Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimkeha kui energiallikas (0)

1 Hindamata
Punktid

INIMKEHA  KUI 
ENERGIALLIKAS  
INIMENE- ELEKTRIJAAM
• Luigi  Galvani  “Traktaadid  elektrienergia  võimsuse kohta 
lihaste liikumisel”(1791)
• ühe hingamisega inim keha tooab 1  vatti
•  rahuliku  jalutuskäiguga saab vabalt toita elektri  pirni .
Seoses maailma rahvaarvu suurenemisega ja majandus arenguga vajadus 
elektienergias pidevalt suureneb. Keskmiselt iga 15aastat energia kulu kasab  topelt
Nõue kasvamisega, ja ka seos ökoloogiaga vajadus alternatiivses energia allikaga 
kasvab. 
Suuremat huvi pakkub uuringud inimese oraganismi nagu energia generaatorit erinevat 
tüüpi energiat. 
Aktuaalsus selle juurdemineku on põhjustatud rajade tegureid.
Esiteks keskkonnahoidlik. Kasutatakse ainult soojusenergiat või liikumise  kineetilist energiat, mida inimene toodab igapäevastes tingimustes.
Teiseks, säästes aega ja ressursse energia säilitamiseks ja ülekandmiseks kasulikuks kasutamiseks.
Inimene nagu elektrijaam. 
Esimene teaduslik uuring elusorganismi  võime  tootma  soojust on ilmunud VIII sajandil.
1791 aastal Itaalia  teadlane  Luigi Galvani publitseerib tulemused enda 25aastase töö   ilmus pealkirja all “Traktaadid elektrienergia võimsuse 
kohta lihaste liikumisel”. 
Traktaadis  kinnitatai, et elekter  on elusorganismis ja närvid on omapärased 
elektrikaablid 
ХХ sajandil teadlased said tõestada et inimese keha - “elav elektrijaam”, mis pideva keemilise reaktsiooni tulemusena toodab elektri energiat. 
Elektrifüsioloogia  sai arengu nagu eraldi teadus. 
Teatud ka omapärased “energiajõud” inimeses.Nii ühe hingamisega inim keha tooab 1 vatti. 
rahuliku jalutuskäiguga saab vabalt toita elektri pirni 60 vatti ja isegi telefon. 
Puhkamise ajal inimene genereerib umbes 100 vatti.Ja kõige suurememat energiat 
inimese keha toodab spordi ajal - kuni 2000 vatti,näiteks sprindi ajal. 
Praeguseks ajas on välja mõeldud erinevad tehnoloogiat akumulatsiooni sooja inimese keha 
ja laadimist inimese poolt, mida võib jagad seadeteks energia saavutamiseks inimeste gruppi abil ja  aparaadid  individuaalse kasutamiseks. 
PASSIVNE  SOOJUS
• Passivne keha 
Euroopas ja Põhja Ameerikas juba täis võimus kasutavad energiaeffektiivsed majad, 
kus soojus, eristatav inimeste ja kodutehnika poolt, kasutatakse maja soojuseks 
Seda tehakse soojusisolatsiooni. Puudub välis  ventilatsioon
kasutatakse rekuperatsiooni soojuse apparat edasikandumiseks süsteemi soojusvarustusele. Sellega elanikud säästavad, 90% küttes.
• Prantsusmaal passivne viis maja kütemiseks,küttab 17  korterit  “elavsoojusega”. 
Selle jaoks sotsiaalhoolekandeasutus  Paris  Habitat kasutab metroo reisijaid inimsoojust. 
Soe õhk transporteeritakse torudest soojusvahetise, mis küttavad maja. 
Edukas katse viidi läbi raudteejaama peamajas Stocholmis, mis on varustatud spetsiaalsete soojusvahetitega.
• Seaded korjavad kokku maja külaliste soojust ja kannavad üle 
13 korruselisele majale veekütteks mille pind on 28tuhat ruut meetrit. Süsteem umbes säästab 25% energiat.
• Masside energia. 
Veel üks perspektiivikas  tehnoloogia  - inimenergia kokkukorjamine. Jaapani  East   Japan  Railway Company kasutab külalisi perspektiivse generaatoriks. 
Turnikeed peezoelemntidega asetati jaamal tokio metros, kus iga päev kõnnib mööda tuhandeid inimesi. Turnikette lähenedes,külalised astuvad 
peezoelementide peale mis on monteeritud põrandasse,sellega nad kannavad üle energiat oma  kehaga
Hollandis on asetatud uksed- generaatorid  astudes kaubanduskeskusesse Natuurcafe La Port. 
Siin töötab lükkamise effekt. Üks selline seade toodab 4600kwt/tunnis aastas. 
Kõige elavamad inimeste  voodid  leiavad maailma suurimaid linnu peamisi tänavaid, 
kus jalakäiad keskmiselt jalutavad 50  tuhat  sammu päevas.Britti insener Laurence Kemball-Cook mõtles välja kuidas senda saab kasutada tänava 
plaadidel. Spetsiaalelt väljamõeldud plaat painduvast materjalist, natuke paindub pealeastumisest. Niis suudab kasutada kineetilise inimenergiat, 
mis muundatakse elektrienergiaks. 
Mida suunatakse tänavate valgustamiseks, bussipeatusi, ja vitriine.  Innovatsioone toode oli juba proovitud olümpiaadimängudel Londonis 2012 
aasta, kahe nädala jooksul  saime  20 miljonit džauli energiat.
MASSIDE ENERGIA 
SPORDI ENERGIA
• Spordi energia. 
•  Insenerid  mis töötavad inimenergia ümberkujundamisel ei saanud mööda minna sprodist. 
Üks esimestes proektides selles suunas olid jalgratta trenazöörid  Sport  Art,mis mängivad transformaatori rolli.  Nendesse on asetatud energia 
ümberkujundamine, mis genereerivad 120  volti  ja suunavad seda kohe elelektrivõrku. Ühe treeningu tsükli jooksul sellet trenazööril on võimalik 400-
800 vatti energiat saada. Mis saab laadida paar telekat ja süliarvuteid. 
Tehnoloogia kasutab mobilset  seadet , mis  arvestab  kokku saavutatud energiat. 
On veel tehnoloogilisemad leiutused, näiteks jalgpall Socceket, transformeerib kineetilise  enegia  löögi elektrivoolu. Löögi hetkel edastatakse 
genereeritud energia mehhanismile, mis sarnaneb pendeliga, mis käivitab generaatorit.  Generaator  enda poolt, toodab ja akumuleerib 
elektrienergiat.  Palli välja võimsus on 6 vatti, mis on piisav LED-lampi või mõne muu väikese seadmega laualambi jaoks.
• Inimene nagu  patarei
Peaegu kõikide taskuarvutite kasutajateid unistus, et käivad tänava alla ja nutitelefon laadib ilma täiendavate akkudeta. Realisserida sellist ideet veel 
ei osanud, aga teadlased liigavad järk-järgult selles suunas. 
Koreea teadlased leiutasid paindlik generaator suuresega 10x10cm 
mis suudab laadida  fitness  käevõrgud. Energiat toodab inimese keha ja keskkonna temperatuuride erinevus. Generaator toodab kuni 40 millivatti 
energiat. 
Sarnast tehnoloogiat esitas Šveitsi tootja “SMART” käekellad Sequent. Kell töötab käe  löökide kulul käies. Vedru asemel on asetatud generaatorid, 
mis muudab koormuse võnked elektriks.
Uurijad  ülikoolist Vanderbilt leiutasid element, mis toodab elektrivoolu inimkeha liikumistega. 
Seade on väike ja saab kinnitada riiete külge. Teda uuedus selles, et isegi väikseima liikumise energia kogutakseseade, st  sagedustel  kuni 0,01 Hz ja 
see genereerib pidevalt.
Sellel tehnoloogial on kõige parem väljavaade kasvatada ära nii, et saab laadida teie nutitelefonit käigu ajas. 
Aga teadlased näevad ebatavalisi võimalusi: näiteks, riided milles sisseehitatud triibuga ja spetsiaalsega vedelikuga, mis saab muuta värvi ja 
mustreid nutitelefoni abil.
• Juba on olemas universaaled  arengud . Näiteks peezoelektri kile , mida saab kasutada akumuleeritaks energiat tekstimise ajal klaviatuuri peal. Või 
kõndimise ajal,  kui selline kile asetatakse riidele.
INIMENE-PATAREI
AITÄH KUULAMAST

Document Outline

  • Slide 1
  • inimene-elektrijaam
  • Slide 3
  • Passivne soojus
  • Slide 5
  • Masside energia
  • Spordi energia
  • Slide 8
  • Inimene-patarei
  • Aitäh kuulamast
Vasakule Paremale
Inimkeha kui energiallikas #1 Inimkeha kui energiallikas #2 Inimkeha kui energiallikas #3 Inimkeha kui energiallikas #4 Inimkeha kui energiallikas #5 Inimkeha kui energiallikas #6 Inimkeha kui energiallikas #7 Inimkeha kui energiallikas #8 Inimkeha kui energiallikas #9 Inimkeha kui energiallikas #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 244812 Õppematerjali autor
ettekanne teemaks "inimkeha nagu energiaallikas"
Tekst on ka sees.

Sarnased õppematerjalid

Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud vol 2
1
docx

Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud vol 2

Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud? Eestis toodetakse ligikaudu 3200MW energiat, 96% energiast tuleb põlevkivist. Ühe 100 wattise pirni põletamise tulemusel tekib 70-75g tuhka ja õhku paiskub veel omakorda 350-400g põlemisgaase. Tuhkadest tekivad tuhamäed mis kogunevad ja millega pole erilist midagi teha. Põlemisgaasides leidub vääveldioksiidi, mis on väga kahjulik keskkonnale. Samas põlevkivi taastumise protsess on pikaajaline. Nende andmete põhjal väib väita ,et Eesti pole energiatootlikuse poolest üks kõige keskkonnasõbralikumaid riike. Samas tuleb 0.1% energiast veest ja 0.8% tuulest ja tuuleparke ehitatakse pidevalt juurde. Eestil on võimalusi kuidas saaks olla rohkem keskkonnasõbralkium. Üks nendes viisidest oleks ehitatada tuumaelektrijaam. Keskmine tuumaelektrijaam toodab tänapäeval 1000-1500MW. Kui Eestisse rajada kas või 1 tuumajaam toodaks see meile juba poole vajalikust energiast. Tuumaelektrienergia on ka soodsam ja pa

Aineehitus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun