Orgaaniline keemiatööstus Eestis (0)

IKT-2 Orgaaniline keemiatööstus Eestis
Sissejuhatus
Orgaaniline keemiatööstus jaguneb põhi- ja peenorgaaniliseks keemiatööstuseks. Põhiorgaaniline keemiatööstus baseerub süsinikku sisaldavatel maavaradel nagu nafta , maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene , benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni.
Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi süsinikuühendeid, mida vajab meditsiin , toiduainete tööstus, põllumajandus, tehnoloogiatööstus ja paljud muud valdkonnad.
Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem finantskapitali, oskuslikku tööjõudu ja energilisemat tootearendust. Eesti keemiatööstist iseloomustavad kaks olulist keemiasektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide ning nende oksiidide tootmine. Lisaks iseloomustab Eesti keemiatööstust tugev territoriaalne kontsentratsioon, sest keemiatööstusest üle poole asub Ida-Virumaal.
Minu töö eesmärgiks on anda tutvustav ülevaade Eesti põlevkiviõlitööstusest – selle ajaloolisest kujunemisest ja tänapäevasest olukorrast.
Töö sisu
1.Ajalugu
Inimene hakkas aineid muundama siis, kui ta oli õppinud tuld kasutama. Nii vanast ajast meil kirjalikke teateid pole. Läbi aegade on töödeldud orgaanilisi materjale tõrvaajajaid, värvalid, parkalid ja muud käsitöölased, kuid seda tegevust ei saa veel tööstuslikuks pidada.
Metallurgia arenguga tekkis vajadus koksi järele. Kivisöe koksitamisel(utmisel) eralduva gaasi jahtumisel saadakse kivisöetõrv ja nn ammoniaagivesi. Kaua aega ei osatud nende ainetega midagi peale hakata, kuni noor William Perkin avastas 1856. aasta esimese sünteetilise värvaine moveiini, pantenteeris selle ja rajas aniliinivärvainete tööstuse. Sealt edasi hakati arendama terve rida uusi värvaineid, mille tooraineks oli kivisöetõrv. Sünteetilistel värvainetel oli suur edu, sest nad on kirkamad kui looduslikud ning pealegi oli neid võimalik odavamalt osta.
Aastal 1865 lahkus Perkini õpetaja Hofmann aga Saksamaale ja see sai suureks löögiks Inglismaale , kuid Saksamaal hakkas edasi arenema keemiatööstus. See arenes tormiliselt ning see oli ja on üks maailma võimsaimaid tööstusi tänapäevalgi.
Keemiatööstuse areng eri maades on kulgenud erinevalt. Praegu on haaranud esikoha Ameerika keemiatööstus maailmas. Talle järgneb Jaapan, kusjuures keemiatööstus on seal kogutoodangult teisel kohal. Nende järel tulevad: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia.
2. Keemiatööstuse seos keskkonna, majanudse ja poliitikaga.
Keskkonnaga on keemiatööstus seotud toorainete poolest. Keskkonnas, mis meid ümbritseb on palju toote-energiat ja seepärast on seal ka palju toorainet ning lihtsalt tahkeid aineid, mida saab ära kasutada tööstuses. Keskkonnas on ka kahjulik kuna seal on neid suurtes kogustes ja see on mürgine meile ning teinekord satuvad tööstustest kahjulikud mürgised gaasid ja ained keskkonda.
Majandusega on keemiatööstus seotud läbi kasumi. Kõik tööstused soovivad ainult oma toodetelt kasumit teenida. Kas neil on siis pesuvahendite firma või midagi muud. Tehakse seda ainult rohkem sellepärast, et rohkem kasumit teenida ning inimesi meelitada ostma nende tooteid.
Poliitikaga on seotud keemiatööstused läbi poliitikute. Nende abil saadakse soodsamaid tingimusi edasi töötamiseks, mis on jälle kasutlik, et teenida ülikasumit.
3. Lähteained
Keemiatööstuste lähteaineteks on maavarad. Nendeks on : nafta
maagaas
kivisüsi
põlevkivi
turvas
Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämmastikust ning hapnikus. Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik , kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta.
Nafta on üks olulisemaid maavarasid . Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainenea. Nafta tähtsust tänapäeval majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad.
Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesikute segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan . Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga, gaasikondensaadiga või eraldi gaasimaardlates. Maagaas kuulub fosiilsete kütuste hulka. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes.
Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara , kaustobioliit. Kivisüsi kuulub ka fosiilsete kütuste hulka. Ta on must või hallikasmust. Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam-vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Kivisüsi on tähtis energia saamise aine juba tööstuse arenemisaastatest kuni tänapäevani välja. Praeguseks on kivisöe kasutamine vähenenud ja nafta osakaal suurenenud. Kuna maakera kivisõevarud on suuremad kui naftavarud , tuleb naftavarude vähenedes uuesti hakata rõhku pöörama kivisöele. Enimkasutatav valdkond , kus kivisütt kasutatakse on tööstus ja soojuse saamine, ka elektrienergia tootmises on kivisüsi tuumajõu suur konkurent.
Põlevkivi on korogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim . See koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest . See on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fosiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesi õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit.
Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete . Inimese jaoks on turvas oluline maavara. See maavara kujuneb soodes surunud taimeosakestest, kus nood vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. Turvase tingimused on happelised ja anaeroobsed , ei saa taimed niiskuses täielikult laguneda ning tekib turvas. Enamasti tekib turvas aladele , kus kliima on niiske ja temperatuur jahe. Turvas koosneb peamiselt põõsastest ja märgalade taimestikust, nagu samblad ja tarnad . Turvas on pehme ja kergelt kokkusurutav . Rõhu all surutakse vesi turbast välja, tema kuivatamisel saab turvast kasutada ka kütusena. Turvas on tööstuslikult tähtis paljudes riikides, nende hulgas ka Eestis, Soomes ja Iirimaal .
4. Meditsiin
Paljuid keemiatööstuses valmivaid aineid kasutatakse ka meditsiinis. Neist loodakse erinevaid ravimeid. Looduslikest ainetest saab paremad ja rohekm toimivamaid ravimeid kui keegi tegelikult seda kunagi arvanud on. Vanas rahvameditsiinis kasutati ka ainult taimi.
Nt. Turbasamblal on väga suur veeimemisvõime, mistõttu neid on kasutatud tahvameditsiinis sidumisvahendina vati asemel. Kõrge happelisuse tõttu on nad ka praktiliselt steriilsed.
5. Põllumajandus
Keemiatööstuse seos põllumajandusega on see, et sealt saab palju mürke, mida kasutada putukate ja bakterloomade vastu. See on ka väga hea väetis põldudele. Tulevad suured viljakad viljad .
6. Olme
Keemiatööstustes tehakse ka nendest tulevatest ainetest erinevaid tooteid. Pesuvahendid, puhastusvahendid ning ka erinevad definitseerivad vahendid.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta
http://et.wikipedia.org/wiki/Maagaas
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkiv i
http://et.wikipedia.org/wiki/Turvas
http://bio.edu.ee/taimed/sammal/turbas2.ht m
Orgaaniline keemia, õpik gümnaasiumile LK234 (Orgaanilise keemiatööstuse kujunemine)