Murenemine 1) füüsikaline murenemine e rabenemine ( on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu ) Peamised tegurid : · on temperatuuri kõikumine · kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured mägedes, kõrbetes, tundrad, Rebenemisprotsesside saaduseks on murend. Millest võivad tekkida kivivoolused (kurumme) Rabenemise tulemusena : · omandab kivim veeläbilaskuvuse ja parema õhustatuse · loob taimedele ja mikroorganismidele parema elukeskkonna 2) Keemiline murenemine e porsumine ( on kivimi murenemine vees ja õhus esinevad hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel, keemilisel
kõrged. Oksad algavad neil ka hästi kõrgelt ja moodustavad tiheda katuse. Kõrged emergentpuud ulatuvad üle ülejäänud võrade. Neil on sirged pikad tüved, all on nagu tugisambad. Neid nimetatakse plankjuurteks ja need võivad ulatuda majakõrgusesse. Hästi palju loomi ja linde elab puude võrades. Liaanid kasutavad puid toena ja ronivad mööda neid valguse poole. Puulehtedelt tilgub vihmavett ka siis, kui parajasti ei saja. Jalge all pole rohtu, nagu Eesti metsas, vaid puujuured ja maha kukkunud lehed. Ja raod. Nende all valkjas mullakiht, mille vihmad on heledaks pesnud. Heleda kihi all on punakas muld- raua ja alumiiniumiühenditega ferraliitmuld. Üks puu on surnud ja maha langenud. Nüüd on metsa alla tulnud valgust ja selle kohal hakkavad taimed kiiresti kasvama. Puude okstel kasvavad orhideed. Puuoksad on nagu eraldi aiad.
Kübarseenteks nimetatakse seeni, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. 11. Seened on väga tähtsad lagundajad. Lisaks elavad nad sümbioosis puujuurtega, tänu millele omandavad nad paremini toitaineid. Seened lagundavad orgaanilisi jäänuseid ja mõnel juhul ka surnud organisme ja loomi omale toiduks. Seened võivad olla ka parasiidid, misjuhul kasvavad nad teiste organismide sees või peal. 12. Sümbioosis elavad seen ja puujuured. 13. Kübarseente paljunemisel valmivad eoslehekestel eosed. Kui eosed on valminud, kukuvad või langevad või kanduvad tuulega nad eoslehekestelt maha. Eos liitub seejärel teise mütseeliga ning moodustub uus seeneniidistik. Kui niidistikud ühinevad tekib kahetuumaline niidistik, millel võivad asuda viljakehad ehk seened. Kübarseen, mis on viljakeha, koosneb jalast ja kübarast. Viljakeha tekkimiseks on vaja niiskust. Mükoriida seenjuur
raie maht ületab 10X loodusliku juurdekasvu · Põhja riikides suureneb metsamaa pindala tänu metsakasvatusele · Maakera puiduvarud hetkel 359 mld m³ Metsade tähtsus ja kasutamine Mets kui ökosüsteem · Metsad moodustavad 80% kogu maismaa orgaanilise aine varudest · Põhiline eluks vajaliku orgaanilise aine tootja, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja · Peab kinni sademeid, pidurdab veeäravoolu, vähendab erosiooniohtu, takistab tuulekannet, puujuured kobestavad mulda, metsakõdu lagunemisel oluline osa muldade tekkel · Asendamatu loodusvara Metsa majandamine · Hõlmab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset · Aastane raie ei tohi olla suurem metsa aastasest juurdekasvust · Tootmistsükkel pikk (80-100a) · Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne-, ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis · 20saj viimasel kümnendil vähenes arengumaades Metsatööstus
5. Nimeta kaks tunnust, mille poolest erinevad pärmseened teistest seentest. Pärmseeni kasutatakse käärimiseks, neid kasutatake pagaritoodete valmistamiseks 6. Mitmed seened ohustavad inimese tervist. Milliseid tervisehäireid võivad seened inimesle põhjustada? Võib tekkida seenhaigus, mõned seened surmavad inimest, mürgised kübraseened 7. Miks on kübarseente ja puude kooselu kasulik a) seentele, b) puudele? a) Puujuured annavad orgaanilisi aineid b) Seened annavad vastu vett ja mineraalaineid 8. Mis otstarbel kasutab inimene pärmseeni? Toiduainetööstutes, kasutatakse pagaritoodete valmistamisel ning õlle ja veini tegemiseks, kasutavad käärimis protsessiks. 9. Miks kergitab pärm tainast? Pärm koosneb pärmseentest, mis annavad gaasi. Samblikud 1. Mille poolest on samblike ehitus teiste organismidega võrreldes ainulaadne?
................................................................................lk6 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................lk7 2 1. Drenaazi ja aluspõhja rajamine Sillutiskivide alla drenaazisüsteemi rajamisel ja aluspõhja ettevalmistamisel tuleb järgida tavapärast teedeehituse metoodikat. Rajatava sillutise alt tuleb puujuured ning sobimatu aluspõhjakiht (kindlasti muld) eemaldada. Aluspõhi peab moodustama stabiilse platvormi järgnevatele kihtidele ja peaks olema väikese kallakuga vee äravoolu suunas. Nõrga kandevõimega aluspõhja puhul on sobiv kasutada geotekstiile või lubjaga/tsemendiga segatud pinnasekihte. 2. Aluskihi ehitus Aluskihi ehitusel kasutatavaid materjale võib vajadusel siduda tsemendi või lubjaga. Aluskihi materjalideks võivad olla nii killustik kui ka looduslik kruus.
Soojuse ja niiskuse erinev jaotumine Maal mõjutab murenemisprotsessi iseloomu ja kulgemise kiirust piirkonniti. Olenevalt murenemist esile kutsuvatest teguritest eristatakse füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline murenemine e rabenemine on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis aga ei muutu. Peamised tegurid on temperatuur kõikumine, kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured. Rabenemine algab kivimi pealispinnalt. Kergemini alluvad murenemisele suure kristallilised (kristalsed?) kivimid (nagu rabakivi, pegmatiit jt.) ning hästilõhenevad mineraalid (kaltsiit, vilgud jt.), mille kaudu kandub murenemine kiiremini kivimtes esinevate teiste mineraalideni. Rabenemise tulemusena omandab kivim veeläbilaskvuse ja parema õhustatuse, mis loob taimedele ja mikroorganismidele sobivama elukeskkonna ja sobivamad eeldused mullatekkeks. Keemiline murenemine e
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
sihipärast ja läbimõeldud loodussõbralikku käitumist. Enamasti on paljandite peal olev pinnas savine ja takistab pinnavee pääsu aluspõhja kivimite lõhedesse. Olukord halveneb kohe, kui paljandi ülaservas hakkavad kasvama lopsaka juurestikuga taimed. Täiskasvanud lehtpuude juured ulatuvad lõhedes sageli enam kui 5 m sügavusele, soodustades pinnavee liikumist ja huumuse teket. Külmunud vesi paisub lõhedes sedavõrd, et kivi hakkab murenema. Aja möödudes hakkab sein varisema ja puujuured jäävad õhu kätte kuivama. Nii ei saa kiviseinale sattunud puu enam piisavalt toitu ja kaotab lõpuks tasakaalu, varisedes järsakust alla koos paljandi pindmise osaga. Hukkub puu ja kivisein kaotab kõrgust jalamile kuhjuvate setete võrra. Mida laugemaks muutub sein, seda paremad 5 tingimused tekivad taimestiku kasvuks. Tasapisi rohtub lauge sein täielikult ja paljandina
Noorendiku koosseis hinnatakse silmaga ja kõrgus ning teimede arv mõõdetakse. 23.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber arvestada? 24.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega, boniteet. Põllumullad on väga viljakad 1-2 boniteet, tavaliselt 1a-1. Põllumuldadel suur juusepessuoht. 25.Juurepess, selle levik ja vältimine. Juurepess levib eostega peale raiet 2 nädala jooksul eriti hästi. Kuna kuusikutes on puujuured omavahel hästi ühenduses levib juurepess ka teistele puudele(aastas 20-25 cm). Juurepessu on üle 150 liigi, 25-30 kraadise kuumusega levib väga hästi. Juurepess on peamiselt okaspuudel. Kui raiutakse vegetatsiooniperioodil tuleb kände töödelda rotstopiga. Juurepessu vältimiseks jäetakse kuuse algtihedus väiksem, juured ei kasva kokku, lehtpuu varis ei soodusta juurepessu kasvu. 26.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale.
alumiiniumoksiide, mis annavad neile punase värvuse · Olenevalt tüübist on punamulladd mitmesuguse happesuse, huumusesisalduse, lõimise ja profiili ehitusega ning produktiivsusega. · (Ferralsol, Alisol, Nitisol, Acrisol, Lixisol) üldnimetus. Punamullad (Ferralsol, Alisol) Vihmametsade puna- mullad Maapinnale langev orgaaniline O suur lehevarise kiht, aine laguneb väga kiiresti, puujuured maapinnalähedal kasutatakse kohe taimede poolt, A väga õhuke huumushorisont, huumust tekib väga vähe. kergelt happeline Kiire väljauhtumine rohkete E väljauhtehorisont, sademete ja kõrge temp tõttu. Muld vaesub alustest (Ca, Na, Mg, K) ja ränist B sisseuhtehorisont on savimineraalide ja rauarikas Savimineraalide lagunemine C Intensiivne lähtekivimi
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuu...
Turbaaed peaks asuma varjus! Turbaaiale valitud kohas ei tohi toimuda mulla ülearu kiiret kuivamist! Päikese käes ja tuulises kohas võib turvas kuivada kõvaks ja seda on raske uuesti märjaks saada. Turbaaeda ei rajata käidavate teede äärde. Ei sobi ka mullaraja äärde, sest pätsidele pritsiv muld kiirendab turba lagunemist. Turbaaed ei tohiks asuda ka suurte puude all, sest peenrasse kasvavad puujuured imavad vett ( puuvõra ei lase läbi ka vihmavett) ja substraat kuivab rutem läbi. Turbaaed ei tohiks asuda päikselises kohas, sobib koht, kuhu langeb vaid paar tundi päikesevalgust. Turbaaed ei tohi asetseda tuulises kohas. Kaitsta tuleb seda just põhja ja kirdetuulte eest. Turbaaed ei tohiks asetseda lohus, sest taimed ei vaja seisvat ega liigset vett. Turbaaia hooldus ei ole raske, aga turba ost ja kohalevedu on kulukas.
mäenõlval tekkida maalihe. kui majad ehitatakse liiga lähedale mäenõlvale, see tekitab mäele lisaraskuse ja selle tõttu võib kaasneda maalihe Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. Selgita, miks toimus maalihe. Inimtegevus aitas sellele mitmeti kaasa. Esiteks ehitati sinna lisaraskus ehk suvila. teiseks peaksid puujuured pinnast paremini koos hoidma. Kolmandaks muudeti nõlva tehislikult järsemaks, mis tõttu muutus pinnas ka pehmemaks.
koht ka edaspidi. Allikate puhul tuleb säilitada veetaseme vooluhulk. Praeguseks on kolmest allikast järgi ainult üks, mille voolu veetaseme hulk on väga väike. Oluline on liivakivipaljandi ja koobaste säilumine. 2.3. Ohud loodusväärtustele Tori Põrgu loodusväärtustele võivad ohuks olla nii inimtegevusest tingitud probleemid kui ka loodus ise. Looduslikeks ohtudeks on koobastele ja paljandile puujuured ja rüsijää. Inimeste poolt on Tori Põrgule probleemiks olnud koopas tule tegemine, mis määrib liivakivi tahmaga. Lisaks sellele rikutakse paljandit erinevate kirjade/joonistuse kraapimisega. Samuti on olnud probleeme prahi maha loopimisega, järskudel nõlvadel maastikuratastega sõitmisega, telkimisega ja kalapüügiga. Näiteks leidub sealsetes vetes harilikku hinki (Cobitis taeni), kes kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse, kuid inimesed kasutavad hinki sageli röövkalade
Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad Kordamisküsimused 1 1. Millena levib kiirgus? – lainetena ja osakestena 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Näitab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on võrdselt esindatud kõik võimalikud võnketasandid. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei sõltu lainepikkusest ja osakeste kogum näib meile valge...... Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse ...
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, ...
Alati ei rahuldanud kaubanduses müügil olevad rakmedriistad. Hobusega tegeleja pidi olema "fanaatik", kes oskas ehk nn. oli sunnitud ise hobuseriistu tegema või kaubandusest saadavaid ümber kohendada. Kuna raieajaks valdavalt talvekuud, siis mitmete seenhaiguste, eelkõige kuusikutes juuremädanikku põhjustava juurepessu levik kahjustatud puudelt või kändudelt tervetele, oli hobuveoga väiksem. Tunduvalt vähem said kannatada pinnas ja puujuured, sest kerged hobureed ja kelgud ning talvine metsaväljavedu ei jätnud metsa olulisi jälgi. Möödunud sajandi keskel hakkas muutuma raietööde tehnoloogia, tööstus vajas puitu pidevalt, raieajast sõltuv puidukvaliteet ei mänginud enam suurt rolli. Mehhaniseerimise areng tõi aina enam masinaid metsa. Käsisaed ja kirved asendusid elektri- ja bensiinimootorsaagidega ja hobuste asemele tulid põllumajanduslikud traktorid
1) Liiklusvahendite tekitatud vibratsioon tihendab kasvupinnast; tagajärjeks on pooride kokkusurumine ning õhu- ja veerežiimi halvenemine. Tihenemise suhtes tundlikumatel savipinnastel 3 3 pidurdub puujuurte kasv juba tihedusel 1,4 g / cm , liivastel pinnastel tihedusel 1,6 … 1,7 g /cm (vt p.1.2.2). Reaktsioonina nendele muutustele suunduvad puujuured ülespoole – tänavasillutise all olevatesse õhurikastesse kruusa- ning killustikukihtidesse, kuna leiavad sealt õhku ja kondenseerunud vett. Sageli lõhuvad puujuured sellega ka sillutist. 2) Ka lausasfalteerimine tekitab juurekeskkonnas õhuvaegust; kasvupinnasesse ei pääse ei vihmavesi ega orgaanilised ained, mistõttu langeb kasvupinnase bioloogiline aktiivsus. Ainsaks orgaanilise aine allikaks on puujuured ise, mis kasvades ja kõdunedes hoiavad pinnase orgaanilise
Hõreda asustusega ja asustamata on alad, kus on liiga kuiv,liiga niiske, liiga külm või on nõlvad liiga järsud, et seal põldu harida või ehitada. Pilet 9. 1) 1. Murenemine. - füüsikaline murenemine e rabenemine ( on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu ) Peamised tegurid : · on temperatuuri kõikumine · kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured mägedes, kõrbetes, tundrad, 2) Keemiline murenemine e porsumine ( on kivimi murenemine vees ja õhus esinevad hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel, keemilisel murenemised on ülekaalus aladel kus on piisavalt hulgal sademeid (vihma) ning kus valitseb suhteliselt soe kliima. · pind muutub krobeliseks · kaasnevad keemilised protsessid , muutub koostis.
süsinikdioksiidi mõjul ning orgaanismide biokeemilisel toimel. Porsumisel kaasnevad peenestumisega mitmed keemilised protsessid, nagu lahustumine, hüdratatsioon, hapendumine ja hüdrolüüs, mille tagajärjel muutub ka kivimi keemiline ja mineraloogline koostis. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine-kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis aga ei muutu. Peamised tegurid on temperatuur kõikumine, kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured. 39. Mis on voor? Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Maakoore kõikuvate liikumiste toimel on kujunenud väga erinevad kivimid. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne. Voorte kõrgus on 8..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
