· Kirik allus keisrile. · Bürokraatia (teenistusastmete tabel). 1 Sise- ja välispoliitika · Keiser Justinianus (527-565). Corpus juris civilis 532 Nika ülestõus Vallutused: · Itaalia · Põhja-Aafrika · Hispaania lõunaosa · Vahemere saared · Välisvaenlaste sissetungid: slaavlased, araablased, türklased (1071) Riikluse erijooned · Tugev tsentraliseeritus. · Feodaalid põhiliselt linnades. · Vabade inimeste suur osakaal. · 7. sajandil asendati provintsid teemadega, mille eesotsas seisisid strateegid, kelle käsutused oli stratiootide maakaitsevägi. · Konflikt Rooma paavstiga, suur kirikulõhe. · 1453 Konstantinoopoli langemine. Kultuur · Antiikkirjanduse uurimine. Photius Psellos · Rooma õiguse süstematiseerimine. · Hagiograafiad. · 9. sajand slaavi tähestik Kyrillos ja Methodios
Napoleon mõjutas Euroopat ka hariduse vallas.Tänu temale tekkis Euroopas riikliku koolikorraldusega riigid. Haridusasutused jagati ühtluskooli süsteemi alusel alam-, kesk- ja kõrgema astme koolideks, allutati riiklikule kontrollile ja juhtimisele. Rõhku pandi formaalloogilistele ainetele (ladina k,matemaatika) ning rakenduslikele loodusteadustele. Halduse ja koolisüsteemi tsentraliseeritus on Prantsusmaale ja osale euroopale iseloomulik tänapäevani. Tänu Prantsusmaale tekkis Euroopas tsentraliseeritud bürokraatia.Prantsusmaa Bürokraatia spetsialiseerumine (kutselised ametnikud) ja õigusinstantside assimileerimine haldussüsteemi oli jällegi eeskujuks euroopale. See oli tähtis Euroopa jaoks kuna selle mõju ulatub tänapäevani. Kindlast oli Euroopa jaoks tähtis samm see kui ratsionaalselt üles ehitatud hegemoonia
• Mida ebakindlam ja heterogeensem keskkond,seda enam peab olema organisatsioon diferentseeritud (jagatud osavaldkondadeks) ja integreeritud 9.Süsteemiteor.mõjud: • Organisatsioon kui avatud süsteem oma allsüsteemidega (eelmise saj 50-ndad aastad) • Organisatsioon kui avatud ja iseorganiseeruv süsteem, mis püüdleb arengule 10.Kõrge ja lameda org.tunnus: Tüüp A (mehhanistlik) • kõrge astmelisus • madal hargnevus • väike juhtimisulatus • kõrge formaliseeritus • kõrge tsentraliseeritus • selge käsusüsteem • enam vertikaalne kommunikatsioon Tüüp B (orgaaniline) • madal astmelisus • suur hargnevus • suur juhtimisulatus • madal formaliseeritus • madal tsentraliseeritus • otsustamine ja vastutus igal pool • kommunikatsioon enam horisontaalne 11.Formaliseer.reeglite tähtsus: Formaliseerumine – ulatus, kus kasutatakse kirjutatud reegleid, protseduure või informaalset suhtlust 12.Tsentral.,selle mõju org-le:
Lääne-Rooma languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused ) Ida-Rooma - 1) Soodsamad geograafilised tingimused 2) Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid Tänu neile oli Konstatinoopolil võimalik oma riigi oiire kindlustada ja ründajatel vastu lööki anda, mida Lääne-Rooma ei saanud tänu nende puudustele. Ida-Rooma välis- ja sisepoliitika iseloomulikud jooned ) Välispoliitika: 1) Eesmärk taastada Rooma keisririik endistes piirides 2) Tugev tsentraliseeritus Sisepoliitika: 1) Vabad kogukondlased 2) Kasutati orjatööjõudu 13. sajandini 3) Mindi kaitsestrateegias üle uuele süsteemile Frangi riigi kujunemine Frangi riik oli esimene suurim riiklik moodustis, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma alale. Frangi riigis eristatakse 4 etappi 1) Iseseisev keltide gallia riik ( 1 saj eKr - Caesari vallutusteni) 2) Gallia Rooma provintsina ( 1 saj II pool eKr - 3 saj pKr) 3) Merovingide gallia aeg ( 5 - 8 saj) 4) Karolingide gallia aeg ( 8 - 10 saj)
Ratsionaalsus- eesmärgipärasus, kuidas kultuur aitab sinna jõuda. Kuidas palgasüsteem aitab saavutada eesmärkke. Eesmärk asub eemal, tahame jõuda. Eesmärk inimesena. Funktsioneerimine- igapäevase toimetamise juures, kuidas kultuur aitab kohaneda. Kuidas me sellisena nagu oleme saame paremini hakkama. Sümbolistlik: organisatsioon loob tähendust.Kas kõik saavad sellest märgist, mida loome, ühtemoodi aru? Aktidele omistatakse tähendus, mida tuleb mõista. 1. Tsentraliseeritus, juhikesksus 2. reegliterohke, käitumisjuhend paigas. Kardetakse eksida, kardetakse astuda raamidest välja 3. rollide suhtes ebamäärased, ülesande täitmisega seotud paljud isikud. Ülesanded on esmakohased, vastutavad projektijuhi tüüpi inimesed. 4. Staarikeskne, puudub motivatsioon, keskse inimese ideed teostatakse. Nt kultuurikollektiiv Skeem Tsentraliseeritus- millisel tasna Mida kõrgemal ts, seda kõrgemal võim
edasimüüjaid) Kultuur - kõik see, mis antakse edasi mittepärilikul teel. Reeglid ja piirangud, normide ja keeldude süsteem. Organisatsioonikultuur: o Rituaalid, õige/väär käitumine, töö tasustamise viis, sarnased tõekspidamised, lihtne suhtlemine, kõik liikmed toetavad juhtkonna seatud eesmärke, liikmed tunnevad, et neist sõltub midagi, kasude aus jagamine, riided, lood, kangelased, tsentraliseeritus. Kultuuriperspektiivid: o Ratsionalism kultuur aitab töötajate käitumist normeerida, eesmärkide saavutamise vahend ja juhtinstrument. o Funktsionalism ühine kultuur aitab kohaneda väliskeskkonnaga ja säilitada sisemist ühtsust o Sümbolism organisatsioon on sotsiaalne konstrukt, mis toimib liikmete teadvuses. Hea kultuuriga ettevõtted - julgustavad riskima, soodustavad initsiatiivi, lugupidavus, kaasamine
Peamised Hruštšov algatas terroriohvrite Sõjalise võimsuse kasv. Perestroika - teoks said mitme sisepoliitilised rehabiliteerimise, riikliku ja parteilise Venestamine (nõukogude rahva kandidaadiga valimised, reformid süsteemi moderniseerimise. moodustamine kogu impeeriumis mõnevõrra vähenes Kaotas julgeolekuagentuuride vene keele abil). riigiaparaadi tsentraliseeritus ja hallatavad spetsiaalsed kohtud. Need rohkem otsustusõigust anti kohtud (tuntud kui troikad) olid sageli alumistele tasanditele (sh seadusi ja protseduure eiranud. liiduvabariikidele + majanduses Maisikasvatus. tehtavad reformid
2. Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) kuulus keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid tema võimu riiginõukogu, senat (sünkliit) ja linnakodanike organisatsioonid nn tsirkuseparteid ehk deemosed. 3. Sisepoliitika: *Justianus arendas välja tugeva sõjalisbürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva ,,Tsiviilseaduste kogu. *Iseloomulik tugev tsentraliseeritus. *Vabade kogukondlaste suur osa elanikkonnas. *Orjatööjõu kasutamine.*7. saj moodustati uued piirkonnad ehk teemad, mille eesotsas seisid asehaldurid ehk strateegid, nende kasutuses oli 5000liimeline talupoegade ehk stariootide maakaitsevägi. Talupojad said teenistuse eest jaosmaa. 11. saj kaotas maakaitsevägi aga oma sõjalsie tähtsuse. Seejärel tõusid esile suurfeodaalidest ratsaväelased.
Süsteemiteooria mõjud organisatsiooni mõistmisel Organisatsioon kui avatud ja iseorganiseeruv süsteem, mis püüdleb arengule 10. Kõrge ja lameda organisatsiooni tunnused. Kõrge- mehhanistlik (kõrge astmeline, madal hargnevus, väike juhtimisulatus) Lame- sümmeetriline (madal astmeline, suur hargnevus, suur juhtimisulatus) 11. Formaliseeritus, reeglite tähtsus Ulatus, kus kasutatakse kirjutatud reegelei, protseduure või informaalset suhtlust 12. Tsentraliseeritus, selle mõju organisatsioonile Ulatus, mil määral tehakse otsuseid organisatsiooni tipus, mitte alumisel tasandil 13. Vertikaalne ja horisontaalne diferentseerumine Vertikaalne – kompetentsi jaotumine ja alluvussuhted Horisontaalne – ülesannete kogumi määratlemine, mille järel need jagatakse osaülesanneteks ja seejärel ühendatakse uuesti struktuuriüksusteks 14
pärandamisõigus; feood pärandamisõigusega lään; allood vasallikohustusest vaba maavaldus. Läänisüsteemi ja feodaalse killustatuse seos: Läänisüsteem tõi kaasa feodaalse killustatuse, mistõttu nõrgenes tsentraliseeritus ja suurenes maa vahetute harijate õigus maale Senjööri/vasalli ja feodaali/talupoja suhte erinevused: Vasalli kohus senjööri ees oli abistamine sõjakäikudel, aga talupoja kohustus feodaali eest koormiste täitmine.
II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle kogu euroopa. Piiskoppide ül. preestrite ametisse pühitsemine, leeritamine, kirikute õnnistamine. Kateeder jumalakoda. Katedraal piiskopikirik. Piiskop katoliku kiriku ülevaataja. Kaanon vaimulikkonna nimekiri.
võõrandub tegijast, demokraatia nõue E. Durkheim (1858-1917) – formaalse ja mitteformaalse organisatsiooni eristamine sotsiaalete vajaduste tulemina Organisatsioonide tunnused Kõigile organisatsioonidele iseloomulikud tunnused: Vertikaalne struktuur (astmelisus) Horisontaalne struktuur (hargnevus) Juhtimisulatus Formaliseeritus (reeglite hulk) Tsentraliseeritus (otsuste tegemise viis) Bürokraatia Klassikaline koolkond Viljelesid majandusorganisatsioonide juhid (alusepanija F. Taylor, 1911, F. Ja L. Gilbreth. H. Gantt) Teadusliku töökorralduse koolkond – iga tööd ja ka organisatsiooni saab korraldada teaduslikult, parimal viisil. Töötaja tuleb teaduslikult valida, õpetada ja arendada (mitte meeldivuse alusel).
Struktuuriüksuste ja üksiktöötajate poolt täidetavad funktsioonid on detailselt kirjeldatud ja nende täitmist jälgitakse.Organisatsiooni ettekirjutised on fikseeritud kirjalikult , tänu millele kaasneb sellega ka suurel hulgal paberimajandust(ametijuhendid,tegevusjuhendid jne).Nende abil püütakse muuta erinevate inimeste tegevus sarnaseks,teatud nõuetele vastavaks ning mida täpsemalt tegevus on formaliseeritud ,seda vähem on valikuvõimalusi ja -vajadusi see täitjale jätab. Tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus Minu arvates on Mainori Kõrgkoolis tegemist nii tsentraliseeritusega kui ka detsentraliseeritusega.Kuigi kõik tähtsamad otsused seotud kooliga ja õpilastega,nagu näiteks õppemaksu suurus, võetakse vastu võimupüramiidi tipus,toimub väga suur koostöö oma töötajate ja õpilastega.Alati arvestatakse oma õpilastega seoses õppetöö korraldamisega,igal õpilasel võimalus oma arvamust avaldada ja kaasa rääkida teda ja tema õppetööd puudutavatel teemadel
linnaelanike suhte arv 4. muutus 4. vajadus lõbustusasutuste järgi tööhõive-inimesed hakkasid tööl 5. vajadus füüsilise koormuse järgi käima kindlal kellaajal 5. muutub leibkonna mudel-kaovad ära suurpered 2. Postindustriaal ühiskond 1. teeninduse osatähtsuse kasv 2. 1. tsentraliseeritus teaduse ja tehnoloogia osakasv 2. massitootmine majanduses 3. inseneride hulga 3. massitarbimine suurenemine tööjõu hulgas 4. 5. massikultuur keskklassi tekkimine osa 6. globaliseerumine ühiskonnast, kellel on kõrge ametialane kvalifikatsioon ja
linnaelanike arv linnaelanike koormust. kasuks. 4)Linnastumine 5) Tööhõive muutus 6) muutub leibkonna mudel (inimesed kes majandavad koos), kaovad ära suurpered. 2) Postindustriaalühiskond 1) teeninduse sfääri osatähtsuse 1) väga tugev tsentraliseeritus kasv 2) teaduse ja tehnoloogia 2) massitootmine, osakasv majanduses 3) massitarbimine, massimeedia, inseneride hulga suurenemine massikultuur. On alguse saanud tööjõu hulgas 4) kesklassi globaliseerumine. tekkimine 3) Teadmus ehk infoühiskond 1) teaduse kiire areng 1) loovus
22. Organisatsiooni struktuur - peegeldab viisi, kuidas organisatsioonis on korraldatud kaks peamist protsessi: tööjaotus ja koordinatsioon. Tööjaotus ja koordinatsioon määravad, kuidas ülesanded organisatsioonis jaotatakse, kes kellele raporteerib ning kuidas formaalsed koordinatsioonimehhanismid toimivad. Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. Väiksemates organisatsioonides pole tihti vajadust struktuuri järele, kuna nendes puudub selge tööjaotus. 23. Tsentraliseeritus - näitab, mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis kontsentreeritud ühe inimese, üksuse või tasandi kätte, võimaldades töötajatel minimaalset osalemist oma tööd puudutavate otsuste tegemisel. Tsentraliseerituse eeliseks on erinevate struktuuriüksuste töö ühtlustamine. 24. Detsentraliseeritus 25. Eristatus (separation) Vertikaalne eristatus hõlmab võimutasemete arvu organisatsiooni struktuuris.
22. Organisatsiooni struktuur - peegeldab viisi, kuidas organisatsioonis on korraldatud kaks peamist protsessi: tööjaotus ja koordinatsioon. Tööjaotus ja koordinatsioon määravad, kuidas ülesanded organisatsioonis jaotatakse, kes kellele raporteerib ning kuidas formaalsed koordinatsioonimehhanismid toimivad. Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. Väiksemates organisatsioonides pole tihti vajadust struktuuri järele, kuna nendes puudub selge tööjaotus. 23. Tsentraliseeritus - näitab, mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis kontsentreeritud ühe inimese, üksuse või tasandi kätte, võimaldades töötajatel minimaalset osalemist oma tööd puudutavate otsuste tegemisel. Tsentraliseerituse eeliseks on erinevate struktuuriüksuste töö ühtlustamine. 24. Detsentraliseeritus hajumine 25. Eristatus (separation) Vertikaalne eristatus hõlmab võimutasemete arvu organisatsiooni struktuuris
Hiljem valitses linnriiki kuningas, kes osales ka usuriitustel. Kodanikkond- jõukamad mehed. Madalamale positsioonile jäis rentnikud ja orjad. Mesopotaamia suurriigid Linnriikide omavahelised sõjad aitasid ühtedel teiste arvelt suureneda. Akadi, Assüüria, Babülon- põhinesid sõjalisel ülemvõimul. Riigi eesotsas kuningas, kes oli sõjaväe ülemjuhataja, seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja valitseja ise oli ülempreester. Egiptusega võrreldes puudus tsentraliseeritus ja detailse sisemise korralduse tase. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse, piieduti vaid maksude nõudmistega. Maksud olid vähem koormavad kui Egiptuses. Babüloonia kuninga Hammurapi seadused: Määrasid iga kuriteo eest karistuse, kaitstes ühiskonda kuritegude eest. Jagasid elanikkonna 3 õiguslikku seisusesse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Kui süüdlane ja kannatanu oli samast klassist kehtis seadus ,,silm silma ja hammas hamba vastu". Kui
organisatsioonid, Pakkujad, Valitsus 6. Nimetage organisatsioonikultuuri tasandid Tehiskeskkond tehnoloogia, kunst, tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud- Määratlevad füüsilises keskkonnas, määratlevad ainult konsensuse puhul Peamised arusaamad suhe keskkond, suhe reaalsusesse, suhe inimesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse 7. Millised tegurid mõjutavad organisatsioonikultuuri? 1. Individuaalne initsiatiiv: * Tsentraliseeritus/detsentraliseeritus * Autokraatlik/demokraatlik juhtimisstiil * Alluvate tahe ja oskus täita suurema vastutusega ülesandeid. 2. Riski aktsepteerimine 3. Suund - kui selged on töötajate eesmärgid 4. Integreerumine - millisel tasemel on koostöö 5. Juhtkonna toetus alluvatele 6. Kontroll - ettekirjutuste hulk, mille abil kontrollitakse alluvate tööd 7. Identiteet - pühendumine organisatsioonile 8
Riietus on selle kultuuri esindajatel konservatiivne ja soliidne. 25) Kirjelda Geert Hofstede teooriat (kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile). Too iga dimensiooni juurde näiteid riikidest. Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile (Eurnham, 1997) Madal Kõrge Võimudistants Väiksem tsentraliseeritus Suurem tsentraliseeritus Madal organisatsioonipüramiid Kõrge organisatsioonipüramiid Väiksemad erinevused töö tasustamises Rohkem juhtivtöötajaid Struktuur, milles ametnikke ja käsitöölisi Spetsialiste hinnatakse tunduvalt hinnatakse võrdselt spetsialistidega kõrgemalt kui teisi töötajaid
·sõjalist abi ·eestkostet ·rahalist abi ·kaitset kohtus ·nõu ·ülalpidamist 15.Mida positiivset ja mida negatiivset leiate läänisüsteemi kujunemises. Põhjendage. Läänisüsteemi positiivsed küljed Põhjendus feodaalse killustatuse, mistõttu nõrgenes tsentraliseeritus ja suurenes maa vahetute harijate õigus maale. 17. saj tekkis juba eraomandus. Läänisüsteemi negatiivsed küljed Põhjendus Impeerium oli huku äärel, kuna vasallriikide valitsejad püüdsid laiendada oma valdusi naaberpiirkondade arvel. Moraal langes, levisid sõjad, vargused jneje 16. Kuidas kutsuti viikingeid L-Euroopas? (1) Normannid 17. Kuidas kutsuti viikingeid Venemaal? varjaagid
4)Transpordi väliskulu: *keskkonnakahjustused (saaste, mura tekitab müra. 67. Jaotussüsteemi kavandamise märksõnad. jne) *liiklusõnnetused *liiklusummikud 85. Kogukulu analüüs nõuab... 1)Omandivorm- ladu (rendiladu või eraladu- kumb kasulikum) 5)Transpordikasutaja kulud- maksud mis ei ole tariifide sees ja on pandud ..tekkivate kulude vastastikkuse mõju ja sõltuvuse hindamist 2)Tsentraliseeritus- kas 1 või mitu ladu veovahendile selle kasutamise eest (peatused transiidisõitudel, külmveoki laotegevuses, laovarus, infos, tagastuses/korjes ja pakendamises 3) Ladude arv, mida mõjutab: *firma suurus *väikeste koguste ostjad lisakulu jne) 86. Mis on logistiline kogukulu? *klienditeenindustase *kulud (varud, laotegevus, transport, 78
Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riigiaparaat, eriline teenistusastmete tabel *tugev tsentraliseeritus- kogu maa kuulus riigile ja seda käsutas keiser *Bütsantsi õukonna luksus *mõhukatel õukondlastel suur tähtsus, silmakirjalikkus, sagedased paleepöörded. Kultuur: *oli vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja vahel. *õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri, kreeka keele vastu *bütsants süstematiseeris ja arendas edasi rooma õigust *raamatute ümberkirjutamine õigeusu munkade poolt *kõnekunsti kõrge tase *kirjaosakus oli ülemkihi seal levinud *425 asustati
Koostegevus aitab kaasa. Organisatsioonid võimaldavad usalduse teket. St vähendame kõike seda, millega riske maandame. Kui orgnasiatsioonid tegutsevad suhetes teiste organisatsioonidega, siis usaldatakse partnereid, kui temaga on varem koostööd tehtud. Koostegevuse efektiivsuse sünergiamoment. Organisatsioone iseloomustavad parameetrid Formaliseeritus kui palju on reegleid ja kuidas need on kirjas. Standardsed kirjapandud reeglid formaliseeritud firma. Tsentraliseeritus kes otsustab. Tippjuhtkond otsustab, siis on väga tsentraliseeritud Spetsialiseeritud kui väike on see ala, millele ta keskendunud on. Siseheitluse mõttes, kui väikseks on tehtud lõigud, mida teatud üksus teeb. Standardiseeritud tööprotsess on ära kirjeldatud. Võimuhierarhia Keerukus Professionaalsus Personali koosseis Organisatsioonikultuur Tegevuskeskkond. Mille poolest organisatsioonid sarnanevad/erinevad? Organisatsioonide ühisjooned
Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile (Eurnham, 1997) Kõrge Madal Võimudistants Väiksem tsentraliseeritus Suurem tsentraliseeritus Madal organisatsioonipüramiid Kõrge organisatsioonipüramiid Väiksemad erinevused töö tasustamises Rohkem juhtivtöötajaid Struktuur, milles ametnikke ja käsitöölisi Spetsialiste hinnatakse tunduvalt hinnatakse võrdselt spetsialistidega kõrgemalt kui teisi töötajaid Maskuliinsus/feminiinsus
e.Kr tekkis Hiinas riiklus ja kiri. Konfutsiuse eluajal, 6.-5. sajandil e.Kr, valitses Vana-Hiinas Zhou dünastia, mis sai võimule 1027.a. Zhou valitsusaeg jaguneb Lääne-Zhou ajajärguks, mis kestis 771. a-ni, ja Ida-Zhou ajajärguks, mis kestis 770.-221.a. Hiina riik jagati peagi vasallriikideks. See periood sarnaneb keskaegsele feodaalsele Euroopale. Läänisüsteem tõi kaasa feodaalse killustatuse, mistõttu nõrgenes tsentraliseeritus ja suurenes maa vahetute harijate õigus maale. 17. saj tekkis juba eraomandus. Killustatus tõi kaasa ka negatiivseid tagajärgi. Hiina elas sel ajal läbi mitmeid ebaõnnestumisi, segadusi ja sisevaenu, samuti kestis võitlus piiriäärsete barbarite vastu. Impeerium oli huku äärel, kuna vasallriikide valitsejad püüdsid laiendada oma valdusi naaberpiirkondade arvel. Keskvõim nõrgenes peaaegu kokkuvarisemiseni, kestvad sõjad vürstide vahel kurnasid maad,
Rahulolematus ühiskonnas püsis NEP 1921-uus majanduspoliitika Toidu riigile andmine asendati maksudega Rahareform (rublad asendati tservoonetsitega kuni 1928 aastani) Eraettevõtlus Väliskapitali naasmine Majanduskasv 1917 kommunistide juht Lenin Stalini võimuletulek Stalini tõus 20-ndatel Lev trotski ja stalini vaheline võitlus, mis lõppeb trotski maalt väljasaatmisega Stalin haarab ainuvõimu Isikukultuse kehtestamine Industrialiseerimine 1928-NEP-i lõpp Taasrelvastumine Range tsentraliseeritus Viisaastakuplaanid(1928-1932) Tööpuuduse likvideerimine Teiste majandusharude allakäik Kollektiviseerimine Ehk ühismajandite loomine Viljapuuduse leevendamine Vilja konfiskeerimine (tõi kaasa näljahäda ukrainas 1932-33) Kulakute likvideerimine Kolhoosid ja sovhoosid Suur terror 1934 Leningradi Parteijuhi Sergei Kirovi tapmine Kontrrevolutsionääride tapmine/karistamine Suurpuhastus riiklikes struktuurides Näidisprotsessid (troikad) 1937-38 terrori kõrgaeg NKVD ja GULAG
(kontrolli ulatus, õp.lk 103) Keskhaiglas on otsustamisõigus tsentraliseeritud, millele viitab kirurgiaosakonna doktori iseseisvalt vastu võetud otsus võtta appi õdesid sünnitusosakonnast ilma, et oleks juhtkonnaga oma soovi arutanud ning vanemõe keeldu kuulanud. Antud organisatsiooni puhul ei saa kasutada detsentraliseeritud otsustamisõigust, kuna firma osakonnad ei ole territoriaalselt hajutatud. (otsustamisõiguse tsentraliseeritus või detsentraliseeritud, õp. lk 103) Võib oletada kirurgiaosakonna juhataja käitumisest ,et antud organisatsioon ei ole kõrgelt formaliseeritud, kuna kõrgelt formaliseeritud organisatsioonides on täpsed ametijuhendid, käitumisreeglid ja protseduurireeglid, sellises organisatsioonis ei saa inimene tegutseda oma äranägemise järgi, mis moodi tegutses aga kirurgiaosakonna juhataja, millele viitab sünnitusosakonna juhataja teadmatus, miks pole kahte õde
moodustada se esindus ja täitevorganite süsteem, õigus khtestada oma eelarve, kohalikud maksud, tuluallikana ja koormised, subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingutele , keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelvalve õigus. KOV mudelid: Suurbritannia ja Saksamaa-detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus. Prantsusmaa-tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna. Lähimus e subsidiaarsus e täiendavus- otsustamine võimalikult madalal otstarbekas tasandil Kohalikud küsimused: Kõik, mis on selgesõnaliselt seadustega antud. Kõik, mida KOV võtab endale lepingutega. Kõik, mis ei kuulu seaduse alusel mõne teise institutsiooni pädevusse ning on ilmselt kohaliku tähtsusega. KOV TAVATEGEVUSALAD: Üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine,
ja oma org. kohta selles. Strateegia tegevuskava, millele tuginedes saavutatakse eesmärk. 4. Kõrge ja laia organisatsioonistruktuuri eelised ja puudused. Juhtimisulatuseks (lai/kitsas) nimetatakse ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arvu, kes talle otseselt peavad aru andma. 5. Organisatsiooni põhikarakteristikud (sh struktuuri elementide sisu ja olemus) Struktuuri täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse kolme elementi: komplitseeritus, formaliseeritus ja tsentraliseeritus. Eristuvus/komplitseeritus näitab, millised võrdsus- ja alluvussuhted toimivad ülesande täitmisel. Mida komplitseeritum on org. seda olulisemaks muutub tegevuste koordineerimine ja juhtimise efektiivsus. Komplitseeritus hõlmab eristumise kolme vormi: horisontaalset, vertikaalset ja ruumilist. 1. Horisontaalne eristuvus näitab, millised liikmed asuvad võrdsel positsioonil ja jagavad võrdselt vastutust ning otsustamisõigust
,,Ütlesin talle, et kirurgiaosakonna juhataja doktor Reinas võttis nad oma osakonda appi, sest oli juhtunud suur rongiõnnetus ja nad ei tule omadega toime. Ma püüdsin talle küll selgitada, et meil on õdesid praegu hädasti vaja, kuid ta ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid". Sellest olukorrast tuleb välja, et osakonna juhid jagavad korraldusi oma soovide järgi arvestamata teistega. (Otsustamisõiguse tsentraliseeritus või detsentraliseeritus, ,,Juhtimise alused", Maie Kotkas, lk 103-104) Formaliseeritus ehk bürokraatlikkus näitab reeglite ja protseduuride kehtestamise määra inimeste käitumise suunamiseks. Kõrge formaliseeritusega organisatsioonis on täpsed ametijuhendid, käitumisreeglid ja tööprotsesside teostamise ehk protseduurireeglid. Antud situatsioonist võib välja lugeda, et Keskhaigla on kõrge formaliseeritusega
sõjatööstuses). NSV Liidul aitas hinge sees hoida nafta (mille hind 1970-ndatel järsult alandati makse (kuni 25%) tarbimise tõusis) ja maagaasi müük lääneriikidele, mille eest osteti sisse toiduaineid ja tarbekaupu. Kasvas NSV soodustamiseks Liidu majanduse tsentraliseeritus ja bürokraatia. Defitsiit ja kõrgema poliitilise-, majandusliku- ja inflatsiooni pidurdamiseks raha juurdetrükk korrakaitseorganite juhtkonna ringkäendus viis korruptsiooni kasvule ühiskonnas. lõpetati vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e. kulud ületasid tulud) ja suurendati riigivõlga Tulemused: vähenes inflatsioon, algas uus
Hinnang organisatsiooni struktuuri tõhususele Töö analüüsi tulemusena on võimalik hinnata, kas organisatsiooni struktuur tagab organisatsiooni jätkusuutlikkuse ning kõigi eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste teostamise. Organisatsiooni struktuuri iseloomustavad: tööjaotus (tööde ametikohtadeks rühmitamise põhimõtted), struktureerimise viis (ametitest osakondade moodustamise põhimõtted), tsentraliseeritus (juhtimistasandite arv), juhtimise ulatus (ühe juhi alluvuses töötavate inimeste arv) jne. 6
Riigipeaks sai president, kes valiti kuueks aastat. Riigikogu oli kahekojaline (40+80 liiget): alamkoda ja ülemkoda. Peaministri valis president. Rahvalt võeti rahvaalgatuse õigus, vanusetsensus alates 22 eluaastast. Juhitav demokraatia: 1938. aastal valiti esimeseks presidendiks K.Päts. Peaministriks ja Vaikiva ajastu juhiks oli Kaarel Eenpalu, sõjaväe ülemjuhataja oli J.Laidoner. Püsis kaitseseisukord, poliitilist organiseerumist ei lubatud, tsensuur, süvenes tsentraliseeritus, Riigikogu osatähtsus väike, olulised seadused-president dekreetidena. Majandus: 1934. a. algas Eesti majanduselu kiire areng. Riik sekkus majandusse. Hoogne areng tööstuses: tekstiili-, paberi-ja põlevkivitööstus. Eesti oli muutunud arengumaast tööstusriigiks. Põllumajandus: maale jõudis elekter, haritava põllupinna suurenemine, põldude väetamine, loomade arvukuse kasv. Tõuparandus ja sordiaretus. Ühistegevuslik liikumine.
Organisatsiooni komplitseeritus •... näitab, millised alluvussuhtedtoimivad ülesande täitmisel, otsustamisel ja vastutuses. Näitab, kuidas organisatsiooni liikmed on üksteisest eristunud. •Eristumise võimalused•Horisontaalne eristumine (spetsialiseerumine, osakonnastumine) •Vertikaalne eristumine (erinevused organisatsiooni hierarhias; kõrge organisatsioon -palju tasandeid) •Ruumilineeristumine (füüsiline või geograafiline eristumine) Organisatsiooni tsentraliseeritus •... näitab, kuidas on jaotunud võim otsustamiseks organisatsiooni hierarhias. •Tsentraliseeritus iseloomustab, mil määral on valikute tegemine koondunud ametliku võimuga liikmete kätte. •Tsentraliseerimise vastandnähtuseks on detsentraliseerimine. •Juhtimistasandon võimuastmestikusamalastmelolevatejuhtimiseametikohtadekogum.-Lame ja kõrge organisatsioon Struktuurtüübid: Funktsionaalne struktuur •Grupeerib kokku sarnaste oskustega inimesed
2) Koostas Rooma Õiguse põhjal tsiviilseaduste kogu eJustinianuse koodeksi. 3) Pidas edukaid vallutussõdasi barbarite vastu, soovides taastada Rooma keisririigi hiilgust. 4) Lasi ehitada keskaja võimsaima katedraali Hagia Sophia katedraali (Püha Tarkuse katedraal) Vaenlased: 1) Bulgaaria, kellega võideldi vahelduva eduga ligi 200 aastat. 2)alates 7. saj. Araabia 3) alates 11. saj. Türgi, kes 1453 Bütsantsi lõplikult vallutades. Ühiskond: 1) tugev tsentraliseeritus, kõik sõltus keisrivõimust. 2)Rahva hulgas oli enamus vabu inimesi, kes tegid tööd ja maksid makse. 3)Ametnikele ja sõduritele maksti palka kullas, mis tagas nende rahulolu ja soovi, et riigis säiliks kord. Vastuolud läänega: 1)1054 toimus kiriku lõhe, Katoliku kirik jagunes kaheks vaimulikuks pooleks: Ida- kirikuks ja (Konstantinoopoli patriarh) ja lääne- kirik(Rooma paavst) 2) Ristisõdijad vallutasid 1204 Konstantinoopoli hävitasid suure osa nii rahvast kui linnast.
tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile (Eurnham, 1997) Madal Kõrge 11 Võimudistants Väiksem tsentraliseeritus Suurem tsentraliseeritus Madal organisatsioonipüramiid Kõrge organisatsioonipüramiid Väiksemad erinevused töö tasustamises Rohkem juhtivtöötajaid Struktuur, milles ametnikke ja käsitöölisi Spetsialiste hinnatakse tunduvalt hinnatakse võrdselt spetsialistidega kõrgemalt kui teisi töötajaid Maskuliinsus/feminiinsus
Tsehhoslovakkia, allusid Moskva diktaadile, Jugoslaavia, kes võttis vastu Marshalli plaani kaudu pakutavat abi) võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte (kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused); kogu elu oli allutatud riigis kommunistlikule parteile (partei kontrollis riigis kõike); tohutu võim julgeolekuorganitel (terror ja hirmu tekitamine, NKVD KGB); majandus oli valdavalt riigistatud (tööstus, kaubandus, piiratud kujul ka eraettevõtlus, tsentraliseeritus, käsumajandus); keskmiselt suurem sõjaväestatus (suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal). 4. külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, põhjused: kahe vastandliku leeri kujunemine Lääne demokraatia ja kommunistlik totalitarism, Stalini ja Churchilli kõne, lääneliitlaste tunnetus, et Stalin tahab kontrolli kogu Euroopa üle, NSV Liidu territoriaalsed pretensioon Türgile ja vägede välja
kollektiivil paindlikult kohaneda muutuva tegevuskeskkonnaga SISEFUNKTSIOON: sisendades kõigile kollektiivi liikmetele ühiseid väärtusi ja norme, integreerib kultuur antud organisatsiooni, loob selle liikmetele 'kollektiivse mina', annab neile ühise identiteedi Org-kultuuri 2 põhilist küsimust Kellel on selles organisatsioonis õigus midagi otsustada, kelle käes on võim, mis määral on see võim koondunud ühte punkti, kui tugev on organisatsiooni tsentraliseeritus; Kui palju on reegleid ja protseduure, mida tuleb selles organisatsioonis järgida, kui formaalne on asjaajamine, kui äge on paberisõda, kui tugev on organisatsiooni formaliseeritus. Kultuuri perspektiivid 1 RATSIONALISM: Kultuur on eesmärkide saavutamise vahend ja juhtimisinstrument. Organisatsioon on masinavärk, mehhanism, millel on omad juhtimishoovad; Organisatsiooni ette on seatud kindlad eesmärgid; Eesmärkide saavutamiseks tuleb valida
kultuuri mõistet kasutades peetakse kõige rohkem silmas seoseid ühiskonna või rahvusega, aga tänapäeval on seda hakatud rakendama ka teistele kollektiivsetele ühendustele, nagu organisatsioon, perekond. Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile (Eurnham, 1997) Kõrge Madal Võimudistants Väiksem tsentraliseeritus Suurem tsentraliseeritus Madal organisatsioonipüramiid Kõrge organisatsioonipüramiid Väiksemad erinevused töö tasustamises Rohkem juhtivtöötajaid Struktuur, milles ametnikke ja käsitöölisi Spetsialiste hinnatakse tunduvalt hinnatakse võrdselt spetsialistidega kõrgemalt kui teisi töötajaid 4
detsentraliseerimisprotsessi põhikomponent. Juhi seisukohalt vaadates tähendab delegeerimine, et usaldate oma volitused või kohustused kellelegi teisele, värvates teda täitma neid ülesandeid, millega te muidu oleksite tegelenud ise. 10. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine: tippjuht langetab ise otsuseid, madalama astmete juhtidele pole seda võimalust antud. Mida suurem tsentraliseeritus, seda vähem on madalama astme juhte ning nende õigusi otsuseid vastu võtta. Detsentraliseerimine: madalate astmete juhid langetavad ise tähtsaid otsuseid, on iseseisvad, tippjuhid kontrollivad otse või kaudselt nende otsuseid. Mida suurem detsentraliseerituse aste, seda vähem tippjuht kontrollib ja seda rohkem on madalama astme juhid iseseisvad. 11. Mida nimetatakse eestvedamiseks?
Climate: Hotter places are slower. Cultural values: Individualistic cultures are faster than those emphasizing collectivism. Population size: Bigger cities have faster paces. 62 63 64 65 66 Org-kultuuri 2 põhilist küsimust Kellel on selles organisatsioonis õigus midagi otsustada, kelle käes on võim, mis määral on see võim koondunud ühte punkti, kui tugev on organisatsiooni tsentraliseeritus; Kui palju on reegleid ja protseduure, mida tuleb selles organisatsioonis järgida, kui formaalne on asjaajamine, kui äge on paberisõda, kui tugev on organisatsiooni formaliseeritus.
Kirjastuste tegevust piiras paberipuudus. Trükiloa saamisega koos anti luba paberi ostuks.1944. a. märtsipommitamise järel muutus paberi saamine enam-vähem võimatuks. Rinde lähenedes ahenesid kirjastamisvõimalused veelgi. Augustis 1944 katkestati peaaegu poolte ajakirjade ilmumine ja 1. septembrist lõpetati ilu- ja ajaviitekirjanduse väljaandmine. Niisiis säilitas Saksa okupatsiooni ajal kirjastuselu korraldamisel juba esimesest nõukogude aastast tuttavad jooned-kirjastustegevuse tsentraliseeritus ja kirjastuste arvu piiramine. Kirjastamine koondus mõne suurema ettevõtte kätte. Erinevus nõukogude okupatsioonist oli, et oli lubatud usuühingute kirjastustegevus ja erakirjastused. Kasutatud allikmaterjalid http://www.utlib.ee/ee/raamatuaasta/1940_1944.html http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=50&kateg=8&alam=12&leht=3 http://www.sirvilauad.ee/?q=node/246 Aile Möldre, 2005, Kirjastustegevus ja raamatulevi Eestis aastail 1940- 2000
Tuleb mõista, mis on kultuuri tuum väärtused. Me saame aimu, mida peetakse heaks, mida halvaks käitumiseks selles kultuuris. Kuidas kultuuritüüpe uurida? 1. Ideaaltüüpide meetod Harrison/Handy Võimule, rollile, ülesandele ja isikule orienteeritud. Võimule orienteeritud need on puhtad tüübid. Handy on seda edasi arendanud ja toonud kõrvale Kreeka mütoloogia kangelased. Zeus kogu möll käib peajumala ümber väga kõrge tsentraliseeritus, otsusi ilma võimu tuumikuga kooskõlastamiseta ei tehta. Rollile orienteeritud on väga kõrge formaliseeritusega palju reegleid, midagi ei tehta uisa-päisa. Sellistes org kardetakse eksida ja minna raamist välja. Ülesandele orienteeritud - eksisteerivad võimu sõlmpunktid ülesanne kõige tähtsa ja selle täitmisega võivad olla seotud väga mitmed tegelased (a la projektijuhid/ reklaamifirmad)
* soovitusi andev juhtimisstiil juht informeerib ja kuulab alluvate arvamusi; * koostöövalmis juhtimisstiil grupi poolt väljatöötatud ettepanekutest teeb valiku juht; * osavõtlik juhtimisstiil grupp võib otsustada kokkulepitud raamides; * demokraatlik juhtimisstiil grupp otsustab autonoomselt, juht on koordineerija. Juhtimisstiilidele tuginevalt võib juhtimist kokkuvõtlikult jaotada tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud juhtimiseks. Tsentraliseeritus on tingimus, mille järgi õigus vastu võtta olulisi otsuseid kuulub tippjuhtidele. Detsentraliseeritus tähendab otsuste tegemise hajutamist ja paljude juhtimistasandite ja töötajate osavõttu otsustamisest. Juhtimise detsentraliseerimine on seotud delegeerimisega. Delegeerimine (delegation) on võimu jagamine alluvatega nii, et alluvad täidavad osa juhi ülesandeid. Delegeerida saab õigusi ja kohustusi, mitte vastutust. Eduka juhi tunnused: Intellektuaalsed omadused: 1
Talupoegadele keelati jahtimine, kalastus, sõdimine, relva omamine ja nende koormisi tõsteti. Said ise majandada, selle tulemusena vähenesid sissetulekud. Pidurdus suhtlemine välismaailmaga. Vähenes söögilaud ja kadus mitmekesisus. 2. Negatiivsed mõjutused olid peamiselt need, et kuna alad olid killustatud, siis võitluses sai loota vaid enda sõjaväele, abiväed lihtsalt ei jõudnud piisavalt kiiresti kohale. Vähenes ühtsus Eestlaste vahel, puudus tsentraliseeritus, ühtse riigi tunne. Majandus, kaitse polnud ühtne. Positiivseteks mõjutusteks võib olla see, et kuna alad olid killustatud ei pööratud võrdselt tähelepanu kõikidele aladele, nii said eestlased omal maal mingitki vabadust tunda, mõisnikud ei saanud kontrollida igal maal toimuvad ja see andis talupoegadele võimaluse tegeleda oma asjadega. 3. Talupoegade elu karmines, tõusid maksud ja pagemine muutus pea võimatuks. Veel
kui need normid on paljude inimeste poolt omaks võetud, on neid väga raske muuta ja antud normid takistavad organisatsiooni arengut. Kui aga keegi püüab tavapärastest normidest taganeda, on tulemuseks grupi negatiivne reaktsioon. (Alas, 2002: 95) Organisatsiooni õppimisvõime on piiratud organisatsiooni info töötlemise võimalustega. On mitmeid põhjuseid, miks miks info liikumine võib olla takistatud: struktuuri liigne hierarhilisus, spetsialiseeritus või tsentraliseeritus. Takistuseks võib omakorda saada ka info vastuvõtjate selektiivsus: eelistatakse tetaud liiki informatsiooni, millest erinevat aga tõrjutakse. Võib öelda, et muudatuste tõrjumine toimub nii indiviidi kui organisatsiooni tasandil. Õppimist võivad takistada kartus kaotada olemasolevaid privileege kui organisatsiooni struktuuri jäikus. Leian, et see on peamine põhjus, miks organisatsioonid ei ole suutelised muutusi hindama
eeldab ohtu grupis. Inimene, kes käitub defensiivselt pühendab suure hulga oma energiast enese kaitsmisele oodatavate rünnakute eest. Mõtleb enamasti sellest, kuidas ta teistele paistab. Seega on toetav käitumine selline, kus inimene keskendub sõnumile, sest ta ei taju ohtu ei enda sõnumi edastamisest, ega vastuvõetavast sõnumist. Ta ei ole sunnitud ennast kaitsma. Grunig on leidnud viis strukturaalset muutujat, mis kõige enam mõjutavad tööga rahulolu ja kommunikatsiooni: 1) tsentraliseeritus 2) kihistumine 3) formaliseeritus 4) komplekssus 5) osalemine otsustusprotsessis. Organisatsioonisisene suhtlemine saab olla tulemuslik vaid siis, kui tema liikmed on teadvustanud organisatsiooni eksisteerimise peamise põhjuse ehk missiooni, mõistnud missugune nende organisatsioon tahab tulevikus olla (visioon) ja kui liikmetel on jagatud põhiväärtused, mis liidavad inimesi emotsionaalselt kujundades käitumist ja suhtlemist.
Ta on nagu üks töötajatest talle alluvas organisatsioonis. d) Country Club Management -tähtsad on vaid inimestevahelised suhted. e)Middle of the Road style 12. Organisatsiooni struktuur ja skeem. Organisatsiooni struktuur on võimusuhte raamistik,organisatsiooni anatoomia,alus milles organisatsioon toimib.Eesmärk on tegevust korrastada ja reguleerida või vähemalt vähendada töötajate käitumises ebakindlust.Skeem on struktuuri visuaalne kujutis. 13. Tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus. Tsenraliseeritus näitab,mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis kontsentreeritud ühe inimese,üksuse või tasandi kätte,võimaldades töötajatel minimaalset osalemist oma tööd puudutavate otsuste tegemisel.Kõrge kontsentreeritus viitab kõrgele tsenraliseeritusele , madal kontsentreeritus viitab detsenraliseeritusele.Detsetraliseeritult langetatakse otsuseid kiiremini,mis tagab kiirema kohanemise väliskeskonna muutustega. 14
) · 7-9 saj. Vallutasid araablased süüria, Palestiina, Aafrika ja Hisp. Alad ning Vahemere saared. Tunginud v. Aasiasse, nad piirasid mitmel korral edutult ka konstantinoopolit. · 9-10 saj. Korraldasid konstantin. Vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi- Vene slaavlastega. · 11. Saj alates kujunesid peamisteks vaenlasteks türklased, kes said 1071 aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu. · Büts. iseloomulik tugev tsentraliseeritus. Riigile kuulus kogu maa, mida käsutas keiser, kes läänistas maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest. · Linnades elatuti kinnisvara rentimisest, samuti teenistusest riigi tsiviilasutustes või sõjaväes. · Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas. Kogukond kindlustas riigimaksude laekumise olles keskvõimule oluliseks sotsiaalseks toeks. · Orjaks müüdi suur osa sõjavange. Orjad, eriti oskustöölised olid hinnatud kaup.
annaabi.ee 
