Muusika viljelemine tänapäeval (0)

Eesti rahva muusika viljelemine tänapäeval Allar Org 10.klass
Eesti muusika on tänapäeval väga hästi vastu pidanud, sest Eesti rahva muusikasse on tulnud palju uusi ansambleid ja artiste, keda vanasti ei ole olnud võimalik kuulata. Eesti rahva muusikas on toimunud väga palju muutusi ja uuendusi. Juurde on tulnud uusi noote , pille, laule ja ka muusika tegijaid. Uus aeg tõi ka uued laulud. Need said mõjutusi kõrtsikultuurist, ilmselt ka luterlikust kirikulaulust. Üleminek vanalt laulult uuele ei toimunud ka ühe korraga, vaid pikkamisi , läbi iseloomulike vaheetappide. Vanasse stiili hakkasid sisse tulema lõppriim ja uued teemad. Regilaululu filigraansus asus taanduma sentimentaalsete ballaadide ees. Uued laulud olid küllaltki robustsed, nad muutusid või ununesid enne, kui korraliku kunstilise küpsuse saavutasid. Ajad ja moed hakkasid kiiremini vahetuma. Uuemat laulu- ja muusikakultuuri viljelesid ennekõike mehed, nii kujuneski regilaul 19. sajandiks peamiselt naiste repertuaariks.
Suured muutusid toimusid ka 19. sajandi teisel poolel koos rahvusliku ärkamisaja ja seltsiliikumisega. Just siis asuti saksa kultuuri eeskujul looma ka laulukoore, mis esitasid juba seatud koorilaule mitmel häälel. 1869. aastal toimunud laulupidu oli stardipauguks uuele rahvalikule koorilaulukultuurile, mis on Eestis populaarne tänaseni. Oma teed jätkas ka rahvapärane seltskonnatants , millel põhineb ka tänapäevane eesti rahvatants ja tantsupeokultuur. Kui toonased koreograafid eestlaste tantse 20. sajandi alguses üles kirjutama asusid, leidus neis ürgsemaid tantsuelemente juba üpris vähe. 20. sajandi rahvusriigis kujundati pärimuslikust rahvakultuurist rahvusromantiline, kunstiliselt korrigeeritud nähtus, millel polnud enam tegelikku sidet oma algse maarahvaliku keskkonnaga. Laulu- ja tantsupidudel kantavad rahvarõivad või seal esitatavad laulud-tantsud võisid põhineda autentsetel algetel, kuid tunnetuslikult olid nad juba midagi uut ja muud. Alles 21. sajandi hakul on noorema põlvkonna eestlastel tekkinud oma muusikaliste juurtega uue suhte otsimise soov. Rahvamuusikat õpitakse ja sellega katsetatakse mitmel moel. Põhiläteteks siin on ühelt poolt vanem laulukultuur regilaulude näol, teisalt aga ka uuemad rahvalaulud, mida 19. sajandi lõpust alatessüstemaatiliselt koguma asuti. Instrumentaalmuusikas saab toetuda peamiselt vaid seltskonnatantsude viisidele.
Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel, ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil , Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest näidetest kinni pidav on Baltica folkloorifestival.
Jätkuvalt kasutavad rahvamuusikat oma loomingus ka elukutselised heliloojad . Vana rahvamuusikat sünteesitakse džässi ja rokiga. Tuleb muidugi silmas pidada, et kõikidel neil juhtudel on see muusika läbi teinud omamoodi uuestisünni läbi modernse mõtlemise ja tänapäevaste vahendite. Kuid ehk on neiski lugudes alles mälestusi vanast kultuurist, kõlasid ajast, kui muusika tähendas rohkem suhtlemist ja suhtumist ning vähem esinemist .
Minu arvates on Eesti rahvamuusika veel väga jätkusuutlik, sest nad oskavad ja tahavad eesti muusikasse tuua uusi artiste, laule, ansambleid, uusi rahva muusika sündmusi ja kontserte.