1. Sissejuhatus Sissejuhatus · Teadus tegevus(ala), mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. · Teadus tõsikindlate (usaldusväärsete), loogiliselt mittevasturääkivate teadmiste ajalooliselt arenev süsteem, mis hõlmab ühiskonna, looduse ja mõtlemise seaduseid. Sissejuhatus · Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, ning mis kasutab matemaatikat kirjeldamaks seoseid
*Teadus, tehnoloogia ja geograafia. Maailma voib tunnetada kolmel viisil 1) teaduslik l2henemine, teadmiste pohjal maailmast aru saamine. Teadus- uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine. 2) l2bi usu/religiooni. 3)l2bi enda. *geograafia: loodusgeograafia:klimatoloogia, hydroloogia, limnoloogia, geomorfoloogia. Inimgeograafia: majandusgeo, rahvastikugeo, linnastikugeo, transpordigeo, kultuurigeo. *fundamentaalteadus ehk alusteadus- majandusteadus. *rakendusteadus-tegelevad uute tehnoloogiatega. *geograafia areng: matemaatika, bioloogia, keemia, fyysika, astronoomia, psyhholoogia,
usk 20. sajandi kunstis väga oluliseks, kunsti hakkas defineerima see, mida tegi kunstnik. See aga omakorda tähendab, et kunstnikuks saamine nõuab ka teiste veendumust, et sa oled kunstnik. Olgem ausad, igasugu “veidrusi” on viimastel aastatel kunstnike poolt toodetud. Kuidas neid mõista ning kuidas seal see kunstniku puudutus üles leida? See võib olla katsumus vähegi mõtlemisvõimelisele inimesele. Kuid siiski mitte võimatu ülesanne kui püütakse läheneda loominguliselt ja tunnetuslikult eirates mõttelaiskust ning labaselt kerglasi mõttevääratusi. Ei maksa laskuda ainult füüsilisele vaateväljale, pigem võtta eesmärgiks mõtiskleda tunnetuslikult tasandilt ja püüda kogeda seda mida kunstnik koges ning seeläbi võiks vähegi õnnestuda tabada kunstniku puudutust töös ja vaatleja hinges. Ei teeks ka paha silmaringi avardada lugedes erinevaid teoseid kunstniku eluloost, varasematest teostest ja muid artikleid, millel on seos antud valdkonnaga.
Nende teadlikus ja objektiivsus. Vaatluse liigid.1.vaatluse otstarbe järgi,vaatluse sageduse j,vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse j, andmete hankimise protseduuri j,vaatluse korralduse j.vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded- eesmärgikindlus,uuritavate tunnuste täpne määratletus,kriitilise momendi valik,uuritavate tunnuste minimaalsus,võrdse pikkusega ajavahemike tagant jt. 9.Absoluut- ja suhtarvud-kõik suurused jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks,absoluutsuurused on tunnetuslikult primaarsed.nad on otseselt loendatavad v mõõdetatavad(summa,raskus,kaugus).suhtelised suurused on abstarktsemad,neid saab mõõta vaid absoluutsuuruste kaudu.(sõidukiirus,tööviljakus).absoluutsete ja suhteliste suuruste väärtusi väljendavad aboluut-ja suhtarvud.suhtarvud saadakse jagamise teel.kui on saadud loenduse,mõõtmise v kaalumise teel on absoluutarv,kui jagatisena siis suhtarv. 10.Keskmised näitajad ja nende kasutamine-aritmeetiline keskmine,harmooniline
see, et käsud ja keelud on selle kasvatusviisi puhul välistatud. Samuti on välistatud ka lapse karistamine kui laps halvasti käitub või midagi halba teeb. Ilma käskude, keeldude ja karistuseta peab ta hakkama tunnetama piire ning saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja millist käitumist temalt oodatakse. Vabakasvatus annab lapsele vabaduse ise maailma avastada. Laps peab ise toime tulema ning läbi oma kogemuste teadmisi saades areneb ta tunnetuslikult. Tal ei ole põhjust jonnida, et oma tahtmist saada, sest tal on alati võimalus oma tahet väljendada. Samuti puudub tal ebaõnnestunud tegude varjamiseks ja valetamiseks, sest tal ei ole karistusehirmu. Ta tunneb, et teda toetatakse ja temaga arvestatakse ning tunnetab seeläbi selgemini oma sisemist "mina", mis omakorda aitab kaasa lapse loomulikule vajadusele kuuletuda ja kuulata oma vanemaid. Seda vabakasvatust ei juurutata praegu mitte välja vaid sisse. Vanemad
Tartu Kesklinna osa maakasutusest ja ruumilisest struktuurist Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 3 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on piiritleda oma kodukoha piirid ning kirjeldada selle maakasutust, ruumilis-strukuturaalset olemust kaasajal ning kujunemist viimase kuni 200 aasta jooksul. Samuti kirjeldada ka võimalike tulevikuvisioone. Minu kodukoht on üks osa Tartu Kesklinnast (Joon. 1). Piiritlesin oma kodukoha tunnetuslikult, määrates piiride sisse kohad, kus käin igapäevaselt või kus mulle meeldib käia. Osa minu kodukohast jääb ka Kesklinna piiridest välja, Ülejõele. Joonis 1. Tartu linnaosade piirid. Kesklinna linnaosa sees on minu kodukoha piirid 1. Kodukoha piirid Piiride sisse jääb osa Tartu vanalinnast kui ka uuemast keskusest Tasku ja Kaubamajaga. Seal on kohad minu kodu ümber, mida tunnetuslikult hindasin kodusteks. See tähendab
Kui toonased koreograafid eestlaste tantse 20. sajandi alguses üles kirjutama asusid, leidus neis ürgsemaid tantsuelemente juba üpris vähe. 20. sajandi rahvusriigis kujundati pärimuslikust rahvakultuurist rahvusromantiline, kunstiliselt korrigeeritud nähtus, millel polnud enam tegelikku sidet oma algse maarahvaliku keskkonnaga. Laulu- ja tantsupidudel kantavad rahvarõivad või seal esitatavad laulud-tantsud võisid põhineda autentsetel algetel, kuid tunnetuslikult olid nad juba midagi uut ja muud. Alles 21. sajandi hakul on noorema põlvkonna eestlastel tekkinud oma muusikaliste juurtega uue suhte otsimise soov. Rahvamuusikat õpitakse ja sellega katsetatakse mitmel moel. Põhiläteteks siin on ühelt poolt vanem laulukultuur regilaulude näol, teisalt aga ka uuemad rahvalaulud, mida 19. sajandi lõpust alatessüstemaatiliselt koguma asuti. Instrumentaalmuusikas saab toetuda peamiselt vaid seltskonnatantsude viisidele.
sajandi kunstniku ateljeed ja et, mis tehnikat ja materjali kasutati. Minu jaoks eriline oli ruum, mida märkasin ja on huvitav. See on intarsia kunst, mis on mosaiigi sarnane, aga tehtud puidust erinevad puuliigid või sama puuliigi eri toonid. Hoolas töö ja kannatlikkus tagab tulemuse luksusliku ilme ja seda on esinduslik mööblikunst ikka armastanud. Eriti näib see olevat meeldinud hillitsetud, kainelt talupoeglikku luksust armastavatele, kuid puud tunnetuslikult kõrgelt hindavatele eestlastele. See on pärit VanaEgiptusest kui ka Itaalias ja levinud Saksamaal. Intersia kunst on tagasihoidlikum, mis sobib tubadesse palju ilusamalt, kui värvilised pildid. Ruum oli kaunistatud seintel olevatest piltidest, mille näidet ma siit ei leidnud, kuid pildid on järgmised:
Eesti Vabariigi rahad Raha pole vaid maksevahend - oma raha on rahvuse identiteedi osa ja üks riigi sümbolitest. Eesti on oma tormilise ajaloo jooksul läbi elanud mitmeid rahareforme. Rahavahetus, olgu see siis vägisi või vabatahtlikult, külvab aga alati segadust ning võib tekitada probleeme. Tänapäeval on see tänu maksekaartidele küll füüsiliselt lihtsam, kuid tunnetuslikult vajab siiski harjumist. 24. veebruaril 1918 kuulutati Eesti Vabariik iseseisvaks, kuid kuna juba järgmisel päeval okupeeriti meid Saksa vägede poolt, ei saanud Eesti Vabariigi riigivõimuorganid reaalselt tegutsema hakata. Pikka aega olid samaaegselt käibel ka Vene rublad ja Soome margad, 2. mail 1919.a kehtestati aga mark ainukese maksevahendina. Raha ümbervahetamiseks anti aega 18 päeva. Margad püsisid käibel 1927. aastani. 1. jaanuaril 1928. aastal toimus uus rahareform
tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Inimkonna ajaloos on sulatatud üle 14 milj. t rauda, millest 40% on kõikvõimalikes seadmetes ja 60% looduses, sealhulgas ka vees. Jäätmete uputamine merre on keelatud, kuid sellegipoolest satub laevadelt mette ca 30 t jäätmeid minutis. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. BHT bioloogiline hapnikutarve on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks kindlais katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. mehhaaniline 2. keemiline 3. bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Reoveepuhastus
Luuletus räägib eestlaste ajaloost. Luuletuse emotsioonid olid valdavalt humoorikad. Jürgen Rooste kirjeldab meie matslikku minevikku ,,nüüd näeme toda viimast Maarjamäe tolgust, toda hulgust" kui ka tänapäeva ,,näitab härra Tühjusele(tänase päeva isandale) oma ilusat emakeelt. Autor loob meeleolu mahlakate kirjelduste ja sulgudes täpsustustega. ,,Laul eesti naistest" Luuletus annab edasi mõtteid autori mõtetest eesti naistest ja nende maailmast. Luuletus on pigem tunnetuslikult sügavamõtteline kirjeldus eesti naiste ilust, nende sõnade lummavusest, oskuslikust kavalusest, kokkamise oskusest, hinge hellusest kui ka kohast mehe südames. Veel kirjeldab luuletus, kuidas naised oskavad meestega mängida:,,eesti naise sõnad on hellad magusad nagu mesi-punuvad meeste pähe nad tuule- ja varesepesi" ,,Kõik on pagana hästi" Luuletuse kindlaks põhiliseks teemaks on Eesti poliitika. Autori mõtted annavad selgelt edasi
1. Mõisted Teadus tegevus, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine, nende süstematiseerimine ja rakendamine. Teadus on ühtne tervik, kus üks osa mõjutab teist. Tehnoloogia teaduse rakendamise tulemus ehk teadmised, mis on teaduse rakendamise tulemuseks, kuidas midagi teha või valmistada. Kohateave on asukohaga seotud andmed. Üldmaateadus uurib Maa ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist sarnaste omadustega aladeks ning üldisi seaduspärasusi, mis iseloomustab Maal toimuvaid looduslikke protsesse
Peeter peaks edasise tegutsemise mõttes toetuma kõige enam ... Vali üks: a. kontseptuaalsetele oskustele Õige b. sotsiaalsetele oskustele c. tutvustele valitsuses d. kontrolli oskustele e. tehnilistele oskustele 3. Palun kirjeldage oma sõnadega kuidas töötab V. Vroomi ootuste(motivatsiooni) teooria (vähemalt 4-5 lauset). Lisage ka paar-kolm lauset, kuidas juhid seda kasutada saaksid. inimesed ootavad tunnetuslikult mingit tasu oma töö eest ja on valmis selle eest pingutama, mis on omakorda kasulik organisatsioonile. Inimestel on tasude osas omad eelistused: motiveeritus käituda teatud viisil tuleneb inimese ootustest, et selline käitumine kutsub esile teatud tagajärje. motivatsioon on kordades tugevam, kui inimene ise sellist tagajärge soovib ning seda väärtustab. Kommentaar: Kasutamine? 4. Milline neist ei ole ettevõtte Estonian Airi jaoks tarnija? Vali üks: a. Statoil b. Nordea Bank
R. Faehlmanni müüdi ,,Loomine" järgi Sisukord · Loomismüütidest · Friedrich Robert Faehlmannist · Piiblist · ,,Loomine,, Friedrich Robert Faehlmann · Maailma loomine Piibli järgi. · Võrdlus · Kasutatud kirjandus Loomismüütidest Loomismüüdid ehk tekkemüüdid on pärimuslikud lood objektide ja nähtuste tekkimise kohta. Omaette rühma loomismüütide hulgas moodustavad kosmogoonilised müüdid: kogu teadaoleva maailma tekkimise kohta. Tunnetuslikult on loomismüüdid kultuuri jaoks oluline kogum teadmisi sellest, kuidas ja miks on asjad maailmas just niimoodi ja mitte teisiti. Sageli on loomismüüdid seotud seletusmüütidega. Loomismüütide funktsiooniks võib olla maailma asjade muutmine ja mõjutamine. Loomismüüt võib olla loits, ravimisvormel, sünnisõnad jne. Seos loomismüüdi ja loitsu vahel tuleneb animistlikust mõtteviisist, mille kohaselt on maailm (ja tema nähtused ning objektid) hingestatud
Koehler arvas, et eksperimenteerija, ei tohiks isegi soovida katse kindlat tulemust. Ta proovis jääda oma katses niivõrd eemalseisvaks, et telepaatilise side vältimiseks tegeles ta katse ajal muuga. (Hediger 1981: 245) Autor täheldab, et loomadega rääkimine avardab inimesest paremini aru saamise võimalusi. Seda mitte küll keele abil, vaid muude alateadlike saadetud sõnumite abil, mis ilmnevad paremini, kui inimene räägib. Kuid siiski on sellises suhtluses inimene väga tihti tunnetuslikult vähemate võimalustega võrreldes katsealuse loomaga. (Hediger 1981: 246– 247) Hediger kirjeldab, et näiteks šimpansitele õpetatava viipekeele puhul pole täpselt aru saada, kas loom tõesti vastab inimesele või lihtsalt näitab inimesele seda, mida ta tajub, et inimene tahab näha, saamaks selle eest tasu. Lisaks ei oleks looma viiped Hedigeri sõnul arusaadavad inimestele, kes katsega seotud pole. Seega võib ka arvata, et on jällegi tegu inimeste sooviga
sattuda vette ka looduslikul teel oksad, kallaste muld jne. Kõik ülejäänud nn. kunstlikud jaotatakse: 1. veele ohutud klaaspudel, osa metalle, mõnikord ka puit. 2. veele ohtlikud - tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. Tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. Mehhaaniline 2. Keemiline 3. Bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Muldade degradatsioon on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine tööstus-, tsiviil-, tee- või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), olmega (olmedegradatsioon), masinatega (masindegradatsioon), ebaõige väetamisega või mürkainete kasutamisega (keemiline degradatsioon).
Eestikeelsetel internetilehekülgedel ning raamatutes ei ole sellel teemal palju informatsiooni. Suur osa teksitis tuli tõlkida inglise keelest ning see ettevõtmine oli küllaltki aeganõudev. Õnneks laabus kõik lõpuks hästi ning referaat tuli isegi parem kui oleksin oodanud. Loodan, et Teilegi meeldib ning annab teadmisi juurde! Mis ja miks on teadus? Teaduseks nimetatakse tegevust,mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine, kasutamine ja säilitamine. Teadus kui ühiskondlik nähtus hõlmab vajalike teadmiste ja oskusteha inimesi(teadlasi) , teadusasutusi ja teadustegevuse lähtealuseks ja vahendiks on mõistus, seadustes ja teooriates väljendatav teadmiste süsteem. Teaduste arenemine Teaduste arenemise põhjustavad tegelikkuse tekitatud vastuolud ning teaduste enese arnguloogika
olukordades, annab uusi ideid oma töö arendamiseks. · Äratab huvi uute valdkondade vastu · Aitab süstemaatiliselt tungida uutesse asjadesse · Loob uusi mõisteid, mille abil sünnib uusi kujutlusi maailmast · Äratab huvi uute valdkondade vastu 4. Teaduse olemus ja erinevad mõisted. Teadus on tegevus, mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutmine ja säilitamine(EE). Teadus on tegevusala, mille eesmärk on uurimuslikul teel uute teadmiste saamine ja nende esmasrakendamine. Teadusele iseloomulikud jooned: · Uudsus teaduse kui tegevuse eesmärk on saada uusi teadmisi, · Esmasrakendamine oluline on uute teadmiste esmasrakendamine, mitte lihtsalt rakendamine. A.F
loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste süstemaatiline tervik (e teaduslike uurimuste tulemused). · 2)Laiem arusaam: teadus kui teadmisi loov tegevus, protsess; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste saamisele suunatud eesmärgipärane ja süstemaatiline tegevus (e teadusliku uurimise protsess). (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 88) · MIS ON TEADUS? · Eesti Entsüklopeedia: Teadus on tegevus, mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine MIS ON TEADUS? · Juba antiikajast peale kestab teaduse kõrvutamine kunstiga. · Kunstnik George Braque: "Kunst ajab segadusse, teadus rahustab." · Füsioloog Claude Bernard: "Kunst on mina, teadus on meie." · Inimhinge tundja Sigmund Freud pidas luuletajaid "meist, tavalistest inimestest" paremateks inimhinge tundjateks, sest nad
Teenindaja paneb kokku ka need tellimused, mis kliendid võttavad kaasa. Vahetuse lõpus administraator teeb korda saali ja letti, puhastab kohvimasinat, täiendab külmkappe. Õhtul peab ka koostada kassa aruannet, kontrollida, kas on kassas õige raha. Sularaha ja terminali tšekid loetakse kokku, iga päev summat pannakse kirja. 7 Enesehinnang Võin täitsa uhkelt öelda, et praktika läks mul väga edukalt ja tunnetuslikult. Mina kunagi ei väida, et see, mida ma tegin praktika, töö vms ajal on tehtud viie peale, sest pidevalt on asju, mida sa õpid juurde ning alati on teid, kuhu arendada ennast edasi. Sain veel kord aru, et suhtlemine ja teenindus – see on kindlalt minu valdkond, sest mulle on, esiteks, väga huvitav erinevate inimestega suhelda ja teenindada neid niimoodi, et nende tuju läheks paremaks, teiseks, sest ma edukalt saan toime tulla ka siis, kui olukord kliendiga on probleemne. Kahju
· Laste praktiline tegevus · Võimalikult mitme meele ja väljendusvahendi rakendamine (sh töövõtete vaheldumine). · Saadud teadmiste seostamine mänguga. · Õppetöö toimumine süstemaatiliselt ja õppematerjal olgu süstematiseeritud. · Väheliikuvate tegevuste vaheldumine liikuvatega. · Materjali esitamisel kutsuda esile emotsioone Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada? · Faktid ja teadmised olgu tõesed. · Lihtsalt keerulisele · Konkreetselt abstraktsele · Tunnetuslikult verbaalsele · Jälgida ka seda, et ül. ei oleks liiga kerged - kaob huvi · Aeg, mis kulub ül. täitmiseks · Põhi- ehk algteadmised tuleb omandada kindlalt · Ära liialda näitevahenditega · Vanusega arvestamine · Laste õpistiilidega arvestamine · Individuaalsete iseärasustega · Laste huvidega 3. Mida ütleb jõukohasuse printsiip? Jõukohased on nõuded, mida laps suudab täita mõõdukate pingutustega ja etteantud aja jooksul
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika
(Vt episoodi, kus Faust on meeleheitel; kus Faust tõlgib piiblit) Faust suhtub vägagi skeptiliselt Jumala ja tema olemasolusse. Ta ei väida end olevat ateist aga ei ütle ka kindlalt, et oleks usklik (rääkides Margaretega). Näidendi alguses on episood, kus doktor üritab hakata Uut Testamenti tõlkima oma emakeelde. Siin ongi näha, kuidas Faust ei nõustu sellega, mis kirjutatud püharaamatusse. Tõlkides küll sõna-sõnalt, tunneb mees, et midagi on valesti ja hakkab tunnetuslikult muutma. „“Alguses oli sõna,“ seisab siin. Ju olengi ma ummikus, mis piin! Nii palju ma sõnale tähtsust ei anna.“ Faust hakkab kombineerima esimest lauset, tunde koguaeg, et midagi on valesti. Lõpuks muudab ta lause täielikku tähendust, muutes sõna teoks. 6. Kuidas ja millal ilmub Mefistofeles esimest korda Fausti teele? Kuidas teist korda? Esimest korda ilmub Mefistofeles Fausti teele päris näidendi alguses, kui doktor on masenduses ning sirvib oma raamatuid
omaenda võimet nendega toime tulla. Mille järgi valite etteloetavad luuletused? Mul on kindel kava ehk valik uuemaid luuletusi, mida olen viimasel ajal nii ühes kui teises kohas esitanud. Harilikult otsustan luuletuste lõpliku esitamisjärjekorra kohapeal tunde järgi, lähtudes õhtu meeleolust ja atmosfäärist. Üldiselt kipub eestlane olema konservatiivne. Klassikud ja ühetoonilisem naljaluule lähevad ikka paremini. Samuti meeldib inimestele heakõlaline ilus ja mahe luule. Tunnetuslikult sügav, harjumuspärastest luulearusaamadest erinev looming võib paljusid isegi häirida, tekitada nõutust. Minule tähendab luulevormis rääkimine seda, et saab ütelda midagi, millest ajalehed ja telekas meile ei räägi; on võimalik ületada piire, väljendada ka seda, mis on muidu ebamugav või pealiskaudsete eluhoiakute korral raske ja ränk, ning teha seda täpselt. Luule ei peaks elust selles mõttes erinema, vaid peegeldama ausalt ja täpselt osa inimese hingest ja maailmast
vägagi aukartustäratav ja üllatav? Ta ei suuda taibata, kuidas võib üks surelik teha seesuguseid ennustusi, mis on tema jaoks sama imelised ja seletamatud kui prohvetite ennustused teiste jaoks. Isegi need, keda on õnnistatud nägemisvõimega, võivad (ehkki harjumuspärasus teeb selle vähem märgatavaks) selle sleida piisavalt põhjust austuseks. Räägitud on pimedaile räägitud asjuist, mida ta ei ole võimeline täielikult hoomama ja mis on talle arusaamatud ja tunnetuslikult tühjad. Ometigi usub ta oma teejuhti ja nõustub temaga, et nähtavad asjad on olemas ja see täidab teda austusega. Sel viisil on meil veidikegi võimalik mõista religioosseid müsteeriume. Kui tegu on sõnadega, mis puudutavad ilmutust ja müsteeriumi, siis ütleb Berkeley: ,, On alandlik Kõhklematu usk meile (kus me ei suuda taibata ega mõista väidet) sobivaim, nii nagu paavstlik talupoeg usub väiteid, mida ta kuuleb ladinakeelsel missal. Kõrgid
(A. Giddens) Suurendab nii avatust kui ebakindlust („tõejärgne ühiskond“ ja ekspertteadmiste küsitavuse alla seadmine?) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel kommunikatsioonitehnoloogiate areng uut tüüpi informatsioon, teadlikkus globaalsetest teemadest mobiilsus (ka tunnetuslikult) globaalne tööjaotus globaalse ja lokaalse segunemine, mitmesuunalisus; sulandumine ja vastandumine erinev globaliseerituse „aste“ (nt finants- vs tööturg) Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood: Aja ja ruumi kokkutõmbumine (Harvey 1989) Suhete seotus vahetu ruumiga väheneb Liikumisvood: migratsioon, turism jm mobiilsus Globaalsed meediakuvandid, „tuttavad võõrad“ Sotsiaalmeedia – mass-kättesaadavus, poliitilise kontrolli vähenemine
Tema käitumine on ettearvamatu ja vastuoluline Varajane murdeiga Varajane murdeiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. See on aeg, mil kõik sisemised ,,tormid´´ on kõige tormilisemad ja pinged kõige pingelisemad. Varajases murdeeas hakkab laps igati muutuma. Laps muutub füüsiliselt ning tema keha omandab teised vormid. Sellised muudatused koos kaasnevate kõrvaldefektidega (nt vistrikud, pikad jäsemed jne) tekitavad stressi. Samuti muutub laps tunnetuslikult, hakates omandama täiskasvanu võimeid ja oskusi. Seeläbi tunnevad nad suuremat muret ühiskondlike probleemide, reeglite ja õiguste pärast. Ka toimuvad sotsiaalsed muutused. Suureneb soov olla samaealiste seltkonnas ning tahetakse võita populaarsust. Tekivad küsimused: ,,Kas ma meeldin inimestele?´´, ,,Kas ma olen teistest liiga erinev?´´ jne. Sel perioodil tekkivad suuremad mured on seotud just vastassugupoole- ja sõpradega (tahetakse kampa kuuluda)
Mõni inimene ei ole 3 meetri pikkune 5 Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast? a Ei ole õige Võib-olla see meditatsiooni-värk sinu puhul toimib, aga minu puhul ei toimi. b Ei ole õige See on tõsi, et ta käis kinos - ma ise nägin. c ? See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki. Mis liiki lausetel on tõeväärtus? a. Tõeväärtus on igal tunnetuslikult mõttekal lausel Carl Gustav Hempel i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") c. saab deduktiivse arutluse teel välja selgitada ainult selle informatsiooni, mis eeldustes juba varjatud kujul sisaldus Carl Gustav Hempeli arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5 a. tõene kasutatud sümbolite tähenduste tõttu Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") Vali üks: c
Nende jaoks on see asjade loomulik kulg. Aga täiskasvanuna tuleb meil seda uuesti õppida. Täiskasvanuks saamine tähendab paljudele seesuguse vormini jõudmist, mis on staatiline ja muutumatu. Täiskasvanuna pole meile enam hoopiski loomulik jääda avatuks, loobuda oma vanadest uskumustest ja vaadetest ning omandada uusi. Elu ei kujuta endast enam elusat, tulvavat voogu, kus kõik on muutlik. Me õpime tulemuslikult oma elamusi ja tundeid varjama ning alla suruma, aga tunnetuslikult teistele kättesaamatuks muutudes ei saa me ka muutuda. Üldjoontes võib öelda, et me kiidame heaks kõike, mida võime kogeda intellektiga, ja alahindame seda, mida kogeme tunnetega. Olla õnnelik tähendab olla tervenisti ja täielikult sina ise, anda ruumi tõelisele ja ehtsale selle asemel, et õnnelik välja näha. Õnn peitub eluhoiakus. TÄHTIS POLE SEE, KUIDAS SUL LÄHEB, VAID KUIDAS SA SEDA VÕTAD! Seepärast on aeg jätta oma elu üle kaeblemine. Näe
Individualiseerumine Aja ja ruumi lahutatus: · Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; · Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Globaliseerumine: maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. · kommunikatsioonitehnoloogiate areng · mobiilsus (ka tunnetuslikult) · uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest · teemadest · globaalne tööjaotus · globaalse ja lokaalse segunemine · erinev globaliseerituse ,,aste" Riskiühiskonna mõiste: · Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud · Industriaalne ühiskond (,,esimene modernsus"): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem)
käekett või sõrmus paremas käes, kuid hommikul ärgates on sõrmus või kaelakett vasakus käes. Ebanormaalne, et inimene öösel seda ise teeb. Ning sama moodi on tal ka kaelakettidega, et kui tal öösel on need kaelas, siis hommikuks juba öökapi peal. (Mari, 17.aastane) 5. Kolm aastat tagasi, õhtul voodis, tuba oli pime, üritasin magama jääda, tunnetasin kuidas midagi täie jõuga surus vastu minu parema jala talda, tunnetuslikult midagi tennisepalli taolist. Surve kasvas, mina surusin vastu, kaua see kestis, ei oska öelda, lõpuks surus ta ennast mulle päkast sisse. Jäin rahulikult magama, hommikul ärgates tundsin, kuidas midagi vasaku jala päkast lupsti väljus. (Piret, 29.aastane) 6. Eile õhtul kella 11 ja 11.30 vahel jalutasin Hiiumaal mööda metsateed. Oli juba suhteliselt hämar. Ühel hetkel tundsin, nagu oleks musttuhat hiigelsuurt lindu korraga puudelt lendu tõusnud
saab aru, et see on tema ise. Kella tiksumine, sügelus lähevad üle, ei pane mingi aja möödudes enam tähele. Sensitisatsioon - reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. Näiteks, kui loengus tõuseb keegi püsti ja kõnnib ära. Kõik vaatavad, kuna see ootamatu ja võib ntks olla ellujäämiseks vajalik. · Mis on latentne (teadvusväline) õppimine? Tooge näiteid. Me teame tunnetuslikult, kuidas mingi tegevus asi toimib aga olukorras olles puuduvad meil reaalsed oskused? Filmidest kaklus stseenid. · Mis on vermimine? Vermimine on järele tegemine, beebid imiteerivad oma emasid. · Mis on klassikaline tingimine? Luuakse seos kahe stiimuli tingitud ja tingimatu stiimuli vahel. · Kirjeldage seose kujunemist tingiva stiimuli (CS) ja tingitud refleksi (CR) vahel. Tooge näide, kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis? 11
- semantiline – sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest ja tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Suur osa semantilisest mälust on igal hetkel mitteaktiivne, kuid igal hetkel valmis „ärkama.“ Semantiline mälu on püsiv, unustamine vähene. - protseduuriline – aluseks meie vilumustele, nt jalgrattasõit, tantsuoskus jm. On efektiivne, kuid tunnetuslikult mittetransparentne. Ei suuda kirjeldada, kuidas leitakse arvutiklaviatuuril õiged klahvid jne. Domineerima psüühilise aktiivuses iseloomu alusel liigitatakse mälu neljaks: - motoorne ehk liikumismälu – iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemisele. Kui seda liiki mälu on arenenud, on inimesel hea koordinatsioon, füüsiliselt osavad.
prügikonteinerile, nõudele, valamule, kandikutele jne. Ettevalmistusala peab olema hästi valgustatud ja ventileeritud. Ettevalmistusala peaks olema destilleeritud vee kasutamise võimalus, kuna sellel ei esine kõrvalmaitseid ja lõhnu. 50. Mis on aluseks piimatoodete sensoorsele hindamisele? VÄLIMUS- hinnatakse nii sisemisi kui välimisi visuaalseid omadusi (kuju, värvus, augustus); KONSISTENTS- määratakse tunnetuslikult, mälumise ja kompimise teel. MAITSE JA LÕHN- määratakse toote nuusutamisel ja mälumisel 5 - vastab etteantud sensoorsele määratlusele; 4 - minimaalne kõrvalekalle etteantud sensoorsest määratlusest; 3 - märgatav kõrvalekalle etteantud sensoorsest määratlusest; 2 - suur kõrvalekalle etteantud määratlusest; 1 - väga suur kõrvalekalle etteantud sensoorsest määratlusest; 0 - inimtoiduks kõlbmatu. Hindamise järjekord: · TÄISPIIMATOOTED · PIIMAKONSERVID · VÕI
sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. kommunikatsioonitehnoloogiate areng kommunikatsioonitehnoloogiate areng mobiilsus (ka tunnetuslikult) mobiilsus (ka tunnetuslikult) uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest
Selline mõistmine on intellektuaalide seas olnud valitsev ja kõik muu mis elus ette tuleb ei ole kultuuriks peetud. Kuid etnoloogia ja kultuuriantropoloogia järgi on kultuur kõik, see mõiste on väga avar. Siiski see eelnev arusaam on ka praegu valitsev. On selline arusaam, et osa rahvaid on kõrgemalt arenenud ja teised maha jäänud, sama kehtib ka ühe ühiskonna sees. Kaks võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1. On see, mis on inimeste poolt loodust kõrgemalt hinnatakse. Kuskit tunnetuslikult tajume, et mõni asi on väärtuslikum ja mõni asi mitte. 2. Kõik, mida inimesed on loonud on kultuur. Pole sellist definitsiooni, mis teeb kõik asjad selgeks. See teadus hakkas arenema 19.sajandi II poolel, 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese etnoloogia ja kultuuriantsopoloogia kultuuridefinitsiooni. Peetakse nende distsipliinide isaks (kokkuleppeliselt), kujunes professionaalseks teaduseks. Tema klassikaline kultuuridefinitsioon:
ja miinimumi vahe. Lisaks haardele leitakse sageli ka kvartiilidevaheline haare, mis on tunnuse ülemise ja alumise kvartiili vahe. Kvartiilidevahelist haaret kasutakse erandlike väärtuste mõju kindlaks tegemisel. Mida väiksem on haare (kvartiilidevaheline haare), seda sarnasemad ehk vähemhajusad on tunnuse väärtused. Kõige levinum valimi hajuvuse hindaja on valimi standardhälve, mis näitab, kui erinevad on tunnuse väärtused valimi erinevatel objektidel. Standardhälve on tunnetuslikult tajutav kui tunnuse üksikväärtuste keskmine erinevus tunnuse aritmeetilisest keskmisest. Mida rohkem on tunnusel keskmisest erinevaid (hälbivaid) väärtusi ja mida suuremad on need hälbed, seda suurem on tunnuse standardhälve ja vastupidi. Kui kõigil objektidel on samad tunnuse väärtused, siis on tunnuse standardhälve 0. Standardhälbe arvutatakse järgmiselt: 1 n s=
· on pidev, katkestusteta ja seega kestev · Massirepressioonid (võrreldes nt vahendatud, sh · massikultuur massikommunikatsiooniga, mis sõltub · masstoodang vahendaja kohasolekust, töökorras · jms olekust ja selle kasutamisest Rahvaluule ja kommunikatsioon Lauri Honko Teadmisi maailmast ja maailma korrastusest vahendatakse ja omandatakse tunnetuslikult ja jutustamise käigus. Jutustamine toimub rühma raames, kuid jutustamine ka loob rühma- jutustamine on seega identiteedi loov ja seda kindlustav Kultuur säilitab end ise kultuuriruumis olles. Näide: Madis Arukask " Eksimine vadja ja setu rahvakultuuris ning folkloorse etteantuse osa selles Rahvaluule on looming · Pärineb inimesest ja on olemas inimese kaudu · Inimesed loovad, peegeldavad, vaidlustavad, väljendavad jne neile keskseid väärtusi
väiksem on nende tiirlemisperiood ja seda kõrgem heli. Päike ja kogu nähtav tähistaevas, mis liigub ümber Linnutee tuuma perioodiga 240 miljonit aastat, annab madala re-noodi, mis on 59 oktavit suurest oktavist allpool. Maa heli on do-diees suurest oktavist 31 oktavit allpool. Pärast helikõrguste väljaarvutamist loob Sisask väljaarvutatud helilaadi (F-diees, G-diees, A, C-diees ja D), mis on väga sarnane Jaapani helilaadile, põhjal muusikat juba tunnetuslikult. (Grünfeldt 2006; EAAB 2007; Sparks 2008). Väga suure osa eeskätt tema vokaalmuusikast moodustab tema loomingus ka vaimulik muusika, paljude lugude tekstid on pärit piiblist. 94 suurteose hulgas on mitu missat. Samuti on tema loomingut mõjutanud eesti rahvamuusika, eriti runolaul. (EAAB 2007; Tuhala 2007; MTÜ Crescendo 2008) Eesti Muusika Infokeskusest lähtudes iseloomustab Urmas Sisaski muusikat ilmekate
Nõustamine muutub üha enam õpetuseks, mis on integreeritud erinevatest psühholoogiaharudest, teraapiasuundadest, erinevatest maailma usunditest. Lisandub aastatuhandete jooksul kogunenud õpetused elamisest, otsitakse alternatiive. Vajadus on joonistada sotsioloogiline klientide sotsiaalsetest karakteristikutest ja arendada detailne teadmine klientide populatsioonist. Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus. Nõustaja võib tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades sealjuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Kunst on subjektiivne mõõde, põhineb teadmiste baasil. Arendatakse oskuseid, mis sobituvad kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurse ühiskonna mõjutustega. Ennekõike tegemist nõustaja isiksuse osalusega. Mitmed tasandid, variatiivsed. Pärit humanistlikust psühholoogia harust. Ehedus, unikaalsus, usaldatavus, inimlikkus. Nt. Rogers:
tagasi ülikuumast ja -tihedast olekust plahvatusliku paisumise teel. Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve ainekoguse, on tegemist monokristalliga. Kui aine koosneb paljudest liitunud monokristallikestest, on tegemist polükristalliga. Tasakaalu tingimus: kui kehale mõjuvate jõumomentide algebraline summa võrdub nulliga, siis on keha tasakaalus. Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Teadus on uute, tunnetuslikult oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. Tõe kriteeriumiks teaduses on eksperiment. Teaduse meetod on kindel viis probleemi lahendamiseks. Probleemi lahendamiseks püstitatakse eelnevale teadmisele tuginev hüpotees ehk oletus võimaliku lahenduse kohta. Hüpoteesi õigsust kontrollitakse katse, arvutuse, arutelu või muu sellisega. arutlus, arvutus vms. Sellele järgneb järeldus, kas hüpotees oli õige või mitte.
esimese elukuu lõpul. Positiivse seisundi tekkeks ei piisa bioloogilise tarbe rahuldamisest, vaid on vajalik meeleorganite mõjutamine. Hirmutunnet tekitavad imikueas järsud ja valjud helid, kukkumine ning valu. 4-5-kuuselt hakkab laps eristama lähedasi võõraist. Umbes 8.-l2. elukuul hakkavad imikul tekkima hirmud, mis ilmselt on seotud tunnetusliku ja ka närvisüsteemi arenguga. 1.4.2 Tunnetuslik areng Tänapäeva teadus on jõudnud seisukohale, et inimene on sünnimomendist alates tunnetuslikult aktiivne ja valiv. Juba väga väike laps otsib nägemis- ja kuulmismuljeid ning naudib neid ning 3-4 kuuselt suudab ta vabalt pilguga jälgida ruumis liikuvaid esemeid. Eksperimendid on näidanud, et 3-kuused eristavad hästi värvust, mahuliste ja tasapinnaliste geomeetriliste kehade vormi. Üldiselt eelistavad lapsed heledaid ja erksaid värve. Alates 10.-l2. elunädalast hakkab laps huvi tundma kõige uue vastu. Erinevat liiki liigutuste ja
,,visanditahvel" info üldistatud kujul; hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks; tsentaarlne täideviiv süsteem suunatud tähelepanumehhanism, kontrollitakse infovooguse valikud ja kulgu töömälus ja võetakse vastu otsuseid. Mälus salvestatu sisu ja funktsioonide alusel liigitatakse: 1) Protseduurimälu aluseks meie vilumustele nt jalgrattasõit, tantsuoskus; efektiivne, enam ei unustata seda, tunnetuslikult mittetransparentne ei suuda kirjeödada kuidas me seda teeme nt arvutiklahve vajutades 2) semantiline mälu sisaldab mõisteid ja reegleid, abstraktsied printsiipe, tagab keele mõsitmise, organiseeritud teadmine sõnadest, tähendustest ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete; juurdepääs hetkeline, vahetu nt sõnu mõistame kohe neid kuuldes; suur osa sellest
massikommunikatsiooniga, mis VRD: sõltub vahendaja kohalolekust, - Massirepressioonid töökorras olekust ja selle - Massikultuur kasutamisest) - Masstoodang Jms Rahvaluule ja kommunikatsioon Lauri Honko: - Teadmisi maailmast ja maailma korrastatusest vahendatakse ja omandatakse tunnetuslikult ja jutustamise käigus - Jutustamine toimub rühma raames, kuid jutustamine ka loob rühma jutustamine on seega identiteeti loov ja seda kindlustav 1. Rahvaluule on looming: - Pärineb inimesest ja on olemas inimese kaudu - Inimesed loovad, peegeldavad, vaidlustavad, väljenduvad jne neile keskseid väärtusi - Seostub pärimusteabe teadvustamisega 2. Rahvaluule on etteantus: - Pärimus on reegilstik, mis on väljaspool inimest:
b) eraomand peab kaduma Õigusperekonnad Võrdleva õigusteaduse konstruktsioon Seotud ajaloolise suguluse läbi või mõjuvälja kaudu Võimalikud jaotusalused: keel, geograafia, religiooni mõju, õiguse allikad, riigikord Iseloomulik on rooma ja kanoonilise õiguse retseptsioon (ius commune) 33. Positivism Positivism tähendab nähtusi, mis on tegelikult olemas ja inimvõimetega meeleiselt või tunnetuslikult tuvastatav. Positivism algas 19. sajandil A. Comte katsest ühendada filosoofia ja teadus. Positivistliku filosoofia ülesandeks sai teaduses saavutatud tulemuste (teadmiste) korrastamine ja süstematiseerimine. Positivistid püüdsid filosoofiat kasutada lähtuvalt loodusteadustest. Näiteks Herbert Spencer ühiskonnaõpetus lähtus Darwini arenguõpetusest. • Kujunes kaasaegne bürokraatlik riik
alternatiivide tunnetuslikuks hindamiseks. Harjumusest ja eesmärgiga aega säästa, jäävad tarbijad üldjuhul tuntud brändi juurde seni, kuni bränd rahuldab neid põhilisi vajadusi, mida sellelt kategoorialt oodatakse. Nad on pika aega käitumuslikult lojaalsed, sest miski ei muutu ja jätkatakse samade toodete ostmist. Üksainus funktsionaalne puudus või halb teeninduskogemus võib tõsta seda tüüpi klientide teadlikkust: nad otsustavad konkureerivad alternatiivid tunnetuslikult ümber hinnata ja lahkuvad enamikkel juhtudel teise pakkuja juurde (Neal 2000). Toote eelistamine on lojaalsuse kõige nõrgem vorm, kuid samas nimetatakse just seda tihti reservatsioonideta lojaalsuseks. See on traditsiooniline arusaam, et lojaalsuse tekitajaks on brändi kõrge kvaliteet, mis loob tugeva margieelistuse. Tarbija soovib brändiga luua isiklikku suhet ja ei taha, et teised brändid teda enam püüaksid. Sellise
Omaduste komplekt teeb hea juhi. On kolm koolkonda: 1. Liider on edukas tänu oma isiksuse omadustele 2. Käitumisteooria fookus on liikunud sellele, mida juht teeb. Ehk ühe ja sama käitumismustri taga võib olla erinev omadus (karjub loomuselt agressiivne või sellepärast, et tal on hirm, põhjus, miks ta midagi teeb jääb koolkonna fookusest välja). 3. Situatsiooniline teooria kuidas see konkreetne komplekt toimib konkreetses keskkonnas. Vaadatakse seost. Tunnetuslikult paistab kõige tervem lähenemine. Isiksuse omaduste teooria. Teataud käitumisviisid on püsivad/ ennustatavad. Mis omadustest me siis räägime? Psühholoogid on jõudnud järeldusele, et kõik omaduses toetuvad Big Five: 1. Baastendentsid nendega sünnitakse ja need praktiliselt ei muutu. Põhimõtteliselt nagu temperament 2. Neorootilisus inimese võimet kogeda negatiivseid emotsioone 3. Ekstravertsus siin see tähendab võimet kogeda positiivseid emotsioone ja on seotud ka
Ei saa olla midagi väljamõeldut. Nõustamine on postmodernistlik filosoofia keegi pole ebanormaalne, normi piir hägune, kui üldse olemas, inimene ise ekspert oma probleemide lahendamisel ning selle tee loomisel. Nõustamine on üheaegselt nii kunst kui ka teadus. Kunsti-teaduse mõõde peegeldab nõustamisprotsessil ilmnevat püüdlust tasakaalustada ilmnevat subjektiivsuse ja objektiivsuse mõõdet (Nystul, 2006). Sellest lähtudes võib nõustaja tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades seejuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Nõustamine kui kunst subjektiivne mõõde, teadmiste baasil ja seeläbi arendatakse oskusi, mis sobitatuvat kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurilise ühiskonna mõjutustega. Tegemist on ennekõike nõustaja isiksuse osavusega. Saab rääkida mitmetest tasanditest, kus nõustaja isiksus asetub, kord sügavamal, kord pindmisel. Pärit humanistlikust psühholoogiaharust
See ei tähenda, et loodus pole objektiivne! LOODUS ON OBJEKTIIVNE, FÜÜSIKA SUBJEKTIIVNE. 2 Definitsioone on mitmeid, kuid meie lähtume sellest, mis on kirjas Eesti koolifüüsika kontseptsioonis: füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Loodusest me juba rääkisime, aga mis on teadus? EE ütleb: Teadus on uute, tunnetuslikult oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. Tõe kriteeriumiks teaduses on eksperiment. Kuidas teaduses edu saavutada? Kõiges ja kõigis tuleb kahelda ja kõike kontrollida; leida erinev vaatekoht (näiteks vaadake, mismoodi näeb ruum välja laua pealt vaadatuna või põrandal lesides); kasutada analoogiaid teiste teadustega. Tavaliselt tagab edu raske töö, aga ka õnne osa pole null.
Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis tugevad elamused. Kestus on mõõdetav inimese elueaga. Semantilise mälustruktuuri mudel - LIND suudab lennata on suled, kanaarilind laulab on kollane jaanalind on suur ei suuda lennata. Protseduurimälu aluseks vilumusele (jalgaratta sõit, masinakirjaoskus, tantsuoskus). On efektiivne, kord ujuma õppides see ei unune, kuid tunnetuslikult mittetransperantne. Te ei suuda kirjeldada, kuidas täpselt leiate arvutiklaviatuuril õiged klahvid. Semantiline mälu mõisted reeglid, abstraktsed printsiibid, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Juurdepääs S-mällu on sageli hetkeline, vahetu sõnu ja lauseid mõistad kohe neid kuuldes ja lugedes. Ent suur osa s-mälust on igal hetkel
annaabi.ee 
