Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nõukogude Liit - Hruštšov, Brežnev ja Gorbatšov (0)

1 Hindamata
Punktid




Nõukogude Liit  Nikita Hruštšov (sulaaeg) Leonid Brežnev (stagnatsioon) Mihhail Gorbatšov (perestroika) Võimuloleku aeg 1953–1964 1946-1982 1985 - 1991 Peamised 
sisepoliitilised 
reformid Hruštšov algatas terroriohvrite 
rehabiliteerimise, riikliku ja parteilise 
süsteemi moderniseerimise.
Kaotas julgeolekuagentuuride 
hallatavad spetsiaalsed kohtud. Need 
kohtud (tuntud kui troikad) olid sageli 
seadusi ja protseduure eiranud.
Maisikasvatus. Sõjalise võimsuse kasv.
Venestamine (nõukogude rahva 
moodustamine kogu impeeriumis 
vene keele abil). Perestroika - teoks said mitme 
kandidaadiga valimised, 
mõnevõrra vähenes 
riigiaparaadi tsentraliseeritus ja 
rohkem otsustusõigust anti 
alumistele tasanditele (sh 
liiduvabariikidele + majanduses 
tehtavad reformid.
Hinnakontroll, rubla 
ümberlükkamatus, eraomandi 
välistamine ja valitsuse monopol
enamiku tootmisvahendite osas.
Nõukogude liidu lagunemine 
aastal 1991. Majandus Ikalduse tõttu osteti vilja sisse, elu 
käis kampaaniate kaupa (nt 
maisikasvatamine).
Poodi jõudis rohkem tarbekaupu, sest
hakati rohkem tähelepanu pöörama 
kergetööstusele. Samuti said 
inimesed nuusutada ka lääne riikide 
kaupasid ning saadi aru, kui maas 
nende riik teistest ikka on. 
Inimestel tekkis võimalus autot endale
soetada. Üritati kasutusele võtta lääne 
tehnoloogiat, ent peagi loobuti 
sellest. 
Majandus kasvas mitte 
tootlikkuse, vaid ressursside 
pillava kasutamise, lausa 
raiskamise teel ehk 
ekstensiivselt. 
Siberi gaasi müümine 
Euroopasse, et teenida vajalikku 
valuutat. 
Baikali-Amuuri raudtee ehitus, 
mis raskete loodusolude tõttu 
kuidagi valmis ei saanud. 
Majandus sõltus tooraine  Käsumajandus - eraomandi 
välistamine ja valitsuse monopol
enamiku tootmisvahendite osas.
Majanduses vähendati 
tsentraliseeritud juhtimist, 
lubades mh kooperatiivide 
(väikeettevõtete) ja 
välisinvestoritega ühisettevõtete
asutamist.


müügist.
Defitsiit sai peeamiseks 
märksõnaks (piim ja munad), 
majanduses tekkisid ebakõlad. Välispoliitika (sh 
suhted USA-ga ning
toimunud kriisid) ● Pingete vähendamine  Läänega ning Austriast 
vägede välja toomine (1955).  ● Mõistis hukka Stalini  hirmuvalitsuse, mis tekitas 
segadust satelliitriikide hulgas.
Samuti vabastati Siberist 
kinnipeetud, ent nende 
jutustused terrorist tekitasid 
veel rohkemgi segadust.  ● Viis maailma tuumasõja ääre  peale (Kuuba kriis) ● Esimene NSV Liidu riigijuht,  kes  Ameerika Ühendriikide 
presidendi Dwight Eisenhoweri
kutsel riigivisiidi tegi Ameerika 
Ühendriikidesse. ● Vietnami sõda Normaliseeriti suhted Lääne-
Euroopaga, eriti USA-ga.
Pidevad ja regulaarsed riigipeade
visiidid andsid märku suhete 
paranemisest.
Sojuzi-Apollo ühislend.
Rohkem riike muutus 
kommunistlikuks, stagnatsioon 
süvenes. 
Praha kevad. ● USA-ga suhted  paranesid veelgi, 
Reagan ja Gorbatšov 
kohtusid 1985. aasta 
novembris. Järgmise 
aasta oktoobris arutasid 
kaks presidenti 
Reykjavikis relvade 
strateegilist 
vähendamist, 
saavutamata olulisi 
edusamme.  ● 1987. aasta hilissuvel  arutas Nõukogude Liit 
Euroopas tuumarelvade 
üle; Detsembris 
Washingtoni 
tippkohtumisel 
allkirjastasid Reagan ja 
Gorbatšov 
tuumajõudude lepingu 
(INF-leping), 
kõrvaldades Euroopast 
kõik keskmise ja lühema
ulatusega raketid.  ● 1988. aasta aprillis  kirjutasid Afganistan ja 
Pakistan alla 
käendusele, mille 
tagatiseks olid Ameerika


Ühendriigid ja 
Nõukogude Liit, 
kutsudes üles lahkuma 
Nõukogude vägedest 
alates 1989. aasta 
veebruarist. Nõukogude 
Liit järgis seejärel 
kokkuleppe taganemise 
tähtaega. ● Hiinaga prooviti tihedaid  suhteid luua Kultuur (peamised 
arengud kultuuris, 
olulisemad 
kultuurisündmused 
NSVL-s, nt 
olümpiamängud, 
uued ühiskondlikud 
liikumised vm) Lubati avaldada vahepeal keelatud 
autoreid, aktiveerus kogu ühiskond. 
1957. aastal saadeti kosmosesse 
sputnik, mis näitas teaduslik-tehnilist 
suutlikkust. 
Televisiooni kättesaadavus.
“Mester ja Margarita” (kärbetega 
ilmunud).
Romaan “Sula” Ilja Ehrenburg 
autoriks, pani nimetuse sellele 
ajastule.
Yuri Alekseyevich Gagarini 
kosmoselend Maa orbiidil (esimene 
inimene kosmoses).
VI ülemaailmne noorsoo- ja 
tudengifestival Moskvas (1957). Sojuzi-Apollo ühislend.
Hipide populariseering tänavatel, 
keda kutsuti lõngusteks.
1980. Aasta Olüpiamängud, kus 
kõige rohkem medaleid sai NSVL
ise, eesti sportlased said nimelt 
kolm kuldmedalit. Nobeli preemia Gorbatšovile 
1990 aastal (rahu preemia).
Nõukogude Liit - Hruštšov-Brežnev ja Gorbatšov #1 Nõukogude Liit - Hruštšov-Brežnev ja Gorbatšov #2 Nõukogude Liit - Hruštšov-Brežnev ja Gorbatšov #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 389841 Õppematerjali autor
Kokkuvõtlik tabel Nõukogude Liidu pealikest (Hruštšov, Brežnev ja Gorbatšov). Tabelis on toodud välja nende võimuloleku aeg, peamised reformid, majanduses tehtu, välispoliitikas tehtud toimingud ning nende võimuloleku ajal toimunud kultuurilised sündmused/saavutused.

Sarnased õppematerjalid

Lähisajalugu-Külm sõda
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

kommunistlikku kihutustööd; plaani kaudu andis USA 1948-1952 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 17 miljoni dollari väärtuses; NL-i mõjusfääri riikidel keelas Stalin plaanis osaleda  Berliini blokaad (1948) – Lääneliitlaste kontrolli all oleval SMl olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning valmistasid ette reforme, NL tsoonis oli kom diktatuur. Kui läänetsoonides alustati majandusreforme ja teoks sai rahareform, astuti Nõukogude okupatsioonitsoonis selle vastu (NL ei saanud linnaosa enda osaga majanduslikult siduda valuuta erinevuse tõttu). 1948 juunis lõikas NL Lääne-Berliini välismaailmast ära (elektrist, kütusest, toiduainetest). Loodeti linn põlvili suruda, kuid ei õnnestunud. Linnale ostutaud abi tegi öääneliitlased SMl populaarsemaks ja muutis Lääne ühtsemaks. Blokaad lõpetati 324 päeva hiljem.

Ajalugu
Maailm 20-sajandi algul
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles Rahvusvahelised suhted 20. Sajandi algul Riikide liidud 1- Kolmikliit 1882 Kolmikliit Sksamaa- juhtiv riik Austria-Ungari- sisemiselt ebakindel Itaalia-nõrgim lüli 2. 1983 Antant Vene-Prantsuse liit 1904 Prantsuse-Inglise liit (Entente cordiale) 1907 Vene-Inglise liit Rahvusvahelised kriisid 1905 I Maroko kriis Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkutulemisega 1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos

Ajalugu
Ajalooarvestus
22
docx

Ajalooarvestus

SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil

Ajalugu
Demokraaia ja demokratiseerimine
46
rtf

Demokraaia ja demokratiseerimine

1900. aastal oli maailmas 12 demokraatiat, 1920ndal aastal 23, sest pärast sõda vastiseseisvunud riigid olid iseseisvunud valdavalt demokraatlikena; järgnenud sõdadevahelises enesessekapseldumisperioodil kasvas autoritaarsustrend Euroopas, 1938. aastaks oli maailmas alles 17 demokraatiat; suure ilmasõja järel demokraatiate hulk maailmas kasvas, Euroopas vististi siiski mitte (oleneb ilmsesti ka sellest, kas loendada Nõukogude Liidu annekteeritud riike eraldi või Liidu osana); 1950. aastal maailmas 24 demokraatiat; 1960ndail, koloniaalimpeeriumide langedes demokraatiate hulk kasvas, eelkõige Aafrika arvelt, ent kõik vastiseseisvunud riigid ei jäänud demokraatlikeks; 1970. aastal maailmas 31 demokraatlikku riiki; 1980ndate lõpul tõi Euroopasse demokratiseerumise idabloki kokkuvarisemine (1989. aastal maailmas 57 demokraatiat); 2000. aastal maailmas 81 demokraatlikku riiki; 6

Ühiskond
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

Võõrsil olevad inimesed olid väga oluliseks tööjõuressursiks, sõjajärgne taastamine vajas töökäsi. Repartiante rakendati seal, kus võimude arust neid kõige rohkem vaja oli. Teine suurem põhjus seotud sellega, et Stalin ei tahtnud lasta korduda 1920date alguses tekkinud olukorral, kui pärast okt pööret paljud lahkusid NL-st moodustades nö I emigratsiooni. Need inimesed, kes sel moel lahkusid, olid enamalt jaolt nõukogude vaenulikud. 20Ndate alguses NL võim ise saatis välismaale paljud NL ühiskonnale sobimatud inimesed. Hiljem saadi aru, et see oli tegelikult suur viga. I emigratsioon tegutses erinevates riikides üsna efektiivselt NL vastu. Alates 1920ndate II poolest tuli NL võimul pidevalt vaenuliku emigratsiooniga tegeleda, kuni selleni välja, et 30ndatel oli vaja Stalini arvates rakendada üsna kardinaalseid meetmeid, mis viis välja selleni, et paljud emigratsioonis olevad pol liidrid lasti hukata.

Ajalugu
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

Lotringi kaevanduste piirkonnad. Arenema hakkas metalli tootmine, keemiatööstus, elektrotehnika jne. Tekkisid monopolid: perekond Thyssen; Krupp - relvatööstus; Siemens - kellad, autod; AEG - elektrotehnika. 1.2.2 SISEPOLIITIKA Mitmepartei süsteem. 1890 sai kantsleriks Bülow. 20. sajandi alguses moodustati hotendoti plokki valitsusliit (juht - B. von Bülow), mis hääletas maksude tõstmise ja hotendotide mässu mahasurumise poolt. Kuid see liit lagunes sisemiste vastuolude tõttu varsti. Võimule tuli mustsinine polkk (sinine - aadlikud, must - vaimulikud) - konservatiivne liit. 1.2.3 VÄLISPOLIITKA 20. sajandi alguses valmistuti sõjaks. Bismarci ajal huvituti euroopast, nüüd võeti kurs maailma poliitikale. Trang nach Osten [tung itta] - Saksamaa välispoliitiline põhimõtte pikka aega. Wilhelm II ütles, et Saksamaa tulevik on merel. Asuti ehitama tugevat sõjalaevastikku. Admiraliks ehk mereministriks sai Alfred Tirpitz.

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun