Pedosföör (1)

Pedosfäär
Otsest vajadust mulda ja nende omadust hakati uurima kui inimesed jäid paikseks ja algas agraarajastu 7-8 tuhat aastat tagasi. Teadusharu 18.saj. kuulsaim vene teadlane Dokutšajev. Mullaga puutuvad kokku kõik elusloodusele hädavajalikud ainevood ( veeringe , süsinikuringe jne.). Muld on just kui filter sademete ja põhjavee vahel. Kui on muld rikutud siis on ka põhjavesi rikutud.
Mullaga seotud globaalsed probleemid:

Kõrbestumine ( erosioon , lageraie , ülekarjatamine, maa ära kurnamine)

Eutrofeerumine ehk üleväetamine (vetikate vohamine ja veekogude kinnikasvamine

Nälg (toidu tootmine ja selle ebaõige jagamine)
1994 – Kõrbestumis tõrje konventsioon . Eesmärk – kaitsta vett ja mulda. Rio de Janeiro .
Mulla teke
Selleks, et muld hakkaks arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne . See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad oma elutegevuseks kasutama hakata taimed ja mikroorganismid . Kui murenemiskoorikut asustavad juba üksikud kõrgemat taime, siis võib kindlalt rääkida mulla kujunemisest. Taimede kasvuks peab mullas lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet (C,N,S)
Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks , ammoniaagiks (NH3).
Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks.
Passiivsed mullateketegurid :

Lähtekivim – annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused

Reljeef – tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil

Aeg (mulla vanus) – aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi.
Aktiivsed mullateketegurid:

Kliima – mõjutab oluliselt murenemisprotsesse

Organismid – taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett

Inimtegevus – kultuuristamine: kuivendamine, niisutamine, maaharimine . Kui mulla puhverdusvõime ületatakse , võib see viia mullaviljakuse taandarenguni.
Mullahorisondid.
Mullahorisont on erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kiht.
Mulla profiil - mullea läbilõige, mis koosneb mullahorisontidest.
A – huumushorisont . Toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosakestega.
B – sisseuhte kiht. Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakaste ja allapoole liikuvat huumusosakaste kogunemine.
C – lähtekivim, mis pärandab mullale omadused.
D – aluskivim. Asub lähtekivimi all. On varasema geoloogilise ajastu kivim. Mõju mullale kaudne.
E – väljauhtehorisont, heleda värvusega. Toiteelemendid ja saviosakesed on välja uhutud.
G – gleihorisont, sinakas hall.
AT – toorhuumus, tüüpiline gleimuldadele.
T – turvas
Aurumise ja sademete vahekorra mõju mullatekkele.
Mullad on tihedalt seotud kliima ja taimkattega, mis paiknevad Maal tsonaalselt (vööndiliselt). Ka mullad paiknevad Maal tsonaalselt (enamasti).

Läbiuhteline veerežiim – sademeid rohkem kui aurumist.Sademete vesi jõuab vähemalt kord aastas põhjaveeni, toimub leostumine ja lahustuvate toitainete kadu. Mullaviljakus langeb.

Tasakaalustatud – aurumine on võrdne sademetega. Toitaineid välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange. Muld on parajalt niiske. Mustmullad (Ungari).

Aurumise ülekaal – aurumine suurem kui sademed. Mulla vees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub, soolad jäävad mulda.
Maailma mullad

Tundra (CG- gleistunud lähtekivim, AT-toorhuumus) Madala temperatuur põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mullaprotsessid saavad toimuda vaid ülessulavas osas. Sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivadel, kõige vähem sulavad üles aga turvasmullad. Muld on pidevalt liigniiske, sest igikelts ei lase veel maa sisse minna ja urumine on väike. Tundravööndis on mullateke väga aeglane. Gleistumine – Pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana . Turvastumine – lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks.

Okasmetsade mullad. Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad auramise , toimib läbiuhteline veerežiim. Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sulamisvete ja vihmasadude mõjul uhutakse aluselised katioonid (Ca, Mg, K) mullast välja. Okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Okkavaris laguneb maapinnal jaheda kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mitmekihiline kõduhorisont. Sisaldab vähe aluselisi katioone ja on happeline. Kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont – toitained lahustatakse vees ja uhutakse välja ehk muld vaesub.. Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks; viimased kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mullaviljakus langeb. Leetumise käigus võib moodustuda leethorisondi alaossa kohvipruun sisseuhtehorisont. Okasmetas vööndile on iseloomulikumad leedemullad , millel huumushorisont puudub.

Rohtlate mullad. Kontinentaalses mullas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad. Soodne keskkond toituvale rikkalikule mullaelustikule. Huumuse kogunemist nimetatakse kamardumiseks. Mustmullad on kõrge poorsuse , suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Maailma viljakamad mullad. Kui suvel mikroorganismid ei lagunda enam aineid, sest on liiga kuiv hakkab huumus kogunema.

Kõrbete ja poolkõrbete mullad. Mullad on soolade rikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Auramine suur. Kõrge soolasisaldus tähendab mullale liiga aluselist reaktsiooni, mis nõuab taimedelt erilist kohastumist . Orgaanilise aine kuhjumise horisont on vaevumärgatav. Kuivas ja poolkuivas kliimas. Naatriumi üleküllus mullas takistab taimede füsioloogilisi protsesse ja põhjustab toitumishäireid. A-horisont (orgaanilise aine kuhjumine, vaevumärgatav) > B-horisont (soolarikas) > lähtekivim. Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske.

Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad. Mullateke on kestnud kõige kauem. Sügavus 6-10 m. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Keemiline murenemine on väga intensiivne. Troopika muldi nimetatakse nende värvuse järgi puna- ja kollamuldadeks. Muld rikastub taimedele mitteolulise raua- ja alumiiniumoksiididega. Keemiliste elementide alusel - Ferralliitmullad. Lageraie > erosioon > kõrbestumine.
Muldade degradatsioon , hävimine ja kaitse.
Degradatsioon ehk lagunemine.
Kaitstes mulda kaitseme eluprotsesse ja elutingimusi maal, sest mullas kasvavad taimed,mis toodavad hapnikku, Seovad süsihappegaasi, on toiduks inimestele ja loomadele jne. Põhine mullahävitaja on erosioon. On kiirendatud erosioon inimmõju tõttu (lageraie) hiljem suur tuulehoog või paduvihm. Geoloogiline erosioon põhjustab looduslike : tuuleerosioon ja vee-erosioon.
Tagajärjeks võib olla kõrbestumine. Probleemid on ülekarjatamine, põllumaade ära kurnamine, lageraie. Kõrbestumine on ka arenenud riikide probleem, näiteks Austraalia. 12% on kõrbed, põua all kannatab 35% maismaast. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine.
Muldade sooldumine . Põhjustab kunstlik niisutamine. 18% haritavast maast vajab niisutamist. Ka jõevesi on kuivades piirkondades soolarikkas, vesi aurub ära sool jääb mulda. Pakistanis 50 000 hektarit.
Hapestumine. Palju vesinikioone. Happevihmad , okkavaris. Hapestumise vastu lupjamine .
Raskemetallid mullas. Plii, elavhõbe, kaadmium. Seotud huumusosakestega, lähevad sinna sisse. Näiteks akudest, autokütused, reovesi, metallurgia .
Ehitusdegradatsioon. Üha suuremad alad kaetakse ehitiste, teede ja kaevandustega.
Bioloogiline degradatsioon. Vähe toitaineid. Pidevalt üks ja seesama taim võtab ära kõik toitaineid. Kasutab ära teatud toitained. Hakkavad levima teatud kahjurid ja taimehaigused (nt kartulimardikas, kärsakas)
Pidev ale põletamine. Et saada toitaineid.
Üleväetamine ja liiga palju pestitsiide.
Mulla liigne tallamine – mulla õhu vähenemine.