Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tabel-Eesti SKP näitajad (0)

1 Hindamata
Punktid




Eesti SKP näitajad 2018. aastal  2018. aasta andmed (% muutus võrreldes 2017. aastaga) SKP suurenes 3.9%, 26 miljardit Olulisemad 
valdkonnad 1. ehitus
2. töötlev tööstus
3. kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Lisandväärtuse 
kasv
 
(valdkond + kasv %) 1. kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 13,6
2. ehitus 18,6
3. info ja side 10,6
4. veondus 9,2
5. mäetööstus 8,7 Kaupade ja 
teenuste import
 suurenes 6,1 protsenti Edukaimad 
valdkonnad 1. mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sissevedu
2. põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide sissevedu 
3. Reisi- ja transporditeenuste impordi Netoeksport 
(2018) 904 miljonit eurot, mis on 3,5 protsenti SKP-st Eratarbimine kasvas 4,6 protsenti, sest olid muutused maksusüsteemis Investeeringud Aasta kokkuvõttes suurenesid investeeringud 3,3 protsenti Valdkonnad 1. mittefinantsettevõtete investeeringud hoonetesse ja  rajatistesse 2. kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse Valitsussektori 
lõpptarbimine
suurenesid 2018. aastal 0,3 protsenti Anna loetud artikli ja täidetud tabeli põhjal  hinnang Eesti majandusele 2018. aastal: 1. Millised valdkonnad andsid kõige suurema panuse Eesti majanduskasvule?
2. Millised valdkonnad pidurdasid 2018. aastal kõige enam Eesti majanduslikku  arengut? Mõtle eelmisele aastale ja hinda miks just need valdkonnad majanduskasvu
pidurdasid? põllumajandus, metsandus ja kalandus, sest oli põud 3. Kuidas läks Eesti majandusel 2018. aastal? hästi, sest SKP oli tõusufaasis
Tabel-Eesti SKP näitajad #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kets00 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti arve ja fakte 2013
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin

Geograafia
Ettevõtluskeskkonna analüüs-Eesti vs Saksamaa
13
docx

Ettevõtluskeskkonna analüüs-Eesti vs Saksamaa

jäänud samaks (702 000). Hõivatute arv kahanes 3500 inimese võrra ja mitteaktiivsete arv 6200 inimese võrra, olles 2017. aasta II kvartalis hinnanguliselt vastavalt 653 500 ja 274 000 (Statistikaamet, 2017). 9 3 SOTSIAALNE KESKKOND Sotsiaalne- kultuuriline keskkond koosneb inimestest koos nende väärtushinnangutega ning õpitavatest ja edasiantavatest käitumisnormidest. Sotsiaalse keskkonna näitajad on elanike arvukuse muutus, sündivus, elustiilimuutused, vanuseline koosseis, haridus, rahvuslik kooseis, migratsioon, eetilised hoiakud ja sotsiaalsed programmid. 3.1 Elanike arvukus Saksamaa oli 81,8-miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Eesti alalise rahvastiku koguarv oli viimase, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1 294 455 3.2 Sündivus Saksamaal hakkas sündimus vähenema 19

Kategoriseerimata
Äriplaan
25
rtf

Äriplaan

aasta IV kvartalis. Püsivhindades arvutatud sesoonselt korrigeeritud SKP suurenes 2003. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 1,4%. Peamised ohud poliitilisest ja majanduslikust kaugkeskkonnast, mis võivad meid mõjutada, on võimalus mitte saada krediiti ja vähenev vaba raha hulk. Oluline on ka 7 inflatsioon ja keskmise palga näitajad. Valitsuse praegune suhtumine väikeettevõtlusse on küllaltki positiivne, seega on seadused siiski pigem ettevõtte-sõbralikud. Sotsiaalne ja kultuuriline keskkond Sotsiaalse keskkonna mõjud avalduvad peamiselt rahvaarvu, selle vanuselise struktuuri ja nende tõekspidamise kaudu. Allpool on toodud vanuste järgi rahvaarv 2002. aasta seisuga. Phat Farmi põhiline sihtgrupp algab 10. eluaastast kuni 34. eluaastani, mis teeb kokku 489 756 inimest selles vanuserühmas

Juhtimise alused
Sissejuhatus majandusteooriasse enesekontrolli testid
4
pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse enesekontrolli testid

2021? - -4,1% 9) Imporditava energia hinnatase on kriisi tõttu langenud väga madalale. Hinnanguliselt aitab odav energia hinnakasvu pidurdada käesoleva aasta lõpuni. 10) Eesti Panga hinnangul Eesti tähtsaimate kaubandusparterite majandus sai kriisis Euroopa keskmisest vähem kannatada. See omakorda toetab Eesti majanduse kasvu. 3. MONETAARSÜSTEEM JA INFLATSIOON 1) Euroopa keskpanga uuringu kohaselt on viimasel ajal erinevad inflatsiooniootuste näitajad paranenud, hakates taas liginema oma pikaajalisele keskmisele. Kuivõrd majandus toimib jätkuvalt allpool oma potentsiaalset taset, siis on inflatsiooniväljavaade jätkuvalt veel väga tagasihoidlik. – ÕIGE 2) Euroopa Keskpanga ekspertide 2020. aasta septembri makromajanduslikus ettevaates euroala kohta eeldatakse, et aastane ÜTHI inflatsioon on 0,3%, 2021. aastal 1,0% ja 2022. aastal 1,3%. – ÕIGE 3) Euroopa Keskpanga ekspertide 2020

Sissejuhatus majandusteooriasse
Testid
4
pdf

Testid

2021? - -4,1% 9) Imporditava energia hinnatase on kriisi tõttu langenud väga madalale. Hinnanguliselt aitab odav energia hinnakasvu pidurdada käesoleva aasta lõpuni. 10) Eesti Panga hinnangul Eesti tähtsaimate kaubandusparterite majandus sai kriisis Euroopa keskmisest vähem kannatada. See omakorda toetab Eesti majanduse kasvu. 3. MONETAARSÜSTEEM JA INFLATSIOON 1) Euroopa keskpanga uuringu kohaselt on viimasel ajal erinevad inflatsiooniootuste näitajad paranenud, hakates taas liginema oma pikaajalisele keskmisele. Kuivõrd majandus toimib jätkuvalt allpool oma potentsiaalset taset, siis on inflatsiooniväljavaade jätkuvalt veel väga tagasihoidlik. – ÕIGE 2) Euroopa Keskpanga ekspertide 2020. aasta septembri makromajanduslikus ettevaates euroala kohta eeldatakse, et aastane ÜTHI inflatsioon on 0,3%, 2021. aastal 1,0% ja 2022. aastal 1,3%. – ÕIGE 3) Euroopa Keskpanga ekspertide 2020

Kategoriseerimata
Majanduse areng ja stabiilsus
9
docx

Majanduse areng ja stabiilsus

1. Makroökonoomika, macroekonomics - õpetus turu 1. ­ üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. ­ 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators ­ majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, . inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , ­ 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) ­ on mingil periodilriigis toodetud lõpptarbimisegakaupade ja teenuste maksumus 4. Rahvamajanduse kogutoodang (RKP), gross national 4. , ,

Majandus
Nimetu
41
docx

Nimetu

Kuigi nõudluse rahuldamiseks tuleb neid ka importida, on kodumaise toodangu osakaal jõudsalt tõusnud 100% lähedale. Eesti põldudel kasvatatakse teravilja, kartulit ja köögivilju. Olenevalt saagist võidakse mõningaid neid tooteid eksportida või importida. Soomes on jaheda kliima ning kivise pinnase tõttu põllupidamine raskendatud. Toiduainetest ekspordib Eesti ka põllu- ja metsamarju, seeni ning ökoloogiliselt puhast toodangut. Eesti põllumajanduse tootlikkuse näitajad jäävad paljudele soodsamates klimaatilises oludes olevatele riikidele alla, kuid siinne tootmine on keemiliselt oluliselt puhtam ja järjest enam levib mahepõllundus. Joonis Maakasutuse struktuur Allikas: (Tartu Ülikooli Geograafia Instituut) 6. TÖÖSTUS Tööstus on valdkond, mis tegeleb loodusvarade kaevandamise ja töötlemisega, energia, masinate, seadmete, tööriistade ja tarbekaupade tootmisega ning põllumajandussaaduste ja tööstuse enda valmistatud toodete töötlemisega

Antropoloogia
EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010
15
odt

EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 ­ 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 ­ 2003.................6 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 ­ 2005.................8

Ühiskond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun