Biosfäär (0)

Sarnased õppematerjalid

10

pptx

Biosfäär

Biosfäär Mis on biosfäär? Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Elustikku on planeedil Maa nii maismaal, vees kui ka õhus.  Millest biosfäär koosneb? BIOS Maismaa pindmine kiht e. Veekogud e. Hüdrosfäär FÄÄR Õhkkond e. Atmosfääri Litosfääri ülemine osa alumine osa Litosfääri ülemine osa Maapind ja mõnekümne sentimeetri paksune mullakiht.

Bioloogia

2

docx

Maa teke, Maa sfäärid

Geo kordamine 1. Süsteemi mõiste , liigid süsteem ­ omavahel seotud objektide kogum. Jaguneb allsüsteemideks: avatud süsteem (süsteem, kus toimub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel), suletud süsteem (süsteem, kus puudub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbitseva keskkonna vahel), staatiline süsteem (püsiv muutumatu süsteem), dünaamiline süsteem (ajas muutuv süsteem). 2. Maa sfäärid kui süsteemid Maa süsteemi elementideks on sfäärid. Iga sfäär on eraldi alamsüsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised, sest need muutuvad aegamööda. Litosfäär- koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Toimuvad muutused, kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega, nt (seos!!) litosf jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid.(aeglased muutused) Pedosfäär ehk mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesiv

Geograafia

1

docx

Biosfäär

Biosfäär:Maa osa,mida asustavad elusorganismid1)maismaa pindmine kiht(litosfääri ülemine osa)2)veekogud(hüdrosfäär)3)õhkkond (atmosfääri alumine osa).Biosfääri osa moodustavad maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht.Mäger kaevab 6m sügavusi urge .Mikroorg.on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad.Järved,jõed,tiigid,lombid,mered,ookeanid.Veekogu de elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas,pindmises kihis,kus on valgust.Taimed saavad elada seal kus on valgust,loomad isegi seal,kus on pime.Veekeskkonn a moodustavad kõik veekogud.Kuni20km.Õhus on:putukad,linnud,nahkh,nad kasutavad õhku liikumiseks,toidu haaramiseks.Ülejaanud aja on nad maal või taimedel tegutsedes.Osa org on õhus passiivselt(ise ei lenda)Taimedele on õhkkond tähtis õietolmu,viljade,seen te eoste levitamiseks.Õhuvoolud tõstavad üles mikroorg.Põlevkivi moodustus veeko.elanud org.jäänustest,paekivi veeorg.lubikodaseja savi settimisel.In.mõjutab biosfääri: tammid, kraavidega,ka

Bioloogia

2

docx

Geograafia mõisted

Geograafia KT Süsteem ­ omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks(kus toimub energa-ja ainevahetus ümbritsevaga) ja suletud süsteemideks(aine ja energiavahetus puudub. Ajas muutuvad süsteemid on dünaamilised, ajas muutumatud on staatilised. Hüpotees- teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms kohta. Inimgograafia- geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse Asimuut-nurk põhja suuna ja mingi objekti vahel Mõõtkavad nt mitu pikkusühikut päriselus vastav teatud arvu pikkusühikutele kaardil: arvmõõtkava(1cm:45cm), võrdlusmõõtkava(1cm-4km), joonmõõtkava Maa energiabilanss- maale jõudnud valgusenergia ja maalt lahkuva soojusenergia vahetus Uurimistöö etapid1.temaatika valik 2. Uurimisprojekti kavandamine (tausta loomine, uurimisprobleemi sõnastamine, hüpoteesi sõnastamine, andmete kogumise kavandamine) 3. Uurimise läbivii

Geograafia

5

doc

Euroopa riigid ja pealinnad, Maa sfäärid, GIS ja GPS, kaartide liigid

Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises Siin toimub kivimite ringe. Pedosfäär: mullastiku kiht koos elustiku ja mineraalse osaga. See on üks noorimaid Maa sfääre ja on täielikult biosfääri osa. Selle paksus ulatub mõnest cmst kuni 10 meetrini. Siin tekib muld, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ning muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mulla kihtides. Biosfäär: maasfäär, kus elavad organismid. Selle kõige olulisem osa on produktiivsus ­ orgaanilise aine tootmise võime. Astenosfäär: vahevöö ülaosas ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Inimtegevuse ja Maasfääride vastastikune mõju Inimene muudab oma tegevusega atmosfääri koostist ­ fossiilsete kütuste

Geograafia

3

docx

Maa kui süsteem ja sfäärid

11km. Atmosfäär-ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Ulatub 1000-1200 km-ni. Õhk on kõige liikuvam, lahustudes vees, tungides mulla vahele ja kivimite lõhedesse. Atmosfäärist pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus ja lämmastik on taimede toitaine. Biosfäär-Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaaniliste ainete süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. (Ruumilises mõttes hõlmab biosfäär hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ning kogu pedosfääri. Fotosüntees-on klorofülli sisaldavais taimeosades lühilainelise kiirguse energia toimel kulgev protsess, mille anorgaanilistes ühendites moodustub orgaaniline aine. Reaktsiooni käigus eraldub hapnik. Fotosüntees on keemiliselt higamise vastand. Põlemine-on aine ja gaasi vahel toimuv eksotermiline reaktsioon, mis toimub tavaliselt õhus, kui põlev aine ühineb hapnikuga.

Geograafia

9

ppt

Biosfäär

Biosfäär Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004  Biosfäär Biosfääriks nimetatakse seda planeedi Maa osa, kuus asuvad elusorganismid. B io s f ä ä r M a is m a a p in d m in e k ih t V eekogud Õ hkkond ehk ehk ehk lit o s fä ä r i ü le m in e o s a h ü d r o s fä ä r a t m o s fä ä r i a lu m in e o s a Õhkkeskkond · Õhkkeskkonna moodustab atmosfääri alumine osa kuni

Bioloogia

4

docx

Geograafia mõisted 1. periood

Litosfäär ­ Maa väline tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär ­ ülemises vahevöös, umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel. Maa tuum ­ Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Vahevöö ­ kiht maa sisemuses, mis asjub allpool maakoort ja ülalpool Maa tuuma Mandriline ja ookeaniline maakoor ­ (maa pindmine tahke kiht) M=vanem aga ainult 40%, mandrite aline maakooretüüp O=ränivaese koostisega kivimitest koosnev õhtuke maakooretüüp Kurrutus ­ kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. (mäetekkeprotsess) Murrang ­ geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma ­ Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa g

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)