Keskaeg - konspekt (0)

Keskaja mõiste pakuti välja 15.saj II poolel Itaalia humanistide poolt. Seda loetakse I ilmalikuks ajaloo perioodiks . Keskaja perioodid: I varakeskaeg – a) 5-9saj-feodaaltsivilisatsiooni algus. b) 9-11 saj – välja kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. – 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg -varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida- Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt – Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle kogu euroopa. Piiskoppide ül. – preestrite ametisse pühitsemine, leeritamine, kirikute õnnistamine. Kateeder – jumalakoda. Katedraal – piiskopikirik. Piiskop – katoliku kiriku ülevaataja. Kaanon – vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel – piiskopi nõuandevkogu. Sinod – piiskopkonna koosolek. Visitatsioon – piiskop käis kirikuid üle vaatamas. Preester – tegi kristalste hingehoiutööd. Kümnis – maamaks 1/10 saagist. Patronaadiõigus – õigus määrata kohale preester. Kaanonik – toomhärra. Katoliku õpetuse seisukohad – pattude lunastamine, kristuse ülestõusmine, kõik kristuse ees võrdsed. Sakramendid e. rituaalsed toimingud, ristimine , viimne võidmine, armulaud. Paavstide tähtsus suurenes 7-8saj, kui tekkisid kirikuriigid. Frangi riik algas germaani hõimude sissetungiga Galliasse 5saj lõpul. Valitsejaks sai Chlodovech , 496a. võeti vastu ristiusk, võim oli päritud, kehtis saali õigus, feodaalsuhted olid riigi põhialuseks. Feodaalsuhted rajanesid: 1) Valli ja senjööri vahelisel suhtel, pärandatav valdus, kuninga maa. 2) Talupoja ja isanda suhe. Rendihärrus ja mõisahärrus (teorent ja orjus ). Martelli murrang – sõjavarustuse paranemine, mis pani aluse 600a . võitmatule sõjaväeliigile. Dünastiate vahetus – Martelli poeg Pippin Lühike pakkus hädasolevale Rooma paavstile, mis lõppes edukalt, ning paavst seadustas pippini troonile. Karl Suure impeerium - oli karolingide impeerium, sest see oli Karli elutöö vallutuste tulemus ja ta oli karolingide soost. Naturaalmajandus - alaarenenud, sest raharinglus puudus, ning kaubandus ei edenenud. Karolingide renesanss – kultuuri edenemine, ilmalikud õppeasutused, hariti järeltulijaid roomlaste moodi, kloostrite areng. Slaavlaste algkodu dnepri ja dnestri vaheline ala. Vana- Vene riik loodi 882 kui suri Rjuriku, Oleg koondas hõimud ja vallutas Kiievi. Jaroslav Tark – sidemed ulatusid lääne euroopasse, sest tütred abiellusid ungari, norra, prantsuse kuningatega. Jaroslav koostas seadustekogu nimega vene õigus. Ristiusk võeti vastu 988, vürst Vladimir. Bütsantsi õigeusku lihtrahvas ei tahtnud ja neid pidi seega vägivaldselt ristima. Kirjaoskuse levik. Võeti bulgaariast üle kirillitsa. Bütsantsi ja Vana- Vene kunst oli alguses täiel määral jäljenduslik. Hiljem hakkas arhitektuur erinema – sibulakuppel. Sarnasuse põhju – geograafiline lähedus, usk. Viikingid e. normannid – 800-1050a. Suur mõju Euroopale , eriti idapoolsetele aladele. Usund – animism ehk hingede austus. Futhark – ruunikirja tähestik. Saagad – suulised pikemad jutustused, kirjanduse mälestusmärgid. Nt ,,vanem eda,,- islandi saga. 7 saj algus– islami usk, kui Muhamed sai Allahilt läkituse. Iga muslim peab kord elus käima Meka linnas, Kaabas. 622 Mediina – Muhamed põgenes sinna koos poolehoidjatega, I islami kogudus. 630 Kalifaadi algus –esimene kaliif. Dzihaad – moslemi usukohustus, sõja koda, kus pole usuks islam , ning mida peab sõjaliselt parandama. 749 Bagdadi kalifaat – õitsengu tipp, euroopast eespool kaubanduse ja kultuuri poolest. Kaliif – islami usujuhi tiitel . Vesiir – kõrgem riigiametnik. Emiir – asevalitseja. Sariaat – islamiseaduste süsteem. Sunna – põhineb muhamedi ütlustel ja tegudel. Siidid – koraan olulisem. Sunniidid – sunna olulisem. Suurbritannia piktid – kohaliku rahavastiku tuntuim hõim. Rooma provints Britannia – 43a. – 5 saj algus. Anglosakside vallutused – algas 7 saj, nad rajasid terve suurbritannia peale oma kungriike kuulsaim – Wessex , 829 sai anglosakside maast inglise kuningriik. Viikingite rünnakud - alates 8saj, anglosaksid ühendasid kungriike, viikingid said endale kungriigi kaguosa, kus oli taani õigus, uued vallutuse 10 saj - 1016 alistasid taanlased kogu Inglismaa. Normandlastest said aga Hastingsi lahingus luau. Maa jagati prantsuse parunite vahel.