EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
jäänud samaks (702 000). Hõivatute arv kahanes 3500 inimese võrra ja mitteaktiivsete arv 6200 inimese võrra, olles 2017. aasta II kvartalis hinnanguliselt vastavalt 653 500 ja 274 000 (Statistikaamet, 2017). 9 3 SOTSIAALNE KESKKOND Sotsiaalne- kultuuriline keskkond koosneb inimestest koos nende väärtushinnangutega ning õpitavatest ja edasiantavatest käitumisnormidest. Sotsiaalse keskkonna näitajad on elanike arvukuse muutus, sündivus, elustiilimuutused, vanuseline koosseis, haridus, rahvuslik kooseis, migratsioon, eetilised hoiakud ja sotsiaalsed programmid. 3.1 Elanike arvukus Saksamaa oli 81,8-miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Eesti alalise rahvastiku koguarv oli viimase, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1 294 455 3.2 Sündivus Saksamaal hakkas sündimus vähenema 19
aasta IV kvartalis. Püsivhindades arvutatud sesoonselt korrigeeritud SKP suurenes 2003. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 1,4%. Peamised ohud poliitilisest ja majanduslikust kaugkeskkonnast, mis võivad meid mõjutada, on võimalus mitte saada krediiti ja vähenev vaba raha hulk. Oluline on ka 7 inflatsioon ja keskmise palga näitajad. Valitsuse praegune suhtumine väikeettevõtlusse on küllaltki positiivne, seega on seadused siiski pigem ettevõtte-sõbralikud. Sotsiaalne ja kultuuriline keskkond Sotsiaalse keskkonna mõjud avalduvad peamiselt rahvaarvu, selle vanuselise struktuuri ja nende tõekspidamise kaudu. Allpool on toodud vanuste järgi rahvaarv 2002. aasta seisuga. Phat Farmi põhiline sihtgrupp algab 10. eluaastast kuni 34. eluaastani, mis teeb kokku 489 756 inimest selles vanuserühmas
2021? - -4,1% 9) Imporditava energia hinnatase on kriisi tõttu langenud väga madalale. Hinnanguliselt aitab odav energia hinnakasvu pidurdada käesoleva aasta lõpuni. 10) Eesti Panga hinnangul Eesti tähtsaimate kaubandusparterite majandus sai kriisis Euroopa keskmisest vähem kannatada. See omakorda toetab Eesti majanduse kasvu. 3. MONETAARSÜSTEEM JA INFLATSIOON 1) Euroopa keskpanga uuringu kohaselt on viimasel ajal erinevad inflatsiooniootuste näitajad paranenud, hakates taas liginema oma pikaajalisele keskmisele. Kuivõrd majandus toimib jätkuvalt allpool oma potentsiaalset taset, siis on inflatsiooniväljavaade jätkuvalt veel väga tagasihoidlik. – ÕIGE 2) Euroopa Keskpanga ekspertide 2020. aasta septembri makromajanduslikus ettevaates euroala kohta eeldatakse, et aastane ÜTHI inflatsioon on 0,3%, 2021. aastal 1,0% ja 2022. aastal 1,3%. – ÕIGE 3) Euroopa Keskpanga ekspertide 2020
2021? - -4,1% 9) Imporditava energia hinnatase on kriisi tõttu langenud väga madalale. Hinnanguliselt aitab odav energia hinnakasvu pidurdada käesoleva aasta lõpuni. 10) Eesti Panga hinnangul Eesti tähtsaimate kaubandusparterite majandus sai kriisis Euroopa keskmisest vähem kannatada. See omakorda toetab Eesti majanduse kasvu. 3. MONETAARSÜSTEEM JA INFLATSIOON 1) Euroopa keskpanga uuringu kohaselt on viimasel ajal erinevad inflatsiooniootuste näitajad paranenud, hakates taas liginema oma pikaajalisele keskmisele. Kuivõrd majandus toimib jätkuvalt allpool oma potentsiaalset taset, siis on inflatsiooniväljavaade jätkuvalt veel väga tagasihoidlik. – ÕIGE 2) Euroopa Keskpanga ekspertide 2020. aasta septembri makromajanduslikus ettevaates euroala kohta eeldatakse, et aastane ÜTHI inflatsioon on 0,3%, 2021. aastal 1,0% ja 2022. aastal 1,3%. – ÕIGE 3) Euroopa Keskpanga ekspertide 2020
1. Makroökonoomika, macroekonomics - õpetus turu 1. üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, . inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) on mingil periodilriigis toodetud lõpptarbimisegakaupade ja teenuste maksumus 4. Rahvamajanduse kogutoodang (RKP), gross national 4. , ,
Kuigi nõudluse rahuldamiseks tuleb neid ka importida, on kodumaise toodangu osakaal jõudsalt tõusnud 100% lähedale. Eesti põldudel kasvatatakse teravilja, kartulit ja köögivilju. Olenevalt saagist võidakse mõningaid neid tooteid eksportida või importida. Soomes on jaheda kliima ning kivise pinnase tõttu põllupidamine raskendatud. Toiduainetest ekspordib Eesti ka põllu- ja metsamarju, seeni ning ökoloogiliselt puhast toodangut. Eesti põllumajanduse tootlikkuse näitajad jäävad paljudele soodsamates klimaatilises oludes olevatele riikidele alla, kuid siinne tootmine on keemiliselt oluliselt puhtam ja järjest enam levib mahepõllundus. Joonis Maakasutuse struktuur Allikas: (Tartu Ülikooli Geograafia Instituut) 6. TÖÖSTUS Tööstus on valdkond, mis tegeleb loodusvarade kaevandamise ja töötlemisega, energia, masinate, seadmete, tööriistade ja tarbekaupade tootmisega ning põllumajandussaaduste ja tööstuse enda valmistatud toodete töötlemisega
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 2003.................6 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 2005.................8
Kõik kommentaarid