Energiaallikad (0)

xxx KESKKOOL
NIMI
XI klass

ENERGIALLIKAD

REFERAAT

2013
SISUKORD
SISUKORD…………………………………………………………………………... 2
SISSEJUHATUS……………………………………………………………………... 3
1. MIS ON ENERGIAALLIKAS ?…………………………………………….............4
2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD ……………………………………..……4
2.1. Fossiilkütused…………………………………………………..............................4
2.2. Tuumkütus …………………………………………………...................................5
3. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD……………………………………….. .........6
KOKKUVÕTE……………………………………………………………………….. 7
KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………….. ..8
2
SISSEJUHATUS
Antud referaadis on info energiallikatest,mida saab jagada kaheks rühmaks: taastuvateks ja taastumatuteks.
Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest see on füüsikas kodune ülesanne.
Referaadi kirjutamisel loodan teada saada täpsemalt, millised on energiallikad, millised probleemid kaasnevad nende kasutamisel ja kuidas energiaallikad tekivad.
3
1. MIS ON ENERGIAALLIKAS?
Energiaallikas ehk energiaressurss on ressurss, mida saab soojus -, elektri- ja muud liiki energia saamiseks kasutada.
Energiaallikaid saab rühmitada kaheks: taastumatud- ja taastuvad energiaallikad.
2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD

Taastumatuid energiaallikaid kutsutakse ka taastumatuteks/mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatud on nad sellepärast, et nende kogus väheneb iga kasutamise järel ja võivad ka otsa saada.
Mittetaastuvate ressurssid on fossiilkütused( põlevkivi , turvas , maagaas, kivisüsi, nafta ja pruunsüsi ) ja loetletakse ka tuumakütust nende hulka, sest selle allikas( uraanimaak ) kasutamisel samuti väheneb.
Fossiilkütused on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel ja need on põlevad maavarad . Need moodustuvad tegelikkuses organismide jäänustest kogu aeg, aga see protsess on niivõrd aeglane( mitmed miljonid aastad), et see ei ületa inimeste tarbimisvajadust.
Kasutamisprobleem on esiteks fossiilkütuste põletamisel kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid. Näiteks suureneb süsihappegaasi hulk atmosfääris, mis omakorda tugevdab Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. Teiseks on varude vähenemine.
2.1. Fossiilkütused
Eestis enim kasutatud maavara on põlevkivi, millest enamik riigi energeetikast sellel põhineb. Antud settekivim on pruuni või musta värvi ja kihiline. Põlevkivi, nimetatakse ka kukersiidiks, on miljonite aastate jooksul merepõhja settinud taimede- ja loomade kivistunud jäänused, mis sisaldavad orgaanilist ainet. Kütteväärtuse ja teiste omaduste poolest jääb põlevkivi küllaltki laialt levinud maavarana naftale ja kivisöele alla, sest see sisaldab palju mittepõlevat mineraalosa. Tänu sellele ei ole seda väga palju kasutusel. Põlevkivist saab toota maagaasi, teekatteks vajalikku segu ja väävliühendeid, mida kasutatakse akudes . 80% maailmas kasutatavast põlevikivist on kaevandatud Eestis, mis on arvuliselt umbes 1 miljard tonni.
Turvas on sete, mis kujuneb soodes surnud turbasambla ja teiste rabataimede osakestest , kus need hapnikuvaegusel vees ei lagune täielikult. Turvas moodustub niiske ja mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel, seega on selle levik näiteks Venemaal, Kanadas, Skandinaavias ja ka Eestis. Turvast eristatakse moodustumistingimuste järgi: madalsooturvas ja rabaturvas. Seda kogutakse suuremates kogustes , kui ta jõuab tagasi tekkida ja sellepärast ei loeta turvast taastuvaks energiaallikaks. Turvast kasutatakse energeetikas pärast kuivatamist kütusena.
Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates ja vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaas on gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Seda tekib hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel.
4
Seda kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmisel, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja keemiatööstuse mitmesuguste toodete valmistamisel. Maagaas on küllaltki keskkonnasõbralik, sest tema gaasiline olek tagab kütuse täieliku põlemise ilma kahjulike jääkideta.
Lisaks selle transportimine torude kaudu väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus. Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15× 1013 m³.
Kivisüsi on enamlevinumaid ja vanemaid kütuseid, mis on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara. Enimkasutatakse kivisütt tööstuses ja soojuse saamises, veel elektrienergia tootmises.
Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Naftal on erinevad omadused, mis olenevad eri maardlatest ammutamisest. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Seda kasutatakse peamiselt keemiatööstuse tooraine ja kütusena.
Pruunsüsi on pruunika värvusega kaustobioliit( biogeense tekkega põlev kivim). Selle kütteväärtus on kivisöe omast väiksem.
2.2. Tuumkütus
Tuumkütust ehk uraanimaaki kasutatakse tuumaelektrijaamade tuumareaktoris energia saamiseks. See koosneb üldistatult kolmest komponendist: raktiivsest osast, metallkestast ja reaktori tüübile sobivatest kinnitustest. Tuumkütuse suurim eelis on väga suur energiasisaldus massiühiku kohta, seega saab vastutustundliku käitlemisega vähendada keskkonna saastumist, võrreldes fossiilsete kütustega. Levinum tuumkütuse allikas on uraanimaak, mida leidub maakoores kõikjal.
5
3. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD
Taastuvad energiaallikad ehk taastuvad energiaressurssid on energiaallikad, mida saab kasutada pidevalt või mis taastub kiiremini, ilma et selle kogus inimtegevusega väheneks.


Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Seda energiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks näiteks vesiveskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Suur hüdroenergiast on jõgedes, mis on kõige suurem suurvee ajal.
Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid . Kuna tuul ei ole püsiv tuleb seda kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks akupankadesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse.
Päikeseenergiat rakendatakse päikeseenergia kujul päikesekiirguse soojuse või elektri tootmiseks. Elektritootmine päikeseenergiast võib toimuda päikesepatareidega või läbi soojuse.
Maasoojusenergia ehk geotermiline energia on maapõues peamiselt looduslike raidoaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Energiat saab kasutada piirkondades, kus soojusvoog möödub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt ja sellised tingimused on enamasti laama äärealadel.
Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Selle päritolu võib olla taimne, loomne või mikroobne. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks hagu , õled, hein, sõnnik, küttepuu. Töödeldud on näiteks puiduhake , bioetanool, biodiislikütus.
Biomass on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Selle alla
6
liigitatakse igasugune taimestik, mille niiskusesisaldus on pärast kasvuperioodi viidud
põletamiseks sobivalt madalaks( puiduhake, puidujäätmed, saepuru , põõsastaimed, pilliroog ja nii edasi).
Biogaas ehk käärimisgaas on orgaanilise aine käärimisel tekkiv kaas, mis koosneb metaanist ja süsihappegaasist. Seda kasutatakse väiksemates majapidamistes majapidamisgaasina. Mõningatel juhtudel võidakse kasutada ka energeetilise kütusena kohaliku vajaduse katmiseks soojatootmisel, väikestes elektrijaamades soojuse ja elektri koostootmisel või ka mootorkütusena

KOKKUVÕTE

Kirjutanud taastumatutest ja taastuvatest energiaressurssidest sain hea ülevaate varem õpitust. Leian, et see oli mulle vajalik.

7
KASUTATUD KIRJANDUS
http://et.wikipedia.org/wiki/Taastumatud_energiaressurss
http://et.wikipedia.org/wiki/Pruuns%C3%BCs i
http://et.wikipedia.org/wiki/Fossiilne_kütus
http://et.wikipedia.org/wiki/Kaustobioliit
http://et.wikipedia.org/wiki/Energiaallikas
http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta
http://et.wikipedia.org/wiki/Taastumatu_ressurss
http://et.wikipedia.org/wiki/Kivis%C3%BCs i
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel
http://et.wikipedia.org/wiki/Antratsiit
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkiv i
http://et.wikipedia.org/wiki/Maagaas
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/index.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumak%C3%BCtus
http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10302/Taastumatud-energiaallikad
http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10540/Millised-on-taastuvad-energiaallikad -
http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10540/Millised-on-taastuvad-energiaallikad -
http://et.wikipedia.org/wiki/Taastuv_energiaressurss
8