Keskaeg (0)

Keskajamõiste ja ajalised piirid )
Mõiste keskaeg võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469. aastal eristamaks "vahepealseid" keskaja inimesi "uuematest" keskaja inimestest. Keskaja piiriks on
4 - 16 saj.
Perioodid ja alaperioodid )
1) Varakeskaeg - 5 - 11 saj :
a) Varakeskaja ( ka Hilisantiik) 1. periood - 5 saj - 9 saj
b) Varakeskaja 2. periood - 9 saj - 11 saj
2) Vahekeskaeg ( ka Õitsenguperiood) - 11 - 14 saj :
a) Kõrgkeskaeg - 13 saj
3) Hiliskeskaeg - 15 - 16 saj
Feodaaltsivilisatsioon )
Keskaegne aeg, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil.
Suur rahvasterändamine )
Sai alguse 4 saj, mil hunnid põgenesid oma maalt, mis sai omakorda rahvasterändamise ajendiks. Rännu põhjuseks oli kliima jahenemine ja elanikkonna suurenemine.
Lääne- Rooma languse ja Ida- Rooma püsimise põhjused )
Ida-Rooma -
1) Soodsamad geograafilised tingimused
2) Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid
Tänu neile oli Konstatinoopolil võimalik oma riigi oiire kindlustada ja ründajatel vastu lööki anda, mida Lääne-Rooma ei saanud tänu nende puudustele.
Ida-Rooma välis- ja sisepoliitika iseloomulikud jooned )
Välispoliitika:
1) Eesmärk taastada Rooma keisririik endistes piirides
2) Tugev tsentraliseeritus
Sisepoliitika:
1) Vabad kogukondlased
2) Kasutati orjatööjõudu 13. sajandini
3) Mindi kaitsestrateegias üle uuele süsteemile
Frangi riigi kujunemine
Frangi riik oli esimene suurim riiklik moodustis, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma alale . Frangi riigis eristatakse 4 etappi
1) Iseseisev keltide gallia riik ( 1 saj eKr - Caesari vallutusteni)
2) Gallia Rooma provintsina ( 1 saj II pool eKr - 3 saj pKr)
3) Merovingide gallia aeg ( 5 - 8 saj)
4) Karolingide gallia aeg ( 8 - 10 saj)
Keldi gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud 80 alaks. Need asustati 4 hõimu poolt, keda kutsutakse gallialasteks. 3. saj ilmusid frangid ja sajandi lõpuks asusid nad Reini Rooma poolsele kaldale. Frangi riigi rajajaks on Chlodovech. Tema eestjuhtimisel vallutasid frangid suurema osa Galliast
!!! Karl Suure valitsusaegne sise- ja välispoliitika )
Välis:
1) Laiendati riiki
2) Laiendati ristiusu levikut
3) Sõlmiti liite (nt hertsogkonnaga)
Sise:
Feodaalsuhete kujunemine ja põhjused )
Keskaegseks majandus viisiks oli naturaalmajandus . Keskaja riigi ja majandusliku korralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, mis rajanesid 2 inimese vahel vasalliteetsel sidemel.
Põhjused:
1) Uut laadi süjaväeorganisatsiooni teke
2) Vajadus luua stabiilne võimusüsteem
Mõisted
Domeen - kuninga maa valdus
Benefiitsid - esialgsed läänid. See on maavaldused ilma pärandamisõiguseta
Allood - vasallisuhetest vaba st. kohustustest vaba maavaldus
Investituur - läänistamise protseduur, kus vasakk tõotas ustavust läänihärrale ja to vasallile kaitset ja maad.
Feood - pärandamisõiguseda lään
Rendihärrus - kogu feoodi maa oli renditud talupoegadele.
Mõisahärrus - selle korral kasutasid talupojad väikest maalappi. Tasuks pidid nad käima ka mõisa maal tööl.