Evolutsiooni tõendid Angeelika Sooba 1. Paleontoloogia andmed Paleontoloogia uurib fossiile. Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Paleontoloogid uurivad erineva vanusega kivimikihtides säilunud taime ja looma jäänuseid kivistisi ehk fossiile. 2. Võrdlusmeetodid a) Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid Mandunud elundid ehk rudimendid- Homoloogsus viitab ühise eellase olemasolule. Viievarbalised jäsemed RUDIMENDID Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele. Kolmas silmalaug ÖÖKULL HOBUNE INIMENE õndraluu * kõrvalihased tarkuse silmahambad hambad * segmenteerunud kõhulihased ...
Evolutsioon Maa elu ajalooline areng, biosfääri järkjärguline kujunemine esimeste algeliste oleste juhuslikest kogumeist nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni.Evolutsiooniteooria evolutsiooni teaduslikult põhjendatud seletus, teooria elu päritolust ja ajaloolisest arenemisest.Palentoloogia- tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus( 5 varbalised jäsemed)Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja ,kuid on vajalikud teistele loomadele.(kolmas silma laug, sabakont, kõrvalihased, karvkate)Biogeneetiline reg: Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise e fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete
PõhjaEesti settekivimid on Eesti tekitanud tuul. noorimad. 20. Inimtekkelised künkad asuvad Kirde 21. Võrumaal paljandub devoni ajastul Eestis. tekkinud lubjakivi. 21. Peamised fosforiidivarud asuvad Lääne 22. Tuntumad liivakivipaljandid on Kallaste Virumaal. pank, Tamme pank, Kalmistu paljand 22. Paleontoloogid on pinnavormide uurijad. Tartus, taevaskoja paljandid, Piusa koopad ja Võhandu paljandid.
Brachiosaurus oli üle 10 meetri pikk, ninaotsast sabaotsani 22 meetrit pikk ja kaalus umbes 80 tonni. Brachiosaurus oli kohanenud eluks maapinnal ja sarnaselt kaelkirjakuga näksis ta puude otsast lehti. Oma konksutaolisi hambaid kasutas ta kõrgete puuokste küljest lehtede rebimiseks. Erinevalt mitmetest sauropoodide sugulastest, olid Brachiosaurusel väga pikad esijalad, viidates sellele, et ta hoidis kaela rohkem vertikaalses asendis. Mõned paleontoloogid on välja pakkunud, et enim tuntud liik, Brachiosaurus brancai, on tegelikult eraldi sugukond - kaelkirjakuline. Mis ta nimi ka poleks, see hiiglane sõi pidevalt, et oma suurt keha ülal pidada. [3] 5 PLATEOSAURUS Plateosaurus (tähendades "lai roomaja" või "lame roomaja") oli esimene ja tuntuim varastest hiiglaslikest taimtoidulistest
galaktikate teke ning edasine areng),keemiline evo (aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),biologiline e bioevolutsioon (elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni),sotsiaalne evo (inimühiskonna areng-kultuuride ja tsivilisatsioonide areng)Evo tõendid. PALEONTOLOOGIA-Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. HOMOLOOGILISED ORGANID. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele.Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele.N:kolmas silmalaug.BIOGENEETILINE REEGEL-Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid
Uurimusküsimuse sõnastamine. Küsimusest peaks selguma uurimisobjekt ning muutuja mille mõju uuritakse. Näiteks: Kas Lactobacillus fermentum ME3 sisaldavaid probiootilisi piimatooteid tarbides väheneb düsenteeriasse haigestumise risk? TÜ professor Marika Mikelsaar Uurimisobjekt Milliseid valdkondi võiksid järmised bioloogid uurida: mikrobioloogid mükoloogid botaanikud malakoloogid ornitoloogid ökoloogid etoloogid paleontoloogid antropoloogid Muutuja Tegur, mille mõju uuritakse Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Taimedel on võimalikult samad tingimused, erineb ainult uuritav tegur KONTROLLTAIM KATSETAIM Antud katse puhul on muutujaks valgus Hüpotees Oletatav vastus püstitatud probleemile, mis on sõnastatud lähtuvalt taustinformatsioonist. Näiteks: Madalam kehtemperatuur pikendab hiirte eluiga. Teaduslik fakt ja loodusseadus
Selgroogsete ning selgrootute sarnasus 3. Tõuaretus 4. Trilobiit 5. Homoloogilised organid 6. Kohastumine 5) Järjesta järgmised kvalifikatsiooni astmed väiksemiast suuremani: (hõimkond, selts, perekond, liik, sugukond, klass, riik) 1. Liik 4. Selts 7. Riik 2. Perekond 5. Klass 3. Sugukond 6. Hõimkond 6) Täida lüngad sobiva uurimismeetodi abil. a. Kivististe ehk fossiile uurivad Paleontoloogid. b. Võrdleva antoomia tõendite abil same uurida näiteks homoloogilisi ning taandunud elundeid. c. Saame uurida organisme ning tema kaaslaste levimist maakeral tänu biogeograafiale. d. Tõu aretamine on inimese kunstlik valik. e. Molekulaarbioloogia/geneetika alusel on kõik elusorganismid biomolekulid. f. Arengubioloogia/embrüoloogia abil same uurida, kuidas looted on läbi aegade sarnanenud, ning mis on samaks jäänud/erineb.
Inimese ja tema eelase võrdlus,evolutsioonitõendid Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 – 1,6 miljonit aastat tagasi. Liigi määratles esimesena Louis Leakey, kes 1964 leidis Tansaaniast Olduvai kuristikust fossiile (aju- ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 – 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. 1967 leidsid Louis ja Mary Leakey samast kohast veel vähemalt 2 isendi jäänuseid, mis olid samasuguste tunnustega. Nendega koos leiti töödeldud kive, ühelt küljelt teravaks tahutud veerkive, mis olid kaheldamatult elusolendi poolt loodud, seega primitiivsed tööriistad. 1964 määratles Louis Leakey need hominiidileiud uue liigina ja kandis selle perekonda Homo liiginime habilis (~ "osavkäpp") all. Sellise määratluse peamiseks kriteeriumiks oli esiteks australopiteekustega võrreldes märks...
Tallinna Õismäe Gümnaasium Dinosaurused Silver Mäesepp XIb Veebruar, 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Dinosaurused olid mitmekülgsed ja kirjud selgrooksed loomad, kes domineerisid meie planeeti kokku kauem, kui 160 miljonit aastat (u. 230 miljonit aastat tagasi kuni u. 65 miljonit aastat tagasi). Paleontoloogid on suutnud tuvastada üle 500 erineva perekonna ja rohkem kui 9000 erinevat liiki maismaa- ja veesaurusi. Säilmeid on leitud igalt kontinendilt. Osad dinosaurused olid taimetoitlased ja mõned lihatoitlased. Kõigesööjaid oli vähe. Osad dinosaurused kõndisid kahel jalal ja osad neljal jalal. Mõned liigid suutsid võrdselt hästi liikuda nii kahel, kui ka neljal jalal, näiteks Iguanodon. Paljudel maismaal arenenud liikidel
Eluslooduse süstemaatika Looduses elavaid organisme saaba grupeerida sarnasuse alusel Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid taval. Mitte Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik (Sarnased tunnused kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduu...
on õhku lennanud hiiglaslik kogus magmat, mis on varjutanud päikesevalguse ning vähendanud hapniku ja suurendanud süsihappegaasi hulka õhus; maavärinad on tekitanud tsunaamisid ja vulkaanide purskeid; jäätumised ja kõrbestumised on põhjustanud meretaseme tõuse ja langusi; Maale on langenud ka hiiglaslikud meteoriidid, mis on tekitanud tuletorme ja kliima kuumenemist. Maa ajaloos on olnud mitmeid suuri hävinguid. Paleontoloogid nimetavad neid Viieks Vägevaks. (McGavin, 2006) Esimene Viie Vägeva hulgast leidis aset ordoviitsiumi ajastu lõpu poole. Kliima külmenes ja tekkisid hiiglaslikud jäälavad. Maailmamere taseme kogulangus oli ligi 100 meetrit. Sellel oli suur mõju mereelustikule. Teine suur väljasuremine toimus devoni ajastu lõpus. Põhjuseks võis taas olla globaalse jahenemise periood. Hävis rohkem kui 20% kõigist meres elavatest sugukondadest ja üle 70% kõigist liikidest
kaudu varem eksisteerinud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teke. 3. Cuvier'i katastroofiteooria. Seletas asja ülemaailmsete katastroofidega, milles paljud liigid hukkusid, kuid täna päevased jäid ellu. Evolutsiooni tõendid Evolutsiooni tõestamiseks kasutatakse 3-suguseid meetodeid: Ajaloolised meetodid Võrdlevad meetodid Eksperimentaalmeetodid Ajalooline meetod Selle meetodiga tegelevad paleontoloogid. Paleontoloogia teadus kunagi elanud aga nüüdseks väljasurnud organismidest, millest on maapõue jäänud kivistised e fossiilid. Kivistised näitavad, mida sügavamatest kihtidest leitud, seda vanemad ja erinevamad tänapäeval elavatest organismidest. Sellest järeldub, et organismid on asendunud ajaloo jooksul uutega või on muutunud. Olulisteks kivististeks on vahevormid organismirühmade vahel. Ürglind (vahevorm linnu ja roomaja vahel)
Toimub Pärnu jõe hoiuala seire: jõgede ja ojade kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Liivakivipaljandil teostatakse Perssoni lõhiksambla (Lophozia perssonii) seiret. Leiukoht registreeriti 19.06.2006. Viimane sissekanne on tehtud 18.07.2012. (Keskkonnainfo 2012) 1.7.2. Huvigrupid Geoloogid, paleontoloogid, looduseuurijad ja loodushuvilised - Tori põrgu on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Rahvapärandi, koduloo uurijad ja etnograafid - Tori Põrguga on seotud palju rahvajutte ja legende. Selle uurimine aitab paremini mõista vanade eestlaste kombeid, tavasid ja uskumusi. Turismiasutused - Tori Põrgu loob Torile koos oma lugudega kohavaimu. See on väga heaks reklaamiks turismiettevõtetele, kes saavad enda teenuseid siduda Põrgu ja Vanapagana looga.
Evolutsiooniliste muutuste toimumise kiirus ei ole alati ühtlane. 1972. aastal otsisid Stephen Gould ja Niles Eldridge selgrootute kivistisi uurides tõendeid darwinistlikule evolutsiooniteooriale, mille alusel toimub liikide evolutsiooniprotsess ühtlase kiirusega, muutused leiavad aset järk-järgult. Juba Darwin märkis, et osade fossiilide puhul puudusid üleminekuvormid, kuid ta arvas, et osa kivistisi jäi lihtsalt leidmata. Vahepealsete vormide otsinguid on paleontoloogid jätkanud kuni tänapäevani, kuid osadel juhtudel edutult. Puuduvad lüngad viitaksid nagu sellele, et mõnede liikide tekke puhul toimusid muutused väga järsult. Just sellele järeldusele tulid Gould ja Eldridge, viidates sellele, et evolutsioonilised muutused võivad aset leida ka ebaühtlase kiirusega. Populatsioon võis püsida ühtlasena pika aja vältel, seejärel aga toimuvad kusagil populatsiooni äärealadel äkilised muudatused, mis viivad uute liikide tekkele. Kuna uutele
isendite hävimine. Väljasuremine on evolutsiooni loomulik osa, kuid üldiselt on see haruldane ja paljuski veel selgusetu sündmus. Väljasuremise looduslik foon on ilmselt 1-10 liiki aastas. Vastukaaluks võib tuua teadlaste hinnangu, et käesolevaks ajaks on väljasuremise kiiruse suurenenud vähemalt 1000 liigini aastas. Need arvud näitavad, et me elame praegu massilise väljasuremise ajal. Maa fossiilset mineviku uurivad paleontoloogid on elu 1,5 miljardi aastases evolutsioonis kindlaks teinud 5 varasemat massilist väljasuremise perioodi. Viimane neist leidis aset ca 65 miljonit aastat tagasi kriidiajastu lõpul, kui surid välja dinosaurused. Eelmised massilised väljasuremised on raskelt tabanud meres elanud loomi, kuid taimed elasid need perioodid suhteliselt kergesti üle.
Vastupidi - selle sajandi algus möödus teadmises, et pärilikkuse seadused lükkasid darvinistliku loodusliku valiku ümber. Miks? Seetõttu, et tänu Hugo de Vries’I ja William Batesoni tööde ja järelduste mõjule, sai prevalleeruvaks seisukoht, mille kohaselt mutatsioonid on võimelised paari põlvkonna jooksul muutma ühe liigi teiseks - milleks veel siia selektsioon, looduslik valik! Seetõttu 20. s. alul ei tunnustanud Darwinit ei mendelistid ega ka paleontoloogid. Viimased põhjusel, et ka nemad nägid evolutsioonis vaid hüppeid. Seda muidugi (nagu me nüüd teame) eelkõige tänu paleontoloogilise materjali äärmisele fragmentaarsusele. EVOLUTSIOONITEOORIA ARENG PEALE DARWINIT evolbio loeng 97-6 Nagu juba öeldud, mendelismi ja darvinismi vahelise sideme ehitamine algas alles kaua aega peale Mendeli seaduste taasavastamist ja kogunisti üle poole sajandi pärast Mendeli seaduste esmaavastamist.
Problemaatiline on ka varaste leidude dateerimine. Varastest isenditest leitakse harilikult vaid üksikuid luid, mille põhjal neid isendeid rekonstrueerida püütakse. Luid võrreldakse nii inimeste kui loomade omadega. Abi ka molekulaarbioloogiast ja geneetikast. Uuritakse kaasaegse inimese geene ja püütakse minna ajas tagasi, samaaegselt tegeletakse ka luuleidude geeniuuringutega. Maakera geokronoloogia Geoloogid ja paleontoloogid mõõdavad maakera ja elu vanust miljardites aastates. Kasutusel neil oma kalender või ajaarvamine, kus mõõdetakse miljoneid ja kümneid miljoneid aastaid geoloogiline ajaarvamine. Erinevatel geoloogilistel ajastutel olid erinevad klimaatilised tingimused ja eluvormid. Geoloogiline ajaskaala antakse harilikult vertikaalses tabelis ning seda loetakse alt ülespoole, st vanimad ajastud on all ja uuemad ülevalpool. Maakera on oma arengus läbinud mitmeid geoloogilisi arenguetappe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
