10. klassi majanduse kokkuvõtted (3.-7.ptk) (0)

3.peatükk – Nõudlus

Majanduses peegeldab NÕUDLUS toodete ja teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalamate kui kõrgemate hindadega. Seda nimetatakse HINNAMÕJUKS ehk NÕUDLUSSEADUSEKS.
Kui inimesed turul kaupu ja teenuseid ostavad, siis ühinevad nende nõudmised TURUNÕUDLUSEKS. Nagu iga üksikisiku nõudmine, näitab ka turunõudlus alati hinnamõju. Hinnamuutusemõju kogusele, mida tarbijad ostavad, on nõudluse hinnaelastsus. Kui väike hinnamuutus toob kaasa suure nõutava koguse muutuse, on hinnamõju suur ja nõudlus elastne. Sellisel juhul vähendab kõrgem hind kogutulu . Kui hinnamõju on väike, on nõudlus jäik, sellisel juhul suurendab kõrgem hind kogutulu.

4.peatükk – Pakkumine

Ettevõtted puutuvad kokku alternatiivkuludega, mil tahes nad tooteid ja teenuseid toodavad. Kulu, mida nad kannavad, et toota oma kaupu lisakogustes, on tuntud PIIRKULUNA. Piirkulu tõuseb tavaliselt koos tootmismahu arvuga, sest tootmine kasutab kallimaid ressursse ja meetodeid, et tootmise taset tõsta.
Majandusteaduses tähendab PAKKUMINE toote erinevaid koguseid, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Tootjad soovivad müüa mingit kaupa kõrgemate hindadega rohkem kui madalamate hindadega. Seda turuhindade mõju pakutavale kogusele nimetatakse HINNAMÕJUKS ehk PAKKUMISSEADUSEKS.
Turupakkumine näitab samuti hinnamõju. Hinnamõju suurusest räägitakse kui pakkumise hinnaelastsusest. Kui hinnamõju on suur, on pakkumine elastne, kui hinnamõju on väike, siis on pakkumine jäik. Pakkumine kaldub olema elastsem, kui ressursse saab kauba tootmisse kiiresti lülitada ja sealt eemaldada. Pakkumise hinnaelastsus sõltub ka ajast, mis hindade muutudes kulub pakkujatel tootmise suurendamiseks või vähendamiseks. Mida kauem peavad tootjad kohanema, seda elastsem on tavaliselt pakkumine.

5.peatükk – Turu tasakaal ja turuhind

Turgu tasakaalustav hind on selline, mille puhul on tootekogus, mida müüjad müüa soovivad, võrdne tootekogusega, mida ostjad on valmis ostma. Mis tahes muul juhtumil on tegu kas defitsiidi või ülejäägiga. Defitsiidiga on tegu siis, kui tarbijad soovivad rohkem, kui tootjad pakuvad. Ülejääk tekib siis, kui tootjad pakuvad rohkem, kui tarbijad soovivad. Ostjatevaheline konkurents viib hinnad üles turgu tasakaalustavale tasemele . Müüjatevaheline konkurents toob hinnad alla turgu tasakaalustavale tasemele.
Turuhinnad juhivad otsuseid, mida toota, kuidas toota ja kellele toodetu jaotada. Nõudlus ja pakkumine muutuvad pidevalt tuues kaasa nii turuhindade tõusu kui ka langust. Kaudselt võib öelda, et turuhinnad põhjustavad mõne ettevõtte laienemist ja teise tegevuse kokkutõmbumist.

6.peatükk – Tarbijad ja säästjad

Inimesed teenivad enamiku oma sissetulekutest tööl. Samuti võivad nad teenima panna oma vara. Rikkus on raha ja vara, mida inimesed omavad ja mille väärtust nutika investeerimise ja säästmise abil suurendavad. Säästmise võimalusega tasub olla kursis ning otsida finantstooteid, mille ohutus, tulumäär ja likviidsus vastavad sinu eesmärkidele. Finantsplaan ehk eelarve annab sissetulekutest ja väljaminekutest hea ülevaate ning aitab kulusid kontrolli all hoida ja otstarbekalt planeerida .
Turg on juba oma olemuselt elujõuline tarbijakaitsja. Konkurents ja teadlikud tarbijad sunnivad tootjaid ja teenusepakkujaid jälgima soove ja vajadusi, muutes turu efektiivsemaks ning tingimused tarbija jaoks läbipaistvamaks. Ka riiklik Tarbijakaitseamet ja tema allasutused aitavad tarbijaid tema õiguste kaitsmisel.

7.peatükk – Ettevõtlus

Meie elu muutub aastatega tunduvalt, kuigi märkame päevast päeva toimuvaid muutusi harva. Nende muutuste peamised põhjustajad on ettevõtjad, kes töötavad välja uusi tooteid ja teenuseid, püüdes inimeste elu kergemaks ja meeldivamaks muuta.
Ettevõtja on isik, kes riski eeldades asutab ettevõtte ja organiseerib selle tegevust eesmärgiga teenida kasumit. Ta on valmis riskima ja ebaõnnestumise korral oma raha kaotama, sest usub, et võidu tõenäosus on suurem. Edukateks ettevõtjateks saavad need, kes märkavad ärivõimalusi seal, kus enamik inimesi ei näe midagi. Äriideed tekivad väga erinevalt ja kuigi ideid sünnib kõikide inimeste peas, eristab ettevõtjaid see, et nad rakendavad need ka ellu. Ettevõtte edu tagatiseks on õigete toodete ja teenuste pakkumine, ausus, oskuslik juhtimine ja ettevõtjaks olemise nautimine.
Kõige lihtsam on tegevust alustada füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE). Kõige populaarsem äriühingu vorm on aga osaühing. Suurtele ettevõtetele, kes kavatsevad oma tegevust finantseerida börsil aktsiaid müües, sobib aktsiaseltsi vorm. Vähem populaarsed on usaldus- ja täisühingud.