Esimesed andmed mitmehäälse kirikumuusika kohta pärinevad 9. sajandist, mil soti päritolu filosoof Scotus Eriugena kirjeldas oma traktaadis paralleelsetes kvartides ja kvintides kõlanud laulu ja nimetas sea organumiks. Selle nimetuse päritolu pole päris selge, ilmselt kasutati seda algselt intstrumentaalmuusika tähenduses, sest kreeka keeles tähendab ,,organon" muusikainstrumenti (aga mitte orelit, nagu mõnikord ekslikult arvatakse). Organum on üks vanemaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks (vox principalis) on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl
tarbivad". Arteriaalseses veres nähti "elujõu" kandjat kopsudest läbi südame kudedesse. Selline oli ka Galenose seisukoht. Harvey õpetaja Hieronymus Fabriciuse tegi olulise avastuse teel vereringe mõistmiseni, ta avastas veeniklapid, aga mõistis valesti nende eesmärki - ta oletas, et nad on vere voolamise aeglustamiseks. Väikese vereringe avastamistest Miguel Servet oli veerand sajandit enne W. Harvey sündi avastanud väikese vereringe. Servet avaldas oma avastuse teoloogilises traktaadis "De restitutione christianismi", mis oli suunatud kolmainsuse vastu, seega ketserlik tolle aja mõistes. Johann Calvini eestvedamisel hävitati peaaegu kõik selle teose eksemplarid (ainult kolm on säilinud) ja Servet ise põletati Genfis 1553. Tema avastus unustati täielikult. Ka Süürias sündinud Ibn al-Nafis oli avastanud väikese vereringe ja seda juba 13. sajandil. Ilmselt ei mõjunud ta aga veenvalt, sest järgnevad põlvkonnad kirjutasid hoolega ümber Galenose, mitte aga
ideestiku ja ootustega ühe universaalse formalismi ning aksiomaatika järele, mille abil saaks kõike kirjeldada. Ludwig Wittgensteinil on elukestev huvi religiooni vastu ning ta väitis, et vaatab iga probleemi usu seisukohast. Wittgensteini kirjutisi läbib neli põhiteemat: headus, väärtus, tähendust ja elu. Wittgenstein oli mures, kas ta on on moraalselt hea või lausa täiuslik. Samas oli ta ise gei. 1920. ja 1930. aastatel ründas ta oma loomingus "Traktaadis" väljenduva filosoofilise perfektsionismi vastu. Sellest tegi Wittgenstein järelduse et on "Loogilis- filosoofilises traktaadis" vigu teinud. 6 "Tõsikindlusest" Tema elu kahe viimase eluaasta märkmete kohta on välja antud "Tõsikindlusest" Ka see raamat on jagatud osadesse ja prargrahvidesse. Wittgensteini eesmärgiks on leida tõde ning ta filosofeerib sellest
enda arusaamist mööda. Muuhulgas toob John Locke välja mitmeid arutlusvigu oma oponendi järeldustest. Näiteks õigustab Filmer enda väiteid, et vanal ajal olid vanematel palju suuremad õigused enda lastega. Locke aga ütleb, et see ei tähenda ilmtingimata, et tänapäevasel generatsioonil peaksid samasugused õigused olema, kuna vanal ajal tegeleti ka näiteks insesti, sodoomia ning abielurikkumisega ning eeldatavalt ei sooviks Filmer nende tegevuste taastamist. Teises traktaadis avaldab Locke arvamust enda poliitiliste ideede kohta ning mõtiskleb tsiviliseeritud ühiskondade tekkimise põhjuste üle. Sealt tuleb ka mõte “Võimu peab kasutama ainult üldiseks hüvanguks“. Locke mõistab hukka ka orjuse ning möönab, et inimene ei saa ennast orjusesse müüa. Teisest traktaadis kirjutab ta ka sellest, kuidas inimene saab õiguse eraomandile. Locke omanditeooria on üks olulisemaid ning diskussiooni tekitavamaid ideid ta poliitfilosoofiast
Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pidid tema arvates olema eraldatud. Ta rõhutas kadanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Ta esitas ka geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) oli Prantuse filosoof, kelle vaadetele tugines suuresti jakobiinide ideoloogia. Ta äratas tähelepanu käsitledes ühiskonnaprobleeme traktaadis ,,Arutlus teadusest ja kunstidest". Tema põhiteosed on ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja ,,Ühiskondlik leping", milles vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Väljapääsu sellest nägi ta rahva suveräniteedis (võim lähtub rahvast). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit, kuid pisad vajalikuks ka abinõusid ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai tema õpetustest jakobiinide ametlik ideoloogia
on ka rohkesti tevet tollasest olustikust, tavadest, lahingupidamisest ja relvastusest. Caesari keel on teaduslikult lihtne ja karge. Ta pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. õp + ene Cicero (106-43) Marcus Tullis Cicero oli suurim rooma kõnemees, riigitegelane, filosoof ja kirjanik.Temalt on säilinud 58 kõnet, traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju. Cicero kui kõnemehe tegevus põhines printsiipidel, mida ta käsitleb oma traktaadis "De oratore" (Kõnemehest). Teosed "Brutus" ja "Oratore" (Kõnemees) käsitlevad kõnekunsti ajalugu, kõnemeisterlikkust ja stiili. Filosoofilistes teostes "De natura deorum" (jumalate olemusest), "De finibus boborum et malorum" (Hüvede ja pahede piiridest) jt on Cicero elektik. Tema filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta aga ühtegi.
...lk 7 2 Helen Kant Martin Luther SISSEJUHATUS Martin Luther oli augustiini munk ja Saksa kristlik teoloog ja tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Ta oli väga tark mees ja tema kuulsaim tegu oma elujookul on Piibli tõlkimine Saksa keelde. Ta kirjutas oma elujooksul enam kui 30 laulu, tema õpetus väljendus 450 traktaadis, 3000 jutluses, 2600 kirjas ning 5000 lauakõnes. MARTIN LUTHERI ELU TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED -Sündis 10.11.1483 Eislebenis -Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks -1505 lasi end mungaks pühitseda -1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina -31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi -1519 Leipzigi väitlus -03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla -06.03.1521 Wormsi riigipäev
Teiseks, säästes aega ja ressursse energia säilitamiseks ja ülekandmiseks kasulikuks kasutamiseks. Inimene nagu elektrijaam. Esimene teaduslik uuring elusorganismi võime tootma soojust on ilmunud VIII sajandil. 1791 aastal Itaalia teadlane Luigi Galvani publitseerib tulemused enda 25aastase töö ilmus pealkirja all "Traktaadid elektrienergia võimsuse kohta lihaste liikumisel". Traktaadis kinnitatai, et elekter on elusorganismis ja närvid on omapärased elektrikaablid sajandil teadlased said tõestada et inimese keha - "elav elektrijaam", mis pideva keemilise reaktsiooni tulemusena toodab elektri energiat. Elektrifüsioloogia sai arengu nagu eraldi teadus. Teatud ka omapärased "energiajõud" inimeses.Nii ühe hingamisega inim keha tooab 1 vatti. rahuliku jalutuskäiguga saab vabalt toita elektri pirni 60 vatti ja isegi telefon.
hinnanguline suhtumine. Emotsioon avaldub: 1. kehalised muutused, näoilme; 2. tunne, subjektiivne läbielamine. Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon) Emotsioonikäsitluse ajaloost: Antiikfilosoofid Aristoteles ja Epikuros on oma traktaatides puudutanud emotsioonide teemat ja eristanud tunnetusprotsessidega seotud kirgede neli põhiliiki, milleks on rõõm, kurbus, ihaldus, hirm. 1649. aastal üritas R. Descartes traktaadis "Hinge kirgedest" leida kire füsioloogilist alust ning taandada tunnete mitmekesisus kuuele primaarsele kirele, milleks temal olid rõõm, kurbus, imestus, soov, armastus, vihkamine. Spinoza on oma traktaadis "Eetika" pühendanud emotsioonide käsitlemisele rohkesti tähelepanu ja püüdnud tuua välja seoseid eri liiki afektide vahel ning neid omavahel süsteemi viia. Keskseteks afektideks peab ta armastust ja vihkamist. Spinoza väidab, et afekti saab edukalt ületada ainult vastuafekti abil
Oma keha jagab Harry Mariaga, kuid hinge ja sisemaailma Herminega. Ta teab, et peagi saabub päev, mil ta armub hingesugulasse, kuid Harry on kannatlik ootaja. Enda üllatuseks suudab ta nautida elu tantsimist, suhteid, isegi saksofoni mängijat ja peagi avastab, et hinges elav hunt on võidetud. Kuigi loom naerab ta üle ja kritiseerib käitumist, suudab inimlik poolus seda valitseda. Tasapisi kaob ka eemaloleku tunne ja Harry mõistab, et kunagi võõra käest saadud traktaadis ,,Stepihundist" peitub tõde. Tuleb suuta naerda enda ja teiste üle Pöördepuntiks Harry elus kujuneb kauaoodatud maskiball. See on päev, mil mees armub Herminesse oma hingesugulasse, peale selle avaneb tal võimalus näha enda sisemaailma ja selle tuhandet osa. Ta saab kutse maagilisse teatrisse, mis on mõeldud ainult hulludele, sest ükski normaalne inimene ei oleks niisuguse vaimsusega, et suudaks maagilise teatri stseene mõista. Harry silme ette asetatakse tema hinge
Tema tööd tsükloidi pindalast (1661) peetakse diferentsiaalarvutuse eelkäijaks. Pascali tegi teadlaste seas tuntuks "Essee koonuslõikelistest tasapindadest", milles ta tõestas Pascali teoreemi. Mersenne'i järgi tuletas ta sellest hiljem nelisada järeldust ja teoreemi, kuid Pascali "Täielik traktaat koonuslõikelistest tasapindadest", mis olnud matemaatika arengust sadakond aastat ees, on kaotsi läinud. Säilinud on vaid mõned Gottfried Leibnizi ümberkirjutused. "Traktaadis aritmeetilisest kolmnurgast" (Pascali kolmnurk) uuris ta binoomkordajate omadusi, kasutades matemaatika ajaloos esmakordselt matemaatilist induktsiooni. Pascal kirjutas veel mitu tööd lähedastel teemadel, kuid pühendumine religioonile katkestas selle. Pascal kutsus Euroopa parimaid matemaatikuid Amos Dettonville'i pseudonüümi all võistlema teatavate tsükloidi puudutavate ülesannete lahendamises. Jansenistid olid
Valgustust saanuna tunnevad nad vajadust valgustada ka teisi. (Vene 1991) Oma poliitilised vaated esitas Cicero teoses ,,Vabariik", kus ta leiab et on tarvis praktiliselt teostatavat teooriat. Kolmest riigivormist monarhistlikust, aristokraatlikust ja demokraatlikust ta ei eelista mitte ühtki, arvates, et igaüks neist omab omi positiivseid külgi ja puudusi ja ei ole puhtal kujul vastuvõetav. Ta pooldab kõigi kolme riigivormi ühendust. Traktaadis ,,Seadusest" püüab Cicero tõestada, et ideaalne riik ei ole mõeldav ilma aristokraatia võimuta. Usund on vajalik kui riigivõimu element, sest võimukandjal peab olema peale ilmliku mõõga ka vaimset mõõka. Ta sanktsioneerib eraomandi, pidades seda ühiskonna olemasolu aluseks. Riigivõimu ülesandeks on Cicero järgi seisusliku tasakaalu toetamine optimaatide ülemvõimu säilitamisel. Cicero on vabariikliku orjandusliku oligarhia ideoloog ja kaitsja. (Filosoofia ajalugu 1947)
ja relvastusest. Caesari keel on teaduslikult lihtne ja karge. Ta pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Cicero (106-43) Marcus Tullis Cicero oli suurim rooma kõnemees, riigitegelane, filosoof ja kirjanik.Temalt on säilinud 58 kõnet, traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju. Cicero kui kõnemehe tegevus põhines printsiipidel, mida ta käsitleb oma traktaadis "De oratore" (Kõnemehest). Teosed "Brutus" ja "Oratore" (Kõnemees) käsitlevad kõnekunsti ajalugu, kõnemeisterlikkust ja stiili. Filosoofilistes teostes "De natura deorum" (jumalate olemusest), "De finibus boborum et malorum" (Hüvede ja pahede piiridest) jt on Cicero elektik. Tema filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta aga ühtegi.
An Introduction to Semiotics" John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi
· Õpikus olevatele piltidele ja lisatekstidele tähelepanu · Õpilased uurivad esitluses ja juhtimine, nende põhjal küsimuste esitamine. õpikus olevaid pilte, loevad (Nt: ,,Millised on Descartes'i ,,mõistuse rakendamise lisatekste, vastavad õpetaja reeglid"? / ,,Mis on võimude lahusus?" /"Millise palvega küsimustele (silmamälu, pöördub Voltaire Jumala poole oma traktaadis küsimustele vastamine, ,,Sallimatuse vastu"? / ,,Mis on traktaat?") järelduste tegemine). · Õpilased kuulavad üksteise vastuseid, arutatakse omavahel (nt mis on traktaat) IV Peegeldumine (15 minutit) · Teadmiste rakendamine
Järgnevas essees käsitlen teatud osa tema teosest. Püüan leida vastuseid mõistetele looduslik seisund, sõjaseisund, ja omand. Poliitiline võim. Lisaks poliitiline seisund ja valitsemise eesmärgid. Seadusliku võimu ulatus. Riigis olevate võimude allumisest üksteisele ja valitsuse laialisaatmisest. Teen kokkuvõtte antud teemade arutelust ja toon välja mõningad arvamused teistelt filosoofidelt ning lisan oma mõtted ja arusaamad. "Esimeses traktaadis valitsemisest" oli arutluse all Adama järeltulijate olemasolu ja nende võim. Aadama otseste pärijate kindlakstegemine on teadaolevalt võimatu. Ei ole võimalik kindlaks teha perekonda kes oleks teistest selles suhtes kõrgemal ja võiks pärimisõigust omada. Robert Firmer on öelnud: "Adam oli esimene kuningas ja praegused kuningad on tema pärijad, või neid tuleb selleks pidada". Sellega autor ei nõustunud. Looduslikus
Vana- Egiptlastele. Ka on vanim teadaolev meditsiiniabi käsitlev dokument, Kahun' i günekoloogiline papüürus, pärit Vana- Egiptusest. Tegemist on ligikaudu aastast 1800 ema pärineva meditsiinlise traktaadiga. Kaasaegses tähenduses erakorralist arstiabi käsitleb, samuti Vana- Egiptusest pärit, Edwin Smith papüürus, mida dateeritakse aastasse 1500 ema. Edwin Smith' i papüüruse puhul on tõenäolisel tegemist lahingus vigastatute ravisoovitustega. Nimetatud traktaadis on näiteks käsitletud alalõualiigese nihestuse ravi. Kirjeldatud meetodit kasutatakse tänapäevani. Ligikaudu aastal 100 ema ehitati Rooma riigis valetudinarium' i nimelised asutused. Mitmed neist on osaks Vana- Rooma kindluste varemeist. Valetudinariumi kogu olemusest ei ole selget ülevaadet, sest vähemalt osaliselt võis tegemist olla laoga. Samas on teada, et J Caesar
"Täielik traktaat koonuslõikelistest tasapindadest", mis olnud matemaatika arengust sadakond aastat ees, on kaotsi läinud. Säilinud on vaid mõned Gottfried Leibnizi ümberkirjutused. Hasartmänguhuvilise seltskonnategelase rüütel de Méré poolt Pascalile esitatud ülesanded: mitu korda tuleb visata täringut maksimaalse punktiarvu saamiseks ja kuidas jagada panused, kui mäng jääb lõpuni mängimata, suunasid Pascali tegelema tõenäosusteooria alustega. "Traktaadis aritmeetilisest kolmnurgast" Pascali kolmnurk uuris ta binoomkordajate omadusi, kasutades matemaatika ajaloos esmakordselt matemaatilist induktsiooni. Pascal kirjutas veel mitu tööd lähedastel teemadel, kuid pühendumine religioonile katkestas selle. Ühel hambavalu tõttu unetult veedetud 1658. aasta ööl olevat Pascal lahendanud hulga kõverjooneliste pindalade ning ruumaladega seotud ülesandeid. Väidetavasti ei kavatsenud ta
Oma keha jagab Harry Mariaga, kuid hinge ja sisemaailma Herminega. Ta teab, et peagi saabub päev, mil ta armub hingesugulasse, kuid Harry on kannatlik ootaja. Enda üllatuseks suudab ta nautida elu – tantsimist, suhteid, isegi saksofoni mängijat ja peagi avastab, et hinges elav hunt on võidetud. Kuigi loom naerab ta üle ja kritiseerib käitumist, suudab inimlik poolus seda valitseda. Tasapisi kaob ka eemaloleku tunne ja Harry mõistab, et kunagi võõra käest saadud traktaadis „Stepihundist“ peitub tõde. Tuleb suuta naerda enda ja teiste üle. Pöördepunktiks Harry elus kujuneb kauaoodatud maskiball. See on päev, mil mees armub Herminesse – oma hingesugulasse, peale selle avaneb tal võimalus näha enda sisemaailma ja selle tuhandet osa. Ta saab kutse maagilisse teatrisse, mis on mõeldud ainult hulludele, sest ükski normaalne inimene ei oleks niisuguse vaimsusega, et suudaks maagilise teatri stseene mõista
.Edasi läbib Dante Beatrice saatel Maad ümbritsevad taevad ja jõuab jumala asupaika Empüreumi, kus saavutab lunastuse ja õndsuse. Teost on nimetatud keskaja entsüklopeediaks, see võtab kokku kõik, mille on talletanud feodaalne kultuur, vahendab keskaja maailmakäsitlust, ent sisaldab ka uut renessanslikku. Poeemil oli määrav osa itaalia kirjakeele kujunemisel. 3.Oli esimene eurooplane, kes söandas ladina keele asemel kasutada itaalia keelt oma traktaadis "Pidusöök." Seejärel kaks ladinakeelset traktaati "Rahvakeelest" ja "Monarhia." Esimeses mõtiskles selle üle, kuidas luau ühtne itaalia keel ja teises kritiseeris paavsti, mistõttu kirik kandis selle keelatud kirjanduse nimekirja. Dante peamine sõnum inimkonnale oli kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole.
elavhõbe metallilisuse kandja. Peamisteks keemilisteks nähtusteks olid põlemine ja sulamine. Nende kahe elemendi ühinemisel saadi kõik teised metallid, kõik vaid olenes sellest, millises vahekorras nad ühinesid. Seega kui võtta neid alkeemilisi algeid õiges vahekorras, siis tekibki kuld. Lisaks arvati, et mida rohkem on metallis väävlit, seda kollasem ta on. Niisiis pidid kõige väävlirikkamad olema kuld ja väävel ise. Seepärast näiteks öeldi 11. sajandi traktaadis elavhõbeda kohta, et see on metallide ema ja metallide isaks on väävel. Väävel lihtainena ja allotroopia Võrreldes teiste keemiliste elementidega on väävel unikaalne oma allotroopide rohkuse poolest. Väävliaatomitest võivad moodustuda lineaarsed, sik-sakilised, spiraalsed või tsüklilised struktuurid. Allotroopide rohkus tuleneb sellest, et väävliaatomite sidemetevahelised nurgad ja aatomite vahekaugused võivad olla mitmesugused. Samuti
Ka hilisemas loomingis leidub Shelley´l teravalt poliitilisi luuletusi, näiteks ,,Anarhia mask". 1816.aasta oli kõige dramaatilisem Shelley elus: Mary´lt sündis poeg, Shelley lahutamata naine Harriet aga uputas enda Londonis tiiki, nende lapsed võõrandati Shelleyst. Tollane tähtsaim luuleteos oli poeem ,,Alastor ehk üksinduse vaim". Samal aastal abiellus Shelley Mary Godwiniga. Mary Shelley sai samuti tuntud kirjanikuks(,,Frankenstein") Aasta enne oma õnnetut surma jõusid Shelley traktaadis ,,Luule kaitse" kokku võtta oma luulefilosoofia. Shelley suurtes luulevormides kuulsaimad teosed, Spenseri stroofis pikem poeem ,,Islami ülestõus" ja varieeritud värsis lüüriline draama ,,Vabastatud Prometheus" näitavad tema aadete ülevust inimlikkust. Shelley jõudis kirjutada veel teisegi lüürilise draama, Kreeka vabadusvõitlusest innustatud ,,Hellase". Ideaalsest finaalist loobus Shelley vaid blankvärsilises draamas ,,Censi". Kujundeis märksa konkreetsem oli Shelley lüürika
kõrgem, aknad paiknesid seinte ülaosas, külglöövide katuste kohal. Sel ajal kasutati hilisemat sakraalhoone tüüpi eelkõige kohtu- ja ärihoonena. Vabariigi lõpuajastust või keisririigi esimestest aastatest pärineb ka esimene teadaolev arhitektuuritraktaat, mille kirjutas rooma arhitekt ja insenär Vitruvius 1. sajandil e.Kr. See oli esimene omalaadne arhitektuuri- ja insenäriteadmiste entsüklopeedia, mida kasutati laialdaselt veel renessansi ja klassitsismi perioodil. Selles traktaadis soovitab Vitruvius võtta rooma arhitektidel paremaid eeskujusid ja võitles mõõduka eklektitsismi programmi eest. Arhitektuur koosnes tema arust konstruktsioonist ja proportsioonidest. Arhitektuuri esteetilist printsiipi nägi ta eelkõige korraspärases süsteemis, kus konstruktsioon on seostatud sammastega. Need vaated määrasidki kindlaks rooma arhitektuuri alused, mis püsisid veel mitmeid sajandeid. Skulptuur
kui suurim mõeldav olend. Olendit, kes eksisteerib ka reaalselt. Aga ei saa olla olemas suuremat olendit, kui suurim kujutletav olend. Järelikult eksisteerib suurim kujutletav olend ka reaalsuses. Anselm arvab, et mõned inimesed ei mõista Jumala olemasolu, kuna nad ei ole Jumala mõiste tähendusest aru saanud. Kui mõista Jumalat, kui suurimat kujutletavat olendit, ei ole võimalik tema olemasolu eitada. 2.3. Absoluut Anselmi vaadete põhialused sisalduvad traktaadis De Veritate (tõest). Seal kinnitab ta absoluutse tõe, milles kogu muu tõde sisaldub, olemasolu, milleks on Jumal. Jumal on kõigi asjade ja mõtete vundamendiks. Jumalast saab Anselmi teooria põhiline osa, mistõttu on tarvis tema olemasolu mõistuslikult tõestada. Anselm väidab, et asju saab nimetada ,,heaks" mitut moodi ja mitmes määras. See oleks võimatu, kui ei oleks olemas mingit absoluutset standartis headusele, mille kaudu headust mõõta
kunstiloomingu teadlikku suunamist riigi poolt. Keiser esines kunsti suure edendajana. Ta kiitles, et oli saanud päranduseks savist Rooma ja pärandanud oma järglastele marmorist Rooma. Marmor muutus tõesti keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks ning 1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval). Traditsioonid ei langenud unustusehõlma. Rooma ametlikuks kunstiks sai klassitsim. Vitruviuse arvamuse järgi tema traktaadis (27-25 e. m. a.) koosneb arhitektuur kahest kategooriast: konstruktsioonist ja propotrtsioonidest, s.t. ehitise üksikosade vastastikustest suhetest. Esteetilist printsiipi nägi ta eeskätt korrapärases süsteemis, kus konstruktsioon on seostatud sammastega. Need vaated määrasid kindlaks rooma arhitektuuri alused ka impeeriumiajastul. Augustuse-aegsed ehitised on pseudoperipteeri tüüpi: tähtsamates elementides sarnane
kogemuste tähtsust. Ta ei tunnista kogemust tõsikindla teadmuse allikaks. Ta ei näe kogemuses, praktikas tõesuse kriteeriumi. Ses suhtes on Spinoza ratsionalism teravam, järsem kui Descartes'i ratsionalism ( 2: 163-164). SPINOZA ATEISM Spinoza etendas olulist osa uue aja ateismi ja usulise vabameelsuse arengus. Oma arusaamad religioonist ja Vanast Testamendist esitas Spinoza ulatuslikus "Teoloogilis- poliitilises traktaadis". Selles teoses seatakse kaks küsimust: 1. filosoofilise ja teadusliku uurimise vabaduse lubamist riigis, 2. Vana Testamendi tekstide iseloomu ja päritolu küsimus. Esimeses küsimuses väitis Spinoza, et usk peab jätma teadlastele täieliku mõtte- ja uurimisvabaduse. Teoloogial ja filosoofial pole tema arvates midagi ühist. Religiooni eesmärgiks on anda inimestele õpetusi, kuidas moraalselt elada ja käituda. Seepärast ei
tavade rohkuse üle. Teed pakutakse külalisele (on olemas spetsiaalne riitus „tee pakkumine külalistele”), serveeritakse ametlikel vastuvõttudel ja ärikohtumistel.“( Greenfield) „Kuid ekslik on arvata, et tee on alati olnud selline, nagu meie teda tunneme: tuhandeid aastaid on hiinlased katsetanud erinevaid tee lehe töötlemise ja tee keetmise meetodeid. Alguses värskeid tee lehti lihtsalt keedeti. Ajaloolises traktaadis „Jin dünastia lugu” on öeldud: „U kuningriigi elanikud keedavad tee lehti ja kutsuvad seda aromaatseks pudruks”. Seejärel leiutati keerulisem töötlemise meetod: lehed praeti pruuniks ja hõõruti pulbriks. Seda teed enam ei keedetud, vaid valati sellele peale kuuma vett – nagu meiegi praegu. Hiljem tekkis plaaditee, mille tegemiseks valmistati tee lehtedest tainas ja see kuivatati.“ (Greenfield)
selle grandioosse etendusena. Sel ajal tulid õukonda need, kes tegid oma sajandi kirjanduse kuulsaks ja kujundasid selle stiili Francois de La Rochefoucauld, Jean de La Fontaine jm. Lavastati Molière'i komõõdiaid ja Corneille'i tragöödiaid, nooremate kirjanike seast tõusis aga esile Jean Racine. Kõiki klassitsistliku draama põhimõtted võtis aga kokku ajastu autoriteetseim kriitik Nicolas Boileau (1636-1711) oma traktaadis ,,Luulekunst" (1674). Poeet peab tema järgi matkima loodust, kuid seda, mis on looduses tõene ja üldkehtiv saab märata ainult mõistus. Boileau peab kunstiteoses hädavajalikkuks ratsionaalset korrastust. Samas peab luuletajat kõiges ajendama südame hääl, kõlbeline eesmärk Klassikaline tragöödia Prantsusmaal kasvabki välja filosoofilisest ratsionalismist ja tõstab esile rahvuslikku ühtsuse ja kodanlikukohuse progressiivseid ideid. Isiklikku ja ühiskondliku
katuste kohal. Sel ajal kasutati hilisemat sakraalhoone tüüpi eelkõige kohtu- ja ärihoonena. Vabariigi lõpuajastust või keisririigi esimestest aastatest pärineb ka esimene teadaolev arhitektuuritraktaat, mille kirjutas rooma arhitekt ja insenär Vitruvius 1. sajandil e.Kr. See oli esimene omalaadne arhitektuuri- ja insenäriteadmiste entsüklopeedia, mida kasutati laialdaselt veel renessansi ja klassitsismi perioodil. Selles traktaadis soovitab Vitruvius võtta rooma arhitektidel paremaid eeskujusid ja võitles mõõduka eklektitsismi programmi eest. Arhitektuur koosnes tema arust konstruktsioonist ja proportsioonidest. Arhitektuuri esteetilist printsiipi nägi ta eelkõige korraspärases süsteemis, kus konstruktsioon on seostatud sammastega. Need vaated määrasidki kindlaks rooma arhitektuuri alused, mis püsisid veel mitmeid sajandeid.
tehniline vastastikune suhtlemine looduskeskkonna või kasvatatavate isenditega. Vesiviljeluse arengu järgmiseks etapiks oli olukord, kus ei loodetud enam üksnes looduse peale, vaid hakati veekeskkonda kohandama sel viisil, et soodustada kalade, molluskite ja/või koorikloomade populatsioonide arengut. Sellise vesiviljeluse kõige keerulisemaks vormiks oli karpkalade tiikides kasvatamine Hiinas, mida on märgitud kuulsas Fan-Li traktaadis, mis pärineb V sajandist enne Kristust. Ja Euroopas? Juba roomlased säilitasid austreid ja nuumasid kalu spetsiaalselt selleks mõeldud basseinides. Kuid alles keskajal töötati välja tiikides toimuva kalakasvatuse meetodid. Eeskätt tegelesid sellega kloostrid, kus tekkis vajadus toidu järele arvukateks kristliku religiooni kehtestatud paastupäevade jaoks. Ka Lõuna-Euroopas praktiseeritud kalade kasvatamine merevees langeb samasse ajajärku
· Kuningate perioodi lõpul tekkisid kuninga poolt valitud ametiisikud, kes valitsesid riiki kuninga äraolekul · põhijooneks oli ürgkogukondliku korra lagunemine ja riikide kujunemine · aristokraati kutsuti patriitsideks · peamiselt põlluharijatest kujunes maakaitsevägi 6. Columella traktaat põllumajandusliku olukorra kohta · 1. sajandil p.Kr · kurdab oma traktaadis orjade halva töö üle · soovitas eriliselt kohelda naisorje, kellel on järeltulijad. · kaugetes piirkondades on kasulikum maa tükeldada väikesteks kruntideks ja anda need rendile · pooldab latifundiumide jaotamist suured teritooriumid. · oli intensiivse majandamise pooldaja. 7. Prantsusmaa talupoegade liigitus 11.-15. Sajandil Pärisori Serv Talupoeg Villaan
kus võim on kõige tugevama käes, luues niimoodi tingimused lakkamatuks korratuseks ja kurjuseks, rahutusteks,mässuks ja vastuhakuks (asjadeks, mille vastu sellise seisukoha järgijad nii valjult protestivad)--see peab paratamatult leidma teistsuguse alguse valitsemiskorrale, teistsuguse päritolu poliitilisele võimule, ning teistsuguse viisi selle kandjate kujutamiseks ja mõistmiseks, kui Sir Robert Filmer seda meile on õpetanud.3 1 S.o "Esimeses traktaadis valitsemisest". 1689. aastal esmakordselt ilmavalgust näinud teos koosnes kahest traktaadist ja tervikväljaande pealkirjaks oli Kaks traktaati valitsemisest: Esimeses esitatakse ja lükatakse ümber Sir Robert Filmeri ja tema järgijate valed põhimõtted ning lähtealused. Teine on essee tsiviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest ja eesmärgist (Two Treatises of Government: In the Former, The False Principles and Foundation of Sir Robert Filmer, And His Followers, are Detected
omaette eesmärk ja seda tuleb pikendada. - Objekt tuleb üle viia ,,harjumusliku taju sfäärist uudse taju sfääri". 43. Mis on kummastamise eesmärk? Mis on Brechti võõritusefekti eesmärk? - Lähedane on saksa näitekirjaniku Bertolt Brechti võõritusefekt (Verfremdungseffekt) kui tehnika, ,,mille abil võib kujutatavatele sündmustele anda ,,silmatorkavuse, selgitamisvajaduse, mitte- endastmõistetavuse, mitte-lihtsalt-loomulikkuse pitseri." Selgitas mõistet traktaadis ,,Vaseost", mis valmis 1930ndate lõpuks.) 44. Mis iseloomustab strukturalismi kui mõttevoolu? - Strukturalism on paradigma, mille kohaselt kõik kultuurinähtused on taandatavad neid määratlevatele struktuuridele (Rein Raud). Struktuur on terviku koostisosade asetus ja liitumise või seostumise viis ehk siseehitus (EKSS). 45. Kuidas strukturalist loeb ja uurib kirjandusteost? Võrrelge uuskriitikat ja strukturalismi.
Kopernikuse heliotsentriline (päikesekeskne) maailmasüsteem. Kepleri elliptiline orbiit. Joonis: Taavi Tuvikene 3. Lõpmatu maailm. Oletuse, et ka tähed võivad olla kauged päikesed, esitas juba Rooma filosoof ja luuletaja Lucretius (99 - 55 e.Kr.). Kaasaegses formulatsioonis esitas selle idee Giordano Bruno 1583 aastal. Bruno traktaadis "Lõpmatusest, Universumist, maailmadest" on ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikesesarnaste tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid. 18. saj. avastas W. Herschel, et tähed on koondunud süsteemi -- Galaktikasse, millest väljaspool neid ei esine. Küll aga on ruumis näha teisigi tähesüsteeme ja nendele ei näi tänapäevani lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele me ka ei vaataks. 4
Peamisteks keemilisteks nähtusteks olid põlemine ja sulamine. Nende kahe elemendi ühinemisel saadi kõik teised metallid, kõik vaid olenes sellest, millises vahekorras nad ühinesid. Seega kui võtta neid alkeemilisi algeid õiges vahekorras, siis tekibki kuld. Lisaks arvati, et mida rohkem on metallis väävlit, seda kollasem ta on. Niisiis pidid kõige väävlirikkamad olema kuld ja väävel ise. Seepärast näiteks öeldi 11. sajandi traktaadis elavhõbeda kohta, et see on metallide ema ja metallide isaks on väävel. Keskaja alkeemikud kujutasid elavhõbedat oma töödes Valge Lõvina, kuna kulla reageerimisel elavhõbedaga muutub kollane kuld hõbedaseks. Siit pärines ka alkeemikute väide, et Valge Lõvi (=elavhõbe) sööb Päikest (=kulda). Ammustest aegadest saati olid kõige õilsamateks metallideks kuld ja hõbe, mis saadi kõige optimaalsemas vahekorras võetud puhtamast väävlist ja puhtamast elavhõbedast
18. sajandi esimesel poolel dietoloogia hakkas edasi arenema avastades vitamiinid ja mineraalained [5]. Esimene inimene, kes võttis kasutusele dieedi mõiste ja ka hakkas seda reklaamima oli Ameerika kuulutaja S. Grehem. 1830. aasta alguses ta töötas välja teooria, mille kohaselt liigsöömine viib ülekaaluni ja võib hakata paljude haiguste põhjuseks. Varsti U. Banting andis välja nõuanneteraamatu, kuidas kaotada 20 kg kahe kuu nälgimisega. Oma traktaadis ta tabavalt 6 nimetab makaronide ja kartulite liigsöömist põhiliseks rasva kogumise põhjuseks. Ei saa temaga mitte nõustuda [5]. 20. sajandi alguses hakkas dieteetika õitseng. Kasutusele tulid kaalulanguse pillid. - 1930. aastatel — eraldi toitumise meetod, arst U. Hei toitis oma patsiente puuviljadega kui ka lihaga. - 40. aastatel toimusid vastusuunalised katsed. Maailm keeldus dieedi kasutamisest ja ajalehed
pöörata vilja ei kandnud, muutus tema suhtumine täielikult. Kõik Kristuse sugulased vere poolest põlevad põrgus ja nad saavad seda, mida nad väärt on nende sõnade pärast, mida nad Pilaatusele ütlesid ... Tõesti, nende juutide eksistents on lootusetu, kuri, mürgine ja kuratlik. Nad on olnud juba 1400 aastat ja on ikka veel edasi meile tüliks, nuhtluseks ja ebaõnneks. Nad on lihtsalt kuradid ise ja ei midagi muud. Luther kirjutas 1542.a kirjastatud traktaadis Concerning the Jews and Their Lies (Juutidest ja nende valedest): "Esiteks: nende sünagoogid tuleb põlema panna ... Teiseks: nende kodud tuleks samuti maha lammutada ja hävitada ... Kolmandaks: neilt tuleks ära võtta nende palveraamatud ja talmudid ... Neljandaks: nende rabidel tuleks keelata õpetamine ähvardades neid vastasel juhul surmaga ... Viiendaks: juutidel tuleks kategooriliselt keelata passi omamine ja privileeg reisida ... Kuuendaks: nende liigkasuvõtmisele tuleb lõpp teha ..
Teos viib lugeja Dante lapsepõlve, mil ta I korda Beatricet kohtas, hetkeni, mil puhkes armastus, ning teos laseb jälgida armastuse süvenemist, sisaldades ka sisemisi kõhklusi ja piinu. ,,Uus elu" oli Euroopa kirjanduses täiesti uudne: varem polnud armastust autobiograafilises luules pihitud. Paguluse algusaastail kirjutas Dante traktaate, mis sisaldasid mõtteid filosoofia, religiooni, ühiskonna, poliitika ja kultuuri kohta, nt arutas moraaliprobleeme traktaadis ,,Pidusöök" ning väljendas oma paavstivastast meelsust traktaadis ,,Monarhia", mis tingis skandaali. ,,Jumalikku komöödiat" asus Dante looma pärast pagulusse saatmist. Dante ise pani teosele pealkirja ,,Komöödia", kuid Boccacio kasutas oma traktaadis teose puhul sõna ,,jumalik" ning see jäi külge. Zanrilt on see värsivormis nägemus kirjandusvorm, mis kujutab tegevust nägemuse ja ettekujutuse vormis. ,,Jumalikku komöödiat" läbivad sümbolid, kujundid
teguriks on punkti mass. (2.1) F =ma Seos (2.1) on kõige tähtsam võrrand klassikalises mehaanikas ja seda nimetatakse dünaamika põhiseaduseks ( ehk -põhivõrrandiks). Sellise kuju (2.1) J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 6 andis põhiseadusele L. Euler oma traktaadis "Mehaanika" 1736. aastal. Newtoni valem oli veidi teistsugune: F ( t - t0 ) = m( v - v0 ) . Newtoni II seadus võimaldab juba vastata küsimusele, kuidas jõud kvantitatiivselt keha liikumist mõjutab. Märgime veel, et see seadus sisaldab endas tegelikult erijuhuna ka esimese seaduse
Dante lapsepõlve, mil ta esimest korda Beatricet kohtas, hetkeni, mil puhkes armastus, ning teos laseb jälgida armastuse süvenemist, sisaldades ka sisemisi kõhklusi ja piinu. ,,Uus elu" oli Euroopa kirjanduses täiesti uudne: varem polnud armastust autobiograafilises luuleraamatus pihitud. Paguluse algusaastail kirjutas Dante rea traktaate, mis sisaldasid mõtteid filosoofia, religiooni, ühiskonna, poliitika ka kultuuri kohta. Näiteks arutas ta moraaliprobleeme itaaliakeelses traktaadis ,,Pidusöök" ning väljendas oma paavstivastast meelsust traktaadis ,,Monarhia", mis tingis skandaali. ,,Jumalikku komöödiat" asus Dante looma peagi pärast pagulusse saatmist. Dante ise pani teosele pealkirja ,,Komöödia", kuid Boccacio kasutas oma traktaadis teose puhul sõna jumalik ning see jäi teose külge. Zanrilt oli teos värsivormis 'nägemus' (kirjandusvorm, mis kujutab tegevust nägemuse ja ettekujutuse vormis). ,,Jumalikku
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste,
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste,
Skets lõbus-irooniline naljalugu või dialoog, enamasti lühem kui jant. Kasutatakse estraadikavades Satiir ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist Komöödia ja tragöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus mõlemad on tihedasti põimunud. Näitekirjanduselt ja teatrilt oodatakse eriliste, pingeliste, mõjuavaldavate sündmuste kujutamist. Dramaatika esimese definitsiooni esitas kreeklane Aristoteles oma traktaadis ,,Luulekunstist", milles ta väitis, et kõikidele kunstidele on omane jäljendamine (mimesis), kuid nad erinevad üksteisest väljendusvahendite, teemade ja väljendusviiside poolest. DRAAMA on tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. Tuntud autorid H.Ibsen, A.Tsehhov, A.Kitzberg, J.Tätte jt. Käsitlusalusest lähtuvalt võib nimetada järgmisi alaliike: · karakterdraama keskmes tegelate kujutamine
Ent see oli ühtlasi ka võitluse aeg kiriku autoriteedi vastu, mis läks ajalukku restauratsiooni nime all. Koperniku õpetus pööras uutele radadele kogu teadusliku mõtte, muutus filosoofia ilme, Aristotelese esimese sitke vastase Bernardino Telesio (1509-1588) ja teaduse esimese ohvri Giordano Bruno (1548-- 1600) esilekerkimise sajand. Tulirelvade ilmumine oli dünaamika ette seadnud täiesti uued probleemid. Tartaglia alustas nende läbitöötamist traktaadis "La nova scientia" ("Uus teadus", 1537). Raamatus "Quesiti et inventioni di-verse" ("Küsimused ja mitmesugused leiutised", 1546) jutustab ta, kuidas keegi lähedane sõber temalt pärinud, millise nurga all peab asuma suurtükitoru, et kuul võimalikult kaugele lendaks. Tartaglia polnud kunagi lasknud ei püssist ega suurtükist ja vastus võttis aega. Tema pakutud 45° ei leidnud uskumist ning alles katsed veensid küsijat. Raamat
süüdistuskõned Gaius Verrese vastu, kõne poeet Archiase kaitseks, 4 kõnet Catilina vastu, 14 filipikat Antoniuse vastu · Retoorikaalased teosed: ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), ,,Brutus", ,,Orator" (,,Kõnemees") · Filosoofiaalased teosed: ,,,,Tusculanae disputationes" (,,Tusculumi arutlused"), ,,De officiis" (,,Kohustustest"), ,,De re publica" (,,Riigist"). Ideaalne kõnemees pidi Cicero järgi eneses ühendama nii retoorilise kui ka filosoofilise harituse. Traktaadis ,,De oratore" väitis Cicero, et kõnemees seab endale kolm ülesannet 1) tõestada oma väiteid, 2) pakkuda kuulajale naudingut ja 3) mõjutada tema tahet õige otsuse tegemise suunas. 63. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? ,,Commentarii de bello Gallico" ja ,,Commentarii de bello civili". Esimene räägib Gallia sõjast, teine kodusõjast. Ta oli oskuslik populaarsuse võitmisel. Sai asehalduriks Rooma Gallia aladel ning pidi uusi alasid juurde vallutama
julgeoleku all . Välisoht domineerib poliitika üle. Olulised on konfliktid etniliste religioossete ja keeleliste kogukondade vahel . Mis ei tähenda, et sotsmaj konflikti olemus puudus, kuid see ei olnud peamine konflikti telg. Ida Euroopa pol käsitledes tuleb mõisteid parem ja vasakpoolne kasut ülimalt tähelepanelikult. Mõiste ideoloogia tuleb kasut prantsuse revolutsiooni ajal ja võtab kasutusele Antoine de Frasige,1976 kasutab seda mõistet poliitilises traktaadis ja tõlgendab seda kui teaduslikku nähtust. Arvab, et ideologia vastandub religioonile. Leiab, et ideoloogia abil on võimalik ideid õiges suunas arendada ja panna üh nende abil mõtlema. Ideloogiale antakse üdini positiivne aura. See muutub liberalismiajastu ideoloogia keskseks käsitluseks, mille kohaselt liigume järjest paremate ideede suunas. Tema käsitlusele vastupidise seisukohal on Karl Marx . Kirjutab ''Saksa ideoloogia'', mis on jõuline liberalismivastane kirjutis
Loogilised positivistid nõudsid, et filosoofia peab olema teaduslik ja keeruliste maailmapiltide asemel tuleb produtseerida selget mõtlemist. Kuigi suurem osa filosoofiat seepärast veel eriti teaduslikuks ei muutunud, hakkasid ometigi tekkima teaduslikkust oluliseks pidavad koolkonnad. Filosoofia taustsüsteem nihkus. Viini ringiga tihedalt seotud Austria-Inglise filosoof Ludwig Wittgenstein (1889-1951) kirjutas oma Loogilis- filosoofilises traktaadis (selle traktaadi uurimine oli Viini ringi algusaastate üks põhitegevusi): ``Filosoofia eesmärk on mõtlemise loogiline selgitamine. Filosoofia on tegevus, mitte teooria. Filosoofiline teos koosneb peamiselt selguse toomisest. Filosoofia tulemus pole mitte hulk ``filosoofilisi väiteid'', vaid väidete selgus.'' Loogiliste positivistide olulisemad teesid kannavad endas Russelli-Whiteheadi logitsistliku programmi vaimu
jutustavad lugusid. Helgelt nostalgiline meeleolu. 22. Dramaatika olemus näidendid moodustavad dramaatika. Dramaatiline- draamale omane, aga ka pingeline, miad oodatakse dramaatikalt (eriliste, pingeliste, mõju avaldavate sündmuste edastamist). Lühidus ka pingestab. 1870 sünnib Eesti rahvuslik teater, Lydia Koidula kirjutas ja lavastas näidendi "Saaremaa onupoeg". Draama olemuslikkuse esimesena defineeris Aristoteles (4.saj eKr) traktaadis "Luulekunstist". Kõikidele kunstidele on omane jäljendamine. Tegevuslikkus on näitekirjanduse oluline tunnus. Teater on kasvanud välja rituaalidest- tegu. Dramaatika on: dialoogiline remarkid, kaasaegses draamas vähem tegelased pöörduvad otse lugeja/vaataja poole autor jääb varjatuks (antiikajal edastas autori mõtteid koor) J.Smuul "Polkovniku lesk" jutu. kõne on tegevuslik
tema teadmiste allikas (inimene kogu aeg võrdleb, ühendab ja abstraheerib oma teadmisi oma kogemuste põhjal). Locke oli erinevalt Hobbesist ja Machiavellist ka sügavalt usklik, kuid see ei takista tal sügavalt uskuda ka inimese mõtlemisvõimesse. Tema poliitilise filosoofia tuntuimad teosed on Two Treatises on Government. Need ilmusid tema eluajal anonüümselt, ja rahvas sai alles hiljem teada, et populaarsed raamatud on kirjutatud Locke'i enda poolt. Esimeses traktaadis kritiseerib ta Robert Filmeri (1588-1653) väidet, et kõik võim ühiskonnas on patriarhaalne, st pärineb isa-liini kaudu ja et kaasaegne kuninglik võim on otse tulnud Aadama ja Jumala kaudu ning seega kuninglik võim on absoluutne. Filmer leidis, et ühiskondlikku lepingut pole vaja poliitilise võimu õigustamiseks, ka uskus ta, et võim võib olla ka piiramatu, kuna on pärit Jumala tahtest ja on seega vaieldamatu. Filmer oli küll surnud, kui tema tähtsam teos Patriarcha
· Humanismis kujunesid nii rahvuslik suund kui ka kosmopoliitne suund · Killustuva Euroopa informatsioonivahetust soodustas trükikunsti leiutamine. Poliitiline mõte: · Toimus põhimõtteline muutus · Seni käsitleti poliitikat religioonist ja moraalist lähtudes, nüüd saab alguse tegelikkuses praktiseeritava poliitika uurimine. · Uuele, teaduslikule lähenemisele pani aluse Niccolo Machiavelli traktaadis ,,Valitseja" · Inglane Thomas More kavandas oma teoses ,,Utoopia" ideaalühiskonna, mille paigutas Ameerikasse. · Analoogiline utoopia oli ka Tommaso Campanella ,,Päikeseriik ehk ideaalne vabariik" Trükikunsti algus ja selle tagajärjed Uute ideede levikule Euroopas aitas kaasa trükikunsti kasutuselevõtt. XII sajandil õpiti paberit valmistama toona moslemite võimule allunud Hispaanias ja peagi jõudsid Euroopasse teated ka Hiina trükikunsti kohta. Murrang toimus 1440
annaabi.ee 
