Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
chinup
Õppematerjali autor
lahustamise teel Lahusest sadestatakse uraanoksiidi U308 kontsentraat, mis kuivatatakse, kuumutatakse ja pakendatakse Põhiosa maagi radioaktiivsusest jäävad kaevandus- ja eraldusjääkidesse - tuleb takistada pääsu keskkonda Suurimad tootjad on Kanada, Austraalia ja Kasahstan. Taastuv energiaressurss Energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult Toodetakse keskkonnasäästlikult Otsene päikeseenergia Taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia, maa siseenergia Päike energiaallikana Füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas Õli Ainuke sõltumatu aatomienergia Ei saasta õhku CO2-ga Päikeseenergia passiivne salvestamine soojusenergia kogumine (kasvuhoone) Päikeseenergia on alati tasuta - maksavad
Taastumatud näiteks nafta, maagaas jne. Probleemid tekivadki taastumatute energiaressursidega, kuna inimesed on nii harjunud kasutama bensiini või diiselkütust oma autoga sõitmisel. Naftat jääb üha vähemaks ja selle puurimine läheb üha kallimaks, mis tähendab, et ka nafta hind tõuseb. On olemas alternatiive, alati on, kuid kui hästi me neid kasutada oskame ja enda kasuks oskame pöörata, ei tea. Muidugi nafta on ainult üks näide, probleeme on tegelikult väga palju. Taastumatud energiaallikad nõuavad taastumiseks miljoneid ja miljardeid aastaid, niiet nende kasutamist tuleks piirata igal võimalusel. 3.1 NAFTA Alustan naftaga, sest ma usun, et tegemist on ühe tähtsaima energiaallikaga. Seda kasutame valguse, soojuse jms tekitamiseks. Selge on ka see, et meil ei jätku naftat igaveseks. Hetkel on juhtivad naftat omavad riigid Saudi-Araabia, Kanada ja Iraan. Need riigid peaksid olema
Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta.
Esimest tüüpi energiaallikad TALLINNA TEENINDUSKOOL 011MT Esimest tüüpi energiaallikad Referaat Juhendaja : Heikki Eskusson Tallinn 2012 Esimest tüüpi energiaallikad Sisukord Esimest tüüpi energiaallikad Sissejuhatus Mina räägin teile esimest tüüpi energiatest ( tuulest,veest,päikese ja laine energiast ) ja nende kasutamise võimalused Maailmas. Esimest tüüpi energiaallikad 1.Elektrienergia Elektrienergia on üks laiemalt tarbitavaid energiavorme ning suur osa erinevatest allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks.
Kivinukk, A., & Staak, M. (2008). Teistmoodi energia. Külastatud aadressil http://www.recestonia.ee/energia&kliima/Teistmoodi%20energia.pdf. Krustok, J., & Mellikov, E. (2006). Päikeseenergeetikal on tulevikku ka Eestis. Külastatud aadressil http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1549. Lehtveer, U. (Koost.). (2007). Taastuvenergia käsiraamat. Külastatud aadressil http://www.ecoprint.ee/juss/elf/raamat_low.pdf. Remmelg, L. (2011a). Taastumatud energiaallikad. Külastatud aadressil http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10302/Taastumatud-energiaallikad. Remmelg, L. (2011b). Millised on taastuvad energiaallikad? Külastatud aadressil http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10540/Millised-on-taastuvad- energiaallikad-. Taastumatu energiaressurss. (s.a.). Külastatud aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Taastumatu_energiaressurss. Taastuv energiaressurss. (s.a.). Külastatud aadressil http://et
tarbijale Energeetika alajaotised on: • Soojusenergeetika • Elektrienergeetika • Tuumaenergeetika • Hüdroenergeetika • Tuuleenergeetika • Bioenergeetika PÄIKE ENERGIAALLIKANA Kogu maailma energia põhineb päikeseenergial Päikese kiirgusenergia on praktiliselt ainsaks primaarenergiaallikaks, sellest Maale saabub üliväike osa. Päikeseenergia tulemusel on tekkinud ja tekivad kõik maapealsed taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad, mida käsitleme maa tingimustes primaarenergiaallikatena. Energialiigid, mis ei ole otseselt seotud päikeseenergiaga: tuumaenergia, tõusu-mõõna energia, merelainede ja hoovuste energia, geotermiline energia (maapõueenergia) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD Taastuvad energiaallikad on sellised energiaallikad, mis uuenevad pidevalt päikese kiirgusenergia arvel ja nende taastumisaeg on võrreldev inimese elueaga Biomassi energia (fotosünteesi energia) Hüdroenergia
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Referaat Koostas: Monika Kovaltsuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mõisted 5. Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 7. Energiaprobleemid 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üle maailma väga tähtsal kohal elektri- ja soojusenergia, kuid selle saamiseks peame kasutama erinevaid energiallikaid ja mõtlema välja uusi viise, kuidas energiat ammutada, sest mingil hetkel saavad taastumatud energiallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Kõik see
IKT-2 Orgaaniline keemiatööstus Eestis Sissejuhatus Orgaaniline keemiatööstus jaguneb põhi- ja peenorgaaniliseks keemiatööstuseks. Põhiorgaaniline keemiatööstus baseerub süsinikku sisaldavatel maavaradel nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene, benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni. Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi süsinikuühendeid, mida vajab meditsiin, toiduainete tööstus, põllumajandus, tehnoloogiatööstus ja paljud muud valdkonnad. Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem finantskapitali, osku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid