KÕDUSÕNNIK (0)

Sarnased õppematerjalid

22

doc

Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine

II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis ­ kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik ­ osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ­ ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed ­ olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas.

Taimekasvatus

50

pdf

Väetamine ja keemilised elemendid taimes

parandame mulla füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi ja bioloogilisi omadusi. 11 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Väetiste klassifikatsioon 1. Koostise alusel a) orgaanilised väetised – sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jt b) mineraalsed väetised – ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare, Osmocote jt Tinglikult loetakse mineraalväetiste hulka ka tööstuslikult toodetav orgaaniline väetusaine karbamiid. 2. Toime alusel a) otsesed väetised (N, P, K väetised, virts jne) on taimedele otseseks toiteelementide allikaks b) kaudsed väetised (lubiväetised, bakterväetised, turvas, õled), mõjutavad taimede

Aiandus

37

pdf

Agrokeemia konspekt

• Lagunedes moodustub huumus. • Säilib ja paraneb mulla struktuur. • Suurenevad mulla puhverdusomadused. • Aktiviseeritakse mikrobioloogilised protsessid. • Huumusrikas tume muld soojeneb kiiremini. • Lagunemisel moodustub CO2, mis soodustab fotosünteesi. • Suureneb mineraalväetiste efektiivsus. Sõnnik Varem nimetati sõnnikuks põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on läbi teinud kuumkäärimise. Tänapäevasema definitsiooni järgi on sõnnik loomakasvatuse üks põhitoodangutest, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu (vastavalt loomade pidamisviisile). Sõnniku jaotus kuivaine sisalduse alusel (Veeseadus 2019): • Sügavallapanusõnnik – kuivainet >25% • Tahesõnnik – 20,0 – 24,9% • Poolvedel sõnnik – kuivainet 8 – 19,9% • Vedelsõnnik ehk läga – kuivainet <7,9%

Biokeemia

50

doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

mullaviljakuse taastamiseks antakse tavaliselt sõnnikut (sobib nii tahke kui ka vedelsõnnik). Mustkesa harimine algab juba sügisel pärast saagi koristamist. Põld kooritakse ja küntakse. Varakevadel, üheaegselt suviteraviljapõldude ettevalmistamisega külviks alustatakse ka kesaharimist. Haritakse nn kihiviisiliselt: esmalt pindmine 5...7 cm mullakiht, umbrohtude tärkamisel teistkordselt 10...12 cm sügavuselt. Seejärel antakse sõnnik, mis küntakse mulda kergetel ja keskmistel muldadel 17...18 cm sügavuselt ning rasketel muldadel 2...3 cm võrra madalamalt. Kaks-kolm nädalat enne taliviljade külvi tehakse korduskünd 22...25 cm sügavuselt. Künda võib ka hiljem, kuid siis peaks künniader olema komplekteeritud tihendusrullidega või tuleks rullida eraldi töökäiguga piki kündi. Taoline mustkesa harimine on aeganõudev ja kulukas. Tunduvalt säästlikum on variant, kus kevadel kord haritud põld lastakse umbrohtuda

Taimekasvatus

34

doc

Maaviljeluse konspekt

Tomat, kõrvits, porgand, seller, apteegitill, petersell ­ piisab üheaastasest vahekultuurist. Kapsad, spinat, punapeet, hernes ­ 3 aastat vahekultuure. Oale piisab aastast-paarist. Kapsale võib nuuter sisse lüüa (kui panna järgmisel aastal uuesti samale kohale kapsas kasvama ja vahepeal on haigusetekitaja sisse tulnud). Sõnnikut hästi kasutavad: lillkapsas, seller, porrulauk, rabarber, kõrvits, kartul, peakapsas, rooskapsas, kurk, spargel, mädarõigas 1. kartul + sõnnik 2. sibul, porrulauk, kõrvits, suvekõrvits 3. hernes, uba 4. kapsa liigid, redis 5. porgand, peet, pastinaak Salat vahekultuurina st. ühel väljal (ühes külvikorras) ei pea olema üks ja sama kultuur! 1. juurviljad: porgand, peet, salat, salatsigur, spinat, lehtpeet, seller 2. sibul, küüslauk, porrulauk 3. liblikõielised: aeduba, põlduba, hernes 4

Põllumajanduse alused

Kommentaarid (0)