Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Egiptus ja Mesopotaamia (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Geograafilised ja looduslikud olud
EGIPTUS
Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus , Aasiasse pääses mööda vahemerd . Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas.
Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus-inimlikkus.
MESOPOTAAMIA
Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega.
Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele.
Loodusvaradest leidus savi ja pilliroogu. Savi- elamute ja tarbeesemete tooraine . Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Tuli ka naaberrahvaste sissetungide eest ennast pidevalt kaitsta. Oli vähem suletud ning toimusid suured muutused
Riigid/Perioodid
EGIPTUS
Vana riigi periood (2700- 2200 eKr). Püramiidid
Vahepealsed 200 aastat olid suured sisesegadused ja kodusõjad
Keskmise riigi periood (2000- 1650 eKr) Teeba - tähtsaim usukeskus
Vahepealsed 100 aastat oli riik lagunenud, Alam-Egiptuses valitsesid hüksolased
Uue riigi periood (1500- 1075 eKr) oli saanud suurriigiks
Hiline periood (1075-525 eKr) Oli võõramaist päritolu valitsejate all. 525 langes ligi 2 sajandiks Pärsia võimu alla
MESOPOTAAMIA
Sumeri linnriigid (3000-2340 eKr) kiilkiri
Akadi Suurriik (2340-2160 eKr)
Vana Babüloonia suurriik (1792-1595 eKr)
Assüüria impeerium (934-609 eKr)
Uus Babüloonia (626-539 eKr)
Riik ja Ühiskond
EGIPTUS
Riik ja ühiskond oli traditsiooniline, toimis reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks.
Ühiskond oli hierarhiline . Tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas.
Oli maaühiskond, linnu oli vähe (kujunesid peamiselt losside ja templite ümber). Suurem osa ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal.
Ühiskonna ülesehitus alates tähtsaimast: Vaarao/ülikud, preestrid , väepealikud/sõdurid, kirjutajad /käsitöölised/ kaupmehed , talupojad, orjad .
Vaarao- piiramatu võim, ainuke esindaja jumalate ja inimeste vahel. Pidi muutma Ülem ja Alam-Egiptuse tervikuks. Maat - maailmakorraldus. Vaaraod peeti jumalikuks
Ülemikiht- moodustasid vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad. Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja ja maakondade e. nomoste valitseja.
Kirjutajad- kontrollisid töötajaid kõigis ettevõtmistes, võis pärineda ka lihtrahva seast
Sõjavägi- Vana riigi ajal ei olnud sõjaväge, uue riigi vaaraod aga omasid alalist armeed . Armee põhiväe moodustasid kilpide ja odadega relvastatud jalaväe, eliitvägi- hobukaarikud.
Perekond- perekonnamudel oli paarperekond , pea oli küll mees kuid naisel olid õigused. Naine säilitas abielludes oma vara
MESOPOTAAMIA
Sumeri linnriigid- tsivilisatsiooni rajajad, lõid kiilkirja ja panid aluse linnaelule, nende usk mõjutas kogu järgnevat Mesopotaamia religiooni, ratta leiutajad . Poliitiliselt killustunud linn=riik. Linnad-müüridega ümbritsetud, keskuses asus tsikuraat (kaitsejumala astmiktempel ). Templeid ja neid majandav preesterkond olid suurmaavaldajad, koht ühiskonnas oli kõrge. Hiljem valitses linnriiki kuningas, kes osales ka usuriitustel. Kodanikkond - jõukamad mehed. Madalamale positsioonile jäis rentnikud ja orjad.
Mesopotaamia suurriigid
Linnriikide omavahelised sõjad aitasid ühtedel teiste arvelt suureneda . Akadi, Assüüria, Babülon- põhinesid sõjalisel ülemvõimul.
Riigi eesotsas kuningas, kes oli sõjaväe ülemjuhataja, seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja valitseja ise oli ülempreester.
Egiptusega võrreldes puudus tsentraliseeritus ja detailse sisemise korralduse tase. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse, piieduti vaid maksude nõudmistega. Maksud olid vähem koormavad kui Egiptuses.
Babüloonia kuninga Hammurapi seadused:
Määrasid iga kuriteo eest karistuse, kaitstes ühiskonda kuritegude eest. Jagasid elanikkonna 3 õiguslikku seisusesse : vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Kui süüdlane ja kannatanu oli samast klassist kehtis seadus „silm silma ja hammas hamba vastu“. Kui vaba kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu piirdus karistus rahatrahviga. Orja eest pidi kahju hüvitama orja omanikule.
Perekond oli patriarhaalne , abielu sõlmiti peigmehe ja äia vahel lepinguga, pruudi kaasavara kuulus naisele. Mehel võis olla mitu naist, naiselt nõuti monogaamsust. Abielurikkujaid ootas karistus.
Linnaühiskond. Assüüri kuningad lõid alalise armee- kaarikud, jalavägi, raskeratsavägi.
Religioon ja kultuur
EGIPTUS
Hieroglüüfid, tähistasid mõisteid, häälikuid. Kiri oli keeruline ja sisaldas ligi 1000 hieroglüüfi. Kirjaoskus oli privileeg ja kättesaadav 1% elanikkonnast. Kirjutusmaterjal oli papüürus, mida saadi papüürusetaime säsist. Kiri säilis tänu heale kliimale.
Teadus. Arstiteadus- osavad kirurgid, silmaoperatsioonid
Päikesekalender- esimesed kes tuginesid ajaarvamisel välja arvestatud päikeseaastale.
Geomeetria - ehitustöödeks vajalik teadmine
Kirjanuds- „ Sinuhe jutustus“
Jumalad-
Ra- päikesejumal, maailma looja, Keskmise riigi ajal Amon ,kokku Amon-Ra, arvati, et vaarao oli Amon-Ra poeg
Horos - taevajumal , kehastas elavat valitsejat, Osirise ja Isise poeg
Osiris - viljakuse jumal, surnute valitseja
Isis- Osirise õde ja abikaasa
Seth - Osirise ja Isise vend, viljatu läänetuul
Püha loom olid skarabeus .
Templis- koht kus inimene saab jumala eest hoolitseda , kõik rituaalid jäid rahvale varjatuks
Oli kindel ettekujutus elust päras surma. Lahkunu jätkas samasugust elu mida ta eluajal elas. Keha säilitamine.
Hauapaigad asusid Niiluse läänekaldal.
MESOPOTAAMIA
Kiilkiri- pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga. Tegi läbi suurema arengu kui Egiptuses- algul mõisted, hiljem silbid .
Haridus - preesterkonna hoole all, koolid rajati templite juurde, kõikidest ühiskonnakihtidest inimesed said õppida. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses.
Teadus. Matemaatika - kasutati kuuekümnendsüsteemi, number= suuruse järjekord. Astronoomia - taevakehade järgi ennustamine ehk astroloogia , kujunes kuukalender, 12 kuud.
Templid- astmiktemplid ehk tsikuraadid, riituste juurde pääses ka rahvas
Jumalad-
Anu- taevajumal, jumalate isa
Enlil - Anu poeg, jumalate kuningas
Ea- maa-aluste vete ja sügavuste valitseja.
Istar - taeva kuninganna
Marduk- Babüloni jumal
Kangelaseepika: „Gilgames“
Erinevalt Egiptusele pöörati tähelepanu elule enne surma.
Egiptus ja Mesopotaamia #1 Egiptus ja Mesopotaamia #2 Egiptus ja Mesopotaamia #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor J K Õppematerjali autor
Sisaldab Egiptuse ja Mesopotaamia geograafilisi olusi, riike ja perioode, ühiskonda, kultuuri ja mõlema riigi usku.

Sarnased õppematerjalid

Egiptus
5
doc

Egiptus

hieroglüüfkiri. kohustuste täitmised. · Vana riigi periood 2700-2200 a eKr ­ sealt pärinevad püramiidid, · Talupojad ­ harisid riigi või ülikute maid, olid sunnismaised, täitsid ühiskond oli juba rangelt hierarhiliselt korraldatud. Egiptuse usk. töökohustusi, maksid makse, rajasid niistussüsteeme, töötasid Aastatel 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks sõltumatuks ehitustöödel. piirkonnaks · Käsitöölised ­ osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad · Keskmise riigi periood 2000-1600 a eKr ühendas Teeba valitseja maa sõtlased. Töötasid vaarao või ülikude losside/templite juures täites ühtseks. Pealinn viidi tagasi Memphisesse, Teebast sai usukeskus. nende tellimusi

Ajalugu
Egiptus-Mesopotaamia - Kordamisküsimused
9
rtf

Egiptus, Mesopotaamia - Kordamisküsimused

sarkofaag ­ kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond ­ Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel ­ Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga Tsikuraat ­ kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias kiilkiri ­ Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulik kiri ­ pehmele savitahvlile vajutati kiilukujulise otsaga pulgaga märgid astronoomia ­ ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilis objekte ja universumi tervikuna astroloogia ­ taevakehade asendil põhinev maailmamõistmine ja ennustamise süsteem palsameerimine ­ muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides. Maat ­ egiptlaste nimetus maailmakorraldusele Hammurapi seadused ­ Babüloonia seadustekogu,

Ajalugu
Egiptus ja Mesopotaamia
7
doc

Egiptus ja Mesopotaamia

* Pealinnaks Memphis, usukeskuseks Teeba * Elukutseline sõjavägi Vaheperiood 1650-1550 eKr * Niiluse deltas võimutsesid hüksoslased * Riik oli taas jagunenud Uue riigi periood (u. 1550-1075 a eKr.) * Taastus riigi ühtsus, hüksoslased aeti minema * Välise võimu hiigelaeg * Alistati paljud alad * Arenesid diplomaatilised suhted * Sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel * Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II Hiline periood (u 1075 ­ 525 a eKr) * Ülem ­ Egiptus eraldus Alam ­ Egiptusest * Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid * III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, nt Uruk, Ur jm. * Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid * u 2660 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad Vana ­ Babüloonia * Kuningas Hammurapi ühendas kogu Mesopotaamia riigi ja pani sellega aluse uuele riigile, sellest ajast pärinevad kuulsad Hammurapi seadused.

Ajalugu
Egiptuse ja Mesopotaamia kokkuvõte
3
doc

Egiptuse ja Mesopotaamia kokkuvõte

EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri).

Ajalugu
Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd
13
doc

Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

· Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine. · Ühiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) · Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. · Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus. · Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus · Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul. · Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest nendeta oli

Ajalugu
Egiptus ja Mesopotaamia
4
odt

Egiptus ja Mesopotaamia

šaduff - veetõstuk niisutuspõllundus - jõgedest vee juhtimine põldudele jumala värav - jõgede vaheline maa - ehk kahejõemaa, nii refereeriti Mesopotaamiale ja sellele piirkonnale rippuvad aiad - astmelised aiad, millel kasvasid taimed ka. Vana maailmaime. Paabeli torn - astmiktempel, mis oli pühendatud jumal Mardukile. Umbes 90 m kõrge. Legendi järgi oli see taevani ulatuv torn, inimesed tahtsid selle abil taevani ronida, Jumalate juurde maat - maailmakorraldus Gilgameš - Mesopotaamia eepos, mis räägib kangelasest Gilgamešist, Uruki valitsejast templiprostitutsioon - Ištari, füüsilise armastuse jumalanna templites elasid ja töötasid preestrinnad, kes väidetavalt olid prostituudid Nebukadnetsar ­ Uus­Babülooni riigi valitseja Nun- ürgse ookeani või taevalaotuse ja sealt langeva vihma jumalus. Ra- Päikese jumal. Nut- taeva jumalanna. Geb- maa jumal. Osiris- surnute jumal, sureva ja taaselustuva looduse jumal, hiljem aga ka veejumal, loomisjumal ja viljaka

Ajalugu
Egiptus-Mesopotaamia-konspekt
14
doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

· Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) ­ u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) ­ u 3000 eKr. · India (Indus) ­ 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) ­ 1600 eKr. · Peruu ­ u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika ­ u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik kirja panna. b

Ajalugu
Egiptus ja Mesopotaamia
2
docx

Egiptus ja Mesopotaamia

hammurapi seadused ­ babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ­ ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes ­egiptuse esimene vaarao, kes ühendas alam- ja ülem egiptuse ning rajas uue pealinna memphise, ramses II - egiptuse vaarao, kes sõlmis hetiitidega rahulepingu, tutanhamon ­ egiptuse vaarao, thutmosis III ­ egiptuse vaarao, kes saavutas egiptuse suurima ulatuse, nofretete ­ egiptuse vaarao ehnatoni abikaasa, hammurapi ­ babüloonia kuningas, kes vallutas mesopotaamia ning rajas suurriigi vana babüloonia ning kes lasi koostada seadustekogu, nebukadnetsar II ­ uus babüloonia kuningas, gilgames ­ sumeri valitseja, kelle lugude põhjal loodi akadikeelne eepos. egiptuse jumalad (inimese ja looma kujulised) ­ amon ra ­ päikesejumal, horos ­ taevajumal, osiris ­ viljakusejumal, isis ­ viljakusejumalanna, seth ­ kurjuse kehastus, jumalate asutamine ­ usuti, et jumalad on kogu maad juhtiv valitseja, jumalate austamine oli

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun