.. Suurema diferentseerituse ja integreerituse suunas Kaasaegsete arusaamade järgi toimub lapse areng kaasasündinud eelduste ja keskkonna vastastikuse toimena. Kuidas psühholoogid nimetavad inimese teadvuses kujunevad tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja käitumuslikke konstruktsioone? Skeemideks Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimub Piaget’ järgi mainitud tunnetuslike konstruktsioonide moodustumine? 1) Akommondatsioon (oma skeeme muudame joondudes teistele) 2) Assimilatsioon (vastupidine protsess- jonnimine) 3) Tasakaalustamine Kes kursuses käsitletud arengupsühholoogidest pidas keelekasutust (st verbaalseid skeeme) pigem mõtlemise väljendamise vahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemises? Piaget’ Kuidas nimetatakse operatsioonide- eelsel arenguastme alguses olevate laste
49. Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist ________________________________________________________ 50. Kaasaegsete arusaamade järgi toimub lapse areng _________________________________________________________vastast ikuse toimena 51. Kuidas psühholoogid nimetavad inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja käitumuslikke konstruktsioone? 52. Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimub J. Piaget' järgi mainitud tunnetuslike konstruktsioonide moodustumine? 53. Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljapoolt tajutavava kujutluse (info, arusaama) kooskõlastamisprotsessi? 54. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi? 55. Millise 4 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piget intellektuaalset arengut? 56. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget intellekti arenguteooria? 57
wikipedia.org/wiki/Inimvajaduste_hierarhia (08.03.2017) 3 Sõltuvushäired on probleeme lähedastega, kas on finantsilised probleemid, elus on mingi tühimik, mis vajab täitmist või on inimesel lihtsalt igav või tahab proovida uusi põnevaid asju. Põhjuseid on miljoneid, miks ühte või teist asja proovida või teha. Sõltuvustest lähemalt Sõltuvushäire on kehaliste, käitumuslike ja tunnetuslike avaldumisvormide kogum, mille korral mingi aine (narkootikumid, tubakas, alkohol, ravimid) või tegevus (kasiinos käimine, internetis surfamine jm) muutub inimese elus asendamatuks või esmatähtsaks 2. Tavaliselt on esimeseks sammuks tähelepanu vajadus. Inimestel, kellel on probleeme iseendaga, oma tunnete väljendamisega, lähedusega on aldid otsima lohutust erinvatest ainetest või tegevustest. Suurt rolli mängivad siin riskifaktorid, mis
Niipalju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi. Ka kunsti loomist ja tajumist võib võtta eraldi nähtustena. Kunstnik edastab oma tunnetusest lähtuvalt oma maailma nägemuse ja tõekspidamised. Vaataja võib saada aga teistsuguse impulsi lähtuvalt oma intuatsioonist ja tõlgendusviisist. Abstraktsionismis pole mõistuspärast ühtset konstruktsiooni. Pigem on see mäng ja mäng on teadagi inimpsüühika üks orgaanilisemaid omadusi. Kunstnikud mängivad inimeste tunnetuslike eripäradega. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Samas kui minimalistid rõhuvad lihtsusele, sest selles peitub ilu saladus. Vahel on aga hoopis nii, et mida raskem on aru saada, seda suurem on väärtus. Ka puhtalt värvidega on võimalik mõju avaldada. Vassili Kadinski, kes astus esimesena nn nonfiguratiivse kusnti valda, meelsest on kunst võrreldav muusikaga, mille helid ka ju midagi ei kujuta.
Sobivad ametid: metsavaht, tehnoloog, kaevur, trükkal, torude paigaldaja, helitehnik, laevamehhaanik, keevitaja, mööblitisler, lendur, masinist, rätsep, postiametnik, kokk, pagar, laohoidja, telefonimontöör, müürsepp, laborant, filmioperaator jne 2. Intellektuaalne isiksustüüp Analüütiline, teadmishimuline, kritiseeriv, tunnetuslik, võimekas, mõtisklev, keskendumisvõimeline, sõltumatu, vähenõudlik. Tegeleb meelsasti materiaalse, sotsiaalse ja vaimse maailma tunnetuslike küsimuste ja probleemidega. On loomupäraselt uudishimulik, teadmishimuline. Tal on tarve mõista, seletada, prognoosida kõike seda, mis toimub meie ümber ja meis endis. On orienteeritud mõtestatud tegevusele (mitte asjastatud tegevusele nagu praktiline isiksustüüp), info kogumisele ja analüüsimisele, probleemide lahenduste otsimisele, tulemustele ja saavutustele nii teaduses kui ka muudel aladel. Väldib olukordi, mis on rangelt reglementeeritud (reeglite ja käskudega paigas)
2. Mängu kestvus. Kui laps lõpetab mängimise enne oma eakaaslasi, siis tuleb välja selgitada põhjus (lapse enda motivatsioon ja õpetaja tähelepanekud). 3. Võrrelda lapse positsiooni (enesekindel, kindel, ebakindel) mängus, töös, õppetegevuste erinevates tundides. Kui loetletud tegevuste vormides on lapsel erinevad positsioonid, siis tuleb välja selgitada milles seisneb erinevus ja põhjus. IV. Eraldi seisvate tunnetuslike protsesside eripärad. 1. Tunnetuslike psüühiliste protsesside (mälu, tähelepanu, taju, mõtlemine) arengutaseme vastavus vanusele. 2. Lapse kõne arengutase. Milline kõne tal domineerib (dialoogiline: selle arengutase, selliste elementide olemasolu nagu osutamine, hinnang, kooskõlastus, tegevuse nimetus; monoloogiline: selle arengutase, sõnumi ülesehitus, arutluste olemasolu tegevuste täitmise viiside kohta). Foneetilise kõne arengutase (kas ütleb välja kõiki
“Ööpildid” (1980); “Puudutus” (1981); “Salateadvus” (1983) ning “Vari ja viiv” (1986). Armastus on esiplaanil, kuid tähtsad on ka sõnad “taevas”, “valgus”, “püha”, “sära”,”tõeline”, “jumal”, “igavik”, “ime”. Luuletuste iseloomustus Kareva luule on erakordselt habras ja tundlik, seda iseloomustavad hingepuhtus, kaastunne ja ilu. Ta alustas tütarlapse tunnetuslike otsingutega, vaimselt nüristavate elu- ja koolikeskkonnale vastandas ta igatsusliku armastuse. Varane luule oli sotsiaalsetes hoiakutes kriitiline ja pilklik, hiljem on ta liikunud sisemisetõsinemise ja süvenemise suunas. Kirjaniku tähtsus On olnud paljude luulekogude koostaja ja tõlkija. Doris Kareva kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega.
3. Milline on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõe uskumus. 4. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley 6. loeng (24.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooriaks 3
Kui kõnelda üksainus kord, on vastutus nii suur, et ükski sõna ei näi väärt, et öelda. Kui elada üksainus kord, on võimalus nii suur, et tardud ning ta tummalt lased mööda. Valguse teema PIMESI, PIMESI pomisen nimesid valgus, oh Valgus, sa elav ja vägev ürgsügav voog, tõuse sisimast, pühi mu tänapäev tühi! Luuletuste iseloomustus · Kareva luule on erakordselt habras ja tundlik, seda iseloomustavad hingepuhtus, kaastunne ja ilu. Ta alustas tütarlapse tunnetuslike otsingutega, vaimselt nüristavate elu- ja koolikeskkonnale vastandas ta igatsusliku armastuse. · Varane luule oli sotsiaalsetes hoiakutes kriitiline ja pilklik, hiljem on ta liikunud sisemisetõsinemise ja süvenemise suunas. Luulede struktuur · Kareva kujundid on võimalikult puhastatud liigsetest kõrvalassotsiatsioonidest, luuletus keskendub ühele nägemusele, pildile või kesksele motiivile. · Kareva armastuslüürika on originaalne, liigub tundeväljenduses
20. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? c)tadmine on põhjendatud tõene uskumus 21. Milline filosoof väitis, et kõik teadmised tulenevad aistingutest ja on olemas Tajuv Mina. Berkley 22. Leia üks formaalteadus kolme faktiteaduse seast. Loogika 23. Kes on see pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja vaieldava objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28
20. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? c)tadmine on põhjendatud tõene uskumus 21. Milline filosoof väitis, et kõik teadmised tulenevad aistingutest ja on olemas Tajuv Mina. Berkley 22. Leia üks formaalteadus kolme faktiteaduse seast. Loogika 23. Kes on see pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja vaieldava objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28
3. Milline on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõe uskumus. 4. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley 6. loeng (24.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooriaks 3
tundeid Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda? Vastus: Normatiivne tasand arutletakse, mis on õige ja hea, kuidas tuleb käituda. Jõutakse reeglite sõnastamiseni. Kirjeldav. Ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris, ajastus Metaeetiline (analüütiline). Tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega, näit. mis on moraal, mida tähendab "hea" jne. Ei ole eetiline uurimus, vaid uurimus eetikast. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu? Vastus: Aktiivsest tahtest sõltumatu eutanaasiaga. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõike ühesemalt surmanuhtlust? Vastus: Retributiivne õigustamine 3
Nad leidsid, et iga tüüpi suhtlustasandil saavad meessoost õpilased õpetajatega rohkem kontakti kui naissoost (nii positiivset kui negatiivset). Osaliselt sellepärast, et tagada mõlemast soost õpilastele võrdseid võimalusi, on õpetajad loonud rohkem ühesoolisi klasse matemaatikas ja loodusainetes. Teoreetiliselt kaoksid vähemalt pooled põhikoolis esinevatest õppimis- ja korraprobleemidest, kui klassid oleksid samasoolised. Tunnetuslike ja füüsiliste muutuste läbielamise ajal (murdeeas) võivad lapsed kasutada äärmuslikke käitumis- ja varjamisvõtteid. Nende reaktsioonid alates patoloogilisest kuni lihtsate käitumiskatsetusteni (,,lollimängimine", käe mittetõstmine või pidev käetõstmine, arutelude ajal teistest ülerääkimine või tähelepanu saamiseks korra rikkumine) mõjutavad ka õppimist. Samasooliste õpilastega klassides ei ole sugudevahelist konkurentsi ja
ö ,,tavalistes koolides" võiks palju rohkem praktiseerida. Töö käigus püüan jõuda arusaamiseni, kas lasteaedades ja koolides oleks võimalik nii suhtumise kui ka õpetamise poolest midagi muuta selleks, et lastel parem keskkond arenemiseks oleks. Rudolf Steiner ( 1861- 1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus pedagoogikale on selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstivõimeliste, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene Waldorfkool asutati 1919. aastal Saksamaal Stuttgardi lähedal. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti-ja tegevusainete tasakaalul. Maria Montessori ( 1870- 1952) oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tuntud eelkõige Montessori pedagoogika väljatöötajana. Tema õpetusviisi mõte seisneb selles, et stimuleerida lapse iseõppimist,
ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Krossi poeediisikupära kujunes 30ndate aastate kõrgetasemelise luule baasil. Krossi esikkogu "Söerikastaja"(1958) algatuslikkus seisnes sisulistes uuendusimpulssides. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, avalik hukkamõist möödunule. Luuletuskogu "Kivist viiulid" (1964) väljendab kümnendivahetuse optimistlikke meeleolusid, ühiskondlike ning tunnetuslike horisontide avardumist. "Kivist viiulite" temaatika ning ideeline tuum on kokku võetud raamatut lõpetavas poeemis "Maailma avastamine". Sõit tundmatusse, mereleminek ja avasturetked olid 60ndate aastate esimesel poolel eesti luule meelismotiive. Avaldanud peamiselt ajaloolist proosat. Proosaloomingu kangelased on eesti kultuuriloost tuntud isikud, nagu Liivi sõja kroonik B. Russow. Tema teoseid iseloomustab fantaasiarikkus, erilist huvi tunneb ta keskaegse Tallinna vastu.
liigutusülesannete lahendamise vahel. Selle vastuolu likvideerimine eeldab uute teadmiste omandamist, mis oma korda on intellektuaalsete motiivide arengu aluseks. 3. Tunnetusliku tegevuse organiseerimine, uue materjali vastuvõtmine (omandamine). Selleks võib kasutada erinevaid teid: • treener ise tutvustab uut materjali ja uute tegevuste omandamise võimalusi ja teid • probleemi püstitamise abil ergutab treener õpilasi tunnetuslike ja spordiülesannete lahendamisele • organiseerib õpilaste iseseisva tunnetusliku tegevuse 4. Tunnetuse lõpuleviimine ja teadmiste kinnistamine. Esialgu algab kinnistamine probleemi lahendamisest või uue materjali esita mise loogilisest plaanist. Kinnistamise edasises käigus tuleb uued teadmi sed lülitada uutesse seostesse, viia nad üle uude situatsiooni. Uued teadmised kinnistuvad ainult harjutamise (kordamise) käigus. 5. Teadmiste, vilumuste ja oskuste kasutamine
tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Mõtlemise areng Koolieelikul on vaja lahendada üha keerukamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid, mis nõuavad seoste ja suhete eristamist ja käsutamist esemete, nähtuste ja toimingute vahel. Arenev mõtlemine lubab lastel näha ette oma toimingute tulemusi, planeerida neid. Vastavalt tunnetuslike huvide arengule käsutab laps üha enam mõtlemist ümbritseva maailma tunnetamisel. Laps hakkab iseseisvalt püstitama tunnetuslikke ülesandeid, otsib selgitusi märgatud nähtustele. Seoses kõne arenguga omandavad lapsed võime arutleda ka nende nähtuste üle, mis pole seotud nende isiklike kogemustega. Lihtsamate seoste väljaselgitamiselt läheb laps üle keerukamate, varjatud seoste mõistmisele. Nii võib kolmeaastane avastada vaid neid põhjus-
Pärast 75. eluaastat muutub raskeks sooritada koduseid toimetusi. Üle 80-aastatest inimestest vajab aeg-ajalt abi enamus ning märgatav osa ei tule abita toime a isiklike vajaduste rahuldamisel. Vanuri toimetulekuvõime sõltub tema füüsilisest ja psüühilisest seisundist ning elukeskkonnast. Paljude vanurite elu raskendab tundemeelte langus. Üle pooltel 70-aastastel meestel on raskusi arusaamisega rühmasisesest jutust. Vanemad inimesed vajavad abistamist eelkõige liikumisraskuste ja tunnetuslike häirete tõttu. Vananemisega kaasnevatel füsioloogilistel muutustel on rida ühisjooni mida võib iseloomustada terminitega: universaalsus, endogeensed põhjused, kroonilisus ja pöördumatus, samuti maksimaalne teovõime nõrgenemine. 1 Elu lõpupoolel toimub rida anatoomilisi ja füsioloogilisi muutusi, mida ei saa takistada. Paljudest nendest muutustest on kaugele arenenud ja lisandub ka uusi
õppimise iseloomustamiseks koolipraktikas? Skeemid (mälu jäljed) Pinnapealne süvenenud 52. Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimib J. Piaget' järgi mainitud tunnetuslike konstruktsioonide 36. Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala moodustumine? õpistiilide eristamiseks? akommodatsioon Visuaalne assimilatsioon Verbaalne 53
· Õenduse esindajad vastutavad ka lõppstaadiumis patsientide hoolduse eest, toetudes finaalstaadiumis patsiendi ravistandarditele. Dementsus · Tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom · Häiritud on mitu kõrgemat ajutegevuse funktsiooni, sh. mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, õppimisvõime jne. · Mälu ja mõtlemishäired on sellisel tasemel, et häirivad toimetulekut igapäevaeluga · Kognitiivsete (tunnetuslike) funktsioonide häiretega kaasneb ja vahel ka eelneb neile emotsionaalne piduradamatus, sotsiaalse käitumise või motivatsiooni halvenemine · Dementsus esineb Alzheimeri tõve, tserebrovaskulaarse haiguse ja teiste kahjustuste puhul, mis primaarselt või sekundaarselt tabavad peaaju. Dementsuse diagnoosimine · Dementsuse põhjusi on üle 50 . Ravijuhend käsitleb nelja sagedasemat dementsust, mille korral juhtivaks ja diagnoosi aluseks olevaks
analüüsida seda, et „mis me ütleme, et seal on“. Fenomeniline skeem räägib ainult mõtte kogemustest ja nende omadustest. Füüsikaline skeem tegeleb aga tavaliste füüsikaliste objektidega. Füüsilised objektid on importitud nii, et teha ühtne ja järijepidev arusaamine kogemustest. Füüsikaline: lihtusustamine rääkides füüsikalistest objektidest, mis on vastutavad kogemuste regulaarsuses(tunnetuslike kogemuste korraldamine). Fenomeniline: lihtsustamine vähendades entiteetide liike seoses individuaalsete subjektiivsete tunde või peegelduse sündmustega. 2. Mis on tõetagamise maksimalism? Kuidas põhjendab Armstrong oma peatükis tõetagamise maksimalismi? Materialistliku-naturalistliku metafüüsika suhtes on olemas ainult üks aktuaalne ruumiline- ajaline maailm. Ta toetab uskumusi kui mõistuse struktuure, mis esindavad või kaardistavad
1. Eetika ja moraali mõistete eristus, Eetika tasandid. Moraal- ühiskonnas käibel olevad normid, mille kaudu, inimene ennast määrab. Eetika- moraalifilosoofia, arutlemine moraali üle. Tasandid: 1. Kirjeldav. Ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalist ühes või teises kultuuris, ajastus. 2.Normatiivne. arutletakse kuidas tuleb käituda, mis on õige või hea, jõutakse moraaliprintsiipide ja reeglite sõnastamiseni. 3.Metaeetiline e. analüütiline. Tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega. 2. Moraaliprintsiipide tunnused. Preskriptiivsus- moraali juhtiv iseloom. Universaliseeritavus- moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigekohta, kes on oluliselt sarnases situatsioonis. Kehtib kõigi hinnanguotsuste kohta. Üleskaaluvus-moraaliprintsiipide autoriteet on ülimuslik. Nad pole ainsad printsiibid, kuid nad on eesõiguslikud võrreldes muude kaalutlustega, sealhulgas esteetiliste, juriidiliste või mõistatuslikkuskaalutlustega
Eetika, esteetika, sotsiaal-pol filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal ja eetika- moraal=kombelisus; eetika=teoreetiline arutlus moraali üle. Moraali funktsioonid: sotsiaalne institutsioon; sots regulatsiooni süsteem; osa isiklikust mina.pildist. Eetika võib olla: 1) kirjeldav- ajalooline või teaduslik vaatlus, seletab moraalsust ühes kultuuris; 2)normatiivne-mis õige, mis halb, kuidask äituda; 3)metaeetiline- tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega. Emotvism- väidab, et moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 10. Teada erinevust teleoloogiliste ja deontoloogiliste eetikateooriate vahel. Lähemalt tunda Kanti eetika ja utilitarismi seisukohti. Kategoorilise imperatiivi mõiste. Teleoloogiline teooria- standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Jag egoism standardiks on isiklik hüve ja utilitarism-standardiks ühinskondlik hüve.
võimalikud muud häired. Peaaju kompressioon - verevalumid, koljuluude murrud, ajuturse- jm. 4 Kuidas tekib vigastus? Trauma tekib löögist vastu pead, pea põrkumisest vastu objekti või kiirendus-pidurdus liikumisest ilma otsese peatraumata. Ajukoe kahjustus võib tekkida ka kerge peatrauma tagajärjel. Traumaatiline ajukahjustus ilmneb neuroloogiliste, tunnetuslike või emotsionaalsete häiretena. Iga peatraumaga kaasub teatud risk tüsistuste ja ajukahjustuse tekkeks. (http://www.inimene.ee). 5 3. RAVI 3.1. Luumurdude ravi Luumurdude ravi peaks algama juba vigastuse tekkimise momendil. See tähendab, et luumurruga haigel tuleb juba koha peal alustada esmaabi andmisega. Kinnise luumurru korral tuleb vigastatud jäse lahastada nii, et oleks fikseeritud murrust
* Kasulik energia - * Kasutegur- 26.Sõnasta mõõtühikute njuuton, džaul ja vatt definitsioonid ning oska neid probleemide lahendamisel rakendada. * Njuuton- Njuuton võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2 * Dzaul- energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton * Vatt- võrdub võimsusega, mille korral tehakse ühes sekundis (s) üks džaul (J) tööd 27.Too näiteid füüsika pakutavate tunnetuslike ja ennustuslike võimaluste, aga ka füüsika rakendustest tulenevate ohtude kohta. Füüsika uurib looduse põhjuselikke seoseid. * maa külgetõmme sunnib kehi allapoole kukkuma * elektrovool tekitab magnetvälja * valguse neeldumisel kehad soojenevad * soojenemisel kehad paisuvad Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine
konstruktsioone? Skeem ehk termin mis tähistab inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttlisi), sõnalisi ja käitumuslikke moodustisi ehk konstruktsioone, mida me arendame kogemuse (õpitu) korrastamiseks ja oma käitumise suunamiseks. Skeemide näol on tegemist kogetu peegeldustega meie teadvuses. 6. Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimub J. Piaget’ järgi mainitud tunnetuslike konstruktsioonide moodustumine? Akommodatsioon väljendab muutust meie reageeringutes tingituna tajust, et meie olemasolevad skeemid ei ole adekvaatsed ega sobi taotletava eesmärgi saavutamiseks. Assimilatsioon on reageerimine stimuleerivale situatsioonile kujunenud skeemide vahendusel. Igasugune automaatne käitumine seisneb tajutava assimileerimises olemasolevate skeemidega. 7
tolleaaegses loomingus. ,,Söerikastaja" rütmiline liigendus ei ole range. Raamat võeti lugejte poolt vastu tulise poolehoiuga, ehkki kriitikas heideti autorile ette võimalikke ebasobivaid alltekste ning ülikriitilisust. Kirjanike Liidu kongressil 1958. a. Detsembris tuli Krossil end arvukate süüdistuste ning väärtõlgituste vastu energiliselt kaitsta. 2.3. ,,Kivist viiulid"(1964) Luulekogu ,,Kivist viiulid" väljendab kümnendivahetuse optimistlikke meeleolusid, ühiskondlike tunnetuslike horisontide vardumist. Juba kaanevärvi kontratst ,,Söerikastaja" omaga kõrvutades ilmutab olulist teisenemist. Sugereeriva värvisümboolikaga luuakse hele atmosfäär, aaruste ning kauguste tunne, mis seotakse mere, taeva, tuule, voolavate vete, vikerkaare ja kõrgete vaadete looduslikke avarduskujunditega. Järgneva häälestus on aga helesiniselt optimistlik, positiisete probleemidega tegeleva luuletaja pilk on tulevikku pööratud
assimilatsiooniportsessi vahendusel. Sobimatu (vastuolus skeemiga) informatsiooni korral tekib tasakaalutusseisund, mis kutsub esile akommodatsiooni skeemide modifitseerimise ja kohandamise, leidmaks kohta uuele informatsioonile. Ebakõla likvideerimine akommodatsiooni ja assimilatsiooni kaudu. Vaimne areng toimub lastel kvalitatiivselt erinevate astmete järgnevusena, kus iga aste on järgmise eelduseks. Etapid: (areng algab sensomotoorsete skeemide formeerumisega, läheb üle tunnetuslike skeemide kasutamisele ja jätkub verbaalsete skeemide formeerumisega) - sensomotoorne periood kujunemine (kuni 1,5 / 2 eluaastat); kujuneb arusaam objektide permanentsusest teadlikkus sellest, et objektid eksisteerivad sõltumatult nende endi toimingutest ja tajudest - operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et
assimilatsiooniportsessi vahendusel. Sobimatu (vastuolus skeemiga) informatsiooni korral tekib tasakaalutusseisund, mis kutsub esile akommodatsiooni – skeemide modifitseerimise ja kohandamise, leidmaks kohta uuele informatsioonile. Ebakõla likvideerimine akommodatsiooni ja assimilatsiooni kaudu. Vaimne areng toimub lastel kvalitatiivselt erinevate astmete järgnevusena, kus iga aste on järgmise eelduseks. Etapid: (areng algab sensomotoorsete skeemide formeerumisega, läheb üle tunnetuslike skeemide kasutamisele ja jätkub verbaalsete skeemide formeerumisega) - sensomotoorne periood kujunemine (kuni 1,5 / 2 eluaastat); kujuneb arusaam objektide permanentsusest – teadlikkus sellest, et objektid eksisteerivad sõltumatult nende endi toimingutest ja tajudest - operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et
filosoofia- üldteadmine, mille järgi saab toimida. Eetika, esteetika, sotsiaal-pol filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal ja eetika- moraal=kombelisus; eetika=teoreetiline arutlus moraali üle. Moraali funktsioonid: sotsiaalne institutsioon; sots regulatsiooni süsteem; osa isiklikust mina.pildist. Eetika võib olla: 1) kirjeldav- ajalooline või teaduslik vaatlus, seletab moraalsust ühes kultuuris; 2)normatiivne-mis õige, mis halb, kuidask äituda; 3)metaeetiline- tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega. Emotvism- väidab, et moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 24. Teleoloogiline teooria- standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Jag egoism standardiks on isiklik hüve ja utilitarism-standardiks ühinskondlik hüve. Deontoloogiline teooria- standard on moraalselt õige käitumise jaoks objektiivne väärtus. Jag: Teo-deontoloogilised-standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada
Loovus koosneb kolmest komponendist, mille üheaegne koosesinemine on vajalik loovuseks ükskõik mis valdkonnast me räägime. Nendeks on asjatundlikkus, loominguline mõtlemine, motivatsioon (Joonis 1). Nende kolmele teguri avaldumine inimestes aitab arendada organisatsioonis loovust. (Lepisk 2009) Asjatundlikkus on loomingulise töö aluseks, sisaldades faktilist mälu, tehnilisi oskusi, erilisi andeid teatud valdkonna kohta. Seda loovuse komponenti võib vaadata kui tunnetuslike radade komplekti, mida tuleb järgida selleks, et lahendada tekkinud probleemi või täita mingit konkreetset ülesannet. (Amabile 1996) Asjatundlikkusel aitavad avalduda töönõustamine, informatiivne ja õppimisele suunatud tagasiside, info kättesaadavus, mitmekesised meeskonnad, täiendkoolitused (Lepisk 2009). Loov mõtlemine annab loomingulisele sooritamisele midagi lisaks. Eeldades, et inimesel on
teadmine asjade olemusest, kirjeldav(metafüüsika, tunnetusteooria, keele-,vaimu-,teadusfilosoofia, loogika) Moraal- kombelisus, Eetika- teoreetiline arutlus moraali üle., kolm võimalikku tasandit: kirjeldav(ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris, ajastus), normatiivne(arutletakse, mis on õige või hea, kuidas tuleb käituda,sõnastatakse reeglid) metaeetiline. (analüütiline., tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega, nt mis on moraal, mida tähendab hea jne.uurimus eetikast). Emotivism- moraalne hinnang väljendab ainult hindaja emotsioone ja ei saa seetõttu olla ei tõene ega väär.järelikult pole olemas ka moraalset teadmist. 23. Teleoloogiline eetikateooria- leida kokkuleppeliselt mingi moraaliväline väärtus, millele rajada moraaliteooria. Teo teeb moraalseks tema tagajärg välise väärtuse suhtes. Deontoloogiline eetikateooria-
mõtlemist mõjutab. Kas teisekeelsed mõtlevad teisiti ? Keele ja meele arengu uurimine. Keele omandamise vormid: · biheiviorism (oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse muid oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides), · nativism (inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi) Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses) · kognitivism (laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. Lapsel peab tekkima kognitiivne arusaam, seejärel omandab keele kategooria). 6-10 kuud silpide periood, 1a esimesed sõnad koos zestidega 1,6 kahe sõna periood. Käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest, nign uurib, kuidas inimene õpib keelt ja moodustab oma mõistesüsteemi. See haru püüab välja selgitada mõtlemisprotsessi ja keele vahelisi seoseid ning teada saada, mis toimub keele kaustamisel inimese ajus.
esile soovi vastata üksikasjalikult ja mõistetavalt. Laps omandab kontekstilise kõne, mis kirjeldab situatsiooni piisavalt täpselt, et olla mõistetud ilma suhtlemissituatsiooni vahetu tajuta. MÕTLEMISE ARENG Koolieelikul on vaja lahendada üha keerukamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid, mis nõuavad seoste ja suhete eristamist ja käsutamist esemete, nähtuste ja toimingute vahel. Arenev mõtlemine lubab lastel näha ette oma toimingute tulemusi, planeerida neid. Vastavalt tunnetuslike huvide arengule käsutab laps üha enam mõtlemist ümbritseva maailma tunnetamisel. Laps hakkab iseseisvalt püstitama tunnetuslikke ülesandeid, otsib selgitusi märgatud nähtustele. Seoses kõne arenguga omandavad lapsed võime arutleda ka nende nähtuste üle, mis pole seotud nende isiklike kogemustega. Lihtsamate seoste väljaselgitamiselt läheb laps üle keerukamate, varjatud seoste mõistmisele. Nii võib kolmeaastane avastada vaid neid
ja tema karistamisest politsei poolt). Biheiviorism näeb vaid tasustuse mõju subjektile. Biheiviorismi järgi eksisteerib vaid „ühesuunaline“ suhe keskkonna ja käitumise vahel: keskkond mõjutab käitumist, kuid vastupidises suunas toimet ei eeldata. 4) Sotsiaalkognitiivse teooria põhijooned (modelleerimise tüübi, kaasneva õppimise, jäljendamist ajendavate märguannete ja tagajärgede toime tähenduses). Modelleerimine avaldub tunnetuslike ja afektiivsete muutustena käitumises, mis tulenevad ühe või mitme mudeli järgimisest. Mudelite abil õppimine mängib tohutut rolli meie elus. Eristatakse: - Otsest jäljendamist - Sümboolset jäljendamist (üldise käitumise, stiili tähenduses) - Sünteetilist (kombineeritud) jäljendamist nähtud käitumismallide kombineerimisena. Kaasnev õppimine – kaudne mudelite omandamine, kus saadakse tasustust teiste
· Organiseerituse & struktuuri alged saame oma meelte omadustest, osa tuleb õppimisest & osa isiklikust katsetamis- ning avastamistööst info liiasuse väljaselgitamisel · Tunnetusliku mõtteviisi olemuse ilmekaks näiteks on Piaget´ tunnetusliku arengu teooria. · Piaget´ teooria olemus: lapsed on motiveeritud oma tunnetuslikke struktuure arendama, sest need aitavad keskkonnas toime tulla & seda ümber kujundada assimilatsiooni kaudu töötlevad nad infot neil olemasolevate tunnetuslike struktuuridega seni, kuni tunnetavad tasakaalutust viimane motiveerib akommodatsiooni teel arendama välja uusi, senisest võimekamaid tunnetuslikke struktuure tunnetuslik areng kestab läbi elu, läbi tasakaalu & tasakaalutuse pideva vaheldumise · Enamus tunnetuslikke teooriaid kas eeldab vaikimisi või väidab otse, et tunnetuslike struktuuride areng on seotud motivatsiooniprotsessidega
kindlakstegemist (kusjuures tavalist vastandatakse ebatavalisele ja keelt ei samastata selle sõnavaraga). Filosoofilistes jmt arutlustes ilmnevate eksiväidete peapõhjus on argikeele kasutamisviiside segiajamine. Lingv. F lingv. strukturalism 1) ja 2) -- loog. positivism, lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist (lause tähenduseks on tema verifikatsiooni meetod). Ühine mõlemale -- kõikide mõtestatud tunnetuslike ütluste jaotus analüütilisteks ja empiirilisteks ning kõikide mõtestatud empiiriliste ütluste empiiriline kontrollitavus. Ainult 1) Kõikide empiiriliste ütluste redutseeritavus vahetu kogemuse keelde. Jaotus empiirilisteks sünteetilisteks ja analüütilisteks (aprioorseteks) on juba Leibnitzil (mõistustõed ja faktitõed) ja Hume´il (ideed ja tõsiasjad) . Analüütiline on väide, mis on tõene tänu teda moodustavate sõnade tähendusele.
seepärast võib vaba mahtu kasutada samaaegselt informatsiooni töötlemiseks. Kolmandaks, on võimalik, et lapseeas arenevad mõlemad – nii suurus kui ka töötlemise efektiivsus. Siegler arvas, et Piaget’likul lähenemisel on omad piirangud. Esiteks tõi ta välja, et kuigi laste sooritus, näiteks tasakaaluskaalade taoliste ülesannete puhul võib kirjeldada läbi erinevate ja progresseeruvalt keerulisemate tunnetuslike strateegiate, siis samal viisil ei saa analüüsida teisi ülesandeid. Algul võivad lapsed kasutada mitut strateegiat, millest mõne don rohkem või vähem efektiivsed, ja seejärel, kui kontekst muutub, saavad lapsed aru ühe konkreetse strateegia kasutamise tähtsusest. Mida rohkem lapsed uusi probleeme ja uusi kontekste uurivad, seda suurem on tõenäosus, et nad eristavad ja täistavad oma probleemi lahendamise strateegiaid.
Nähtus kui subjekti teadvuses peegelduv osa reaalsusest. Hindamise olemus NÄHTUS/SUBJEKTI suhte määramine. Majanduslikud ja mittemajanduslikud väärtused Näited maastiku hindamisest. Objektiivsete väärtuste hindamine. Väärtused, mida saab mõõta: *Keemilis-füüsikalised suurused, meetrika, jne *Mulla lõimist, eripinda, vaatevälja ulatust, niiskust, pinnamoodi, teedevõrgu tihedust, heledusväärtust. Kaitsealuste liikide arv *Meteoroloogilised parameetrid Tunnetuslike väärtuste hindamine. Olulised etapid: *Objektide, valdkonna piiritlemine *Faktorite, elementide määratlemine *Mõõteskaalade iseloomustamine, konstrueerimine *Hinnangute andmine *Reastamine, ordineerimine Hindamise kvaliteedi kontrollimine. Analoogsete situatsioonide hinnangud, alternatiivsete meetodite kasutamine, ekspertide hinnangud, ankeethinnangud Hinnangute mõõtmine. -füüsikaliste suurustega; indikaatorite alusel; pallides; rahas; inimajas Hindamise valdkonnad
reeglitest. Selgitab ja armastab rõõmu teha. Oskab loogiliselt arutleda (pärast 7. sünnipäeva). Saab aru, et asjad võivad olla samasugused ka siis, kui nad on erinevalt pakitud (pärast 7. sünnipäeva) . Koolieelikutel on vaja lahendada üha keerukamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid, mis nõuavad seoste ja suhete eristamist ja kasutamist esemete, nähtuste ja toimingute vahel. Arenev mõtlemine lubab lastel ette näha oma toimingute tulemusi, planeerida neid. Vastavalt tunnetuslike huvide arengule kasutab laps üha enam mõtlemist ümbritseva maailma tunnetamisel. Seoses kõne arenguga omandavad lapsed võime arutleda ka nende nähtuste üle, mis pole seotud nende isiklike kogemustega. Lihtsamate seoste väljaselgitamiselt läheb laps üle keerukamate, varjatud seoste mõistmisele. Nii võib kolmeaastane avastada vaid neid põhjus-tagajärg seoseid, mis on seotud esemete välise mõjutamisega (tool kukkus, sest keegi lükkas). Juba nelja-aastased hakkavad
14) Psühholingvistika. Keele omandamine. Psühholingvistika on keele ja psüühika arengu ja seoste uurimine. Kuidas keel mõtlemist mõjutab? Keele omandamise vormid: Biheivorism: oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse teisi oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides. Nativism: inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi. Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses. Kognitivism: laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. 15) Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. Teise keele omandamine: Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega) on neuroloogiliselt erinev, oskab lugeda ja kirjutada, oskab juba üht keelt, seega motivatsioon on väiksem ja L2 omandatakse läbi L1 prisma, on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid), omab vähem aega,
14) Psühholingvistika. Keele omandamine. Psühholingvistika on keele ja psüühika arengu ja seoste uurimine. Kuidas keel mõtlemist mõjutab? Keele omandamise vormid: Biheivorism: oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse teisi oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides. Nativism: inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi. Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses. Kognitivism: laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. 15) Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. Teise keele omandamine: Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega) on neuroloogiliselt erinev, oskab lugeda ja kirjutada, oskab juba üht keelt, seega motivatsioon on väiksem ja L2 omandatakse läbi L1 prisma, on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid), omab vähem aega, õpib tavaliselt ebaloomulikus olukorras ja omab
Kas teisekeelsed mõtlevad teisiti ? Keele ja meele arengu uurimine. Keele omandamise vormid: · biheiviorism (oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse muid oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides), · nativism (inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi) Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses) · kognitivism (laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. Lapsel peab tekkima kognitiivne arusaam, seejärel omandab keele kategooria). 6-10 kuud silpide periood, 1a esimesed sõnad koos zestidega 1,6 kahe sõna periood. 15. Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia . Rakenduslingvistika on keeleteaduse osa, mis rakendab teooria praktikasse. Keeleteaduse (lingvistika) tulemusi ja õpetusi kasut teise keele õpetamisel (ja õppimise) metoodikas
sageduse mõjust kiirusele jne. Jõud jõu rakendamist ja selle amortiseerimist. Täpsus liigutuste täpset sooritamist (löögi/viske nurk, liikumise suund jne.). Seega, kui õpetatakse palliga põrgatamise oskust, siis õpitulemus oleks oskus palli põrgatada joostes, kõndides, liikumise pidurdamisel/kiirendamisel/peatamisel jne. Tuleb omandada kontroll rakendatava jõu suuruse üle. 4) mõtlemisoskused seostada uusi teadmisi juba olemasolevate kognitiivsete (tunnetuslike) struktuuridega. Vältimaks inertsete teadmiste arenemist (teadmiste rakendamine teatud situatsioonides), tuleks õpilased passiivse osaleja rollist välja tuua ja panna nad oskuste õppimisel kaasa mõtlema ja aktiivselt osalema. Sobiv on kasutada informatsiooni töötlemise mudelit tajumise mehhanism, otsuse mehhanism, täitemehhanism. Oluline roll sisemisel ja välisel tagasisidel. See mudel võimaldab loogilisel viisil uurida oskuse
(nt norm): eetika, esteetika, sotsiaal-poliitiline filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal kombelisus. Eetika - teoreetiline arutlus moraali üle. Eetika tasandid: 1) Kirjeldav vaatlus, ajalooline või teaduslik, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris ja ajastus. 2) Normatiivne arutlus, mis õige või hea, kuidas käituda reeglite sõnastamine. 3) Metaeetiline analüüs, tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega (nt mis on moraal, mida tähendab ,,hea"). Absolutism leidub vähemalt üks moraalinorm mis on (p.o.) normatiivselt kehtiv kõigi inimeste jaoks. Objektivism leidub üldkehtivaid moraalinorme, kuid need võivad üksteist olukorrast sõltuvalt üles kaaluda. Relativism moraalinormid sõltuvad kultuurist, ei ole üldinimlikku moraali. Subjektivism moraalinormid on privaatsed. Nihilism moraalinorme pole võimalik põhjendada ja nendest tuleks üldse loobuda
31. Suunatud avastusõppe kui õppestrateegia olemus. Suunatud avastusõppe 5 faasi, mis tuleb läbida õpilase tunnetustegevuse toetamiseks. (8.1) Õppimine toimub kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Igast õppeainest saab anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse tunnetuslikku eripära: väikelastel tegevus, algklassides kujundlik, keskkoolis sümboolne mõtlemine. Spiraalne õppekava võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Eksimine on õppimise loomulik koostisosa. Avastuslik õppimine ajendiks on uurimuslik uudishimu. Hüpoteeside püstitamine ja nende lahendamine. Rollimängud ja simulatsioonid. nii saab modelleerida reaalseid ja väljamõeldud sündmusi. tuleks kombineerida õpetajakesksemate õppemeetodite rakendamisega. Avastusliku õppimise õigustus - uurimuslike ja avastusliku õppemeetodite kasutamisel
kõrgema astme oskusi. Lateraalne ülekanne ühes valdkonnas omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine teises valdkonnas. J. Bruneri vaated. Õppimine toimub kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Igast õppeainest saab anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse tunnetuslikku eripära: väikelastel tegevus, algklassides kujundlik, keskkoolis sümboolne mõtlemine. Spiraalne õppekava võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Eksimine on õppimise loomulik koostisosa. Avastuslik õppimine ajendiks on uurimuslik uudishimu. Hüpoteeside püstitamine ja nende lahendamine. Rollimängud ja simulatsioonid. nii saab modelleerida reaalseid ja väljamõeldud sündmusi. tuleks kombineerida õpetajakesksemate õppemeetodite rakendamisega. Avastusliku õppimise õigustus - uurimuslike ja avastusliku õppemeetodite
Sobimatu (vastuolus skeemiga) informatsiooni korral tekib tasakaalutusseisund, mis kutsub esile akommodatsiooni skeemide modifitseerimise ja kohandamise, leidmaks kohta uuele informatsioonile. Ebakõla likvideerimine akommodatsiooni ja assimilatsiooni kaudu. Vaimne areng toimub lastel kvalitatiivselt erinevate astmete järgnevusena, kus iga aste on järgmise eelduseks. Etapid: (areng algab sensomotoorsete skeemide formeerumisega, läheb üle tunnetuslike skeemide kasutamisele ja jätkub verbaalsete skeemide formeerumisega) - sensomotoorne periood kujunemine (kuni 1,5 / 2 eluaastat); kujuneb arusaam objektide permanentsusest teadlikkus sellest, et objektid eksisteerivad sõltumatult nende endi toimingutest ja tajudest - operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et inimestel võivad olla erinevad
vanemad saavad edasi anda. Mõiste - kindel tähendus Foneem - see ühine, mida konkreetsed keele kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindla elementaarse helikujundi puhul. Häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest. Morfeem - foneemide kombinatsioon. Pindmine struktuur - kujutab endast konkreetset kuuldavate või loetavate sõnade jada, mis on kõrvalseisjale otseselt tajutav Süvastruktuur - kujutab endast abstraktset tunnetuslike elementide suhete representatsiooni, mis on aluseks pindmise struktuuri genereerimisele Eristab see,et üht ja sedasama lauset annab tõlgendada mitmel mel Sapiri Whorfi hüpotees - iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeel - argoo (salakeel) või släng Keele ökonoomia - mida sagedamini kasutatav on sõna, seda lühemaks ta aja jooksul on muutunud. Ntx automobiil on praegu auto, televiisor on teler.
annaabi.ee 
