Maakera veeressursid ja nende jaotumine (0)

Maakera veeressursid ja nende jaotumine
Vee globaalne olukord
Üht veekraani kasutavad 1 soomlane , 130 liibüalast, 300 maltalast ja üle 1000 kuveitlase.
vee puudus:
1. kliimatingimuste tõttu (pidev kuivus ja vähe sademeid)
2. inimtegevusest johtuvatest põhjustest: kunstliku niisutamise suurenemine ja vihmametsade raie.
Ookeanide reostumine
45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna.
1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult ( dumping ).
Dumping – heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke,
veekogu süvendamisel tekkinud jääke. 90% dumpingust on süvendamise jäätmed.
*Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle
heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt.
Tagajärjeks: miljonite merelindude ja umbes 100000 vaala, hülge ja delfiini hukkumine plastmassi satub seedetrakti või siis takerdub loom plastmassi ja hukkub.
Nafta
Igal aastal satub merre rohkem kui 3 miljonit tonni naftat.
1/3 maailmas tarvitatavast naftast transporditakse ühelt mandrilt teisele meritsi .
• 50% - maismaa allikatest (õnnetused jms)
• 24% - meretransport (18% lossimine 6% õnnetused)
• 13 % atmosfääri kaudu
• 10 % looduslikest allikatest
• 3% merel puurimine
Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud:
" Antonio Gramsci" – 1979, 6000 t;
" Globe Asimi" – 1981, 10 000 t;
"Antonio Gramsci – 1987, 570 t;
"Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas.
Rahvusvahelised katastroofid:
Inglise kanalis "Torrey Canyon" – 1967, 120 000 t;
"Amoco Cadizi" – 1978, 230 000 t.
Alaska rannikul "Exxon Valdezi" –1989, 400 000 t.
Mehhiko lahel nafta puurimisega voolas 10 kuuga merre 400 000 t naftat.
Mustal merel “Nassia” – märts 1994, 100 000t
• 25. oktoobril 1998 puhkes tulekahju Põhjamerel üldotstarbelisel kaubalaeval Pallas.
• Alus triivis Saksamaa ranniku suunas ja jooksis pärast seda, kui katsed alus eemale pukseerida ebaõnnestusid, Amruni saare lähistel madalikule.
• Merre voolas 244 m3 naftat, mis koguti kokku õlikorjelaevade poolt ja rannikult.
• Vrakist suudeti päästa 444 m3 naftat.
• Naftareostuse tõttu hukkus umbes 16 000 merelindu.
• Kogu päästeoperatsioon, ohutusabinõud ja reostuse kontrollimine läks maksma üle 12,5 miljoni euro.
• Pallase kindlustus kattis umbes 1,75 miljonit eurot.
*Kui merevee temperatuur on pidevalt alla +5ºC, võib merre sattunud naftat pidada " igaveseks saastaks“ nafta lagunemine lendumise, oksüdeerumise või muude keemiliste protsesside kaudu on peaaegu olematu.
Veeressursse kahjustavad:
1. raiskamine st. ülemäärane tarbimine
2. risustamine tahkete osadega
3. reostamine lahustuvate ühenditega, kas siis gaasilisest või tahkest sfäärist.
Raiskamine:
1. igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse
- tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine
- igapäevaselt vähem tarbida
2. avariilised situatsioonid – torud, kraanid tilguvad, jooksevad
- remontida
- trahvida
Vete risustamine:
Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel – oksad, kallaste muld jne.
Kõik ülejäänud nn. kunstlikud jaotatakse:

veele ohutud – klaaspudel, osa metalle , mõnikord ka puit
2. veele ohtlikud - tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse,
tahked soolad , paljud metallid, tahked orgaanilised ained.
Inimkonna ajaloos on sulatatud üle 14 milj. t rauda, millest 40% on kõikvõimalikes seadmetes ja 60%
looduses, sealhulgas ka vees. Jäätmete uputamine merre on keelatud, kuid sellegipoolest satub laevadelt mette ca 30 t jäätmeid minutis .
Reostus
Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest:
1. sanitaartoksiline aspekt
2. üldsanitaarne aspekt
3. organoleptiliselt e. tunnetuslikult
4. kalamajanduslikust aspektist .
BHT – bioloogiline hapnikutarve – on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks kindlais
katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega.
Veepuhastus
Veepuhastus on 3-etapiline:
1. mehhaaniline
2. keemiline
3. bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada .
Reoveepuhastus
Reovesi – olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on
esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse olmereovett (tekib elamis -, ühiskondlikes
hoonetes ja kommunaalettevõtetes), tootmisreovett (tööstus- ja põllumajandusettevõtteis),
sademetevett.
Reoveepuhasti suublasse juhitav vesi on heitvesi . Reoveesete – reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või
keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon . Eristatakse toor -, anaeroobselt (kääritatud) või aeroobselt stabiliseeritud, tahendatud (niiskus 40...60%) ja kuivatatud setteid (5...20%).
Reoveepuhastus võib olla kolmeetapiline: mehhaaniline, bioloogiline, keemiline,
Võidakse kasutada ka ainult mehhaanilist ja bioloogilist või mehhaanilist ja keemilist
reoveepuhastust.
Veekaitsevöönd – vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks.
Veekaitsevööndis on majandustegevus piiratud ja vöönd sätestatakse ranna ja kalda kaitse
seadusega.