2011. aastal moodustas oü Tubren müügitulu 630 839 eurot. Ärikulud moodustasid majandusaastal 707 224 eurot. Kaupade ja materjalide kulu moodustas kõikidest ärikuludest 70%, tegevuskulud 5%, kulud tööjõule 16% ja põhivarade kulum 7%. Oü Tubren kahjumiks kujunes 2011. aastal 45 178 eurot. Ettevõtte müügitulu on võrreldes eelmise aastaga suurenenud pea poole võrra. Aastal 2010 oli müügitulu 313 648 EUR ja 2011a. oli see 630 839 EUR. Müügitulust moodustas 77% erinevate transporditeenuste osutamine. 11% paberipuu, palgi ja raiejäätmete realiseerimine. Taimekasvatustoodangu müük moodustas 6% kogu käibest. Transporditeenustest 24%-ni kasvas veoteenus väljaspool Eestit. Kõige suurem tulude-kulude muutus on olnud kaupade, toodete, materjali ja teenuste valdkonnas. Samuti on ka suurenenud tööjõukulud. Lisaks veel olulisemaks investeeringuks oli autopargi suurendamine nelja auto võrra, lisaks osteti haagiseid ja lumesahk . Kogu firma kulud on võrreldes
kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 13,6 kasv 2. ehitus 18,6 (valdkond + kasv %) 3. info ja side 10,6 4. veondus 9,2 5. mäetööstus 8,7 Kaupade ja suurenes 6,1 protsenti teenuste import Edukaimad 1. mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sissevedu valdkonnad 2. põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide sissevedu 3. Reisi- ja transporditeenuste impordi Netoeksport 904 miljonit eurot, mis on 3,5 protsenti SKP-st (2018) Eratarbimine kasvas 4,6 protsenti, sest olid muutused maksusüsteemis Investeeringud Aasta kokkuvõttes suurenesid investeeringud 3,3 protsenti Valdkonnad 1. mittefinantsettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse 2. kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse Valitsussektori suurenesid 2018
Takistavad tegurid: · transpordiliikide ajalooliselt väljakujunenud sõltumatus · erineva laiusega raudteed · sobiva laadimistehnika puudumine · transpordiühikute ja veovahendite vähene standardimine · veodokumentide paljusus · infotehnoloogia kasutuse puudulikus jne. · Intermodaalse transpordiga liituvad eelkõige konteinerveod ja meretransport. TRANSPORDI POLIITIKA Abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks on deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatseerimine. Transpordipoliitikat mõjutavad tingimused : · Looduslikud tingimused (topograafia, kliima, looduslike veeteede olemasolu jms) - seavad piirangud transpordiliigi ja -vahendi valikul.
sellest 2200m2. Parkla on 120 auto jaoks. Kuna Tulika pakub renditeenusena oma maja katust, kus asuvad nii Elisa kui ka EMT tugi jaamad, siis on neil suurtemate elektrikatkestuste jaoks oma diiselgeneraator, mis käivitub mõned minutid peale elektrikatkestust. Tulika taksopark erineb teistest selle pooles, et seal asub eestis ainulaadne ja igati moodne juhtimiskeskus. Dispetseritel on reaalajas ülevaade kõikidest taksodest ning nende liikumine salvestatakse arvutitesse. Lisaks transporditeenuste pakkumisele tegutseb kontsernis Tulika Autokeskus, kelle põhitegevuseks on sõidukite tehnoülevaatus. Tulika Takso autoteenindus hoiab korras kõik Tulika sõidukid ja pakub sõidukite remonditeenust ka teistele klientidele. Töökoda: Töökoja üld pindala on umbes 500m2. Kogu kompleksi kütmiseks asub töökoja küljes olevates ruumides oma otstarbeks moodne katlamaja. Töökojas on eraldiseisev ventilatsioon, mis vastab uutematele nõuetele. Töökojas vahetatakse filtreid umbes
mahus, tekitades seejuures keskkonnale võimalikult vähe kahju ning korraldades veoprotsessi võimalikult turvaliselt. Nii saavutatakse aktsepteeritud arenguprotsessi eesmärk - säästva ja jätkusuutliku ühiskonnaülesehitamine. 1.1 eesti TRANSPORDISEKTORI ÜLDISED ARENGUSUUNAD Majandusareng on loogiliselt ja oodatult toonud kaasa kiire autostumise, samuti veovajaduse ja transporditeenuste pakkumise suurenemise. Töökohad, kaubandus, teenindus ja kultuuriasutused koonduvad keskustesse, elukohad paiknevad aga suurel määral väljaspool keskusi. See toob kaasa üha suurema vajaduse liikuda, millega kaasneb transpordile tehtavate kulutuste osakaalu tõus keskmise leibkonna kulutuste kogusummas ja ühiskonnas tervikuna. Eesti transpordisektor globaliseeruvas maailmas Transpordisektori omapära peitub selles, et kõik selle osised toimivad tihedas koostöös, kusjuures
mastaabiefekt, energiahinnad, vedude tasakaalustatus, vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus. 27. Mis on transpordisüsteem ? Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastatikuses sõltuvuses. 28. Mis on transpordipoliitika ? Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. 29. Nimeta autovedude alaliigid. Korje- ja laialiveod / multimodaalne transport / eriveod / rahvusvahelised veod. 30. Nimeta merevedude alaliigid. Liiniveod (kindlatel liinidel, kindlaksmääratud tariifidega) / tramp e. tsarterveod (ei ole seotud
klientidelt saadavate hüvitiste (veotasu) eest. 19. Süsteemsed veod - Süsteemsete vedude all mõistetakse veosüsteeme, mis põhinevad terminalivõrgustikustikel ning jaotus- ning kokkuvedudel terminalide piirkonnas ning terminalide vahelistel põhivedudel. Tavaliselt töötavad veosüsteemid kindla veograafiku nn. Sõiduplaani alusel. Eesmärgiks on konsolideerida võimalikult palju erinevaid saadetisi samal marsruudil. 20. Probleemid ja eelised transporditeenuste sisseostmisel 21. Autojuhtide töö- ja puhkeaja reguleerimine 22. Pakendid - Veopakend on müügi ja rühmpakendite veol kasutatav täiendav pakend, mis on ette nähtud veokahjustuste vältimiseks ja kauba käsitlemise lihtsustamiseks. Pakendiks loetakse ka täitematerjali, mida kasutatakse koos pakendiga veoohutuse tagamiseks. 23. Pakendi seos veorahaga - Mida lühem vedu, seda suurem on pakendamiskulu osatähtsus veo hinnas . 24. Kaubaalused - Kaubaalused, kui pakendi osa
kontrollitav ja kuna keegi pelgalt "tere" ütlemata jätmise tõttu avaldust ju ei kirjuta, siis ei hakka enamus müüjaid seda ka rakendama. Bensukad, elektroonikapoed, automüügisalongid, teenindused jne aga tegelevad kvaliteetsema teenindusega, kuna aega jätkub rohkem ühe kliendi kui indiviidi jaoks ja kuna sama ala töötajaid on kindlasti vähem, siis tahab iga üks neist oma teenindusega ka ülaliinile muljet avaldada. Transporditeenuste klienditeenindus aga peaks küll oma klientide erinevatesse probleemidesse paremini süvenema, kuna teenindaja jaoks on see üks tavaline tööpäev ehk igapäev esinev mure, kuid kliendi jaoks võib see olla kuid , kui mitte aastaid ette planeeritud reis, mis võib saada rikutud, hullemal juhul ära jäetud, vaid põhjusel, et teenindaja ei suvatse oma igapäevaseid omandatud teadmisi rakendada ning ajanappuse tõttu lööb käega. Kindlasti
29. Mis on transpordisüsteem? Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Transpordisüsteem koosneb järgmistest komponentidest: o infrastruktuur o transpordivahendid o tugisüsteemid o juhtimine ja reguleerimine 30. Mis on transpordipoliitika? Transpordipoliitika on abinõukompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalselt arendada ning parandada reisija- ja kaubaveotingimusi. Tänapäeval on transpordipoliitika põhisuundadeks näiteks piirangute vähendamine. 4 Transporditegevuse riikliku reguleerimise abinõud võib jagada kolmeks rühmaks: o majanduslik reguleerimine o teenuste reguleerimine o standardite kehtestamine 31. Nimeta autovedude alaliigid (4)
kuluga veoliik. 16. Transpordipoliitikat mõjutavad tegurid Looduslikud tingimused, transporditehnika, tootmise paigutus, ümbritsev keskkond. Looduslikud ja geograafilised tingimused Looduslikud ja geografilised tingimused seavad oma piirangud veoviiside ja veovahendite valikul Transporditehnika Tehnika ja tehnoloogia kiire areng viimastel aastakümnetel on mõjutanud oluliselt ka transporditehnika ja tehnoloogia arengut. See on võimaldanud suuremat valikut transporditeenuste pakkumisel nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes Majanduse struktuur Selle all mõeldakse majanduse ja elanikkonna struktuuri ning geograafilist jaotust (tootmise paigutus), mis mõjutab oluliselt transpordisüsteemi kujundamist Ümbritsev majanduspoliitiline ja ökoloogiline keskkond Muude ümbritsevate süsteemide mõju ja suund on olulise tähtsusega riigi transpordipoliitika kujundamisel 17. Transpordiliigi ja veokitüübi valik
• Kasutatakse riiklike investeeringute analüüsil (projektitulud vs projektikulud) Finantskulu - Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. • Kajastuvad riigi ja ettevõtte arvepidamises • Võrdne loobumiskuluga, kui kõik ressursid oleks turulvabalt kaubeldavad. – Loobumis- ja finantskulu vahe: varikulu 2. Transporditeenuste turg (loeng 3) a. Turguvalitsevat seisundit omav ettevõtja, sh loomulik monopol Turgu valitsevat seisundit omab ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40
efektiivsel, etteplaneeritud ja ressursse säästval viisil. Eesti logistika suuremaks sünniks võib lugeda sajandi vahetuse aegu, kui vene rubla devaleerimine viis ka osa meie ekspordi turust. Antud olukord sundis meid otsima uusi turge nii läänest kui põhjast aga ka efektiivsemat tootmisahelat, laondust, tarnet ja transpoti, et võistelda lääne turul pakutava kaubaga. 2007.aastal korraldatud uuringu järgi on Eesti logistika arengusuunadeks järgmised punktid:1. Logistika, eriti transporditeenuste laialdane väljasttellimine. Kasvab nõudlus intregeeritud logistikateenuste pakettide ja klientidele kohandatud, väärtust lisavate teenuste järele. Samas suureneb pidevalt klientide nõudlikkus logistikateenuste kvaliteedi ja paindlikkuse suhtes. 2. Ettevõttevaheliste partnerlussuhete areng. Tihenev kooperatsioon, protsesside integreerumine ja partnerlussuheted, eriti tellimuste täitmise valdkonnas. 3. Kasvav tähelepanu laondusele. Toimub
· Kasutatakse riiklike investeeringute analüüsil (projektitulud vs projektikulud) Finantskulu - Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. · Kajastuvad riigi ja ettevõtte arvepidamises · Võrdne loobumiskuluga, kui kõik ressursid oleks turulvabalt kaubeldavad. Loobumis- ja finantskulu vahe: varikulu 2. Transporditeenuste turg (loeng 3) a. Turguvalitsevat seisundit omav ettevõtja, sh loomulik monopol Turgu valitsevat seisundit omab ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40
70 riigis ning rahvusvaheline partnerite ja esinduste võrgustik, tänu millele suudetakse teenuseid pakkuda kogu maailmas. Tõhusad professionaalsed lahendused, mida ettevõtte pikaajalised töötajad pakuvad, võimaldasid DSV-l saavutada 2014. aastal üleilmse tulu kuus ja pool miljardi eurot. Tulemuslikule töö läbi on firma saavutanud usaldusväärse ja paindliku partneri maine veo-, iseseisva ekspedeerimis- ja logistikaalaste teenuste pakkujana ja professionaalse transporditeenuste osutajana nii lääne kui ka ida suunas, samuti riigisisesel maanteekaubaveol. Samuti kaasatakse ka mere- ja õhuveod koos lao- ja logistikateenustega, kaupade ladustamise, tolliformaalsuste korraldamise, kaupade kindlustamise jm. toimingutega. Kohalikul turul pakub DSV Transport kogu Eesti piires uksest ukseni veoteenuseid, liinivedusid st. igapäevast väljumist, ning opereeritakse nii täis- ja osakoormatega aga ka
Reisimise kergus piiridevabas Euroopas tähendab,et liikumine üle praeguste piiride kasvab kiiremini kui riigisisene turism enamikes Euroopa maades ja ka kiiremini kui keskmise kaugusega ja väga kaugetesse maadesse reisimine,mis on olnud viimastel aastatel lipulaevaks.Seega on Euroopa tähtis nii lähetajana kui ka vastuvõtjana ja see suund näib jätkuvat. Turismivoolud muutuvad tavaliselt kolmel põhjusel: turu muutused, muutused sihtkohamaal ja transporditeenuste muutused. Lääne-Euroopale on viimasel ajal üha suuremat konkurentsi hakanud pakkuma Ida-Euroopa riigid. Ida-Euroopa muutub pikemas perspektiivis püsivaks turuks. Kuid kuni kiired poliitilised muutused kujundavad olulisi turge tulevikuks,on vähetõenäoline,et need muutuvad täiuslikeks enne sajandi lõppu ja seda tänu tugeva valuuta puudumisele. Lühiajalises ja keskmises plaanis on aga reisijate vool suundumas itta. Juba on tehtud olulisi investeeringuid hotellidesse,
korraldamine. · Kauba koguse ja seisundi kindlaksmääramise korraldamine ning vastava dokumentatsiooni vormistamine (vormistamise korraldamine). Vajadusel prahimanifesti(de) koostamine ja prahiraha inkasseerimine. · Laeva varustamise kütuse, vee ja muude varudega korraldamine, teenuste osutamine (osutamise korraldamine) laevaperele (sularaha, arstiabi, ekskursioonid jne.). · Pilsivete, tankide puhastamise vete, prügi äraandmise korraldamine. · Sidevahendite ja transporditeenuste osutamise korraldamine laevapere liikmetele. · Laeva seisuaja arvestuse dokumentatsiooni laeva laeva saabumis- ja valmidusteatiste (Notice of Arrival, Notice of Readyness), laeva seisuaja ajatabeli (Statement of Facts) ja taimsiitide (Time Sheet) koostamine või osalemine selles. · Laeva- ja kaubadokumentatsiooni allkirjastamine laeva kapteni poolt volitatud küsimustes ja tingimustel. · Osalemine võimalike laeva ja/või kaubaga seotud vaidluste lahendamises.
Sissetuleku vormistamise dokumendi pealkirjas tuuakse ära järgmised andmed: Kuupäev arve/saatelehe kuupäev Arve/Saateleht arve/saatelehe number Kreedit Konto Võlad hankijatele Hankija firma-hankija, valitakse firmade teatmikust. A/arve hankija arveldus arve Kontakt isik hankija esindaja Maksetingimus arve tasumise kuupäev. Kasutatakse maksedokumentide vormistamisel. Summa kauba summa dokumendil Käibemaks käibemaksu summa dokumendil Transport transporditeenuste maksumus, jaotatakse ja lisatakse tarnitud kauba hinnale. Eraldi ridadele kantakse järgmised andmed: Tarn. Kood tarnija kood Ladu füüsiline asukoht kuhu vormistatakse kauba sissetulek. Nimetus kauba nimetus. Ribakood kauba ribakood Pinnakate leitakse teatmikust vastava materjali järgi Mõõt toote mõõtmed (gabariit) Ühik mõõteühikud nähtavad teatmikus. Mõõtühik peab olema igal positsioonil, nii teatmikus kui kõikidel dokumentidel.
ringlemissagedus). Varude ringlemisseaduse pöördarv on varu piisavus. Varu piisavus = 365/varu ringlemissagedus või olemasolev laovaru/prognoositav päeva nõudlus. 42. Mida näitab varude piisavus? Kuidas seda leida? Varude piisavus näitab, mitme päeva müügiks või kasutamiseks piisab olemasoleva toote laovarust. Varu piisavus = 365/varu ringlemissagedus või olemasolev laovaru/prognoositav päeva nõudlus. 43. Loetle vähemalt 5 transporditeenuste kvaliteedi hindamise kriteeriumi. · Sagedus, minimaalne saadetise suurus, ,,uksest-ukseni" veoaeg, turvalisus, tarnekindlus · Kaubavoogude tehnilistele vajadustele vastavate veovahendite ja tehnika kasutamine · Registreerimisaeg klientide päringutele ja veoinstruktsioonide muutmisele · Informatsiooni andmine veose staatuse kohta ja veosejälgimissüsteemide kasutamine · Valmisoleks vastutada ja pakkuda kompensatsiooni probleemide puhul
suur. 65. Milliste abinõudega mõjutavad võimuorganid transporditurgu? 1.) Transpordialaste seaduste või määruste väljaandmine. 2.) Autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, keskkonnakaitse. 3.) Transpordi infrastruktuuri rajamine ja käigushoidmine. 4.) Transpordimaksude kehtestamine. 5.) Transpordilubade ja litsentside väljaandmine, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamine. 66. Transpordituru segmentimine. 1.) Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused ja infrastruktuur jaotavad transpordituru eri nõudlusega segmentideks. 2.) Transpordituru esmane segmentimine toimub kaubapartii suuruse ja veoaja alusel. 73. Globaalse tarneahela tekkefaktorid. 1.) Tootmise globaliseerumine. 2.) Teenuste sisseostmine. 3.) Soov paindlikuma ja täpsemalt reageeriva tarneahela järele. 4
suur. 65. Milliste abinõudega mõjutavad võimuorganid transporditurgu? 1.) Transpordialaste seaduste või määruste väljaandmine. 2.) Autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, keskkonnakaitse. 3.) Transpordi infrastruktuuri rajamine ja käigushoidmine. 4.) Transpordimaksude kehtestamine. 5.) Transpordilubade ja litsentside väljaandmine, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamine. 66. Transpordituru segmentimine. 1.) Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused ja infrastruktuur jaotavad transpordituru eri nõudlusega segmentideks. 2.) Transpordituru esmane segmentimine toimub kaubapartii suuruse ja veoaja alusel. 73. Globaalse tarneahela tekkefaktorid. 1.) Tootmise globaliseerumine. 2.) Teenuste sisseostmine. 3.) Soov paindlikuma ja täpsemalt reageeriva tarneahela järele. 4
Uute turgude hõivamine on toetanud ekspordimahtude olulist kasvu, viidates meie tootmissektori konkurentsivõime kasvule. Eesti liitus Euroopa Liiduga 01.mai 2004 . Eesti liitub Eurotsooniga 01.jaanuar 2011. . 11 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Eesti ekspordi ja impordi põhisuunad Tänu geograafilisele asendile ja transpordi heale tasemele oli teenustebilansis transporditeenuste ekspordi ülekaal imporditavate teenuste mahtudega võrreldes. Kasvutendents jätkus 2007 aastani. Turismiteenuste eksport kasvab mõõdukalt Eesti ekspordis domineerivad: ·masinad ja seadmed ·puidutooted ·paberitooted ·tekstiilitooted ·mööbel Sisenõudlus on kasvatanud impordi mahtu, suuremat osatähtsust omavad kapitalikaubad ja toidukaubad.
kontrollerit. Vaid 10% potentsiaalsest turust on kaetud. Tundub, küll, et väga paljud kasutavad, kuid tegelikult polegi see arv nii suur. Millegi pärast kardetakse seda kasutada. Sõna kontroller võib viidata mingile turvalahendusele. Õnneks on teavitustööd piisavalt tehtud ning seetõttu vast kliendid GPS teenust ei pelga. Hakatakse aru saama, mis kasusid süsteemil veel on. Lisaks kontrollile ka näiteks planeerimine. EASi uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et transporditeenuste kliendid on hetkel pakkujate suhtes jõupositsioonil. Klientide teadlikkus on tõusnud, võetakse kõikidelt firmadelt pakkumised ja siis otsustatakse keda usaldatakse. (Pinn 2009b) Navireci ekspordijuht Silver Laus: ,,Täna mõtlevad kõik, kuidas säästa. Küsimus on, millised on esimesed kärbitavad kulud. Trend näitab, et kontroller ei ole toode, kus säästa, vaid see aitab säästa. Natuke investeerimist aitab säästa väga suuri summasid".
Tuleb vaadata laiemalt. Üldine raamistik transpordipoliitika analüüsiks: 1. Vajaduse tunnetamine muutuse järgi 2. Tegevusmeetmete terviklik visandamine 3. Rakendatavate meetmete mõjude prognoos 4. Identifitseerimine, kes võidavad ja kes kaotavad väljapakutud meetmest 5. Kõikide osapoolte võitude ja kaotuste hindamine (võimalikult täpselt) 6. Meetme mõjude kokkuvõtlik esitamine 7. Otsus meetme rakendamise kohta Huvigrupid – ◦transpordi kasutajad, transporditeenuste pakkujad, muud kaudselt mõjutatud huvigrupid („välismõjud“) ning valitsus. Mõjud – rikkamad saavad endale rohkem ja kallemaid asju lubada kui vaesemad, olenemata sellest, kui kasulik ja vajalik see neile on. Globaalne soojenemine on probleemiks kus kulud on suured kuid seda ära hoida on raske. Samuti inimesed soetavad endale autosid. ??? 2. Transpordi nõudlus. Powell ptk 2 ja 4. Märksõnad: hinnaelastsus, ristelastsus, asendus- ja
o Strateegilised partnerlussuhted (outsource'ka mittepõhitegevus) o Virtuaalsed tarneahelad (töötajad asuvad eri riikides, kiiresti muutuv struktuur, suurt osa funktsioonidest täidavad partnerid) · E-äri (interneti abil tellimuste tegemine, arvete saatmine jne.) · Ökoloogiline logistika (keskkonnaohutus ja serifikaadid) · Tarneahela suhtehaldus (läbirääkimised, suhete hoidmine) Logistika arengusuunad Eestis · Transporditeenuste väljasttellimine · Ettevõttevaheliste partnerlussuhte areng · Kasvav tähelepanu laondusel · Logistikat nähakse abinõuna kulude vähendamisel · Intermodaalse konteineri- ja treilerkaupade transiidi kasv · Jaekaubanduse kontsentratsioon · Riba- ja maatrikskoodide laienev kasutamine · Aasia tarnijate kasvav osakaal sisseostutegevuses Süsteemsus logistikas · Logistika uudsus seisneb süsteemses lähenemises (juhitakse ühtse integreeritud
4) Energia hinnad 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi vajaduseks. 5) Vedude tasakaalustatus (kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat) 27. Transportsüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedede sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. 28. Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuste kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arenemist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist 29. Autovedude alaliigid a. Korje- ja laialiveod kaubapartiid tavaliselt väikesed, tegemist veoahelate alguse või lõpuga b. Multimodaalne transport raudtee-auto, laev-raudtee-auto, lennuk- auto c. Eriveod ülisuurte ja raskete jaotamatute ühikute vedu d
sobivusele on Veloplus OÜ alati valmis tegema vajalikke vahetusi ja muudatusi. Üldjoontes toimib tarneahela tegutsemismudel ilma suuremate vigadeta. Kindlasti on kirjeldatud tarneahela eeliseks informatisooni liikumine ka tarneahela alguses olevate ettevõtete juurde. Sellest tulenevalt on tarneahelas materjalide tellimuse plaanid, tooretellimused ja tarned ajaliselt. Ühe ettepanekuna Veloplus OÜ-le soovitaksin kaaluda erinevate transporditeenuste pakkuvate ettevõtete hinnapakkumiste võtmist. Kui transpordile kulub 1 kuu, siis saaks kaaluda transiiti läbi Venemaa, mis võiks osutuda soodsamaks. Kui rääkida tarneahelast laiemalt kui Veloplus OÜ, siis tuleb tegutsemismudeli kommentaariks öelda, et suured komponentide tootjad võiksid väga edukalt luua oma jalgrattatehase ja jalgratta brändi mis suudaks kindlasti konkurentsivõimeliselt turule siseneda
öötöö ja ületundide lisatasud; nimetatud töötajate preemiad; sotsiaalmaks jne. C. Kulum, rent, hooldus ja remont: tootmishoonete kulum, rent, kindlustus, hooldus ja remont; seadmete kulum, rent, kindlustus, hooldus ja remont; tootmishoonete kommunaalteenuste kulu; väheväärtusliku tootmisvara kulu jne; D. Muud tootmise üldkulud: varade allahindlus; loodusvarade kasutamise maks; transporditeenuste kulu tootmises; tuletõrje-, valve ja muude teenuste kulud; mitmesugused muud tootmise üldkulud MITTETOOTMISKULUD turustuskulud üldhalduskulud arenduskulud finantskulud ETTEVÕTTE ÜLDHALDUSKULUD 1. juhtkonna, raamatupidajate, ökonomistide, andmetöötlejate, sekretäride jt palk, preemiad ja sotsiaalkulud; 2. kontorikulud (kaasa arvatud arvutid, telefonid, faksid, paljundusseadmed jne); 3
Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Transporditeenuste ja –liinide areng Töölisklassi kujunemine ja ine esiletõus Lennundus Konkurentsi teke (Inglismaale hakati järgi Religioossuse tähtsus vähenes jõudma) Sidetehnika Rahvusvahelised majandussidemed Töölisliikumised (vene (globaliseerumine) enamlased)
korraldamine. · Kauba koguse ja seisundi kindlaksmääramise korraldamine ning vastava dokumentatsiooni vormistamine (vormistamise korraldamine). Vajadusel prahimanifesti(de) koostamine ja prahiraha inkasseerimine. · Laeva varustamise kütuse, vee ja muude varudega korraldamine, teenuste osutamine (osutamise korraldamine) laevaperele (sularaha, arstiabi, ekskursioonid jne.). · Pilsivete, tankide puhastamise vete, prügi äraandmise korraldamine. · Sidevahendite ja transporditeenuste osutamise korraldamine laevapere liikmetele. · Laeva seisuaja arvestuse dokumentatsiooni laeva laeva saabumis- ja valmidusteatiste (Notice of Arrival, Notice of Readyness), laeva seisuaja ajatabeli (Statement of Facts) ja taimsiitide (Time Sheet) koostamine või osalemine selles. · Laeva- ja kaubadokumentatsiooni allkirjastamine laeva kapteni poolt volitatud küsimustes ja tingimustel. · Osalemine võimalike laeva ja/või kaubaga seotud vaidluste lahendamises.
.......................................................................................................................24 1. SISSEJUHATUS 1.1 Ettevõtte põhiandmed OÜ Visiit SV-asukohaga Koonu külas Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. Aadress: 46202 Väike-Maarja Lääne-Virumaa. Asutatud: 1995. aasta algul. Juriidiline staatus: ühemehe OÜ. Direktor: Toomas Pundi. Pakutavad tooted ja teenused: saematerjal, hekselpuit kütteks, teenustööna metsamaterjali saagimine ja veoautodega transporditeenuste osutamine. AS Donna rajati 1993. aasta 1. veebruaril Väike-Maarja kolhoosi Koonu lüpsifarmi erastamisel. 1995. aasta algul loodi OÜ Visiit SV Donna ruumidesse paralleel- aktsiaseltsina. 1995. aasta alguseks oli erastamisvõlgnevus tasutud, tekkis võimalus saeveski loomiseks osaliselt pangalaenuga, mille kattevarana kasutati AS Donna vara. Sellise äriplaaniga oli võimalik saeveski rajada omakapitalil ja pangalaenul baseerudes. OÜ Visiit SV põhieesmärkideks olid:
Eesti ekspordis domineerivad puidu- ja paberitooted, mööbel ja tekstiilitooted. Kodumaise nõudluse kõrge tase on kasvatanud imporditavate kaupade mahtu, millises suuremat osatähtsust omavad kapitalikaubad ja toidukaubad. Suuremad kaubagrupid, millised tekitavad kaubabilansi defitsiiti, on masinad ja seadmed (ca 1/3 kaubadefitsiidist) ja transpordivahendid (1/5 defitsiidist). Tänu soodsale geograafilisele asendile ja transpordi arengu heale tasemele on teenustebilansis saavutatud transporditeenuste ekspordi oluline ülekaal imporditavate teenuste mahtudega võrreldes. Kasvutendents jätkus nii tänu viisavabale suhtlusele Skandinaavia maadega kui ka transiidi mahtudele. Transiitkaubanduses moodustavad mere- ja raudteetranspordil 2/3 mahtudest naftatooted. Turismiteenuste eksport kasvas aastatel 19951998 ca 1,8 korda. Alates aastast 1993 on välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu kogusumma Eestisse 21,8 mld kr s.t veidi üle 1000 USD elaniku kohta. Fiskaalpoliitika
Rahvusvahelise Veeteede Transpordi Agentuuri/ Ameti käest, mis on täiendatult salvestanud valuutavahetuse andmed. Toimingud, kaasa arvatud õhu, mere ja muude (jõe/ maa) transpordiliike jälgitakse eraldi. Reisijateveo andmeallikas on valuutavahetuse arvestamine. Sest põhimäärused, CBB andmed tulenevad valuutavahetuse lepingutest ja Rahvusvahelise Veeteede Transpordi ametist, mis koosneb ettevõtetest, samuti ka lasti tarnete andmetest ja ülepiirilisest kaubandusest. Muude transporditeenuste andmed on samuti raporteeritud äriühingute poolt, mis põhinevad valuutavahetusel. Reisimine CBB kasutab valuutavahetuse arvestuse informatsiooni, et kokku panna seda kontot. Andmed hõlmavad tulude ja kulude müügiosa ja sisseostu tegemisel kasutades rahvusvahelist krediitkaarti, valuutatehingud turismi ja selleks volitatud valuutavahetuse korraldaja vahel, sissetulekuid ja makseid välis- ja kodumaiste turimi korraldajate vahel. 13
Sellest tulenev kasvutempode pidurdumine, tulude vähenemine ja konkurentsi teravnemine sundis ettevõtteid kasutama kõiki võimalusi efektiivsemaks tegutsemiseks ja tegevuskulude vähendamiseks. Cheks võimaluseks on logistiliste põhimõtete rakendamine ettevõtete juhtimises. Eesti logistikatrendid on vastavalt 2007. a. korraldatud uuringule (järjestatuna olulisuse alusel kahanevas järjekorras) järgmised: 1) Laialdane logistiline outsourcing, eriti transporditeenuste osas. Kasvab nõudlus integreeritud logistikateenuste pakettide ning klientidele kohandatud väärtust lisavate teenuste järele. Samas suureneb pideval klientide nõudlikkus logistikateenuste kvaliteedi ja paindlikkuse osas. 1) Ettevõtetevaheliste partnerlussuhete areng. Tihenev kooperatsioon, protsesside integreerimine ning partnerlussuhted eriti tellimuste täitmise valdkonnas. 2) Kasvav tähelepanu laondusele. Toimub laonduse tsentraliseerimine kuni Balti regiooni +
võimalik reklaamieelarve miinimumi viia. Isegenereeruvad finantsprognoosid (IGF) Turustuskulud võib jagada kaheks – reklaamitegevus ja kaupade transport. Isegenereeruvates finantstabelites on nad siiski jagatud kolme rühma. Reklaamikulude all kajastatakse mistahes reklaamitegevusega (kuulutuste avaldamine, flaierite trükk, reklaamiklippide valmistamine ja näitamine jms) seotud kulusid. Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 52. Turustamisega seotud transporditeenuste all kajastatakse vaid neid veo- ja kullerteenuse kulusid, mis on seotud turustamisega. Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 53. 43 Turustamisega seotud autokütuse all kajastatakse vaid sellist autokütuse ostu, mis on seotud turustustegevusega. Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 54. Sisestatud kulud on näha kasumiaruandes: 16. HINNAPOLIITIKA
· kvaliteedi juhtimise filosoofia levik · partnerluse ja strateegiliste liitude kasv · struktuursed muutused äri organisatsioonis Viimase 15 aasta jooksul on toimunud olulised muutused eri maade transpordialases seadusandluses, eelkõige USA-s ja EU-s, mille tulemusena loodi sobivad poliitilised tingimused transporditeenuse arendamiseks logistikas. Paljudes riikides võeti maha või vähendati transporti puudutavaid piiranguid, parandati oluliselt transporditeenuste osutamise taset ning vähendati hindu ja tariife. 1980-ndatel aastatel tekkis ettevõtete vahel palju ärilisi liitusid ja alliansse. Hakkas suurenema firmade vaheline üksteise usaldamine. Äriliitude tekkimise aluseks oli kiiresti leviv arusaam, et avatud koostöös partneritega on võimalik saavutada turuosa laiendamisel ja uute turgude hõivamisel paremaid tulemusi kui üksi tegutsedes. Logistika evolutsioon arenenud
aastal formuleeriti maailma esimese miljardi-dollariline korporatsiooni. 1903. aastal ühendas Morgan erinevad firmad, et moodustada New England'i raudtee. Ta lõi elektriliste trammiliinide võrgustiku, mis võimaldas linnasisese transpordi terves lõunapoolses New England'is. 1912ndaks aastaks oli see raudteevõrgustik rohkem kui 3200km pikkune, selles firmas oli üle 120 000 töötaja ning põhimõtteliselt oli see Bostoni ja New Yorgi vahelise transporditeenuste valdkonnas monopol. 1907. aasta pangakriisi ajal olid New Yorgi suured pangad pankroti äärel ning Morgani sekkumisel lahendati kriis. 25- 35 miljonit dollarit (erinevates kohtades erinev info) maksti mitmesse New Yorgi panka, et need ei sulguks. Samuti organiseeris Morgan meeskonna panga ja trust juhtidest, kes jagasid raha pankade vahel ja kindlustasid edasised rahvusvahelised krediidilimiidid? (lines of credit) Samuti rahastas Morgan USA sõjapidamist ning toetas USA valitsust.
Väline koostöö Koostöö erinevate ettevõtete ja nende töötajate vahel. Välise koostöö osapoolteks on enamasti tarnijad, kliendid, logistiliste teenuste osutajad ja muud erinevad koostööpartnerid Väliskulud (välised keskkonnakulud) Transpordiga seotud kulude liik, mis on põhjustatud peamiselt keskkonna saastamisest, mürast, ilmastikumuutuste kahjulikust mõjust, liiklusummikutest ja liiklusõnnetustest. Väliskulud ei kajastu üldjuhul toote hinnas. Nii transporditeenuste osutajad kui ka teenuste ostjad ei ole tihti teadlikud selliste kulude olemasolust. Selliste kahjulike keskkonnamõjutuste ulatust on võimalik hinnata rahalises väärtuses Valmistoodang Valmistoodang on selline toodang, mis on läbinud täielikult tootmistsükli ühe ettevõtte piires, mis on täielikult komplekteeritud, läbinud tehnilise kontrolli ja antud üle lattu või laadimiseks tarbijale või kaubanduspartnerile. Vastuvõtja Isik, kes on nimetatud kauba vastuvõtjaks veodokumendis
Projekti toimimise tagab projektimeeskond, kuhu kuuluvad: • Malle Põld – Projektijuht. Vastutab projekti tegevuseesmärkide saavutamise eest ning koordineerib projektimeeskonda, kaitstes projektiomanike huve. • Kristel Talimaa – Finantsjuht. Vastutab projekti eelarvelise täitmise eest ning üleüldise finantspoole õiguspärasuse eest. Lisaks tegeleb sobivate e-poe lahenduste teenusepakkujate leidmisega ja sobivate pangateenuste- ja transporditeenuste pakkujate leidmisega. Teeb koostööd juristiga, et määratleda e-poe kasutamistingimused ja erinevad internetimüügiga seonduvad tingimused. • Dorel Hiir - Personalijuht. vastutab personali juhtimise eest ning juhendab alltöövõtjaid. Vastutab e-poe rahvusvahelistele ja omanike nõuetele vastavuse ees. Vastutab e-poe jaoks vajaliku laoruumi leidmises ning laoruumi valmis seadmises.
Olulise panuse ostukorvi odavnemisse jaanuaris andsid eelmise aasta lõpul alanud soodusmüügid, mis on aastatagusega võrreldes märgatavalt ulatuslikumad. Ilmselt üks kõigi aegade suuremaid allahindluskampaaniaid leidis aset rõiva ja jalatsikaubanduses. Mitmete LääneEuroopa riikidega võrreldes on aga meie hooajalised hinnalangused endiselt väiksemad ja katavad väiksemat osa kaupade nimistust. Lähiajal ootab Eesti Pank piimatoodete ja transporditeenuste hindade alanemist, mis tuleneb suuresti mootorikütuse ja muu toorme odavnemisest maailmaturul. Soojusenergia lõpptarbijani pole energiakandjate odavnemine veel jõudnud, kuid imporditava maagaasi odavnemise tõttu peavad need hinnad lähiajal siiski langema hakkama. Inflatsiooni alanemine jätkub, selleks aastaks ootab Eesti Pank oma põhistsenaariumis inflatsiooniks 2 protsenti. MAJANDUS Triin Ojaste 11a klass
kasutada • Teenuste osutamise äriline eesmärk – teenus peab olema osutatud hüvitise eest • Illegaalsed tegevuste pakkumine teenustena (loterii, kihlveod, jne) • Sotsiaalsete teenuste kasutamise piirangud –kompensatsioone ja riiklikke teenuseid (nt muuseumi pileteid) tuleb võimaldada samas mahus ja sama hinnaga, nagu oma riigi kodanikele. Teenuste osutamise erandid 1. Transporditeenuste osutamise vabadust käsitletakse transpordi jaotise sätetes. 2. Kapitali liikumisega seotud pangandus- ja kindlustusteenused liberaliseeritakse rööbiti kapitali liikumise liberaliseerimisega. Teenuste osutamise piirangud Rule fo reason – nagu kaupade vabas liikumises: 1. Piirang peab olema seatud avalikes huvides (majanduslikud huvid ei ole põhjendatavad); 2. Piirang peab olema seatud selliselt, et see ei oleks diskrimineeriv (ega kaitsev); 3
transpordi infrastruktuuri (teed, terminaalid, sadamad, raudtee-, lennu- ja autobussijaamad) rajamise ja käigushoidmisega, transpordimaksude ja -lõivude kehtestamisega (kütuse aktsiisimaks, saastemaks, teedemaks) transpordivahendite tehniliste normide kinnitamise või muutmisega (transpordivahendite massi ja pikkuse piirangud) transpordilubade ja litsentside väljaandmisega, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamisega. Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused ja infrastruktuur jaotavad transpordituru eri nõudlusega segmentideks. Transpordituru esmane segmentimine toimub kaubapartii ja veoaja alusel (joonis 10 ). 28 SUUR
Väga palju mõjutab autojuht klientidele ettevõtte mainet. Kuna ta võib olla ainuke töötaja kes klientidega otseselt suhtleb. On tähtis et need inimesed saaksid aru oma väga tähtsast rollist kliendi rahulolu saavutamisel. 236. Kas ja kuivõrd on jaotusvedude autojuht ettevõtte esindaja kliendi juures? Klientide vaatenurgast tähendab teenindustase trantspordis teatud võimaluste, viiside ja mooduste kompleksi transporditeenuste osutamisel, mis aitabühel ja teisel viisil jaasa kliendi poolt ostetud tarantsporditeenuse kõrgtasemelisele sooritamisele. Mida kõrgem on transpordiettevõtte poolt pakutav teenindustase, seda suuremad on kliendi võimalused saada temale vajalik teeninduse sisu ja sooritamise tase. 237. Millised on laouhataja igapäevtöö kõige olulisemad ülesanded? Laojuhataja kõige tähtsam funktsioon on korraldada töö selliselt, et inimeste tööjõud kui
tuuri. Seevastu on praamiliikluseks vajalikud kanalid rajatud analoogiliselt maanteedega transpordi- vajaduste järgi. Nii nagu igas muus valdkonnas osutataval teenusel, on ka transporditeenusel oma eripära. Transporditeenuste peamised eripärad: • transporditeenus ei saa eksisteerida väljaspool selle osutamise protsessi, järelikult ei ole võimalik teenust varuda • transporditeenusel on selle tarbijale kindel tarbimisväärtus ainult teatud ajavahemikul ja kindlas suunas
- munitsipaalrajooni piires asulate elektri- ja gaasivarustuse korraldamine - asulate vaheliste üldkasutatavate autoteede korrashoid ja ehitamine, sildade jm transpordialaste tehnorajatiste korrashoid ja ehitamine väljaspool asulapiire munitsipaal-rajooni piires (v.a üldkasutatavad autoteed, sillad jm trans- pordialased tehnorajatised, mis on föderaalse või regio-naalse tähtsusega) - tingimuste loomine elanikkonnale transporditeenuste osutamiseks ja elanikkonna transpordialase teenindamise korraldamine asulate vahel munitsipaalrajooni piires -osalemine erakorraliste olukordade ennetamises ja nende tagajärgede likvideerimisel munitsipaalrajooni territooriumil - avaliku korra kaitse korraldamine munitsipaalrajooni territooriumil munitsipaalmiilitsa poolt - asulavahelise iseloomuga keskkonnakaitsealaste ürituste korraldamine
annaabi.ee 
