teenuseid toodavad. Kulu, mida nad kannavad, et toota oma kaupu lisakogustes, on tuntud PIIRKULUNA. Piirkulu tõuseb tavaliselt koos tootmismahu arvuga, sest tootmine kasutab kallimaid ressursse ja meetodeid, et tootmise taset tõsta. Majandusteaduses tähendab PAKKUMINE toote erinevaid koguseid, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Tootjad soovivad müüa mingit kaupa kõrgemate hindadega rohkem kui madalamate hindadega. Seda turuhindade mõju pakutavale kogusele nimetatakse HINNAMÕJUKS ehk PAKKUMISSEADUSEKS. Turupakkumine näitab samuti hinnamõju. Hinnamõju suurusest räägitakse kui pakkumise hinnaelastsusest. Kui hinnamõju on suur, on pakkumine elastne, kui hinnamõju on väike, siis on pakkumine jäik. Pakkumine kaldub olema elastsem, kui ressursse saab kauba tootmisse kiiresti lülitada ja sealt eemaldada. Pakkumise hinnaelastsus sõltub ka ajast, mis hindade muutudes kulub pakkujatel tootmise suurendamiseks
1. Konkurents on võitlus, mille käigus inimesed ja ettevõtted konkureerivad piiratud ressurssidele. Iga tootja püüab toota odavamalt ja efektiivsemalt, pakkuda kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad ning selliste hindadega, mida ostja on valmis maksma. 2. TÄIUSLIKU KONKURENTSI põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõtted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjusta turuhindu — ollakse vaid hinna arvessevõtjad. monopolistlikuks turuks -tootja näeb pisut rohkem vaeva, et teha oma toode eriliseks. Sellisel turul on ostja nõus rohkem maksma selle eest, et ta tunneb end oodatuna. Oligopolile on iseloomulik firmade tootmisotsuste vastastikune sõltuvus: ühe
ressursside arukaks kasutamiseks ning selliste suu dab müüa erinevate võimalike hindadega kindlal toodete ja teenuste tootmiseks, mida inimesed vajavad ajahetkel. Tootjad soovivad müüa mingit kaupa ja mille eest nad on nõus maksma. Ettevõtlikkus kõrgemate hindadega rohkem kui madalamate on hoiak, mida iseloomustab loov ja uuen - hindadega. Seda turuhindade mõju pakutavale duslik mõtlemine, riskijulgus ning arukas juhtimine. kogusele nimetatakse hinnamõjuks ehk pakkumisseaduseks. Ettevõtlikkus tähendab võimaluste nägemist ja Kui müüjad pakuvad turul tooteid ja teenuseid, siis nendele reageerimist, et tuua turule uusi või paremaid liituvad nende pakkumised turupakkumiseks. tooteid. See on majanduse tõukejõud ning Turupakkumine näitab samuti hinnamõju. Hinna -
4. seminari tekst 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. Näide 1. Mikromajanduse teoreetikud väidavad, et lastele omistatud väärtuste teisenemised on põhjustatud turuhindade muutumiste tõttu. Lapsed muutusid tarbekaubaks, kui nad lakkasid olema kasumlikud majanduslikud investeeringud. Näide 2. Muutused perekonnas on seotud lastele omistatud väärtuste teisenemistega. Kasvav eristumine, majandusliku toodangu ja kodu vahel, muutis perekonna kokkukuuluvust. Perekondlike sidemete nõrgemisega kaasnes kõikide pereliikmete – ka laste - emotsionaalse väärtuse langus. Näide 3
Ladustamise põhjused Kauba- ja materjalivarude suurust määravad tegurid · materjali/kauba kättesaadavus · olemasolev laopind · kasutatav ladustustehnoloogia · tarbimise nõudlus · turuhindade stabiilsus Varustuse planeerimine - üksikute tooraine- ja kaubakoguste plaanipärane kindlaksmääramine vajaduste katteks. Ladude vajalikkuse tegurid: 1. Tooraine saamise kindlustamiseks 2. Oma tegevuse kindlustamiseks ebakindlate hankijate puhul 3. Pikad vahemaad transpordil väikeste partiidena põhjustavad suuri veokulusid 4. Etteaimamatult võib tekkida suur vajadus mõne kauba järele 5. Toorainet võib olla saada ainult osal ajal aastast 6
· turunõudluse muutumine · konkurentsi tugevdamine · majandus prognoosid, mis lubavad hinnal tõusta või langeda 8. turutasakaal on olukord kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud. 9. Konkurents (täiskonkurents) on turul on palju sarnaste võimsustega ettevõtteid, mis pakuvad sarnaseid tooteid , hinnad kujunevad vabalt pakkumiste ja nõudmiste põhjal. Täiskonkurentsi tunnused: · müüijaid ja ostjaid palju · müüijatel, ostjatel on turuhindade üle täielik ülevaade · müüijatel, ostjatel on vabadus turule tulla ja minna millal ise tahab · pakutav kaup on sordimendilt, kvaliteedilt ühelaadne Monopol on turuvorm kus üks müüa kehtestab hinna ja tema toodetava kaubale pole asenduskaupa Loomulik monopol- kohustus tekkis siis kui tootmise alustamine nõuab liiga suuri investeeringuid ja selle tegemine ei ole otstarbekas. Monopoolse konkurentsi tunnused on:
36 mlrd dollarit 43,2 mlrd dollarit Question 10 Muutused lõpptoodangu kvaliteedis Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 kajastuvad kogutoodangus, kui jooksevhinnad arvutatakse ümber püsivhindadeks ei kajastu otseselt SKP-s, kui seda ei kajasta lõpptoodangu turuhindade muutus põhjustavad varude suurenemist on üks põhjustest, miks erinevad SKP ja RKP suurendavad RKP-d, kuid mitte SKP-d Question 11 Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 muutusi kaubavarudes kulutusi uusehitusteks
kliendi maksuvõimelisus nõudluseks, saades sealjuures kasumit ja täites firma muud eesmärgid. Vajadusest ja tarbijast lähtuv määratlus: Marketing on tegevuste kogum, millega selgitatakse, millised on vajadused, teavitatakse tarbijat nende teenuste ja toodete olemasolust ja toimetatakse need tarbijale. Plaani elluviimine tähendab: Toodete sobitamist eri turgudele ja eri tellijatele Hinnakujundust, jätkuvat turuhindade analüüsi a vajaduse korral hinna kohaldamist Reklaami ja muud teavitamist ja kohaldumist vastavalt müügitulemustele Jaotuse, müügi ja/või vedude korraldamist 3 Millistele projektidele kohaldatakse riigihanke seadust Riiklikele ja munitsipaalehitistele Kui finantseeritakse täielikult või osaliselt o Riigieelarvest või riiklikest fondidest o Riigiettevõtete ja riiklike AS poolt o KOV eelarvest või fondidest
maksusüsteem, paks riik *tasuta haridus ja arstiabi *sotsiaaltoetused kõigile, kes vajavad *suhtumine kirikusse vabameelne Moodsad/kasaegsed ideoloogiad: nt moodne vasakpoolsus: *aktiivse kodaniku ideaali rõhutamine *heaoluriigi muutumine paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks *uus segamajandus 7.Heaoluriik- riik, mis sekkub majandusliku tootmisening jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule Jätkusuutlikkus- säästev areng. "arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." Konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liberaalse heaolumudeli põhimõtted. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused Sots tõrjut vältimise võimalused: moodsad sidevahendid, eeskätt internet. Toetusprogrammid
24)Tallinna börsi ja Eesti Väärtpaberikeskuse loomine Väärtpaberituru alged tekkisid Eestis 1991. a. 1994. a. loodi Eesti Väärtpaberikeskus. Kauplemine väärtpaberitega elavnes tänu sellele, et turule tulid hea mainega ettevõtted. 31. mail 1996. a. loodi Tallinna börs. 1997. a. oktoobris toimus börsikrahh. Talse langes 493- lt punktilt 93-le punktile. Talse on Tallinna börsi aktsiahinna indeks. Tallinna börsi avamisel oli Talse = 100-ga. Aktsiate keskmiste turuhindade võrdlemisel algpäevaga saadakse Talse iga päeva kohta. Tallinna börs langes mitmeks aastaks varjusurma. 25)Millised uutused toimusid Tallinna börsil 21. Sajandil? * 2000. Aastal viidi Tallina börs ja Eesti Väärtpaberikeskus ühtse juhtimise alla (HEX grupp suurim omanik) * 2003. a. ühines HEX Stockholmi börsiomaniku OM-ga * 2004. a. ühines Tallinna Börs Põhjamaade börside liiduga ja võttis kasutusele samasuguse
Peremehetunne sai aluseks põllumajanduselu edasisele arengule.) 1927-1929. a. kannatasid Eesti alad aga ebasoodsate ilmastikuolude tõttu ikalduse käes, mille kahjudest ei jõutud enne uut majanduskriisi enam toibuda. Seevastu kriisi algusaastail olid Eestis soodsad ilmastikuolud, mis tagas hea saagikuse. 1929. aastaga võrreldes saadi toiduvilja rohkem ligi 50%, kartulit 14,6%. Loomakasvatuses oli seis rahuldav piima tuli rohkem 7%, liha vähem 1,3%. Kriis Eestis algas teravilja turuhindade katastroofilise langusega Euroopas. Suurimaks kannatajaks olid ekspordile orienteeritud majandusharud. Kuna teised riigid hakkasid oma siseturge kaitsma protektsionistlike meetoditega, jõudis kriis Eestisse just põllumajanduse kaudu ja seda 1929. aasta lõpul, kui Saksamaa ujutas meie siseturu üle odava rukkiga, millega kohalik turg konkureerida ei suutnud. Tulemuseks: Talud sattusid raskustesse, mida võimendasid taludel olevad suured riiklikud eravõlad
hinnatase riigis 20%, siis 2000. aasta reaalne SKP mõõdetuna 1995. aasta püsivhindades on: Vali üks või enam: 32 mlrd dollarit 36 mlrd dollarit 43,2 mlrd dollarit 30 mlrd dollarit 40 mlrd dollarit Tagasiside Reaalse SKP leidmiseks korrigeeritakse jooksva aasta nominaalse SKP väärtust baasaasta hinnaiindeksiga. Küsimus 10 Muutused lõpptoodangu kvaliteedis Vali üks või enam: ei kajastu otseselt SKP-s, kui seda ei kajasta lõpptoodangu turuhindade muutus suurendavad RKP-d, kuid mitte SKP-d kajastuvad kogutoodangus, kui jooksevhinnad arvutatakse ümber püsivhindadeks põhjustavad varude suurenemist on üks põhjustest, miks erinevad SKP ja RKP Tagasiside Lõpptoodangu kvaliteeti SKP arvestuses eraldi ei vaadelda. Küsimus 11 Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks: Vali üks või enam: kulutusi pruugitud kapitalikaupade ostmiseks
firmad püüavad üha enam oma tooteid massiteabevahendites reklaamida ning profisportlaste võistluste piletihinnad on tõusnud,kuna üha rohkem spordihuvilisi soovib neid külastada. 33)1990. aastate alguses tõi üks Prantsuse firma turule uue tehnoloogia järgi tehtud suusad.Koos suuskade populaarsuse tõusuga tõusis ka nende hind.Varsti lasksid mitmed firmad samalaadseid suuski turule.Milline järgnevatest hinnangutest vastab kõige paremini turuhindade põhilisele majandusrollile selles arengu? V: Anti stiimul suuskade tootmiseks. 34)Kui toote nõudlus kasvab pakkumisest kiiremini,mis juhtub tõenäoliselt toote turuhinnaga? V:Turuhind tõuseb 35)Mida teevad tasakaaluhinnad järgnevatest toimingutest vabas ettevõtluses? V:Annavad tootjale infot selle kohta,mida tarbijad soovivad, annavad tarbijatele infot tootjate tootmiskulude kohta ning ergutavad tarbijaid hoidma kokku ja ettevõtteid olema efektiivsed.
3) Teadmiste rakendamine Heaoluriik Majanduse ja tehnoloogia areng on avaldanud suurt mõju inimeste elukorraldusele ja nende heaolule. 19. sajandil oli Lääne-Euroopas aset leidnud 2 põhinevat ühiskonna muutust: 1) Tööstlusrevolutsioon oli teinud vabrikutöö valitavaks 2) Muutis inimeste elustiili Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ja jaotamise protsessi, selleks et leevendada sotsiaalsete teenuse ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus: 1) Sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raha ressursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele jagama kindla elukvaliteedi. ... elukvaliteedi juures eelistatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldisi elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja
Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson Firmad püüavad hoida oma kulud kontrolli all (st piisavalt madalad), et saavutada võimalikult suur kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kasum on ettevõtluse peamine eesmärk. Ent ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinnatasemes, vaid ka näiteks oma toodete omadusi reklaamides. Ühed keskenduvad erilistele teenusetele, teised rõhutavad paremaid materjale ja tootmismeetodeid, mis muudavad just nende toodete kvaliteedi konkurendi omast paremaks. Jalgpallitreener näeb tõsist vaeva, et tõsta oma võistkonna võimekust. Samal kombel otsivad eduka konkureerimise võimalusi ettevõtjad ja firmajuhid
Seega konkureerivad müüjad omavahel ostjate pärast ja ostjad omakorda püüavad leida parimat pakkumist. On võimalik, et turul tegutseb vaid üks ettevõte, või et turg on jaotunud paljude pisikeste ettevõtete vahel. 3 Turustruktuur Kasum on ettevõtte peamine eesmärk. Ettevõtted püüavad hoida oma kulud piisavalt madalad, et saavutada võimalikult suurem kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kuid ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinna tasemes, vaid ka oma toodete omadus reklaamides. Ühed keskenduvad erilistele teenustele teised toovad turule paremaid materjale ja tootmismeetodeid, mis muudavad nende toodete kvaliteedi konkurendi omast paremaks. Kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad- selle määrabki ära turustruktuur. Turustruktuuri jagavad majadusteadlased tavaliselt kahte kategooriasse: 1
Ri – investeeringu i nõutav tulumäär Rf – riskivaba tulumäär antud turul ( n: riigi võlakirjade tulusus) Rm – turuportfelli tulusus (laiapõhjalise turuindeksi tulusus) β – investeeringu i süstemaatilise riski mõõt ehk beetakordaja Beeta kordaja kasutatakse süsteemse riski määramiseks. Kajastab investeeringu tasuvuse kõikumist portfelli tasuvuse suhtes. Kui > 1,0 siis investeeringu kasuminorm on tundlik kõikumiste suhtes ja tema riskimäär on suurem kui tururisk. Turuhindade kõikudes peaks portfelli väärtus kõikuma samas suunas suuremas ulatuses kui kogu turg. Kui siis investeeringu kasuminorm muutub paralleelselt turumuudatustega ja riskimäär on võrdne turu omaga. Investeeringu kasuminorm ei ole tundlik turumõjude suhtes ja tema riskimäär on 0. Kui siis on investeeringu risk tururiskist väiksem. Kokkuvõttes leitakse portfelli oodatav tulusus, kui riskivabale tulule liidetakse selle portfelli beetaga
* Teenuse ja tellimise kiirus * Arenemisfaasis kogemustepagas * Soodsad hinnad * Lisateenuste pakkumine * Püsivad äripartnerid ja kliendid * Äriplaan Võimalused: Ohud: * Tarbijate ostujõu kasv * Uute konkurentide sisenemine turule * Majandustõus * Klientide huvi vähenemine * Vahendajate suurenev koostöövalmidus * Turumahu vähenemine * Taotletavate struktuurifondide poolt * Turuhindade langus rahastatavate toetuste saamine * Krediidivõimaluste langus 5. Teenus, turg ja konkurents 5.1. Teenusest Püsiv Invest OÜ pakub põhiliselt rehvivahetus teenus aga lisateenusena remonditakse ka autosid ja parandatakse rehve ning tuleviks planeeritakse pakkuma hakata ka värvikambri teenust. Teenust pakutakse sõiduautodele ja põllumajandusmasinatele, nt. traktorid, kombainid jne. Pikemas perspektiivis loodame hakata teenindama ka veoautosid.
mis vähendavad või suurendavad riigi tegelikku majandustaset. nn (valuuta) ostujõupariteet väljendab valuuta tegelikku ostujõudu ja erineb ametlikust valuuta vahetuskursist; tänu riigis tegutsevatele välisfirmadele (mitteresidendid) on arengumaade SKP reeglina suurem kui RKP, mis võib tekitada näilise, statistilise majandusbuumi illusiooni; RKP ja SKP ei arvesta adekvaatselt toodete kvaliteedi muutumist kui seda ei kajasta kaupade turuhindade otsene muutumine; reaalne SKPSKP deflaator Nominaalne SKP = 100 nominaalne SKP Reaalne SKP = SKP deflaator x100 nominaalne SKP SKP deflaator = reaalne SKP x100 Nominaalne sisemajanduse koguprodukt SKP on inflatsiooniga korrigeerimata ehk jooksevhindades koguprodukt. Reaalne sisemajanduse koguprodukt SKP on inflatsiooniga korrigeeritud ehk püsivhindades SKP.
Töö koosneb kahest peatükist, kus esimeses kirjeldatakse kõige pealt tööväärtusteooria ajalugu ning teises tööväärtusteooria edasist arengut ja seejärel Adam Smithi, David Ricardo ja Karl Marxi arusaamu ja nägemusi tööväärtusteooriast. Töö allikateks on erinevad raamatud, artiklid, õppematerjalid ja refereeringud internetist. 3 1. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA Pikka aega tugines majandusteooria turuhindade selgitamisel sisemise väärtuse teooriatele. Neist olulisim oli tööväärtusteooria. Tööväärtusteooria järgi sõltub majandusliku hüve väärtus sellesse panustatud füüsilise töö mahust. Seetõttu nägid 18. sajandi klassikalised liberaalid väärtusloomet eelkõige põllumajanduses ja tööstuses. Majanduse teenuste poolt, eesotsas kaubandusega, peeti lihtsalt kõrvaltegevuseks, mis ei suurendanud ühiskonna heaolu.
hüdroenergial 22 GWh, tuuleenergial 91 GWh, muudel taastuvatel 36 GWh, ja turbal 22 GWh (vt joonis 1). Aastal 2007 oli põlevkivist toodetud elektri osakaal 93,6%. Joonis 1. Elektrienergiat toodeti 2007 aastal 12188 GWh15 1.2.Vabaturg 2011 aasta mai kuus saatis Majandusministeerium kooskõlastusele elektrituruseaduse muutmise eelnõu, kus muu hulgas prognoositi, et 2013. aastal tuleb tarbijail silmitsi seista 20 protsendilise hinnatõusuga. "Elektrienergia praeguste turuhindade juures tähendaks elektrituru avanemine kodutarbija ja väiksema äritarbija jaoks umbes 20% hinnatõusu - suurematele elektritarbijatele veidi rohkem, väiksematele vähem," öeldakse eelnõu seletuskirjas. 4 Ministeerium täpsustas, et võrguteenuste, aktsiisi ning taastuvenergia tasude osatähtsuse erinevuse tõttu lõpphinnas on elektrienergia hinna tõusu mõju erinevatele tarbijagruppidele erinev.
- EAS-i ja Väliskaubandusliidu kontaktreisid - Internet - Välismaine omanik otsib - Rahvusvahelised agentide nimekirjad Oma tegevuses arvestame võimalikult palju kolleegide nõuannetega, mida nad oma kogemustest välisturgudele sisenemisel on õppinud. 1.5. Hinnakujundus Hinna kalkuleerimisel kasutame erinevaid meetodeid. Väikeseeria toodete puhul peame väga rangelt jälgima turuhindade taset ning püsima konkurentsis. Nii ongi ühel tootel marginaal suurem ja teisel väiksem. Kindlasti arvestame alati ka seda, et mahuksime turuhinna sisse koos oma kulutustega, mida teeme ühe või teise toote toomiseks. Samas jälle eritellimuse töödega on mängumaa piirid veidi hägusemad. Just nende projektide ja tellimuste puhul on väga suur osakaal just toote konstrueerimisel. Seetõttu on ka eritööde hinnatase keskmisest kõrgem
--- Question 70 (1 point) Hinnakontrolli kehtestamine USA-s Teise maailmasoja ajal pohjustas: a. laialdaselt ,,musti" turge, vaatamata ajastu patriotismile b. koigele vaatamata korge inflatsioonitempo c. ettevotjatele suuri tulusid d. vastasleeri majanduse kokkuvarisemise ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 71 (1 point) Turule baseeruva inflatsioonivastase mudeli mote seisneb: a. firmade vabatahtlikus noustumises turuhindade madalatena hoidmises b. selles, et kui firma tahaks muugihindu tosta, tuleks tal osta nn. MAP- krediiti teiselt firmalt, mis oma muugihindu alandas c. hindade ja tooviljakuse pusiva suhte pidevas sailitamises d. majanduse ,,ulekuumenemise" allasurumises taotlusliku majandusarengu vahendamisega ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 72 (1 point) Graafikul on antud saastufunktsioon S0. Kuhu (a, b voi c) nihkub
Rf riskivaba tulumäär antud turul ( n: riigi võlakirjade tulusus) Rm turuportfelli tulusus (laiapõhjalise turuindeksi tulusus) investeeringu i süstemaatilise riski mõõt ehk beetakordaja 48. Beetakordaja Beeta kordaja kasutatakse süsteemse riski määramiseks. Kajastab investeeringu tasuvuse kõikumist portfelli tasuvuse suhtes. Kui > 1,0 siis investeeringu kasuminorm on tundlik kõikumiste suhtes ja tema riskimäär on suurem kui tururisk. Turuhindade kõikudes peaks portfelli väärtus kõikuma samas suunas suuremas ulatuses kui kogu turg. Kui =1,0 siis investeeringu kasuminorm muutub paralleelselt turumuudatustega ja riskimäär on võrdne turu omaga. Investeeringu kasuminorm ei ole tundlik turumõjude suhtes ja tema riskimäär on 0. Kui <0 siis on investeeringu risk tururiskist väiksem. Kokkuvõttes leitakse portfelli oodatav tulusus, kui riskivabale tulule liidetakse selle portfelli beetaga korrutatud portfelli riskipreemia. 49
Mittesüstemaatiline risk on omakorda risk, mis on ettevõtete spetsiifiline ja mida on võimalik riski hajutamisega elimineerida. Kui otsitakse efektiivset portfelli, siis eeldatakse, et diversifitseerimisega on mittesüstemaatiline risk juba hajutatud. Seega vaadeldakse ainult süstemaatilist riski e. tururiski. Viimast väljendabki eelpool mainitud turu riski ja portfelli riski suhe e. beeta. Kui beeta on suurem kui üks, siis on portfelli risk kogu vaadeldava turu riskist suurem. Turuhindade kõikudes peaks siis portfelli väärtus kõikuma samas suunas suuremas ulatuses kui kogu turg. Ja vastupidi - kui beeta on väiksem kui üks. Kokkuvõttes leitakse portfelli oodatav tulusus, kui riskivabale tulule liidetakse selle portfelli beetaga korrutatud portfelli riskipreemia (www.riskglossary.com/link/portfolio_theory.htm). 11 4 KORRELATSIOON
3) tootmiskvoodid-EL tootmiskvoot,liikmesriigikvoot, tootja kvoot 4) otsetoetused- haritava maa toetused, söötijätmistoetused. 32) CAP sekkumismehhanismi selgitus (hinnasüst-välisturumeetmed). Eesmärk on hoida turuhindu langemast allapoole vastuvõetavat miinimumtaset. Selliste saaduste jaoks nagu teravili, või, piimapulber ja loomaliha on Eül spets sekkumisagentuurid. Ülemäärase pakkumise korral ostavad need agentuurid turuhindade stabiliseerimiseks ülejäägi kokku. Tooted müüakse kui turg on tasakaalustunud või näit exporditaxe. Võimaldamaks EL tootjail realiseerida oma toodangut vaatamata odavate importsaaduste konkurentsile, saab töötlev tööstus subsiidiumi, kui kasut Els toodetud toorainet. Eesmärk on katta vahe EL Nõukogu poolt kehtestatud hinna ja importsaaduste hindade vahel. 33) CAP reformi survetegurid ja reformide eesmärk
kombinatsioon, kus pariteetsetel tingimustel tekib uus ettevõte" on a mittemaksustatav reorganiseerimine b madalalt maksustatud reorganiseerimine c ühinemine (consolidation) 63 Horisontaalse integratsiooni strateegia puhul multinatsionaalsed korporatsioonid a paigutavad välismaale päritolumaa tootmise varasemad või järgnevad etapid b toodavad välismaal samu tooteid ja sama töötlusastmega kui päritolumaal c veavad pooltooteid üle piiri turuhindade asemel ülekandehindadega 64 Korporatsioon, mis koosneb välisfiliaalidest, mis kõik tegutsevad ühes tootmisharus või turustamisvaldkonnas, on a paralleelselt integreeritud b vertikaalselt integreeritud c horisontaalselt integreeritud 65 Korporatsioon, millel on üle maailma filiaale, mis täidavad erinevaid tootmis- või müügiülesandeid, on a diversifitseeritud b determineeritud c vertikaalselt integreeritud
a mittemaksustatav reorganiseerimine b madalalt maksustatud reorganiseerimine c ühinemine (consolidation) 63 Horisontaalse integratsiooni strateegia puhul multinatsionaalsed korporatsioonid a paigutavad välismaale päritolumaa tootmise varasemad või järgnevad etapid b toodavad välismaal samu tooteid ja sama töötlusastmega kui päritolumaal c veavad pooltooteid üle piiri turuhindade asemel ülekandehindadega 64 Korporatsioon, mis koosneb välisfiliaalidest, mis kõik tegutsevad ühes tootmisharus või turustamisvaldkonnas, on a paralleelselt integreeritud b vertikaalselt integreeritud c horisontaalselt integreeritud 65 Korporatsioon, millel on üle maailma filiaale, mis täidavad erinevaid tootmis- või müügiülesandeid, on a diversifitseeritud b determineeritud c vertikaalselt integreeritud
Erinevused: Erakaupade nõudlus kujuneb turul tarbijate individuaalsete nõudluste summana. Hinna määrab turunõudlus ehk ostusoovide summa ja turu pakkumine: turukauba tarbija maksab kauba eest otsesed kulud. Avaliku kauba tarbija jagab maksukulusid teiste maksumaksjatega Erakaupade optimaalne pakkumine: Individuaalsete nõudluskõverate liitmisega soob ühiskonna kogunõudluskõvera. Kogunõudluskõvera ja pakkumiskõvera lõikepunkt määrab hinna. Paindlike turuhindade puhul tarbib iga isik sama hinnataseme korral erineva koguse kaupu ja teenuseid Avalike kaupade optimaalne pakkumine: Kõik isikud tarbivad ühte ja sama kogust avalikku kaupa, kuid maksavad selle eest erinevat hinda. 3. Loeng Turutõrked Majanduslik efektiivsus on tagatud täieliku konkurentsi olemaslolul. Heoluökonoomika põhiteoreem: Tootjad ja tarbijad käituvad nagu täielikud konkurendid ja turul on tagatud pareto-
