Maavarade referaat "Turvas" (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
EHITUSVIIMISTLEJA
Nimi
Eestis  leiduv   maavara
Juhendaja : Kai 
Pärnu 2013
Maavarad
Turvas
Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata  sete .
Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% 
kuivaine  massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni  jaheda  
temperatuuriga kliima  keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei 
lagune, näiteks  soodes .  Turva  on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, 
mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati 
lämmastikku (2-3%), fosforist (mineraalsed  
toiteelemendid)
Eesti on maailmas üks sooderikkamaid  paiku  – 22,3% meie territooriumist on  soode  
all. Suurimad  sood  on on  Puhatu  (57 000 ha), Epu-  Kakerdi  (39 000 ha), Endla 
(25 100 ha),  Lavassaare  (37 800 ha),  Suursoo (17 100 ha),Peedla (15 500 ha).
Turba jaotamine
Turbavarude jaotamine Eesti aladel on  ebaühtlane , suurimaid on Ida-Virumaa lõuna 
osa ja Pärnumaa soode varud. Suured varud on ka Kesk- ja Vahe- Eesti 
soomassiivides.  Turbamaardlatena käsitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga 
üle 10 ha pindalaga  soid . Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, 
harva ka 7-8 m. Vähestes soodes on turbakihi paksus suurem -  18 m Võllamäe ja 12
m  Napsi   soos .  Turvast  kasvab aastat juurde umbes 0,9 mm, juurdekasv on soodes 
suurim aasja jahedamal ja niiskemail perioodil.
Turvas kui tähtis maavara
Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva 
perspektiivi tuleviku tarbeks, Turba varu Eestis on väga suur,  asume  turba tekkeks 
soodas  kliimas  -  niiskete  ja soojade atlantiliste atmosfäärihoovuste mõjusfääris, mis 
tagab selle maavararessursi pideva  juurdekasvu  umbes 0,9  mm aastas, muutes ta 
niiviisi isegi taastuvaks maavaraks. Sood võivad tekkida kas maismaasoostumisel või
veekogude kinnikasvamisel. Umbes 2/3 Eesti oodest on kujunenud maismaa 
soostumisel tulemusel.
Turvas jaguneb oma tekkeviisil ja kasutusalalt kaheks alatüübiks. Põhajveest 
toitunud hästilagunenud maldasooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, 
vähem väetiste ja  kompostide  valmistamiseks ning meditsiinis. Hästi lagunenud 
turvas moodustab 85% varude üldhulgast. Sademeteveest toitunud vähelagunenud 
kõrgsoo - ehk rabaturvast kasvatatakse põllumajanduses alusturbana, vähem 
aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. Muudustab 15% varude 
üldhulgast. 
Turvas maavarana on lihtsast energeetikaatomitest siiski mitmepalgelisem. Suurt osa
sellest kasutatakse väetise- või aiandusturbana – komposti koostisosana, 
kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana. Aiandusturba ekspordist 
saadakse suurt tulu. Kasutusviise võiks leida teisigi –  meditsiin , kosmeetika, 
keemiatööstuses.
Freesturba  algmaterjaliks  on vähelagunenud kõrgsooturvas, mis freesitakse 
rabapinnalt lahti, kuivatatakse, vallitakse ja kogutakse  auna . Freesturvast 
kasutatakse iluaedade loomisel, aedade mullastruktuuri parandamiseks , allpanuna 
loomakasvatuses ja fekaalgaaside sidujana kuivkäimlas.
Küttefreesturba algmaterjaliks on hästilagunenud madalsooturvas. Freesitava kihi 
paksus on keskmiselt 11 mm, seda turvast toodetakse mai algusest kuni augusti 
lõpuni. Ühe tüki freesturba tootmisel koosneb järgmistest etappidest:  freesimine , 
pööramine , vallitamine, kogumine, aunatamine. Iga etapi tegemiseks on  spetsiaalsed
msainad, mida võib ühe etapi jaoks olla väga erinevaid.  Küttefreesturvast 
kasutatakse enamasti suurtes katlamajade küttmiseks.
Turvas: