Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Logistika ja kinnisvara õppetool
Jalgrataste tarneahela analüüs veloplus oü ettevõtte näitel
Globaalse tarneahela juhtimine, kodutöö I
Juhendaja : Tarvo Niine
Tallinn 2010

Sissejuhatus


Käesolev globaalse tarneahela juhtimise kodutöö on kirjutatud teemal jalgrataste tarneahela analüüs Veloplus OÜ näitel. Jalgrataste tarneahela kirjeldamiseks on valitud jalgratta MATTS TFS XC 300-V tootmine ja tarnimine, mille valmistamist ja tarneahelat töös kirjeldatakse. Tarneahel (Supply Chain ) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine. Tarneahelat kujutatakse üldjuhul sirgjoonelise kanalina, mida mööda kulgevad toorained, mis muudetakse läbi tootmisprotsesside lõpp- produktideks , ja mida mööda toimub nende jaotus lõpptarbijaile. Käesolevas töös ei ole arvestatud esialgsete toorainete tarnimist ja töötelmist, vaid lühendatud tarneahela kirjeldamist nii, et see saab alguse jalgratta komponentidest.
Veloplus OÜ, mille tarnehaleat käesolev kodutöö analüüsib on jaotuskanali viimane lüli, mis tegeleb lõpptarbijale müümisega. Jalgratta valmistamise tarne etapid on jalgratta komponentide tootmine, jalgratta osade komplekteerimine , jalgrataste koostamine ning jalgrataste müük. Käesolev kodutöö on üles ehitatud vastustena kümnele tarneahelat analüüsivale küsimusele. Need on:
  • Tarneahela koosseis, ettevõtete suurus, kasumlikkus ja läbirääkimisvõim
  • Tarneahela ettevõtete konkurentide arv ning selle mõju nende osalusele
  • Kaubavoogu geograafiline ja ajaline kirjeldus
  • Tarneahela ettevõtete omavaheline koostöö
  • Veloplus OÜ iseloomustus ja selle suhted tarnijate ja klientidega
  • Veloplus OÜ tarnijate valiku alused
  • Veloplus OÜ konkurentsieelised ning konkurents tarneahela sees
  • Veloplus OÜ logistikastrateegia ja tarneahela nõudlus
  • Nõudluse dünaamika mõju ulatumine tarneahela alguse lülidele
  • Jalgrataste tarneahela tegutsemismudeli analüüs
  • Tarneahela koosseis, ettevõtete suurus, kasumlikkus ja läbirääkimisvõim


Jalgrataste tarneael saab alguse jalgratta tootjatest, kes tulevad igal hooajal välja uute jalgratta mudelitega. Käesoleva kodutöö puhul on jalgratta tootjaks valitud Taiwani ettevõte Merida. Tänapäeva Taiwani jalgrattatööstus on väga heal tasemel, vallates tugevat tootmist, disaini ja kasutades turundusvõimalusi, nagu ka nimekaid brände ja hästi väljatöötatud müügikanaleid. Lisaks on jalgrataste ja jalgratta komponentide tootjad teinud ühiseid jõupingutusi tõhusa tarneketi loomiseks, mis suudab kiiresti reageerida turuvajadusele ja trendidele. Merida on oma toodangu puhul kasu lõiganud reklaamimeeskonna müügitoetusest tootmisjuhtimise põhimõtetest, sealhulgas täppisajastatud tootmine (just-in-time production ), täielik kvaliteedi juhtimine ( total quality management (TQM)) ja täielik tootmise säilitamine (total productive maintenance (TPM)). Kõikide nimetatud meetmete kombineeritud kasutamine on vähendanud tootmiskulusid kogu tarneahelas, võimaldades Taiwani tootjatel pakkuda kõrgemat kvaliteeti ja konkurentsivõimeliste hindadega jalgrattaid ning jalgratta komponente1.
Merida jalgratta disainimine saab alguse jalgratta raamist. Sellele lisatakse komponendid kõige tuntumatelt komponentide tootjatelt kelleks on on Jaapani ettevõte Shimano ja USA ettevõte SRAM , kellel on tehased peamiselt Hiinas ja Taiwanis. SRAM ja Shimano toodavad jalgratastele kõikvõimalikke komponente erinevate neile kuuluvate kaubamärkide all – alustades esiamortidest (SRAMil Rock, Shox) ning piduridetailidest (näiteks Avid) ja lõpetades käiguvahetajatega. Tarnijate ja klientide partnerluse eesmärgiks seatakse üldjuhul win-win-olukord. Kuna Shimano ja SRAM on sageli oluliselt suuremad, kui nende tarnijad või kliendid, siis nad haldavad ise kogu tarneahelat. Neil on tarneahelas tugev positsioon, ning nad suudavad tarneahela kõiki osapooli piisaval määral kontrollida. Jalgratta teiste vähem oluliste ja vähem tuntud komponentide tootjad on samuti tehased Hiinas või Taiwanis, mis teevad tihedat koostööd koostetehasega, käesoleval juhul Meridaga, kes kavandavad hooaja rataste mudelid ja tellivad sellest tulenevalt jalgratta erinevad osad. Tehas kogub erinevad komponendid kokku ja koostab sellest jalgratta, mille müüb edasi hulgimüüjatele ning vaheladudele. Vahelaod asuvad Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Aasias. Vahelaod müüvad jalgrattad edasi suurtele jalgrataste müügiga tegelevatele kettidele ja piirkondlikele väiksematele vaheladudele. Veloplus OÜ tellib oma jalgrattad otse Merida Taiwani tehastest . Korraga tellitakse terve aasta varu rattaid , kuna soodsama hinna saamiseks tuleb tellida üks konteineritäis jalgrattaid mis on ligikaudu 1000 ühikut.
Tarneahelas osalevate ettevõtete suurus ja kasumlikkus
Reeglina on komponentide ja algmaterjalide tarnijad väga suured ettevõtted nagu näiteks Shimano, kelle 2008 aasta kasum on Businessweeki andmetel 2,59 miljardit dollarit2 või SRAM, kelle 2008 aasta kasum on Businesweeki andmetel 1,69 miljardit dollarit3. Nimetatud ettevõtted suudavad oma tootmiskoguste juures varustada paljusid jalgrataste tehaseid. Peamine osa kasumlikkusest teenitakse reeglina Taiwani ja Hiina jalgrattatehases (kus valmistatakse näieks igale rattamargile ainuomased raamid) kuna brändist mittesõltuvate komponentide ja alumiiniumprofiilide puhul on kasumlikkus 30-35% ja Hiinas asuvates tehastest isegi kuni 50%.
Maailma suuruselt teine jalgrattatehas Merida Industry Company Ltd., mille peakorter asub Taiwanis teenis 2008 aastal 352 miljonit dollarit kasumit4, mille alusel on tegemist ligi 5 korda väiksema ettevõttega kui SRAM ja üle 7 korra väiksema ettevõttega kui Shimano. Reeglina on no-name jalgrataste tehased isegi 20-30 korda väiksemad kui suured tootjad ja sellisel juhul kontrollivad jalgrataste hindasid pigem komponentide tootjad. Praktikas pole siiski tavaliselt kõik nii lihtne. Suhted, mis läbivad kogu tarneahelat, toimivad selle paljude lülide vahel ja neid võib kirjeldada reaalsuses pigem “mitmelt mitmele” kui “ühelt ühele”. Enamikul rattatootjatel on mitmeid tarnijaid ja palju kliente. Ühtede ja samade tarnijatega ettevõtted konkureerivad turul sageli samade klientide pärast. Tavaliselt peavad firmad sünergia otsimisel mõningaid tarnijaid ja kliente tähtsamaks kui teisi. Jalgrataste tootjate puhul peetakse olulisemateks tarnijateks just väga suured kompnentide tootjaid Shimano ja SRAM, kuna tavatarbija hindab jalgratta kvaliteeti sageli brändi nimega komponentide alusel. Eestis peetakse oluliseks otsuse aluseks käiguvahetajaid. Tänapäeval ei konkureeri omavahel firmad, vaid parim on firma, kelle tarneahel on kõige konkurentsivõimelisem.
Veloplus OÜ kohta käesoleva töö raames kahjuks majandusandmeid leida ei õnnestunud, kuid ettevõtte ainuomanik on 2007 aastal Äripäevas nimetatud Eesti miljonäride hulka. Lisaks on erinevatel andmetel teada, et Veloplus OÜ juurdehindluseks on arvestatud 35-50 % sõltuvalt jalgrattast.
Jalgrataste tarneahela läbirääkimisvõim
Jalgrataste tarneahela läbirääkimisvõim on jaotunud komponentide tootjate Shimano ja SRAM ning suurte jalgrattatehaste nagu Merida ja Giant vahel. Seega on jalgrataste tootmist teenindavas tarneahelas liider enamasti komponentide tootja. Jalgrataste tootmise tarneahelat juhib üldiselt koostaja või tootja ehk jalgrattatehas, selle pärast, et komponente ostetakse väga suurtes kogustes ja see tagab neile läbirääkimisvõimu. Brändist mittesõltuvate komponentide pakkujate vahel on väga tihe konkurents ning kuna kvaliteet on üsna ühtne valitakse tarnijad välja hinna alusel.
  • Tarneahela ettevõtete konkurentide arv ning selle mõju nende osalusele


Jalgrataste tarneahelas on väha tugev konkurents nii komponentide tootjate kui jalgratase tootjate vahel. Kõige suuremad konkurentide komponetide tootmises on Shimano ja SRAM, kes toodavad mitmeid erinevaid komponente alates käiguvahetajatest, millest ühe või teise tooteid kasutatakse peaaegu kõikides jalgratastes. Merida, kes on Taiwani ettevõte kasutab enamasti Shimano käiguvahetajaid. Shimano ja SRAM on ettevõtted, kelle käes on suurem osa turul levinud tehnoloogiate patendid. Konkurentidelt nõuaks uute tehnoloogiate patenteerimine ja kasutusele võtmine, näiteks käiguvahetuse süsteemides, ebamõistlikult suuri investeeringuid arendustöö ja tehnoloogia vallas. Lisaks ei suudaks uus tehnoloogia konkureerida usaldusväärsuselt juba olemasolevate kindla koha teeninud ettevõtetega nagu Shimano ja SRAM.
Erinevaid jalgratta komponentide tootjaid on turul väga palju, igal pakutaval tootel on vähemalt 5 väga suurt konkurenti ning väiksemaid isegi sadu, sest Taiwanis on väga palju erinevaid no-name tehaseid, mis konkureerivad hinna poolest. Seega on vähemoluliste komponentide turul väga tihe konkuretns. Nendeks toodeteks võivad odavama hinnaklassi jalgrataste puhul osutuda keskjooksud, sadula post, vändad, lenksu korgid ja muud sarnased esmapilgul mitte nähtaval olevad komponendid. Näiteks XM komponendid on tarbija jaoks tundmatu tootja poolt valmistatud ning Merida omades suurt läbirääkimisvõimu võib oma tootmistsükli jooksul selle tootja iga hetk välja vahetada. Selline vahetus ei muuda kliendi jaoks jalgratta usaldusväärsust ega turuväärtust, kuna komponentidele lisatakse Merida kontrollitav kaubamärgi tunnus. Võrdluseks võib tuua kaubanduskettide Privat -label tooted, kus toimib sama mehhanism .
Kokkuvõtteks on jalgrataste tarneahela läbirääkimisvõim on jaotunud komponentide tootjate Shimano ja SRAM ning suurte jalgrattatehaste nagu Merida ja Giant vahel. Kuna Merida on Shimanole suurklient, siis on läbirääkimisvõim kindlasti jagatud mõlema osapoole vahel. Usutavasti ei sooviks ettevõte suurklienti kaotada, eriti kuna jalgrataste arendustöös tehakse koostööd. Samas kuna brändi nimi on oluline ainult osade komponentide puhul siis teisest küljest konkureerivad suured komponetide tootjad ka eelpoolkirjeldatud no-name tehastega. Kui mõni väiksem tehas suudab sama kvaliteediga toodet pakkuda ehk kõigest 5-6% soodsama hinnaga kui hinnalisi komponente pakkuv Shimano, siis vahetatakse ta välja odavama vastu.
  • Kaubavoogu geograafiline ja ajaline kirjeldus


Jalgratta MATTS TFS XC 300-V tootmiseks ja tarnimiseks on leheküljel 8 vaja Tabelis 1. toodud komponente. Skeemina on komponentide seletus toodud Skeemil 1. Jalgratta komponendid leheküljel 9. Jalgrataste tootjatehas tellib no-name, Shimano ja SRAM komponendid hulgimüüjatelt või tootjatelt rahvusvahelise B2B internetileheküle kaudu. Tabelist on näha, et osale toodetele on valmistajaks nimetatud Merida koostööpartner või allhankija, kelles on tundmatud Taiwani ja Hiina tehased, eelpool nimetatud no-nameid. Lisaks on näha, et käesolevaks tarneahela kirjeldamise tooteks valitud MATTIS TFX 300-V komponentide puhul on tegemist nii Shimano kui SRAM toodetega. Käesolevas töös on kaubavoogude geograafilist liikumist kirjeldatud graafiliselt Skeemil 2. Jalgratta tarneahel, mis on toodud leheküljel 10. Ajaliselt kulub Merida Saksamaa esindusel, kes tegeleb jalgrataste disainile ja tootearendusele iga aasta keskmiselt 3-4 kuud. Raami tootmine võtab aega 3 päeva, koostamine 3-4 päeva. Veloplus OÜ esitab oma tellimuse samuti B2B internetilehekülje kaudu. Transpordivahendiks konteinersaadetise puhul Taiwanist Eestisse on laev. Teenust pakub CF&S Estonia AS, millel kulub tarnimiseks alates tehasest pealelaadimisest kuni Eesti Veloplusi lattu saabumiseks aega 1 kuu. Veloplus OÜ teostab oma tarneid CF&S Estonia AS abil, kes on 1997. aastal asutatud klassikaline mereagentuur, mille eesmärgiks on osutada kvaliteetset ja professionaalset kaupade ekspedeerimise, laevade agenteerimise ja prahtimise teenust. Firmas töötab üle 40 töötaja, nende 2008 aasta netokäive oli 300 milj. krooni. Kuna väiksema koguse tarnimine oleks liiga kulukas tellitakse korraga 1 konteineritäis jalgrattaid, mis jõuavad Eestisse keskmiselt 1 kuu ja 1 nädalaga.
  • Tarneahela ettevõtete omavaheline koostöö


Kõik suuremad rahvusvahelised tootjad Shimano, Merida ja SRAM teevad nii tootearenduse kui ka materjalide optimiseerimise osas väga tihedat koostööd. Kuna materjalide optimeerimine kõikide tootjate ühine huvi, siis tehakse erinevate tootearendusprojektide osas vastavalt vajalikele erilahendustele koostööd, kuid üldiselt töötavad arendusmeeskonnad iseseisvalt. Käesoelva näite puhul saab koostöö alguse jalgratta Merida tootearendusest. Näiteks kui arendatase uus väga kerge raami, siis pöördutakse oma peamiste koostööparnterite Shimano ja SRAM-i poole küsidest kõige kergemaid ja sobivamaid komponente uue raami jaoks. Kuna ettevõtete tootmisseptsiifika on ärisaladus, siis näiteks Shimano huvides ei ole see, et tema peamine konkurent SRAM tunneks nende tootmisspetsiifikat või ka Merida, kes võiks seda infot omades turule oma käiguvahetajate seerjaga tulla. Kokkuvõttes on kõigi osapoolte huvides kaitsta oma tehnoloogilist teavet. Teise võimalusena saab koostöö alguse näiteks Shimano uutest käiguvahetajatest, mida tutvustatakse Meridale ning millele sobiva raami Merida sellest tulenevalt arendab. Koostöö nende suurte ettevõtete vahel tihe, kui konkurentsi arvestav. Veloplus OÜ annab tehastele tagasisidet müügitulemuste ja eelistuste osas. See informatsioon on kättesaadav kõikidele tootearendajatele. Analüüsid tehakse koos ning tulemuste põhjal tehakse vajalikud parandused ja kohandused tulles järgmisel hooajal välja täiendatud mudelitega. Samadel alustel analüüsitakse kogu piirkondlikku turgu, kuna koostöökokkulepetes on müügitulemuste tagasiside andmine sisse märgitud.
  • Veloplus OÜ iseloomustus ja selle suhted tarnijate ja klientidega


Veloplus OÜ (reg.10040510)  on loodud 1997, siis avati Eesti suurim rattapood Veloplus, aadressil Saku 3, Tallinnas. Ettevõtte teeninduspinda on ligi 300 m2. Algusest peale on ettevõte keskendunud kvaliteetrataste müügile. Juurde pakutakse ka lisavarustust ja osutatakse hoolduse ning rataste remonditeenust. Rattatöökojas töötavad oma ala asjatundjad. Ratastest pakub Veloplus OÜ Merida ja CUBE rattaid. Kui Merida müügiga tegeletakse aastast 2002 siis CUBE on oluliselt värskem, sellega alustas ettevõte tegelemist alles 2009 aastast. Veloplus pakub rattamaailmas kiiresti arenevate firmade tooteid, millel on hea kvaliteedi ja sortimendi suhe. Pakutava lisavarustuse valik ning varuosade ladu on rikkalikud.
Tarnijatega on Veloplus OÜ suhted positiivsed, kuna tegemist on püsivate tellijatega. Enne tellimuse tegemist tehakse sageli kas suuremal või vähemal määral turu-uuringut selle kohta mida kliendid ostavad ning selle baasil valitakse välja tooted mida müüma hakatakse. Alati võetakse erinevatest tehastest konkureerivad hinnapakkumised . Iga aasta korraldavad Veloplusi esindajad valitud tarnija tehase külastuse, kus kontrollitakse komponentide ja üldise töö kvaliteeti. Kuna Taiwani tehastes ei ole ebakvaliteetsete toodete tagasiostmise süsteemi, siis on kord aastas tehase külastuse korraldamine kokkuvõttes soodsam , kui praaktoodetega tegelemine. Külastuse jooksul kinnitatakse lõplikult kogu tellimus ning allkirjastatakse leping. Veloplus on Merida Eesti, Läti, Leedu ja Soome poolne maaletooja ning sellest tulenevalt võib väita, et neil on Merida tehastega väga positiivsed suhted.
Suhted klientidega on Veloplus OÜ-l positiivsed. Netikommentaaridest leitud arvamuste põhjal on müüjad viisakad ja sõbralikud, annavad rahulikult nõu ja kaupluse tootevalikut hinnatakse laiaks.
  • Veloplus OÜ tarnijate valiku alused


Veloplus OÜ tarnijate valiku aluseks on enamasti kolm näitajat. Need on kvaliteet, hind ja kliendisuhted . Kuna enamasti valitakse partnerid kogu tarneahelas suuresti hinna ja brändi nime alusel ja hinnad on paljudel no-name tehastel väga sarnased, siis on otsustus paljuski seotud kliendisuhetega.
  • Veloplus OÜ konkurentsieelised ning konkurents tarneahela sees


Veloplus OÜ peamine konkurentsieelised on klienditeenindus ja kvaliteetsete toodete pakkumine. Lisaks on konkurentsieeliseks laia tootevaliku pakkumine neile jalgrataste ostjatele, kes on huvitatud iseseisvate komponentide soetamisest. Kuna ettevõte on Eesit turul tegutsenud juba üle kümne aasta on ta saavutanud oma positsiooni. Juurde on lisandunud suured konkurendid nagu Haiwaii Express ja Rademari rattapood. Otse Meridalt tellides välditakse vaheladude juurdehindluseid ning suudetakse pakkuda soodsamaid hindu samas võimaldades endale suuremaid juurdehindlusprotsente.
Konkurents tarneahela sees on üsna tihe. Merida tarnib jalgratta võtme­komponendide omavahel konkureerivatelt ettevõtetelt SRAM ja Shimano ning valib mõlemalt tarnijalt parimad sobilikud tooted kõige soodsama hinnaga. SRAM ja Shimano jagavad omavahel turgu ning omavad sellest tulenevalt ka suuremat läbirääkimisvõimu, kuna nemad tarvnivad oma tooteid ka Merida konkurentidele. Vähemtähtsate komponentide osas on turul sadu või tuhandeid erinevaid tehaseid Hiinas ja Taiwanis, kes on kergesti asendatavad . Nemad konkureerivad ositi ka suurtootjatega hinna ja kvaliteedi osas. Merida jalgrattatehaste peamine konkurent on Giant, kes on teine Taiwani suurtootja. Oma toodangult ja müügilt on see ettevõte maailmas teisel positsioonil Gianti järel. Merida tugevus on selle laiaulatuslikus ja kvaliteetses tarneahelas. Sinna kuuluvad komponentide tootjad, kes tegelevad pidurite, tulede , kettide ning teiste võtmeosade tootmisega, samas arvestatava erandiga käiguvahetajate osas, mille puhul on ettevõte endiselt tugevalt kinni Jaapani firma Shimano toodetes. Arvestatav hulk Taiwani jalgrattakomponentide tootjatest on oma valdkonnas rahvusvahelised ja globaalsed liidrid , näiteks Lee Chi Enterprises , mis on maailma suurim jalgratta pidurite tootja, aga ka KMC, kes on kõige tuntum ja tunnustatum jalgratta kettide tootja Selle tulemusena on Taiwani jalgrattatööstus saavutanud globaalsel jalgrataste turul väljapaistva staatuse kui tipptasemel jalgrataste tootja5. Kokkuvõttes konkureeritakse tarneahela sees omavahel nii komponentide tootjate vahel, jalgrataste tootjate vahel.
  • Veloplus OÜ logistikastrateegia ja tarneahela nõudlus


Veloplusil pouudun täpsem logistikastrateegia. Pakia on pandud üks transporditeenust pakkuv ettevõte kelleks on CF&S Estonia AS ning Euroopa siseseid vedusid korraldab DHL, kuid täpsemalt ei ole logistikat paika pandud. Peamiselt teavitatakse Veloplus OÜ-d, kui konteiner on jõudnud sadamasse ning sealt edasi korraldatakse transport ettevõtte lattu ja kauplustesse. Kuna ladu asub samas majas kus kauplus, siis sellega välditakse lisanduvaid logistilis probleeme. Ettevõtte heade kliendisuhete tõttu antakse eeltellimuse teinud klientidele nende soovitud toodete saabumisest telefoni teel teada ja kuna tegemist on enamasti luksuskaubaga, siis on kliendid nõus oma tooteid ka ootama.
Jalgrataste nõudlust planeeritakse alati hooaja alguses. Arvesse võetakse viimase aasta keskmine läbimüük jalgratta gruppide alusel, lisaks analüüsitakse läbi klientide soovid ja selle alusel koostatajse järgmise aasta prognoos. Kuna Merida on Veloplusi jaoks pikaajaline koostööpartner, siis hooaja lõpus üle jäävad jalgrattad ostetakse tehase poolt tagasi. Teise võimalusena müüakse tooteid hooaja lõpus väga soodsate hinadadega.
  • Nõudluse dünaamika mõju ulatumine tarneahela alguse lülidele


Veloplus OÜ annab tehastele tagasisidet müügitulemuste ja eelistuste osas. See informatsioon on kättesaadav kõikidele tootearendajatele alates Meridast ja lõpetades SRAM-i, Shimano ja väikeste no-name tehastega Taiwanis ja Hiinas. Müügitulemuste analüüsid koostatakse kogu tööstuse peale ühised ning tulemuste põhjal tehakse vajalikud parandused ja kohandused tulles järgmisel hooajal välja täiendatud mudelitega. Samadel alustel analüüsitakse kogu piirkondlikku turgu, kuna koostöökokkulepetes on müügitulemuste tagasiside andmine nõutud. Kõik tarneahela alguse lülid arvestavad väga tugevalt nõudluse dünaamikaga. Taiwani tehaste üheks eeliseks peetakse nende kiiret kohanemisvõimet globaalsete oludega. Info liigub nii müügitulemuste, klientide eelistuste kui uuemate trendide osas.
  • Jalgrataste tarneahela tegutsemismudeli analüüs


Jalgrataste tarneahela tegutsemismudel on aastatega välja kujunenud ja ühtlustunud. Süsteemi sees toimub pidevaid muudatusi suuremaks turu vajadustega kohandumiseks. Jaapani firmad on jõudnud isegi nii kaugele, et pakuvad tehasepoolset jalgratta koostamist täpses vastavuses kliendi soovidele. Käesoleva jalgratta tüübi tarneahela puhul seda küll ei rakendata kuid vastavalt kliendi soovile ja komponentide sobivusele on Veloplus OÜ alati valmis tegema vajalikke vahetusi ja muudatusi. Üldjoontes toimib tarneahela tegutsemismudel ilma suuremate vigadeta. Kindlasti on kirjeldatud tarneahela eeliseks informatisooni liikumine ka tarneahela alguses olevate ettevõtete juurde. Sellest tulenevalt on tarneahelas materjalide tellimuse plaanid, tooretellimused ja tarned ajaliselt.
Ühe ettepanekuna Veloplus OÜ-le soovitaksin kaaluda erinevate transporditeenuste pakkuvate ettevõtete hinnapakkumiste võtmist. Kui transpordile kulub 1 kuu, siis saaks kaaluda transiiti läbi Venemaa, mis võiks osutuda soodsamaks.
Kui rääkida tarneahelast laiemalt kui Veloplus OÜ, siis tuleb tegutsemismudeli kommentaariks öelda, et suured komponentide tootjad võiksid väga edukalt luua oma jalgrattatehase ja jalgratta brändi mis suudaks kindlasti konkurentsivõimeliselt turule siseneda. Samas nii sisemise brändi loomine, kui ka vajalike tehaste, inimressursi ja tootmisspetsiiifika omandamine nõuaks väga suuri investeeringuid ning ei pruugiks kokkuvõttes olla kasumlikumad kui keskendumine komponentide tootmisele. Teisest küljest nõuaks uue bärngiga turule tulemine ka õnnelikku juhust, kuna praeguses olukorras on jalgrataste turg tootjatest pigem üleküllastunud.
Kokkuvõtlikult toimuvad kõik muudatused iseenesest kui on nede jaoks sobiv aeg ning tug on selleks piisavalt valmis. Jalgrataste tarneahela tegutsemismudel on käesolevas turu ja konkurentsisituatsioonis igati töötav. Oodatavalt kasvab jalgratta­tööstus ka majanduslanguse ajal ning sellisel juhul toimuvad muudatused juba turujõudude toimel.
1 http://taiwanreview.nat.gov.tw/ct.asp?xItem=30031&CtNode=1355
2 http://investing.businessweek.com/research/stocks/earnings/earnings.asp?symbol=7309:JP
3 http://www.businessweek.com/smallbiz/content/feb2008/sb20080229_583446.ht m
4 http://www.amcham.com.tw/content/view/2672/
5 http://www.amcham.com.tw/content/view/2672/
0
Vasakule Paremale
JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #1 JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #2 JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #3 JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #4 JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #5 JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #6 JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #7 JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #8 JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #9 JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #10 JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #11 JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #12 JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #13 JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #14 JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #15 JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #16 JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 135 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gerda Aaslaid Õppematerjali autor
Käesolev globaalse tarneahela juhtimise kodutöö on kirjutatud teemal jalgrataste tarneahela analüüs Veloplus OÜ näitel. Jalgrataste tarneahela kirjeldamiseks on valitud jalgratta MATTS TFS XC 300-V tootmine ja tarnimine, mille valmistamist ja tarneahelat töös kirjeldatakse. Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine. Tarneahelat kujutatakse üldjuhul sirgjoonelise kanalina, mida mööda kulgevad toorained, mis muudetakse läbi tootmisprotsesside lõpp-produktideks, ja mida mööda toimub nende jaotus lõpptarbijaile. Käesolevas töös ei ole arvestatud esialgsete toorainete tarnimist ja töötelmist, vaid lühendatud tarneahela kirjeldamist nii, et see saab alguse jalgratta komponentidest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Logistikaõpik
24
pdf

Logistikaõpik

Hakati tootma senisest täiuslikumaid tõstukeid ja riiulisüsteeme. Arendati uusi taara- ja pakkeüksuste süsteeme, ehitati esimesed poolautomatiseeritud laokompleksid. Võeti kasutusele pakkimismoodulid ja standarditi kaubaalused. 1970. aastate algul hakkas arenema konteinerlogistika ja alustati mandritevahelisi konteinervedusid. Aastatel 1980–1995 oli logistika arengus määravaks ideeks ettevõtte ja selle partnerite logistikatoimingute lõimimine ühtsesse tarneahelasse. Hakati rääkima vajadusest teha tarneahelas tegutsevate ettevõtete vahel koostööd ostmise, varude juhtimise, tootmise ja jaotuse valdkonnas. Ettevõtete vahel tekkis liitusid ja alliansse, kasvas üksteisemõistmine ja usaldus. Sel perioodil leidsid maailmamajanduses aset olulised muudatused, mis andsid tõuke

Kategoriseerimata
Tarneahela olemus referaat
15
odt

Tarneahela olemus/referaat

Järvamaa Kutsehariduskeskus MÜÜGIKORRALDUS 1 Anu Salujärv TARNEAHELA OLEMUS Referaat Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 3 1.Kuidas jaguneb logistika...................................................................................lk 4 1.1.Logistika ja tarneahel...................................................................................lk 4 1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5 2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6 2.1.Tarneahelate juhtimine.................................................................................lk 7 2.2.Tarneahelate juhtimise funktsioonid ja võtmetegevused...............

Logistika
Turunduslogistika kordamiseks
18
docx

Turunduslogistika kordamiseks

puudujääk, mitteõigeaegne tellimuste täitmine, klienditeeninduse probleemid ja probleemid tarnijatega. · Kuidas on logsitika seotud turunduseg? · Praktikas teevad turundajad tihedat koostööd logistikutega klientide nõudmiste rahuldamiseks ja kaupade kättetoimetamiseks, seetõttu on oluline üksteist mõista ja rääkida ,,eriala keeles" · ,,Logistika on see osa tarneahela juhtimises, mis plaanib, teostab ja kontrollib kaupade ja asjaomase info tõhusat edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja säilitamist lähtekohta ning tarbimiskoha vahel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi" (U.S. Council of Logistics management, 1998) · Kolm olulist märksõna on : süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile suunatus. · Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela (teekond tarnijalt kliendini)

Baaslogistika
Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ
21
docx

Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ

1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades

Ärilogistika
Ärilogistika aine
24
docx

Ärilogistika aine

1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades:

Ärilogistika
Ärilogistika kordamisküsimuste vastused
44
docx

Ärilogistika kordamisküsimuste vastused

Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine  Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37  Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel.

Ärilogistika
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks
41
docx

Kordamisteemad ärilogistika eksamiks

Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu ­ materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist

Ärilogistika
Logistika ja transport ärilogistika konspekt
70
doc

Logistika ja transport ärilogistika konspekt

militaarlogistika teooria ja praktika areng, turundus kontseptsiooni tekkimine ja kiire areng. Logistika ülesandeks on käsitleda vaadeldavat süsteemi kogu tema keerukuses ja mitmekesisuses. Suurte süsteemide (sotsiaal-majanduslike ja inimene–masin – süsteemide) uurimisel lähtutakse logistikas süsteemsest käsitlusest, mille eripära on jälgitava objekti kui terviku uurimine allstruktuuride seoste ja nende muutuste kaudu. Logistika, strateegiline turundus, tarneahela juhtimine ja strateegiline juhtimine on tegevusvaldkonnad, mis on omavahel tihedalt seotud. Nende valdkondade teadlastel on mõningaid eriarvamusi logistika, strateegilise turunduse, tarneahela ja strateegilise juhtimise seostest ja mõistemahust. Äri ja akadeemilistest institutsioonidest koosneva globaalse tarneahela juhtimise foorumi (The Global Supplay Chain Forum), seisukohtade põhjal on tarneahelat defineerinud järgnevalt:

Baaslogistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun