Wikmanni poisid (13)

Analüüs
Wikmanni poisid.
Jaan Kross
Getter Angerjärv
12k-2
1.)Jaan Kross- oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat.
Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (1938–45) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks .
Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.
Krossi poeedi-isikupära kujunes 30-ndate aastate kõrgetasemelise luule baasil. Krossi esikkogu "Söerikastaja"(1958) algatuslikkus seisnes sisulistes uuendusimpulssides. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, avalik hukkamõist möödunule.
Luuletuskogu "Kivist viiulid" (1964) väljendab kümnendivahetuse optimistlikke meeleolusid, ühiskondlike ning tunnetuslike horisontide avardumist. "Kivist viiulite" temaatika ning ideeline tuum on kokku võetud raamatut lõpetavas poeemis "Maailma avastamine". Sõit tundmatusse, mereleminek ja avasturetked olid 60-ndate aastate esimesel poolel eesti luule meelismotiive.
Avaldanud peamiselt ajaloolist proosat . Proosaloomingu kangelased on eesti kultuuriloost tuntud isikud, nagu Liivi sõja kroonik B. Russow. Tema teoseid iseloomustab fantaasiarikkus, erilist huvi tunneb ta keskaegse Tallinna vastu.
Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit .
Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007.
2.)Teose pealkiri: " Wikmani poisid" . Pealkiri selline kuna raamat räägib Wikmani kooli poiste tegemistest , armumistest ja edasisest elust.
Zanr: Romaan
3.)Peategelased: Sirkel Jaak, Härra Wikman , Trull, Usukannataja e. vikaar Tooder , Laasik Riks , Rumma, Kristjan Koorman, Maim e. Joodik Juss Pukspuu , Jauram , Penn e. Penno , Terrepson, Tummel e. Tumbu , Linkman e. Valge Luich, Maria, Aino Pukspuu, Virve Pukspuu.
Sündmuskohad: Wikmani Gümnaasium, Pukspuude maja , kohvik.
Tegevusaeg : Umbes 1939 kuni Teise Maailmasõja lõpuni.
4.) Raamat räägib sellest, kuidas 10.klassi poistest arenevad mehed. kes lõpuks(paljud oma soovi vastaselt) rebitakse sõtta, milles nad tihti isegi poolt valida ei saa. Samuti sellest, et armastus, mis teistele tundub nõrk, võib tegelikult olla hoopis tugev ja vastupidi.
5.) Autor tahtis selle raamatuga ütelda , et alati kui sa teed kooli ajal igast trikki ja nalju , võib sust siiski sirguda vastutav ning tore noormees /mees . Ja kunagi ei tea kuhu sind tiritakse või mida pead oma eluajal üle elama.
6.)Sirkel Jaak- Õppis väga hästi , oli klassi priimus. Ta oli väga armunud Virvesse , kes oli Jussi kaksik õde. Ta kirjutas Virvele luuletusi . Võistlesid Rikisiga Virve pärast. Hoolis oma klassikaaslastest.
Härra Wikmann- Kooli direktor , hoolib väga oma koolist ning õpilastest. Alati väga korrektse väljanägemisega ja räägib väikse aksendiga. Tal olid vuntsid ja hallid silmad . Muidu väga tundlik ja kergesti solvuv.
Usukannataja e. vikaar Tooder- Algul oli õpetaja Wikmani gümnaasiumis , aga siis Jussi viskas vembu ja vikaar otsustas , et ta ei ole sobilik õpetajaks. Hakkas jumalasse uskuma ja rääkis, et kõik on jumala teha ning tema elu on jumala kätes.
Laasik Riks- Tubli ja tark poiss , õppis väga hästi. Direktor lubas tal tasuta koolis käia. Raha teenimiseks tegi harju. Oli samuti armunud Virvesse ja lootis ta endale sõbrannaks saada , kuid siiski ei saanud.
Juss Pukspuu- Koguaeg oma mõtetega hajevil, natuke rumaluke , ei õppinud väga hästi ja visati koolist välja kuna tegi plahvatuse. Kui ta koolist välja visati siis kõik teised õpilased tahtsid teda aidata ning palusid Laasikut teda õpetama , et maksavad talle selle eest. Lõpuks teeb Juss oma eksamid ilusti ära ja mata isegi viie peale .
Penn e. Penno- Omamoodi naljatilk , sportlik , rikas ja teeb teiste hääli järele. Ta käib Virve õega , Ainoga. Virve isegi kirjutas Penni eest kirjandeid. Penn saab oma prantsus keele eksami läbi tänu kavalusele. Penn varastab Tumbu tagant kella nii , et teine sellest arugi ei saa ja siis pärast paneb selle tagasi oma kohale.
Aino Pukspuu- Oli Virve õde ja Penni sõbranna . Teda peeti pidutsejaks ja ei usutud , et Penni ja Aino koos kaua on . Kuid nad tõestasid , et teiste arvamus oli vale . Kui sõda hakkas ja Penni pidi sõtta minema , otsustas Aino et ootab Penni sõjast tagasi.
Virve Pukspuu- Tahtis kahe poisi pead segamini ajada . Algul ajas Riksi ja Jaaguga mingit sebimist . Siis suudles Jaaku , kuid hiljem ütles , et ei tea kumba veel tahab . Viis aastat hiljem kohtusid nad Jaaguga uuesti ja siis olid koos pikka aega , kuid Jaak oli palju ilma asjata vanglas ning kui koju tuli siis oli Virve oma sõbranna Inesega juba kaugele sõitnud.
7.)Raamat mulle meeldis . Selles oli põnevust. Mulle meeldis kõige rohkem Härra Wikmann kuna ta oli heasüdamlik ja tore . Ja polnudki midagi sellist mis ei oleks mulle meeldinud. Väga hea raamat.
Tegelased.
Härra Wikmann oli vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes. Kehaehituselt oli ta küllalt sale, aga jämeda kaelaga. Tal oli tuhavärvi siledad pöetud harjasjuus ja väiksed punakaspruunid vuntsid. Tal olid rahulolematud midagi nõudvad silmad . Iseloomult oli ta tundlik ja hõlpsasti solvuv. Hääl oli tal kume bariton ja ta kõnelemisviis oli saksa või vene aktsendist täiesti vaba- ta tarvitas mõõdukalt jooksva aastakümne kõige moodsamat keelt. Ta hoolis väga oma kooli õpilastest ja tahtis neile head. Ta teadis väga hästi , et igaüks ei saavuta parimat , aga ta lootis , et igaüks seab endale niisugused teod, olgu siis teaduses , spordis, kunstis või riikliku tegevuse sihiks. Ja ta nõudis , et nad töötaksid kõigest jõust selle sihini jõudmiseks. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi ikkagi neid tegi , siis öeldi talle: "Nagu soovite , aga mitte meie koolis!"
Härra Wikmann oli demokraat . Temale ei olnud tähtis, kas poiss on minister või töölisperekonnast- koolikorrale pidid alluma kõik.
Direktor Wikman jäi haigeks ja läks Viini ravile . Veel enne Viini minekut rääkis ta oma parimate õpilastega. Ta palus neil olla niisugused poisid, nagu ta oli tahtsnud, et nad on. Ta mõistis väga hästi, mida vanemaks poisid saavad, seda enam hakkavad nende eesti haritlaste ideaalid tema omast erinema. Aga kõige üldisemates asjades, aususes ja truuduses teatud väärtustes, käskid härra Wikman poistel ideaalile truuk jääda.
Sirkel Jaak- Sirkel Jaak oli klassi priimus ja temaga kutsus härra Wikman endal juurde jutule, räägites väärtustest mis on tähtsad.
Üldiselt oli ta tark ja tubli poiss ning oli väga armunud Jussi õesse Virvesse. Ta kirjutas talle luuletuse , lähtudes tema lemmik teemadest . Ostis raamatu mis rääkis flöödist ja flöödi mängimistest , sest Virve meeldis flööti mängida. Kuid Riksgi oli ostnud raamatu flöödist ja Jaak hakkas kahtlustama , et Riksile meeldib ka Virve. Virve isegi suudles Jaaku , kuid siis käskis temast kaks nädalat eemale hoida , et ta Virve saaks oma eksamid ära teha. Kuid seeaeg oli Riks ja Jaak värvinud lage ning Virve oli neile flööti mänginud ning Virve oli hakanud Riksi sinatama , Jaak kahtlustas , et äkki olid nad sinatama hakanud suudlusega.)Virve oli nende mõlemaga ühte moodi sõbralik ja andis mõlemale lootust. Siis saab Jaak teada , et Virve pidi oma tädiga ümbermaailma reisile minema ja helistas kohe Virvele ,et miks tema sellest viimasena teda saab , kuid siis kutsub Virve ta temaga kaasa kuid Jaagu isa ei luba.Kui möödus viis aastat , oli kokkutulek ja seal kohtus Jaak üle pika aja jälle Virvega ( Jaaks oli Ülikoolis). Seal nad jagasid oma armastust jne . Siis möödus kümme aastat.Jaak ja Virve olid ikka koos. Aga Jaak oli ülekohtuselt olnud vangis ja kui ta koju jõudis ei leidnud ta Virvet eest kuna too oli oma sõbranna Inesega välismaale sõitnud.Kuigi Virve mängis Jaagu tunnetega (samuti ka Riksi tunnetega) , armastas Jaak teda lõpuni.