muutumine (Globaliseerumine) Piirkondade vahelised erinevused vajab olemasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt. Otse loodusest võetav (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused, kaevandatavad maavarad) põllukultuurid Loodusvarade liigitus, olulisim põhimõte peab silmas loodusvarade ammendatavust ja sellest johtuvat aruka tarbimise vajadust.

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

vihmametsade hävimine, muldade erosioon jne. Ajalooliselt on juba niimoodi kujunenud, et viies ellu mingit kindlat eesmärki, nagu näiteks jahisaagi küttimine, maavarade kaevandamine v. teedeehitus, on inimene seadnud esiplaanile ainult üheainsa kindla majandusliku eesmärgi ja pole mõelnud ökoloogilistest tagajärgedest ja ökoloogilisest riskist. Ökoloogiline risk ­ ebasoodsate keskkonnamuutuste tõenäosus olemasolevate loodusvarade või keskkonnatingimuste antropogeensel muutumisel. Selline käitumine on mõeldav seni, kuni tööstus oli maailmas vähe levinud ning loodus suutis inimtegevuse tagajärgede vastu seista. Kahjuks alles 1960-ndatel hakkasid inimesed mõistma, et ümbritsevat keskkonda ähvardab globaalne reostumine. Just sel ajal toimus väärtuste ümberhindamine ja võeti kasutusele esimesed abinõud looduskeskkonna säästmiseks. 1980-ndatel üldsuse huvi looduskaitse

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.  Looduskaitse- rahvusvahelised, riiklikud ja ühiskondlikud meetmed, mis peavad

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun