Kunstiajalugu (0)

Abstraktsionism - inimese tunnetuslik eripära
Abstraktsionism on miski, mis sesotub alati millegi ebakonkreetsega. Tavaliselt on see joonte, vormide või värvide mäng, mis vajab tunnetamist ja tõlgendamist. See on visuaalne keel, millest aru saamisek tuleb juurde mõelda või oma intuatsioonist lähtuda.
Kunsti sisuks on küll tegelik maailm, kuid selle väljendumisviis on erinev sellest, millega oleme tegelikkuses oleme nägema harjunud . Loodud on illusioon reaalsusest. Esemed ei näe välja nii nagu nad peaksid, vahel pole kindlat vormi, on ainult värvide mäng, vahel kujutatakse midagi uskumatult lihtsat nagu näiteks ainult ühte geomeetrilist kujundit. Selle mõistmiseks on igaühel endast lähtuv tunnetus, mis omakorda on tõlgitud antud kunstiliigi keelde. Konstruktivism, funktsionalism või minimalism, igaühel on omad tagamaad ja põhjendused.
Tunnetus on aga igaühel individuaalne. Tekkinud emotsioonid ja seosed sõltuvad kogemusest, assotsiatsioonidest, isiklikust maitsest ja harjumusest. Niipalju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi.
Ka kunsti loomist ja tajumist võib võtta eraldi nähtustena. Kunstnik edastab oma tunnetusest lähtuvalt oma maailma nägemuse ja tõekspidamised. Vaataja võib saada aga teistsuguse impulsi lähtuvalt oma intuatsioonist ja tõlgendusviisist. Abstraktsionismis pole mõistuspärast ühtset konstruktsiooni.
Pigem on see mäng ja mäng on teadagi inimpsüühika üks orgaanilisemaid omadusi. Kunstnikud mängivad inimeste tunnetuslike eripäradega. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega.
Samas kui minimalistid rõhuvad lihtsusele, sest selles peitub ilu saladus . Vahel on aga hoopis nii, et mida raskem on aru saada, seda suurem on väärtus.
Ka puhtalt värvidega on võimalik mõju avaldada. Vassili Kadinski, kes astus esimesena nn nonfiguratiivse kusnti valda, meelsest on kunst võrreldav muusikaga, mille helid ka ju midagi ei kujuta.
Kunstiteadmised- eduka elu alus
Mõistet ”kunst” ühiselt ja lühidalt lahti seletada on raske. Esmalt võib ju ettekujutusse ilmuda mõni maal või skulptuur , mis on kunstniku loominguline väljund ehk kunst. Kuid see on kõigest väike osa. Kunst on kõik mis meid ümritseb: kirjasõna, filmid, näidendid, muusika, arhitektuur , ka disain mõne dekoratiivse vidina puhul või parktilisema tarbeeseme puhul.
Nii nagu kunst on oma olemuselt kõikehõlmav, on ka teadmised kunstis väga lai ja mitmekülgne pagas . Kunstiteadmised ei piirdu ainult võltsingu ja originaalil vahet tegemisel. See on teadmine ümbritsevast kultuurist ja erinevatest elu valdkondadest..
Lai silmaring kõrgelt hinnatud vara. Teades natuke ajaloost, natuke teooriaid , mõnda autorit ja kuidas nende eneseväljenus toimib, on nii mõnigi kord hea kaasa rääkida või vajalikke seoseod leida. Samuti on kergem mõista, mida üks või teine kusntnik mõlenud on. Mõttearendused võivad olla vahel vägagi edasiviivad. Kunstiteadmised annavad oma osa suhtlemise viljakale pinnasele .
Tihti tuleb kunsti mõista ridade vahelt. See arusaamine ja oskus näitab mõtlemis- ning analüüsimisvõimet. Teadagi on need omadused on edukaks eluks väga vajalikud. Minevikust tänapäevale lähemale vaadates ei saa jätta rõhutamata kunsti rolli rasketel aegadel . Mõeldes tagasi sotsialismi ajastule , mil oli justnimelt kunst see, mis aitas säilitada meie ühtset vaimu, küll varjatult, kuid seda olulisema ning vajalikuma tähtsuse ta omandas.
Kunst lahustub elus ja inimeses endas. Ta on möödapääsmatu viis saavutamaks vaimset rahulolu individuaalsel tasandil, teisalt tuleb mainida ka tema olulisust ka sotsiaalses keskkonnas. Meie igapäevaeluski pole kunst võõras, kuigi võib tihti jääda märkamatuks. Kunst on elu koostisosa ja elada me ju tahame ja hästi.