otseselt puudutab nt vajalike kapitaliinvesteeringute kulud (nt reoveepuhasti), nende seadmete tegevus- ja korrashoiukulud, personalikulud (nt seadmete operaatorid, regulatsiooni täitmise jälgimisega seotud isikud), otseselt regulatsiooni tõttu saamata jäänud puhastulu. KAUDSED KULUD: nt regulatsiooni kehtestamise korral need kulud, mis tekivad firmadel, majapidamistel ja valitsusasutustel, kes ei kuulu otseselt reguleerimisalasse; kaudsed kulud tekivad algselt sageli turuhindade muutumise tõttu reguleeritavas sektoris, hin-namuutused võivad sealt üle kanduda ka teistesse sektoritesse. Regulatsiooni täitmise otseste kuludega võivad kaasneda ka kaudsed tulud nt produktiivsuse tõusu tõttu; sel juhul on regulatsiooni majanduslikud kulud väiksemad kui firmade otsesed kulud regulatsiooni täitmiseks . NETOTULUDE NÜÜDISVÄÄRTUS: Kaugemal tulevikus tekkiva tulu või kulu nüüdisväärtus sõltub väga suurel määral valitud diskontomäärast: mida kõrgem
A. laialdaselt ,,musti" turge, vaatamata ajastu patriotismile 100% B. vastasleeri majanduse kokkuvarisemise 0% C. kõigele vaatamata kõrge inflatsioonitempo 0% D. ettevõtjatele suuri tulusid 0% 65. Turule baseeruva inflatsioonivastase mudeli mõte seisneb: Student Response Value Correct Answer A. firmade vabatahtlikus nõustumises turuhindade madalatena 0% hoidmises B. hindade ja tööviljakuse püsiva suhte pidevas säilitamises 0% C. majanduse ,,ülekuumenemise" allasurumises taotlusliku 0% majandusarengu vähendamisega D. selles, et kui firma tahaks müügihindu tõsta, tuleks tal osta 100% nn. MAP-krediiti teiselt firmalt, mis oma müügihindu alandas 66. Graafikul on antud säästufunktsioon S0. Kuhu (a, b või c) nihkub säästukõver pärast autonoomsete maksude lisamist
700 600 500 400 Narva kuulutuste arv 300 200 100 0 Joonis 8. KV.ee andmetel korteripakkumiste arv. Algallikas: lisa 7. Nagu eelnevalt jooniselt nähtub, on korterite pakkumiste arv tõustnud alates mai 2014. Kuid kuna tehingute arv aga 2014 aasta teises kvartalis tegi languse (Joonis 1) on näha ka turu iseeneslikku korrigeerumist oodatava turuhindade osas (Joonis 8). Selline hindade ootuste vähenemine kajastus ka tehingute üldsumma vähenemisel (joonis 2). 14 M2 hindade võrdlus KV.ee hindadega Narva 800 700 600 500 Narva keskmine KV.ee 400 Narva keskmine 300 200 100 0 Joonis 9. Ruutmeetrihinna võrdlus KV
Näiteks saavad uued pakkujad turule siseneda, kui tekib kasumivõimalusi ning nõudjad saavad väljuda, kui neile hakkab olukord muutuma ebasobivaks. · Mõningaid eelnevaid punkte võib ka kokku võtta eelduses, et turul ei ole tehingukulusid . Viimaste all peetakse silmas vahetustehingutega otseselt või kaudselt seotud kulusid: partneri otsimise ja infokulud, läbirääkimis- ja otsustamiskulud, lepingute kontrolli- ja tagamiskulud. Mudelite tõlgendamine: Turuhindade koordineerimispanus: Tõusnud hind signaliseerib pakkujale kohe, et nõudjad soovivad seda hüvist. Lisaks on pakkujal olemas kohe ka stiimul selle info kasutamiseks ning pakkumise suurendamiseks. Sama hinnatõus informeerib teiselt poolt nõudjat, et tema soovide täitmine nõuab lisakulusid, st tuleb rakendada ressursse, mis mujal annaksid rohkem kasu. Ning ainult kõrgem hind muudab pakkujale atraktiivseks nende ressursside suunamise just
kaupade ja teenuste turuväärtust. RAHVUSLIK KOGUPRODUKT (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest SKP võetakse arvesse ainult aasta jooksul toodetud lõpptoodangu turuväärtus. Lõpptoodang- hüviseid, mida kasutatakse tarbimiseks, mitte aga edasiseks töötlemiseks/ edasimüügiks. Sisemajanduse koguprodukti koostisesse kuuluvad lõpphüvised arvestatakse kokku nende turuhindade abil. Hüvised, millel ei ole turuhinda, võetakse sisemajanduse koguproduktis arvesse vastavalt nende loomiseks tehtud kulutustele (näiteks haridus ja tervishoid). SKP suurust on võimalik kindlaks teha kolme meetodiga: sissetulekumeetod, kulutuste meetod ja tootmismeetod. Tabel 1. SKP arvutamise meetodid Tootmismeetod Sissetuleku meetod Kulutuste meetod Lisandväärtused Põllumajanduses Eratarbimine
looma väärtust kõikidele huvigruppidele, mitte ainult ettevõtte omanikele. 24. Väärtpaberite väärtust mõjutavad faktorid. Makromajandus, ettevõtte tegevus, psühholoogiline mõju, finantsnäitajad, inflatsioon/deflatsioon jms... 25. Valuutakursside paljusus. 26. Ristkursid. 27. Oluliste valuutade vaheliste valuutakursside väärtused. 28. Arbitraaž. Arbitraaž on väärtpaberite või kauba samaaegne ostmine ja müümine erinevatel turgudel eesmärgiga teenida riskivaba kasumit turuhindade erinevuselt. Arbitraaž on kauplemisstrateegia. Eesmärk on saada kasumit sarnaste või identsete varade väikestest hinnaerinevustest. Tavaliselt hõlmab see vara ostmist ühest kohast ja selle viivitamatut müüki kusagil mujal, müües seda tavaliselt kõrgema hinnaga. 29. Ostujõu pariteetsuse tingimus. Ostujõu pariteedi teooria väidabki lähtuvalt ühe hinna seadusest, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumise ehk inflatsiooniga.
erineval moel. Subjekt valib enda arvates parima variandi. Kes on see subjekt? See ei ole üksikinimene vaid majapidamine ehk household. See on ühise eelarve ja ühiste majandusotsustega inimeste grupp. Iga subjekt teab oma eesmärki ja oskab leida parima variandi selle saavutamiseks. Eeldatakse ressursside nappust, majanduses osalejad on omavahel konkurendid. Tasakaalulahend, mis parimal võimalikul viisil rahuldab kõiki osalejaid, saavutatakse turu vahendusel. Turuhindade vahendusel toimuv jaotus on teistega võrreldes odavam ja võimaldab ressursse efektiivselt kasutada. Riik paneb paika turu tegutsemise raamistiku, vähemalt seadustega. Kuidas turg tegutseb? A. Smith ,,nähtamatu käsi" kooskõlastab asju. Meie jaoks on nähtamatu käsi turg. Mikroökonoomikat tuntakse ka kui neoklassikalist majandusteooriat. Makroökonoomika tegeleb suurte agregaatidega, nt inflatsioon, raha, tööpuudus. Raskem kirjledada kui mirkoökonoomilisi protsesse
efektiivsus · Töökulu hälve = töö efektiivsuse hälve + töö tariifihälve 116 Hälvete põhjused I · Materjalide kogusehälbed: · Materjalide sisendkontrolli (kogused, kvaliteet) puudused, materjalide asendamised · Seadmete rikked · Tööliste mittepiisav kutseoskus · Nõrk kontroll tööjuhi poolt · Materjalide hinnahälbed: · Hinnaalandite mittesaamine · Tarnijate asendamine · Turuhindade muutus · Puudused ostutegevuses (kiirtellimuste kõrged hinnad) 117 Hälvete põhjused II · Töö efektiivsuse hälbed: · Mittekvaliteetsete materjalide kasutamine · Mittepiisavate kutseoskustega töötajate kasutamine · Seadmete rikked · Mittenõuetekohane tootmise korraldus · Töö tariifihälbed: · Kokkulepitud tariifide kasutamine, mida ei ole standardites veel kajastatud
Dem poliitika järgmib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid Heaoluriik on riik, mis sekkub maj tootmisse ning jaotamisee, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluseriiki, kus kõigil inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriigi põhimudelid on: Sotsiaaldemokraatia sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele hoolimata nende sissetulekust, seisusest ük-s v sellest, kas nad on tööl käinud
a. mitteainelisi turuväliseid teenuseid b. keskkonnakahjuliku toodangu väärtust c. tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju d. kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid e. mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi Kuidas leitakse SKP deflaator? a. tarbijate ostukorvi alusel b. tootjate ostukorvi alusel c. SKP deflaatori arvutamisel lähtutakse kõigidest sel aastal ostetud kaupade hindadest Kuidas leitakse reaalne SKP? a. arvutatakse reaalsete turuhindade alusel b. reaalset SKP-d ei saagi arvutada, kuna reaalset lähteinormatsiooni pole olemas c. reaalne hinnaindeks leitakse nominaalse SKP jagamisel hinnaindeksiga d. kõige lihtsamalt saaks nominaalset SKP ümber arvutada reaalseks hinnaindeksiga läbikorrutamise teel Nominaalse SKP arvutamisel kasutatakse: a. hulgihindu b. jooksvaid turuhindu c. hinnaindeksiga korrigeeritud turuhindu d. arvutatakse spetsiaalse meetodi abil ilma, et hindu üldse kasutakse
büroopindu olukorras, kus BREC Kinnisvara äripindade hindamise juhi Timo Tammaru hinnangul oli vajadust vaid 50 000 m2 uue pinna järele (Tosso 2007). 2007. aasta julge arendustegevus tekitas olukorra kus maailma majandusseisundi oluliselt kiiremal nõrgenemisel reaalne nõudlus kallitele pindadele vähenes ning valminud pindadest jagus järgneva mitme aasta vajaduse täitmiseks. (Luts 2009) 2008. aasta puhul oli langevate turuhindade tõttu aktiviseerinud ka siinne investeerimisturg ning toimus hulk ostu-müügitehinguid. Büroopindade üürimisel olid tol hetkel sõlmitud palju pikaajalisi üürilepinguid, mis langevate hindade kontekstis pakkusid investoritele põnevaid väljakutseid. Nii said investorid teatud objektide ostul küsida ka 10-11 protsendi vahemikku jäävat tootlust. (Arco Vara 2012) 3.2. Turu arengud majanduse madalseisu kontekstis
· Valikul põhinev konkurentsieelis valitakse oma tegevusharu väärtusahela mingi lüli, mille puhul suudetakse tõusta spetsialistiks. Valikul põhinev konkurentsieelis eeldab koostööd mitmesuguste partneritega, kuid võimaldab kulude kokkuhoidu. 22. Hinnakujundusvõimaluste hindamine turutüüpi arvesse võttes (täiusliku konkurentsi, monopolistlik või oligopoli turg) Tuntakse kahte põhilist konkurentsist lähtuvat hinnakujundusmudelit: - mingi tootmisharu olemasolevate turuhindade järgimine; - pakkumishindade hinnakujundus. Olemasolevad turuhinnad - Tootmisharud jagunevad majandusteooria järgi nelja turukonkurentsi tüübi vahel. 1. Täiusliku konkurentsi korral on konkurentide arv piiramatu, toode on homogeenne, sisenemisbarjääre pole, müüjad ja ostjad mõlemad tunnevad turgu perfektselt, tarbijad reageerivad vaid hinnale, enamus müüjaid pakub tooteid turuhinnaga. Sellise konkurentsi näideteks on mõnede põllumajandussaaduste turud, New Yorgi
pääse domineerima, on ühiskond stabiilne. Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu elanikkond jaguneda kahte leeri ja see võib põhjustada kodusõja. Valitsuse ülesanne on jälgida, et ükski olemasolevatest lõhedest ei saaks domineerivaks. 16. Heaoluriik. (lk.13-16) Heaoluriik - riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimeste toimetulekule. Miks vaja? Varem riigi kohustuseks seadusloome, õiguskord ja riigikaitse. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja haridus kiriku või perekonna kohustus. Muutunud oludes pole need enam võimelised vajalikul määral seda kohustust täitma. Mis ta on? Riik, mis on endale võtnud ka sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse korraldamise. 19.-20. sajandi vahetusel Lääne- Euroopa riigid. Kuidas tegutseb?
Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents - Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol - Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid.
· Nõudluse kiire kasv · Ostjate eelistuste muutmine · Konkreetset äritegevust soodustav · Tarijad ja hankijad hakkavad järjest seadusandlus enam tingima · Integratsiooni toorme või turustuse · Riiklik regulatsioon/piirangud suunas · Soodsad krediiditingimused · Seadusaktide nõuete täitmise kulukus · Turuhindade püsivus · Energia kallinemine · Rahvastiku ostuvõime tõus · Kvaliteedikontrolli tõhustumine · Soodne demograafiline muutus · Tollilõivu kasv 20 3.3 Bostoni maatriks Ärivaldkondade, tootesarjade ja brändide perspektiivikuse ja tõhususe analüüsimiseks ja iseomaste strateegiate rakendamiseks võib kasutada turundusklassikasse kuuluvaid mudeleid.
tooted OLIGOPOL vähe sarnased või saab mõjutada müüjaid erinevad tooted hinda TÄIUSLIK üks asenduskaupa saab ise määrata MONOPOL müüja pole hinna 5.2 TÄIUSLIK KONKURENTS Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle ja neid nimetatakse hinnavõtjateks neile on turuhind etteantus suurus. Ettevõtte jaoks iseloomustab sellist olukorda horisontaalne nõudmise kõver, s.t. sõltumata kogusest saab ta ikka kehtiva turuhinna. · kui ta üritab saada kõrgemat hinda, ei saaks ta midagi müüa, sest tarbija ostaks mujalt kehtiva turuhinnaga;
kas on see soolise võrdõiguslikkuse puudumine või (näiteks) pole meie inimesed piisavalt tolerantsed või, vastupidi, on meie kasvatussüsteem üleliia tolerantne ja vabameelne, mis on näiteks paljudes koolides (mitte kõigis) viinud sellene, et kõik on juba lubatud.... Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Kujunes 19.saj. II poolel. . Loojaks on Otto von Bismarck. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriigi kaks peamist tunnust: - Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja
Kulu-kasu analüüsi põhimõtted Kulu-kasu analüüsi (KKA) on erinevate projektide hindamisel väga laialdaselt kasutatud meetod. Rakendatakse juhtudel kui mõistetakse, et turuhinnad ei peegelda projekti tegelikke kulusid ja hüvesid. Või kui projekti tulusid ja kulusid põhjustavate sisendite ja tulemitega ei kaubelda turul. Sellisel juhul ei suuda turg kõike adekvaatselt hinnata ning tarvis on mitteturulist hindamise protseduuri. Järelikult on turuhindade asemel vaja kasutada nn majanduslikke hindasid ehk varihindasid. Tuleks baseeruda iga isiku arvamusele projekti mõju kohta või maksevalmidusele mingi hüvise eest. Seejärel tuleb need üksikud mõjud summeerida projekti sotsiaalseks mõjuks. Heaks kiidetakse need projektid, mille summaarne netoväärtus on positiivne. Kuna kasulikkust on raske hinnata, kasutatakse selle asemel kulusid ja tulusid. Netokasu saadakse, kui tuludest lahutatakse kulud.
saadud tulu. ERISOODUSTUSE HINNA MÄÄRAMINE: Kulude katmine = kulude katmiseks makstud summa; sõiduauto kasutamine = kehtestatud kord, piirmäär kuus; muu vara= turuhind v turuhind - soodushind; muu vara = tegelikud kulutused v tegelikud kulutused - soodushind, kaup (realiseeritav vara), teenus = müügihind v vahe, muu käibevara= turuhind v bilansiline maksumus v vaha; asja, väärtpaberi, õiguse, teenuse vahetamisel = turuhind - arvestuslik väärtus v turuhindade vahe; asja, väärtpaberi, õiguse, teenuse ost turuhinnast kõrgemalt = turuhind - ostuhind; laenu hind = kehtestatud laenuintressi alammäära alusel intressisumma - laenulepingu määra alusel intressisumma; loobumine nõudest = nõude suurus, osalusoptsioon = turuhind - optsioonipreemia; osalusoptsiooni alusvara = turuhind - realiseerimishind - optsioonipreemia. SÕIDUKID, LÄHETUSED: Tööandja sõiduauto erisoodustuse hind on 256 eurot kuus.
vajadust vaid 50 000 m2 uue pinna järele (Tosso 2007). 2007. aasta julge arendustegevus tekitas olukorra kus maailma majandusseisundi oluliselt kiiremal nõrgenemisel reaalne nõudlus kallitele pindadele vähenes ning valminud pindadest jagus järgneva mitme aasta vajaduse täitmiseks. (Luts 2009) Joonis : Uued büroopinnad Tallinnas brutopinna järgi, tuhandetes ruutmeetrites Allikas: (Tomson 2014, 4) 2008. aasta puhul, langevate turuhindade ja suures mahus valmivate büroohoonete kontekstis, aktiviseerus siinne investeerimisturg ning toimus hulk ostu-müügitehinguid. Büroopindade üürimisel olid tol hetkel sõlmitud palju pikaajalisi üürilepinguid, mis langevate hindade tõttu pakkusid investoritele põnevaid väljakutseid. Nii said investorid teatud objektide ostul küsida ka 10-11 protsendi vahemikku jäävat oodatavat tootlust. (Arco Vara 2012) 2.2. Turu arengud majanduse madalseisu kontekstis
4. Kulu-kasu analüüs Analüüsi põhimõtted Kulu-kasu analüüsi (KKA) on erinevate projektide hindamisel maailmas väga laialdaselt kasutatud meetod. Rakendatakse juhtudel kui turuhinnad ei peegelda projekti tegelikke kulusid ja hüvesid või kui projekti tulusid ja kulusid põhjustavate sisendite ja tulemitega ei kaubelda turul. Taolisel juhul ei suuda turg kõike adekvaatselt hinnata ning tarvis on mitteturulist hindamise protseduuri. Järelikult on turuhindade asemel vaja kasutada nn majanduslikke hindasid ehk varihindasid ning põhiküsimuseks jääb projektidest tuleneva kasu suhe kuludesse. Kulu-kasu analüüs jaguneb: · kvalitatiivne - arvamused, intervjuud, kirjeldamine, selgitamine jms; · kvantitatiivne- arvutused, rahalised (numbrilised) kriteeriumid. Tavaliselt alustatakse kvalitatiivse analüüsiga, kuid sellest võib jääda otsuste vastuvõtmiseks väheseks. Tuleks tugineda iga isiku arvamusele projekti mõju kohta
annaabi.ee 
