Rooma impeeriumi arhitektuur (0)

1 Hindamata

Rooma impeeriumi arhitektuur
(I-II pKr)

Sissejuhatus
Kuigi Rooma oli sõjaliselt väga edukas suurriik jätkus ka impeeriumi ajal Kreeka kunstnikelt eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja “imporditi” meistrid otse nende kodumaalt . Kõigel sellel oli aga ka positiivne väärtus – Rooma rikkad kollektsionäärid ostsid kokku kreeklaste töid ning nende koopiaid ja vaid tänu sellele saame aimu paljude tähtsamate Kreeka kunstiteoste iseloomust- originaalid on hävinud sõdades.
Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus . Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate rooma impeeriumiaegsest arhitektuuri põhivaldkondadest.
Augustuse ajastu
Augustus valitses 30 a. e. m. a kuni 14 a. m. a. j. Jätkus vabariigiaastail alanud kunstiareng. Ajalooline missioon, mille keiser endale võttis, oli teostatav ainult kreeka pärandi ülevõtmisega, kusjuures kunstnikke kutsuti üles orienteeruma mitte hiliskreeka kunsti, vaid Pheidiase ajastu meistrite järgi. Kunsti kõrge kaitsja nimi, mida omistasid Augustusele tema kaasaegsed, tähendas kunstiloomingu teadlikku suunamist riigi poolt. Keiser esines kunsti suure edendajana. Ta kiitles, et oli saanud päranduseks savist Rooma ja pärandanud oma järglastele marmorist Rooma. Marmor muutus tõesti keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks ning 1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval). Traditsioonid ei langenud unustusehõlma. Rooma ametlikuks kunstiks sai klassitsim .
Vitruviuse arvamuse järgi tema traktaadis (27-25 e. m. a.) koosneb arhitektuur kahest kategooriast: konstruktsioonist ja propotrtsioonidest, s.t. ehitise üksikosade vastastikustest suhetest. Esteetilist printsiipi nägi ta eeskätt korrapärases süsteemis, kus konstruktsioon on seostatud sammastega. Need vaated määrasid kindlaks rooma arhitektuuri alused ka impeeriumiajastul.
Augustuse- aegsed ehitised on pseudoperipteeri tüüpi: tähtsamates elementides sarnane peripteeriga (neljast küljest sammastega ümbritsetud hoone), kuid selle tsella (templi siseruum , kus paiknes jumalakuju) on asetatud tahapoole, nii et templi tagumisel küljel asuvad sambad paiknevad vahetult seina ääres, sulavad sellega teatud määral kokku ja muutuvad seega poolsammasteks. See võtab neilt hellenistlikus arhitektuuris iseloomulik olnud ruumilisuse ja loomulikkuse. Tempel asub kõrgel alusehitisel (podium), selle sissekäigu juurde viib lai trepp ja selles avaldub ka pseudoperipteeri sarnasus etruski templi tüübiga. Detailid on töödeldud mõnevõrra kuivalt . Vahetevahel esineb seal kunstimälestiste elemente.
Ilusaim näide on siinkohal väike ümmargune tempel Tivolis, mis asetseb kõrgel järsakul, olles erakordselt elegantne ja sarmikas.
Elumaja tüübis juhtis loojaid eklektismi vaim erilaadiliste elementide ühendamisele (näiteks itaalia aatrium ja hellenistlik peristüül (sammastega ümbritsetud siseõu, kuhu avanesid maja üksikud toad)). Näitena võib tuua Pompeii Pansa ja Fauni majad, Loreius Tiburtinuse ja Vettiuse majad: pidulikus poolhämaruses võtsid külalisi vastu avar aatrium ja selle kaks kõrvaltiiba. Söögitoaks määratud ruumi – tablinumi – taga oli uuendusena näha Kreekast sisse toodud peristüül. Kaunistusi oli rohkelt. Erinevalt kreeka majast olid ruumid rooma majades asetatud range korrapärasusega peateljest paremale ja vasakule.
Tänapäeval kutsuvad Pompeii majad esile vaimustuse võludes kujunduse ülima täiuslikkusega, ent seal tuleb ilmsiks ka rooma majade edevus, maitsetu luksus ning nende rikast mõttetused, kes lasksid pooleldi käsitööndusliku tasemega kunstnikel maalida seinad täis kreeka maalide koopiaid. Kõikide vahenditega püüti esile kutsuda ruumilisuse muljet.
Maapiirkondades olid asjalood mõnevõrra teised. Plinius kirjeldab oma Tusculumi suvila asukohta : “…sa nagu näeksid enda ees mitte mitte tõelist maastikku , vaid suurepäraselt maalitud maastiku ideaali…” Hoonete paigutus oli vabam- mõisa sissesõidu ees asus suur, lahtisest portikusest ümbritsetud õu, teenijateruumid olid lahutatud eluruumidest, Sageli rajati parke, kus alleed vaheldusid muruväljakutega.
Tarbeehitised
Need erinevad suuresti kreeka klassika pärandist. Rooma meistrid suutsid kohandada ehituskunsti paremini inimese vajadustele.
Augustus rajas riigi teedevõrgu. Kuldsest miilipostist, mille ta oma käega foorumile püstitas, mõõdeti teetähiste abil vahemaad kõikidesse provintsidesse. Siit tuleneb tuntud lause - "Kõik teed viivad Rooma!" Teed olid nii tugevad, et suutsid kanda isegi II maailmasõja soomusmasinaid. Teede äärde ehitati postijaamad, kus sai vahetada väsinud hobuseid. Nii sai kiiresti paisata hiigelriigi väheseid leegione vaenlase sissetungikohta või mässukoldesse.
Via Appia : Appiuse tee. Selle ehitas Appius Claudius Caecus juba 312 e. m. a. ja see suundus esialgu Roomast otse sadamalinn Capuasse. Aastal 114 m. a. j. pikendas Trajan seda Brindisini. Kruusatatud ja plaatidega sillutatud, on see säilinud tänapäevani.
Miilimärgid: Rooma tsivilisatsioon oli esimene, kes võttis kasutusele miilimärgid. Üks Rooma miil oli umbes 146 meetrit ja 30 sentimeetrit. Neist tuntuim on ilmselt Millarium Aurum ehk Kuldne Miilimärk. Selle kullaga kaetud märgi laskis püsti panna Augustus, kusjuures kõiki kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist. (Ehk mitte „Kõik teed viivad Rooma“, vaid „Kõik teed viivad Millarium Aureumi“.)
Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit juba vabariigi algusest. Suurlinn oli esialgu varustatud seitsme akveduktiga, kusjuures kaks neist on kasutusel tänapäevalgi. Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks . Savist veetorudesse pumbati vett akvedukti alguses, kusjuures veega varustati ainult majade esimesi korruseid.
Pont du Gard: Selle 275 meetri pikkuse akvedukti ehitasid rooma leegionärid Prantsusmaale, Nimes´ isse , sillakujulisena Gardi jõe koahel, et selle allika vett linna juhtida. Akvedukt koosneb kahest ilustusteta teineteise peale asetatud suurest kaaristust, millel asub väiksem kolmas. Kaudselt ilmnes selles klassikaline liigendusprintsiip: ülemine kaarvõlvide rida mõjub ehitist krooniva simsina. Iga ehituseks kasutatud lubjakivist blokk kaalub 6 tonni, kusjuures omavahel on need ühendatud mitte mingi sidusa aine, vaid raudklambritega. Ehitust alustas Agrippa umbes 19 a. e. m. a, aga lõpetati see rohkem kui sajand hiljem Trajani valitsuse ajal (98-117 a. m. a. j). Akvedukt tõi vett 50 kilomeetri kauguselt Fontaine d´Eure allikatest, et varustada linnaelanikke päevas 400 liitri veega inimese kohta.
Aastal 1985 võeti see ka Unesco Maailmapärandite hulka.
Augustus lasi endale ehitada esimese Rooma keisrite mausoleumi. See matkis etruskide tumulust, kuid oli kümneid kordi suurem ja kivist. Mausoleumi diameeter oli umbes 90 m ning see on säilinud varemetes. Hauamonumentide näiteks võib tuua ka Eurisacuse hauamonumendi. Motiivina on seal kasutatud tellija ametitunnust: leivaastjat. Müüri alumist osa täidavad paarissambad, mis oleksid nagu seinast välja raiutud.
Rooma foorum
Rooma arhitektuuris oli rohkearvuliselt mitmesuguseid ehitus- ja planeerimistüüpe. Üheks neist foorum. Roomas asusid vanima, vabariigiaegse, nõndanimetatud Forum Romanumi läheduses Rooma keisrite foorumid. Iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua. Range sümmeetria, korrektne järgnevus ja kogu kompleksi ühine telg meenutavad egiptuse templite kompositsiooni. Kuid Rooma foorum ei ole määratud pidulikeks rongkäikudeks. Rooma foorumi iga osa mõjub täiusliku tervikuna ja ning selles avalduvadki klassikalise kooli mõjud. Rõhku ei asetatud mitte ehituse massile nagu Ateena Akropolil, vaid lahtisele interjöörile, millel paiknesid väiksed ehituskehad nagu sambad ja templid. Interjööri üha kasvava tähtsuse tõttu on rooma foorum maailmaarhitektuuri ajaloos tähtsaks arenguastmeks.
Traianuse foorum: Selle arhitektiks oli tolleaegne kuulsaim meister: Apollodores Damaskusest. Apollodores oli pärit Süüriast ja oli keiser Traianuse õuearhitekt. (Tema tööks ka antiikaja suurim kivisild üle Doonau. Saatuslikuks sai talle kahjuks uus keiser Hadrianus, kes oli ka ise suur arhitekt ja käskis võistleja tappa.) Suuruselt küündis foorum peaaegu Ateena Akropolini.
Siin paiknesid linna avalikud asutused ja pühapaigad. Pedantlik kord ja range sümmeetria eelistamine, mis torkab silma rooma elumajades, tuleb Traianuse foorumis nähtavale hiiglaslikult suurendatuna. Foorumi planeerimisel ei arvestanud ehitajad mingil määral maastiku profiili- see ehitati mäkke, kuna linnas polnud enam ruumi.
Lahtist ruudukujulist õue (suurus u 280 * 200 meetrit), kuhu pääses läbi Traianuse triumfikaare, ümbritses portikus ( sammaseeskoda ) ja kaks müüridega lahutatud poolsõõrikujulist ekseedrit (istumispingiga ruumi). Sellele liitus kahe siseruumis asuva sammastereaga viielööviline Basilica Ulpia , millele järgnesid raamtukoguhooned. Õue keskel seisis Traianuse sammas. (38 meetrit kõrge marmorblokkidest, katteks spiraalne reljeefidest 200 meetri pikkune riba, millel kujutatud Traianuse sõjakäiku Daakiasse. Kõige selle keskel kõrgel alusehitisel seisis Traianuse tempel, mille sissekäigu juurde viis hiigelsuur trepp.
Triumfikaared
Rooma arhitektuuri uueks tüübiks, mis oli keiserliku Rooma kogu elulaadi resultaadiks, olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna – neid võib leida Itaaliast, Prantsusmaalt, Põhja-Aafrikast ja mõnelt poolt Aasiast. Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar . Triumfikaared ei olnud väravad. Need püstitati alles mõned aastad pärast saavutatud võitu, seega ei olnud sõjavankris Roomasse tagasipöördunud võitjal mingit võimalust nende alt läbi sõita.
Trumifikaar kujutab endast laia kaareavaga kivist massiivi ning meenutab vanade kindlusväravate ehitusskeemi. Kuna aga selle massiiv oli liigendatud vastavalt klassikalisele orderile, on raskuse mõju mõnevõrra pehmendatud ja ülesehitus muutunud proportsionaalseks ja selgeks. Ehitises oleks nagu kahe erineva funktsiooniga sambaid: ühed, millele toetub poolsõõrikujuline kaar, tugineb kaheastmelisele soklile. Teisteks on võimsad, kõrgel alusehitisel seisvad poolsambad, mis annavad pidulikkuse. Erinevad sambad on teineteisega kooskõlas, esimese simss sulab kokku nishide simsiga.
Tituse triumfikaar: See ühekaareline ehitis on senini säilinud, olles püstitatud Tituse võidu auks ülestõusnud juutide üle Palestiinas , olles algselt mõeldud hoopis Tituse kuju postamendiks. Stiililt on see range ja monumentaalne, proportsioonid on veatud. Peasimss on hiigelsuur, atika kannab raidkirjaga kiviplaati. Kaare siseseintel on reljeefid Tituse sõjakäikudest ja triumfist.
Teatrid
Rooma amfiteatrid olid mõeldud gladiaatorite võitlusmängude ja rusikavõistluste areeniks. Nendel etendustel ei olnud mingit seost müütide või kombetalituste ega kunstilist eelamuste vahendamisel. Amfiteatreid võib lugeda hilise antiikaja urbanismi sünnitiseks.
Colosseum: amfiteater , püstitatud tasasele pinnale keiser Tituse ajal. Väljast Colosseumi vaadates torkab silma igasugune keskpunkti puudumine. Kolm arkaadidevööd ja nende peal hiljem juurde ehitatud neljas on täielikus kooskõlas sisemise liigendusega, toetades seespool asuva amfiteatri tribüüne. Ehitis oli 48,5 meetri kõrgune, ellipsikujulise areeniga (185 * 156). See mahutas u. 50 000 pealtvaatajat, kusjuures oli ka 80 sissekäiku nende kiireks sisse- ja väljaminemiseks. Korraga suutis areen mahutada maksimaalselt 3000 paari gladiaatoreid. Ta oli ehitatud segastiilis:

Esimene korrus oli kaunistatud dooria stiilis poolsammastega, seal istus keiser oma senaatorite, sugulaste ja kaaskonnaga .
Teine korrus oli kaunistatud joonia stiilis sammastega, seal istusid ratsanikud (jõukad kodanikud).
Kolmandal korrusel, mis oli kaunistatud korintose sammastega, istusid vabad kodanikud.
Neljandal korrusel istusid vabakslastud orjad ning see oli kaunistatud neljakandiliste pilastritega (poolsambad)

Kaared loovad pinguldatud kontrasti tumedate interkolumnide ja heledate tüvede vahel. Seina liigendusega annavad sambad korrapärasust ja muudavad ehitise selgemaks ja proportsioneeritumaks. Sisemus oli kaunistamata, väljastpoolt olid ülemiste korruste kaared kaunistatud skulptuuridega, mis kujutasid rohkearvulist rahvast.
Panteon
Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu keskel ei võinud seista ainult üks skulptuur . Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga. Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees tühimikud, et neid pisut kergemaks muuta) kergendavad niððid. Sissekäigu ees asub kõrge kolmnurkse viiluga portikus, mis on üleminekuks kuplile. Sees on gigantne ümmargune saal . Siseseinad on liigendatud kolme horisontaalsesse ossa : alumine on kaunistatud suurte sammaste ja niððe raamivate pilastritega; selle kohal on rida petikaknaid, mille vahele on paigutatud väikesed pilastrid. Kupli ( autoriks Apollodores) läbimõõt oli umbes 44 m, (templi kõrgus oli samuti 44 m). See on jagatud ülespoole vähenevateks kassettideks, mis seostuvad pilastrite ja sammastega. Kupli laes on ümmargune 9 meetrise läbimõõduga ava, kust paistab taevas. Ava valgustab ruumi ühtlaselt ning rohkem aknaid ei ole. See ei meenuta midagi raskepärast ega rusuvat: hiigelkuppel hõljuks justkui vabalt õhus nagu teine taevavõlv.
Panteon mõjub eelkõige arhitektuurilise kompositsiooni lihtsuse kui terviklikkusega. Keisririigi aegsed roomlased nägid inimesi vahetus seoses maailma j ateiste inimestega. Sellele vastavalt on Panteoni iga osa vahetus seoses kogu ehitise korpuse või kogu hoone ruumiga.
Ehituslikud uuendused
Rooma arhitektuuri edenemise pidurdajaks olid klassikalised võtted, mida polnud lihtne muuta. Enamasti ei tuldud selle pealegi, et loobuda orderist või ehitise plaan kuidagi teistmoodi kujundada. Uuendusi võeti üle tõelisel teosammul - mujal maailmas revolutsioonilisena näivad arhitektuurisaavutused jõudsid kohta, kuhu viivad kõik teed, hämmastvalt aeglaselt.
Üheks oluliseks muudatuseks ehitusmaterjalide vallas oli rooma betoon. See koosnes kiviklibust, mis segatud vulkaanilise tolmu ja veega. Mass kivistus, oli veekindel ja võrdlemisi tugev. Koostis aga polnud vedel, seega ei saanud seda valada vaid pidi tõstma.
Teine oluline nähtus olid võlvkaared. Need olid konstrueeritud üksikutest kiilukujulistest kividest. Kivide kokkumonteerimine oli keeruline võte ning nõudis kogenud meistri kätt. Monteerimiseks kasutati paljusid tehnilisi abivahendeid. Moodustati kahte sorti võlve: silindervõlve ja ristvõlve, mis saadi kahe silindervõlvi ristumisel. Tänu võlvimisele kadus vahe ehitust kandvate ja kantavate osade vahel.
Kaaristut, mis ühendas sambaid, nimetati arkaadiks.
Linnaplaneerimine
Planeeringud sarnanesid korrapärasuse poolest sõjaväelaagritega. Linnu läbisid kaks tänavat, mille ristumiskoha kõrval oli linna keskus: foorum, templid ja teater. Nöörsirgeid tänavaid ääristasid sammasteread, mis ei olnud seotud nende juurde kuuluvate ehitistega, vaid moodustasid iseseisva rea. Triumfikaared ulatusid üle tänava. Rooma kirjanikult Senecalt pärineb linna elu võrdlus kasarmuga.
Termid
See ehitustüüp loodi I sajandi keskel. Termid kujutasid endast müüriga ümbritsetud väikesi linnu. Kompleksi suured mõõtmed sõltusid üksikute hoonete otstarbest. Üheagselt võisid nad vastu võtta kuni poolteist tuhat inimest. Rooma terme ei saa samastada lihtsalt saunadega. Seal sai teha kõike, alustades kehakultuurist ja lõpetades filosoofiliste vaidlustega. Umbes 1,5 miljoni elanikuga Rooma linnas olevat olnud umbes 1000 sauna. Kodanikele oli saunade kasutamine tasuta.
Välimusele arhitektid rõhku ei pannud . Oluline oli sisekujundus. Küttesüsteemi kaudu, mis soojendas kive, oli võimalik reguleerida temperatuuri erinevates ruumides, mis oli paigutatud üksteise järel, vastavalt tõusvale soojusele. Vestibüülis oli jahe frigidarium, sellele järgnes soojem tepidarium ning siis ümaarguse plaaniga caldarium , mis oli termideansambli tähtsaim osa. Seinad olid tihti tahveldatud värvilise marmoriga.
Teisest sajandist meie aja järgi võib nimetada Inglismaale Bathi ehitatud term , mis tänapäeval on tähtis kohalik turismiobjekt.
Elumajad
Väga rikaste linnakodanike kõrval sai oluliseks üha suurenev keskklass .
Kuna populatsioon üha kasvas ja linnadesse kogunes järjest enam rahvast sai hinnatuimaks elemendiks ja rikkuse näitajaks ruumi suurus. Oluliselt polnud kujunduses midagi muutunud: keskel suur aatrium, millest lähtusid väiksemad ruumid. Üha populaarsemaks sai oma majade ehitamine äärelinna ja maapiirkondadesse. Vanemad linnamajad muudeti korterelamuteks.
Ülikute elupaigad
Augustus ei ehitanud endale veel suurt lossi, vaid jäi elama ülikuvillasse. Keisrilosse ehitati peale Augustust. Riigi keskuseks kujunes ajapikku Roomas Palatinuse mägi, kus asus Augustuse villa ja hilisemad keisrilossid.
Esimese sajandi keskpaigas (arvatavasti 64-68 a. m. a. j.) ehitas keiser Nero Kuldlossi ( Domus Aurea ), mille ehitamiseks kasutas Nero ruumi, mis tekkis linnapõlengu tagajärjel (aastal 64) kui ära põles peaaegu kolmandik Roomast. Arhitektid ( Severus and Celer) olid võtnud eesmärgiks luua harmoonia läbi lihtsate kujundite ning ruumikuse. Samal ajal olid nad ka julged eksperimentaatorid, milletõttu Nero just nemad valiski. Keisri ruumid olid kaetud kuldplaatidega, sellest tuleb ka lossi nimi. Sees võis näha ka näiteks väikest koske . Lossi ümbermõõt oli üle 2 km- pigem oligi see väikeste omavahel ühendatud ehitiste kompleks kui konkreetne villa. Eriti omapäraseks tegi Nero lossi see, et keisri vastuvõtusaali põranda all oli mehhanism , mis pani põranda liikuma. Sissepääsu ees seisis Nero 37 meetri kõrgune pronkskuju, mis pidi imiteerima Rhodose kolossi, ühte seitsmest maailmaimest.
Säilinud on Hadrianuse villa – Tivoli villa, mis ehitati 118-138 m. a. j. Seda on peetud ka Domus Aurea koopiaks, või vähemalt on püütud jäljendada viimase suurusugusust, kuigi see on ehitatud siiski maale, mitte linna. Hadrianuse unistus oli rajada omanimeline linn, kusjuures villa pidi kujunema ainulaadseks arhitektuurimotiivide kogumikuks, mida ta oli reisidel idamaadesse näinud. Seal võis leida hiiglasuuri peristüüle, sammassaale, kuppelehitisi, poolümaraid ekseedreid, palju ülespuhutust, tujukust ja maitsetut liialdamist. Hadrianusel oli võimalik eksperimenteerida uute vormide ja ruumiliste kompositsioonidega ning mõned tulmeused on näha Islandi villas , Piazza d`Oro vestbüülide tagumistes osades ja Canopuses. Kõige erilisem nähtus on pidev mäng kõverjoontega ja seda just varasemas planeeringus. Kõigele vaatamata oli ehitise põhiidee selge ja suurejooneline.
Kokkuvõte
Kuigi rooma arhitektuuri peetakse tihti kreeklaste heatasemeliseks kopeerimiseks, on see pigem ajalooline jätk seal alguse saanud ehitusstiilidele. Olles kitsi uuendustega , arendasid roomlased peensusteni välja traditsionaalseid võtteid ja vorme.
Imposantsed ehitised on ühest küljest Rooma keisrite eneseupitus ja surematuseiha, samas sai just nende püüdest teistest erineda alguse erinevad eksperimendid ruumiga, püüded otsida uusi lahendusi ja võimalusi.
Samas oli Rooma tollel ajal siiski üks maailma tähtsamaid linnu, kus peegeldus inimese võime luua midagi erakordset ja ajas püsivat, andes meile aimu tolle aja inimese maailmapildist.
Kasutatud kirjandus
Axel Boethius ja J.B. Ward -Perkins- Etruskian and Roman Architecture
Heinz Kähler- Rom und sein imperium, “ Holle Verlag”, Baden -Baden, 1976
Peatükke kunstiajaloost, Tallinn, “Valgus”, 1989
E.H. Gombich- Kunsti Lugu, “Avita”, 1997
M.V. Alpatov – Kunstiajalugu , I köide, “ Kunst ”, Tallinn, 1973
http://www.levitas.com/italy/rome_antica.ht m
http://harpy.uccs.edu/roman/html/roman.html
http://www.geocities.com/sallustiusde/Via_Appia.ht m
http://www.route40.net/history/milestones/appia.shtml
http://www.the-pantheon.com/
http://www.athenapub.com/pontdgd1.ht m
http://www.roman-empire.net/society/soc-house.html

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Blacky0015 Õppematerjali autor

rooma impeeriumi arhitektuur rooma impeerium

Kasutatud allikad

https://www.roman-empire.net/society/soc-house.html

Sarnased õppematerjalid

ppt

Bütsants ja Rooma impeerium Slideshow

· Algas 9.sajandi lõpul · Arhitektuuris hakkas levima viiskuppelkirik, mis läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. · Tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum ehk tambuur. · Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vägevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. Video · http://www.youtube.com/watch? v=uM8OOkH7UOs Rooma impeerium · Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Augustuse ajastu · Keiser Augustus esines kunsti suure edendajana. Ta kiitles, et oli saanud päranduseks savist Rooma ja pärandanud oma järglastele marmorist Rooma. Marmor muutus tõesti keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks ning 1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka

Ajalugu

docx

Vana-Rooma kunst

Traianuse foorum: Selle arhitektiks oli tolleaegne kuulsaim meister: Apollodores Damaskusest. Apollodores oli pärit Süüriast ja oli keiser Traianuse õuearhitekt. (Tema tööks ka antiikaja suurim kivisild üle Doonau. Saatuslikuks sai talle kahjuks uus keiser Hadrianus, kes oli ka ise suur arhitekt ja käskis võistleja tappa.) Suuruselt küündis foorum peaaegu Ateena Akropolini. Siin paiknesid linna avalikud asutused ja pühapaigad. Pedantlik kord ja range sümmeetria eelistamine, mis torkab silma rooma elumajades, tuleb Traianuse foorumis nähtavale hiiglaslikult suurendatuna. Foorumi planeerimisel ei arvestanud ehitajad mingil määral maastiku profiili- see ehitati mäkke, kuna linnas polnud enam ruumi.

Kunstiajalugu

doc

Konspekt

KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel · Komposiitkapiteeliga sammas ühendati joonia ja korintose samba kapiteel · Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid · Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist · Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine

Kunstiajalugu

doc

VANA-ROOMA LINN JA EHITUSKUNST

VANA-ROOMA LINN JA EHITUSKUNST Varajase vabariigi periood - Algselt kandis rooma arhitektuur väga suuri ja otseseid mõjutusi etruskide ehituskunstist. - Hiljem hakkas üha suuremat rolli mängima ka kreeka ehituskunsti mõju, mis eriti selgelt avaldus vabariigiajastu lõpu poole ja sellele järgnenud keisrite ajastul. - Arhitektuuris sai määravaks mitmete ehitustehniliste uudsuste nagu lubimördi ja nn. rooma betooni laiaulatuslik kasutuselevõtt. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Samuti võeti taas kasutusele idamaades tuntud tellis, kuid nüüd juba põletatud kujul. Kõik see võimaldas kasutada hoonete juures uusi konstruktsioone ning ehitada senisest suursugusemaid ja kõrgemaid rajatisi. - Mängu tulid enne vähetuntud kaared, võlvid ja kuplid. Kõiki neid võis kohata mingil määral

Ajalugu

doc

Rooma ehitusmälestised

KOOL Nimi ROOMA EHITUSMÄLESTISED Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. ROOMA RIIK.................................................................................. 4 2. ROOMA ARHITEKTUUR................................................................ 6 2.1. Süsteem............................................................................... 6 2.2 Ehitusmälestised.................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................... 15 LISAD............

Kunstiajalugu

docx

Vana rooma kunst

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?

Kunstiajalugu

doc

Vana-rooma sisutihe konspekt

Sissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad

Kunstiajalugu

ppt

Rooma vaatamisväärsused

kaeti . ·Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest kaitsta, kaeti Colosseum suure eemaldatava purikatusega. ·Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. ·Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi. ·Colosseumi interjöör koosnes areenist, mis oli mõõtmetega 76X46 meetrit. ·Colosseum suutis vastu võtta 70 000 inimest , kes tulid pealt vaatama gladiaatorite võitlusi. Circus Maximus ·Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava, Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. · See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr · Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai. · Võis mahutada umbes 200 000 pealtvaatajat. ·Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega ·Kogu areen oli ümbritsetud päästjatest, välja arvatud lõpuosa, kus seisid hobused ja kaarikud. Rooma Panteon

Ajalugu

Rohkem sarnaseid