Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mida tähendab vabakasvatus? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab vabakasvatus?
  • Kui seda võib ka vältida?
Merilin Viigimäe
11HB
Mida tähendab vabakasvatus ?
Mina pole otseselt kunagi aru saanud, mida vabakasvatus kui mõiste üldse tähendab. Nii palju olen aru saanud, et tegemist äärmiselt laia mõistega. Arvan, et vabakasvatus ei peaks olema sama mis kasvatamatus, millegipärast on aga enda ümber vaadates just pigem selline mulje jäänud.
Vabakasvatus on mõiste, mida sageli kasutatakse mõtlematult, selle sisusse süüvimata. Sõnade kooslust eirates, mõistetakse vabakasvatuse all pigem kasvatuse puudumist – kui vaba siis vaba, laps võib teha, mida tahab, ta kasvab ise. Tähelepanuta jäetakse aga selle sõna teine pool “kasvatus”, mis koos märksõnaga “vaba” tähendab ühte konkreetset kasvatusmeetodit. Meetodit, mis annab vabaduse lapsele, mitte aga teda kasvatavale täiskasvanule.
Vabakasvatuse olulisim erinevus mitmetest teistest kasvatusmeetoditest on see, et käsud ja keelud on selle kasvatusviisi puhul välistatud. Samuti on välistatud ka lapse karistamine kui laps halvasti käitub või midagi halba teeb. Ilma käskude, keeldude ja karistuseta peab ta hakkama tunnetama piire ning saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja millist käitumist temalt oodatakse .
Vabakasvatus annab lapsele vabaduse ise maailma avastada. Laps peab ise toime tulema ning läbi oma kogemuste teadmisi saades areneb ta tunnetuslikult. Tal ei ole põhjust jonnida, et oma tahtmist saada, sest tal on alati võimalus oma tahet väljendada. Samuti puudub tal ebaõnnestunud tegude varjamiseks ja valetamiseks, sest tal ei ole karistusehirmu. Ta tunneb, et teda toetatakse ja temaga arvestatakse ning tunnetab seeläbi selgemini oma sisemist “mina”, mis omakorda aitab kaasa lapse loomulikule vajadusele kuuletuda ja kuulata oma vanemaid.
Seda vabakasvatust ei juurutata praegu mitte välja vaid sisse. Vanemad jätavad töö kõrval oma lapsi unarusse, ei õpeta neile, mis on lubatud ja mis mitte, ja maksavad teenitud raha eest oma laste lollused kinni. Aga mida laps oma lollusest õppis? Mitte midagi muud, kui, et pole ju probleemi, kui emal-isal on raha.
Näiteks mul üks tuttav tütarlaps laenab kogu aeg oma asju välja sõpradele, kes mitte iial neid enam tagasi ei too. Pole probleemi - emme ostab uue. Enda eest ta seista ei oska ja ei leia vajadustki, miks tekitada ebameeldiv situatsioon, küsides oma asju tagasi, kui seda võib ka vältida? Tulemuseks on vastava tarbimismentaliteediga sõpruskond, kes taskurahapäeval on tal olemas, kuid muidu ei ütle mõni talle teregi.
Mida tähendab vabakasvatus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merilin Viigimäe Õppematerjali autor
Arutlus

Sarnased õppematerjalid

KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD
26
docx

KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD

seaduste vajadust. Lapsed on saanud palju rohkem vabadust kui vanemas põlves. Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu. Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende nägemusi kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon – “kontroll”. Samas uurime ka millised oleksid kasutavad karistusmeetemed ja kuids tuleks last kiita. 1. KAVATUSMEETODID Kasvatuses on tegelikult kasutusel neli kasvatusmeetodit, vabakasvatus, mittesekkuv kasvatus, autoriteedi- põhine kasvatus ja autoritaarne kasvatus. Need kõik erinevad teineteistest väga, ühel juhul antakse lastele suurt vabadust ja teha mida vaid soovitakse, samas kui teine pool neist hoiab lapsed kindla kontrolli all oma reeglite ja normidega. 1.1 Vabakasvatus Vabakasvatus on mõiste, mis sai tuntuks eriti tänu Summerhill-kooli (Ühendkuningriigid, asut 1921) asutajale ja kauaaegsele juhatajale Alexander Neill`ile (1883-1973)

Pedagoogika
Kasvatusstiilid-võrdlus-analüüs
6
docx

Kasvatusstiilid, võrdlus, analüüs.

Lapsel tekivad puudujäägid kiindumisvõimes, tunnetuses, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus. Vabakasvatus- See on kasvatusvorm, kus täiskasvanud ja lapsed kasvavad koos võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal, vabana võimust ja manipulatsioonist. Selle kasvatuse põhimõtteks on, et lapsed jäetakse rahule, aga neid ei jäeta üksi. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus laps hakkan iseenesest jäljendama vanemaid. Vabakasvatus kui meetod annab otsustus – ja vastutusõiguse lapsele, kuid ei anna vabadust teda kasvatavale täiskasvanule. Vabakasvatuse probleemid:  Vabakasvatuses üles kasvanud lastest võivad hiljem kujuneda pätid, narkarid, hasartmängusõltlased, vargad või kes iganes elu hammasrataste vahele jäänud. Kõik tänu sellele, et neid puudub tunnetus, kus maal on piir ning mida tohib ja mida mitte.  Vabakasvatus pole vabandus!

Perekonnaõpetus
ENESEHINNANG
34
docx

ENESEHINNANG

enesehinnangust üldiselt, millest see sõltub ning kas seda on võimalik parandada. 3 1. ENESEHINNANGU JUURTEST Enesehinnang peegeldab arvamust, mis meil iseenast on, hinnanguid, mis me endale anname, ja väärtust, mis me iseendale kui inimesele omistame (1: 31). Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada ning taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed (5). Enesehinnang koosneb: 1) hinnang sellele, mis ma teen, kuidas käitun; 2) hinnang sellele, kes/mis ma olen; 3) kuidas ma end väärtustan– minu eneseaustus (4). Põhja inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate jooksul vanematega.

Psühholoogia
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

.........................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?..........................................................................18 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid...................................................................................19 1.6.10 Põhilised vead, mida vanemad käske jagades teevad................................................. 20 1.7 12 põhilist viga, mida me lapsi kasvatades teeme.............................................................. 21 1.7.1 "Kõik jääb nii, nagu mina ütlen!"................................................................................22 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!"........................................................................................22 1.7

Perepsühholoogia
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter Põllu määratluse järgi ongi kasvatuse ülesanne see tühjus täita, tõsta inimene vaimuilma, anda talle juurde seda, mis tal sünnipäraselt puudub. Inimese loomus on läbi aegade samaks jäänud

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

Lisasin ka kokkuvõtte teemast koos enesereflektsiooniga ja kasutatud kirjandusega. . ARVAMUS J.Russeau „EMILIE“ Raamat oli minu jaoks raske žanri hulka kuuluv.Pidin lugema väga süvenenult ja ei ole siiamaani kindel, kas kõik kirjaniku poolt öeldu mulle oli piisavalt selge. Kuid koheselt võin ära märkida, et kõik mis oli arusaadav hämmastas mind väga, juba seitsmeteistkümnendal sajandil arutles kirjanik lastekasvatusteemade üle, mida meil alles tänapäeval hakatakse omaks võtma (lapse füüsilisest karistusest loobumine) Rääkides lapseeast ,ei ole ma ise kunagi tulnud mõttele, et last kammitseti minevikus juba imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead.

Alusharidus
Jean- Jagques Rosseau-Emile-kokkuvõte
22
rtf

Jean- Jagques Rosseau "Emile" kokkuvõte

inimene inimese kasvatamisele ja küpsemsele kaasa aidata. Peale selle on ,,Émile" veel sotsiaalse reformi ja revulutsiooni kava. Rosseau kasvatusideaal? Rosseau kasvatusideaal väljendub ainsa sõnaga: Inimene, kes on tervik, väärtus iseeneses, olevus, kes elab pidevas ühtluses ja kooskõlas iseendaga. Inimesed, olge inimlikud! See on esimene kohus; ei ole teist tarkust kui on inimlikkus. Teine väljendus samale sisule on : Elu. Mis see on? Elada tähendab läbistada oma olemust rõõmude ja kannatustega. Rosseau südame järgi iseloomustub inimene kõige paremini sõnadega: õnn, headus, vabadus, selgus. ,,Émile" kirjutamise ajal ei näe Rosseau enam vabadust puhtnaturalistlikult. Ta lausub: ,,Vaba on see inimene, kes ainult tahab seda, mida ta võib ja teeb, mis talle meeldib. Vaba olla tähendab ­ vähe oleneda inimlikest asjadest. Vähem käte kui südame jõudude piiramine teeb meid sõltumatuks ja vabaks." Ideaali alus ­ loodus

Kasvatusteadus
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37 Riskitegur: ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine 39 ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59

Avalikud suhted




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun