näha. Ainetöö eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade portfelliteooriast ja selle põhiprintsiipidest. Portfelliteooria (Modern Portfolio Theory - MPT) - teooria sellest, kuidas riskikartlikud investorid saavad portfelli koostades riske optimeerida, samal ajal nõustudes, et kõrgema tootlusega käib kaasas kõrgem risk. Põhiliseks teesiks on hajutamine. Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks. Enne Markowitzi portfelliteooriat oli investeerimise peamiseks eesmärgiks leida väärtpabereid, mis pakkusid suurimat tõusupotensiaali vähima riski juures. Suureks miinuseks on sel puhul asjaolu, et investor võib kõik sellised investeeringud leida samast sektorist ning koostab siis omale nendest portfelli. 1 MARKOWITZI PORTFELLIMUDELI EELDUSED Kogemus näitab, et mida suuremat tulu võib teenida investeeringuga, seda kõrgem on ka investeeringuga seotud risk. 1950
sektorisse - mõni aktsia tundub sedavõrd hea potentsiaaliga, et investor paigutab suure osa oma rahast selle ühe aktsia alla. Kuigi see võib tunduda hea teenimisvõimalus, tähendab see ka ülikõrget riski. Turgudel võib alati ilmneda tegureid, mida ka parim investor ei oska ette näha. Uurimuse eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade portfelliteooriast ja selle põhiprintsiipidest.Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks. Enne Markowitzi portfelliteooriat oli investeerimise peamiseks eesmärgiks leida väärtpabereid, mis pakkusid suurimat tõusupotensiaali vähima riski juures. Asja teeb keerulisemakson asjaolu, et investor võib kõik sellised investeeringud leida samast sektorist ning koostab siis omale nendest väärtpaberi portfelli. 1. MARKOWITZI PORTFELLIMUDELI EELDUSED Kogemus näitab, et mida suuremat tulu võib teenida investeeringuga, seda kõrgem on ka investeeringuga seotud risk
40. Missugune oli ettevõtte ROA? 2 ÜLESANNE (põhineb järgneval 5-l ülesandel) 1. Rowe and Company võlakordaja on 0.50, vara käibesagedus on 0.25 ning käibe puhasrentaablus on 10%. Ettevõtte tegevjuht ei ole rahul aktivate tootlusega. Ta arvab, et seda saab kahekordistada. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja (1) suurendada käibe puhasrentaablust 14%-ni ning (2) suurendada vara käibesagedust. Missugust varade käibesagedust on vaja saavutada varade tootluse kahekordistamiseks? 2. Altman Corporation intressikandva võla suurus on $1 000 000 ning võla intressimääraks on 12%. Altman'i aastane müügikäive on $4 miljonit, käibe puhasrentaablus on 10% ning kasumit maksustatakse 25%-lise määraga. Ettevõtte intresside kattekordaja peab olema vähemalt 5 (korda). Vastasel juhul keeldub laenu andnud pank võla refinantseerimisest ning selle tulemuseks on ettevõtte pankrot. Missugune on hetkel intresside kattekordaja väärtus? 3
puhta hinnaga, mis tähendab seda, et võlakirju noteeritakse protsentides nominaalist. Rahasumma, mis tuleb aga võlakirja eest välja käia erineb sellest kogunenud intressi võrra. Kupongiga võlakiri kogub intresse ja seepärast tuleb ostjal ka ostuhetkeni kogunenud intressisumma (accrued interest) kinni maksta. Hind, mida ostja võlakirja eest peab tasuma (dirty price), võrdub turuhinna ja arvestamishetkeks kogunenud intressi summaga. Võlakirja hinnast tootluse arvutamine ei pruugi aga olla kõige lihtsam: sõltuvalt tootluse tüübist tuleb sooritada terve rida arvutusi. Lihtsaim võlakirjade hindamise ja võrdlemise suhtarv on võlakirja jooksev tootlus. Jooksev tootlus (Current Yield). Kuna võlakirja intressisumma arvutatakse nimiväärtusest, siis võib tegelik tulu sellest erineda. Võlakirja jooksev tootlus näitab võlakirja tulusust võttes arvesse nimiväärtuse asemel turuhinna.
57. Personal ehitusfirmas. Firma personali liigid: administratsioon ehk juhtkond, raamatupidaja, projektijuhid, objektijuhid, eelarvestajad, objekti insenerid, ehitustöölised. Töötajate keskmine nimestikuline arv R = (r1 +r2+... ) /T, r1,2,...n n-päeval töötajate arv nimestikus, T arvestusperioodi kestus. Töötajate liikumine: tööle võtmine, lahkumine töölt. Lepingute liigid firma töötajatega: tööleping ja töövõtuleping. 58. Tootluse näitajad Tootluse näitajad ehituses: naturaalne näitaja, rahaline näitaja. EMTnat R Tootluse kasvu näitaja: T = ---------, m/in-t Tootlus ja töömahukus: T1 T2 R 1 Kt = ----------- x 100, % EMT T = --------------- T1 T = ---------, kr/in kohta aastas töömahukus 59
ajaloolised andmed MMS-raha pakub kiirlaenu €300 12 kuuks ja tagasi tuleb maksta iga Aktsia A Aktsia B kuu €35,78. Beeta 1,41 0,77 1) mis on selle laenu intressimääraks kuisel baasil? (2p) Aastase tootluse standardhälve 30,9% 17,2% 2) Mis on sellise laenu aastane efektiivne intressimäär? (1p) Oletame, et turutootluse standardhälve on 15%. 3) oletame, et tahate laenu välja võtta sularahas. Selle eest võetakse 1) Kui aktsiate tootluste korrelatsioon on 0,31, mis oleks sellise teenustasu 4% laenusummast ja lisaks €4,12. Mis on sellistel portfelli tootluse standardhälve, kus aktsiate osakaalud on
· mõeldud nii algajale kui ka kogenud investorile 3/19/18 2 Investeerimisfondide eelised 1. Professionaalselt juhitud 2. Hajutatus ja kättesaadavus 3. Mahuefekt 4. Likviidsus 5. Tulumaks 6. Mugavus ja suur valik 7. Järelevalve 3/19/18 3 Kuidas alustada? · Otsi välja fondide nimekiri · Tutvu fondide hinna, tootluse ja riskitasemega · Külasta finantsinspektsiooni kodulehekülge · võta ühendust fondivalitsejate esindajatega 3/19/18 4 Investeerimisfondide liigitus 1. avalikud ja mitteavalikud 2. avatud ja kinnised fondid. 3. Eurofondid 3/19/18 5 Fondide juhid, väärtus, tasud ja varahoidmine 1. Investeerimisfonde valitsevad fondivalitsejad 2. Depoopank 3
Aktsia C (oodatav tootlus 12%) on õiglaselt hinnatud. Aktsia D (oodatav tootlus 18%) on ülehinnatud. c) Oletame nüüd, et fond müüb maha aktsia/aktsiad, mis on portfellis üle hinnatud. Müügist saadud raha aga investeeritakse uude aktsiasse (aktsia E), mille beeta on 0.5. Eeldades, et uue aktsia väärtus on õiglaselt hinnatud (oodatav tootlus vastab süstemaatilisele riskile) ja muud andmed tootluse ja beetade osas jäävad samaks, leidke, milline on uus oodatav tootlus portfellist ning portfelli beeta? Tuleks maha müüa aktsiad A ja D, kuna need saime, et on ülehinnatud. Selle asemel paneme nende müügist saadud rahad uude aktsiasse (Aktsia E). Aktsia E Beeta 0.5 Riskivaba tulumäär on 3% Tururiski preemia on 6% Osakaal: Aktsia E (30 mln + 40 mln) / 200 mln = 0,35 (35%) Fondi beeta: 0,35 * 0,5 =0,175
JUHTARVUTI OMADUSED JA ERINEVUSED............................................................... 10 2.1 Omadused........................................................................................................................ 10 2.2 Erinevused........................................................................................................................10 3. JUHTARVUTI JÕUDLUSE TÕSTMINE ...........................................................................12 3.1 Tootluse tõstmine tarkvara näol.......................................................................................12 3.2 Tootluse tõstmine riistvara näol.......................................................................................12 4.1 Mugavus...........................................................................................................................13 4.2 Turvalisus.................................................................................................
Lähtealus resursside optimaalne kasutamine Määrava tähtsusega investeeringutega ja tööjõuga seotud küsimused Sisemaistest säästudest investeeringuteks ei piisa. Välisinvesteeringuid soosinud tegurid: · Kapitali ja kaupade vaba liikumine · Fikseeritud vahetuskurss · Madalad tulumaksumäärad · Võimalus kasum riigist vabalt välja viia Oluline on kaasaegse tehnoloogia import otseinvesteeringute vormis, mis aitab otseselt kaasa tootluse kasvule ja loob aluse ekspordi loovate tootmisvõimaluste kasvuks. Tasakaalustatud majanduse areng ~5% aastas · Valitsussektori eelarve tasakaal ja jooksevkonto defitsiidi ohjeldamine · Eesti toodete konkurentsivõime suurendamine ja ekspordi areng · Valitsussektori konservatiivne laenutegevus · Soodsa investeerimiskliima tagamine · Privatiseerimise lõpuleviimine Eesti majanduse areng sõltub suuresti Eestist väljaspool asuvatest teguritest. Avatud majandust mõjutavad:
hoiule, pank laenab selle ettevõttele. Kuidas hinnatakse võlakirja tootlust? Rahasumma, mis tuleb võlakirja soetamisel selle eest tasuda, erineb hiljem sellest kogunenud intressi võrra. Kupongiga võlakiri kogub intresse ja seepärast tuleb järelturul ostjal tasuda ka ostuhetkeni kogunenud intressisumma (accrued interest). Hind, mida ostja võlakirja eest peab tasuma (dirty price), võrdub turuhinna ja arvestamishetkeks kogunenud intressi summaga. Võlakirja hinnast tootluse arvutamine ei pruugi olla kõige lihtsam. Sõltuvalt tootluse tüübist tuleb sooritada terve rida arvutusi. Kui võlakirjaga kaubeldakse: Nimiväärtusega (At par), on tootlus võrdne kupongimääraga Preemiaga (At a premium to par), on tootlus kupongimäärast väiksem Diskontoga (At a discount to par), on tootlus kupongimäärast suurem Nullkupongiga (zero-coupon) võlakirjad ostetakse nimiväärtusest madalama hinnaga (ehk diskontoga). Aegumistähtajal tagastatakse nimiväärtus
a) Omakapital (E) Aktsiate väärtus kokku on: E = P/B x B = 1.5 x 3.5milj = 5.25 milj Omanike nõutav tulumäär on leitav kasutades Gordoni mudelit (st saame avaldada kasvuperpetuiteedi valemist), ehk Div/E + g. re = (80%)x800 000 x1.04/5.25 milj + 4% = 16.7% Sama tulemuse oleksime ka saanud kui oleksime teinud arvutused ka ühe aktsia kohta b) Eelisaktsiad (P) Eelisaktsiaid emiteeritakse selliselt et need pakuvad investoritele tootlust 5% aastas (rp). Sellise tootluse juures on eelisaktsia eest makstav hind järgmine: Vp = 10%*100 / 5% = 200 eurot. Kokku on eelisaktsiaid väärtuses 10 000 * 200 = 2.0 milj eurot. Eelisaktsiatelt nõutav tulumäär r p on seega 5% (juba ülesandes antud) c) Laenukapital (D) Ettevõte on emiteerinud võlakirju: 1 1 1000 V =4 % ×1000 (− 3 % 3 % ( 1+3 % ) 6)+ ( 1+ 3 % )6
üksikutest kainestavatest häältest, kes hoiatasid, et infotehnoloogiaga seotud aktsiate hinnad on naeruväärsed, ei olnud paljud valmis buumile järgnenud metsikuks languseks. Piisavalt hull oli isegi üldise aktsiaturu langus 2000. a märtsi tipust 2002. a septembri põhjani langes turg 38,2%. Õnnetute internetiinvestorite fondiinvesteeringute väärtus kahanes sel ajal koguni 83,2%. Fondi riskantsust saate hinnata, kui analüüsite fondi ajaloolise tootluse graafikut. Statistiliselt näitab fondi riskantsust tootluse standardhälve, mis mõõdab fondi tootluse keskmist erinevust keskmisest tootlusest mingis ajavahemikus. Fondi standardhälbe leiate fondi kuuraportist. Tänan tähelepanu eest
Kapital hõlmab kõiki tehnika ressursse. Lisaks seadmetele ja masinatele kuuluvad kapitali hulka ka tehased, raudteed jne. Kapitali defineeritakse kolme erilise tunnuse abil: Kapital on kestev- see osutab teenuseid pikaajalise perioodi vältel, kapital on kaupade ja teenuste tootmise sisend e. täpsemalt tootmises tarbitakse ära kapitali teenuseidja kapitali väärtus on määratud tema kasutamisperioodi vältel osutatud teenuste tootluse või viljakusega. Materjalid ei kuulu kapitali hulka. Nad haaravad kõike seda, mida ettevõte oma tootmise käigus kasutab. Siia kuuluvad enda või teiste ettevõtete kaevandatud, töödeldud jne. kaubad. Mis ühe ettevõtte jaoks on lähteaine, on teise jaoks lõpptoodang. Materjalide hulka kuuluvad: tooraine, abimaterjalid,kütus jne. Kasutatud allikad: · Ühiskonnaõpetuse õpik 9. klassile · Wikipedia · Varik M. Ühiskonnaõpetus
Diskonteeritud rahavoo analüüsil põhinev • Prognoosiv analüüs annab firma omakapitalile väärtuse. Väärtpaberite analüüs Fundamentaalne analüüs • Ettevõtte majandusaruannete, turusituatsiooni, juhtkonna ja tulevase potentsiaali uurimine ning prognoosimine eesmärgiga leida turu poolt alahinnatud või ootustest kiiremini kasvavaid ettevõtteid • Efektiivse turu teooria: ettevõtte turuhind kajastab juba kogu olemasolevat informatsiooni ning turu keskmisest parema tootluse saavutamine ei ole pikemas perspektiivis mingi analüüsimeetodiga võimalik Väärtpaberite analüüs Fundamentaalne analüüs • Tuleb eeldada, et ettevõtte turuhind võib erineda tema õiglasest väärtusest ning et pikemas perspektiivis turg siiski oma vea parandab ning ettevõtte turuhind liigub õiglase väärtuse suunas • Sobib eelkõige pikaajaliste investeerimisotsuste tegemiseks • Põhiülesandeks on õiglase väärtuse leidmine
tulevikus kui sellel hetkel. See on üks teguritest miks idablokk jäi alla esimese maailma majandusele. Kindlasti oli idabloki all palju liiduvabariike, kes oleks tahtnud endale turumajandust nagu oli esimese maailma riikides aga NSVL surve all nad seda ei saanud. Plaanimajandus oli halb ka selle poolest, et kui inimesed tahtsid riiklikult kehtestatud plaani täita, siis nad pidid tihti kõik oma saagi või loomad ära tapma või kokku korjama ja selle tulemusena ei jäänud neil pidevaks tootluse arendamiseks ei kariloomi ega vilja jne. Seda tehti tihti, et saada medaleid. Teiseks teguriks miks teise maailma majandus jäi alla esimese maailma majandusele oli kindlasti käsumajandus. Käsumajandus tähendas seda, et riik juhib tsentraalselt oma ettevõtteid ise ja määrab hinnad. See oli nende arvates hea tegu, sest mitte keegi ei oleks saanud kasumit teha, sest hinnad olid kaupadel juba olemas. Käsumajanduses riik juhib ka toodangut ja seda mida toodetakse, seega 1940
Kapital hõlmab kõiki tehnika ressursse. Lisaks seadmetele ja masinatele kuuluvad kapitali hulka ka tehased, raudteed jne. Kapitali defineeritakse kolme erilise tunnuse abil: Kapital on kestev- see osutab teenuseid pikaajalise perioodi vältel, kapital on kaupade ja teenuste tootmise sisend e. täpsemalt tootmises tarbitakse ära kapitali teenuseidja kapitali väärtus on määratud tema kasutamisperioodi vältel osutatud teenuste tootluse või viljakusega. Materjalid ei kuulu kapitali hulka. Nad haaravad kõike seda, mida ettevõte oma tootmise käigus kasutab. Siia kuuluvad enda või teiste ettevõtete kaevandatud, töödeldud jne. kaubad. Mis ühe ettevõtte jaoks on lähteaine, on teise jaoks lõpptoodang. Materjalide hulka kuuluvad: tooraine, abimaterjalid,kütus jne. Kasutatud allikad: · Ühiskonnaõpetuse õpik 9. klassile · Wikipedia · Varik M. Ühiskonnaõpetus
· 30/360 · Rootsi, Norra © Robert Kitt Võlainstrumentide üldvalem CP x Nominal + AI = GP · CP puhashind (Clean Price), protsent nominaalist, noteeritakse börsil · AI kogunenud intress (Accrued Interest), viimasest intressimaksest kogunenud, kuid väljamaksmata intress · GP must hind, koguhind (Dirty Price, Gross Price), makstav rahasumma. Arvutatav kassavoogude NPV'st. Seos tootluse ja puhashinna vahel © Robert Kitt Võlainstrumentide üldvalem 2 · GP ehk võlakirja eest makstava summat arvutatakse analoogiliselt rahavoogude NPV-ga n n CFi GP i 1 1 y Li GP CF v i 1 i Li
ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1: kui palju liigutusi teha. Järeldused katsetulemuste kohta: Järelduseks ütlen seda et andud olukordades on parem kui kõne-video liigub viivitusega … siis andmed jõuavad kohale taäis ulatuses… juhul kui on kanalis kiiruse piirang see mõjutab side kvaliteeti olulisemalt… Individuaalülesande lahendus N=140 L=9 n=5 t=60 Pkeeldumine=32% Kokkuvõte ja järeldused Laboris oli uuritud andmete tootluse ja eetri edastuse mõjud esialgse andmetele. Oli proovitud erinevate koodekite mõju pildi ja heli edastamisele. Oli uuritud ka edastus liini kvaliteedi mõju. Mida vähem on läbilaske riba seda halvem on andmete edastus kvaliteet.
Fond sobib neile, kes fondiosaku hinna väiksemate kõikumiste nimel rahulduvad tagasihoidlikuma, kuid absoluutse tootlusega. Pensionifond LHV Dünaamilised Võlakirjad investeerib ainult: võlakirjadesse , rahaturuinstrumentidesse. Kõrge krediidireitinguga võlakirjade kõrval investeeritakse kuni 10% fondi varadest ka riskantsematesse võlakirjadesse, mille pikaajaline oodatav tootlus on kõrgem. LHV Dünaamilised Võlakirjad investeerib tootluse maksimeerimiseks olulise osa portfellist arenevate turgude võlakirjadesse ja võlakirjafondidesse. Pensionifond LHV Kvaliteetsed Võlakirjad võlakirjadesse , rahaturuinstrumentidesse Suurem osa portfellist paigutatakse suurte ja arenenud riikide, peamiselt Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide, turgudel. LHV Kvaliteetsed Võlakirjad eesmärk on tagada portfelli säilimine erinevates turuolukordades ning pakkuda pikaajalist stabiilset tootlust. Pensionifond LHV Maailma Aktsiad
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on neljapäev, 30 märts 2017, 7:32 State Finished Completed on reede, 7 aprill 2017, 10:50 Time taken 8 days 3 hours Marks 15.0/15.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Keinsistliku koolkonna käsitluses on nii hinnad kui palgad lühiajaliselt jäigad, mistõttu võib makroökonoomiline tasakaal saabuda allpool ühiskonna Complete potentsiaalset tootmismahtu. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 2 Kogunõudmise kõvera negatiivset tõusu põhjustavad: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 raha reaalväärtuse efekt - hinnataseme tõus t...
aasta jooksul. Üle 10% tootlust on juba päris raske saavutada, kuid ei ole võimatu. 2.1 Riskid investeerimisel kinnisvarasse Loetelus on märgitud suurimad riskid (Roosaare, Rikkaks saamise õpik, 2014). 4 Üüritulu ei ole garanteeritud. Võimalik, et keegi ole huvitatud sinu korterisse elama asumisest. Ei pruugi alati olla 12 kuud järjest üürniku sees, selle tõttu tuleks tootluse arvestamisel kasutada 11 kuu tingimust. Algus aastatel võib olla paras peavalu üürimine. Vahel on vaja käia lekkivaid torusid parandamas või eelmise üürniku lagastatud korterit remontimas. Kindlasti võib minna palju aega ja raha, kuid hiljem on võimalik piisava kogutootluse juures kasutada kinnisvara haldusteenust. Kui laenatud raha intressid peaksid tõusma kiiremini kui üüritulu kasv, siis võib hakkata kinnisvara rohkem raha välja viima kui sissetooma
Samuti võib tekkida lisakulusid investeerimiskonto igakuise haldamise ja muu sellise tõttu. 2.3 Riskid Üldiselt võib väita, et mistahes aktsiatesse investeerimine on alati seotud pigem suure riskiga. Investeeringust saadav tulu ja risk finantsturgudel on tihedalt seotud. Tänu omavahelisele seosele peavad ka investeerimiseesmärgid olema reaalsed ja saavutatavad. Investeerimisriski all mõeldakse tegeliku tootluse erinevust oodatavast tulususest. Ei ole reaalne, et väikese riski juures teenitakse ülisuurt tulu. Aktsiainvesteeringu tulu või kahju seisneb eelkõige kapitali kasvus või kahanemises ehk mida paremini toimib ja väärtuslikum on ettevõte, seda kõrgem on tõenäoliselt ka aktsia väärtus. Kui läheb vastupidi, siis võib aktsia hind ka vastavalt langeda. Ettevõtte pankroti korral võib ka
kultuurilised ja puhkemajanduslikud pendelrännud. Kodunt tööle jõutakse 1,5 tunniga. Linnastu Eestis: Tallinna linnastu koosneb Tallinna linnast ja tagamaast. Tallinna linnastu osadeks on loetud vallad ja linnad, kust vähemalt 15% töötajatest käib Tallinnasse tööle. Linnastu läänepiiriks on Paldiski, lõunapiiriks Rapla ja idapiiriks Loksa linn. Linnastumisega kaasnevad nii positiivsed, kui ka negatiivsed mõjud. Positiivseteks mõjudeks võib lugeda linnade arenemise, tootluse suurenemise, suurema tarbimise, majandusliku tõusu, paremad võimalused suhtlemiseks, suuremad valikud ning võimalused. Negatiivseteks mõjudeks oleks siis suurema rahvamassi tõttu suurem saastatus, inimesed kaugenevad teineteisest, mõeldakse majanduslikult ning egoistlikult, varanduslik kihistumine, kuritegevus, kaugenemine oma kultuurilistest juurtest, demograafilised probleemid. Eestis linnastumisega seotud negatiivsed mõjud on näiteks varanduslik kihistumine, mis on seotud rahvaga
Kooskqlastada susteemi muutused ja nqudmised erinevate huviruhmade vahel Valtida susteemset mqtlemist 23. Valige VALE vaide. Susteemitoo on: :: P: 3.2 susteemi arendustegevus ehk susteemiarendus too, mille kaigus kogutakse, salvestatakse, toodeldakse, sailitatakse ja edastatakse andmeid/informatsiooni too, mille kaigus luuakse ja muudetakse (info)susteemi 24. Valige QIGE vaide. Rakendussusteemid: :: P: 2.7 kasutavad sisendina informatsiooni ja tootluse tulemuseks on andmed kasutavad sisenditena andmeid ja tootluse tulemuseks on informatsioon kasutavad sisendina teadmist ja tootluse tulemuseks on informatsioon 25. Valige VALE vaide. Infosusteemi missiooniks on: :: P: 1.8 juhuslike faktidena esitatud teadmise susteemitoo kaigus andmeteks teisendamine organisatsioonis labi IT kasutuse inimeste tegutsemise parandamine kqikvqimalike infosusteemi tegutsejatele nende too (ehk padevusala) jaoks vajalike aruannete loomine 26
0,8811 1,0000 0,7792 0,8546 1,0667 1,0000 1,0000 0,9774 1,0571 1,0954 0,9827 1,0000 Iga element kirjeldab intensiivsustegurite muutumise mõju vastava veeru tulemusnähtusele. Maatriksi q q esimene veerg kirjeldab seega vastavalt tootluse v , kasumi toodangusiduvuse u ja fonditootluse a m q a p mõju toodangu maksumusele; teine veerg tööjõu erikulu e jne muutumise mõju tööaja fondile. f q m
*Potentsiaalne SKT (Q*) on SKT arvestuslik tase, mis esineks siis, kui kõik tootmistegurid (maa, töö kapital) oleksid täielikud kaasatud. Q*= toodang/tund x tunnid/töötaja x töötajad/elanikkond x elanikud Langusperioodil ületab potentsiaalne SKT tegeliku. *SKT lõhe= erinevus potentsiaalse ja tegeliku SKT vahel. Tootlus on sisendiühiku kohta saadav toodang Potentsiaalne SKT suureneb, kui suureneb tootlus või tööjõud ja masinate hulk Verdoni seadus- positiivne suhe tootluse ja majanduse kasvu vahel. SKT arvutamine KULUMEETOD: Isiklik tarbimine (C) Kodumaine koguerainvesteering (I)- masinad ja seadmed, ehitised, tootmisvarud Riigihanked (G) Neto eksport (X) = eksport-import SKT=C+I+G+X Rahvuslik puhastoodang= SKT - tarbitud põhivara (amortisatsioon) TULUMEETOD: Rahvatulu= Töötasud ja palgad + kompensatsioonid +üürid, rendid +netointressid +Korporatiivsed kasumid +omanikutulu SKT= rahvatulu + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon
Tööviljakus (töö tootlikkus, produktiivsus)- konkreetse töötaja võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi Tööviljakus=Toodang/Töö hulk Ettevõtte tasandil on enamkasutatav väärtuseline töö tootlikkuse mõõtmine ( nt kogutoodang ühe aastatöötaja kohta või tunni kohta, ühe palgakrooni kohta. Käive töötaja kohta, kasum töötaja kohta) Tööviljakuse mõõtmine Tööviljakuse mõõtmiseks kasutatakse: 1. Tootlikkuse ehk tootluse näitajad(toodang/töötajate arv) 2. Tööjõu erikulu ehk töömahukuse näitajaid(tööjõu kulu/toodang) Tootlikuse näitaja abil saab uurida tööviljakuse muutumise mõju toodangule. Tööjõu erikulu näitaja abil saab uurida tööviljakuse muutumise mõju tööajafondile Tööviljakuse mõjurid Tööjõuressursside efektiivsust mõjutavad: 1. Tootmispotensiaali ehk kõiki tootmist mõjutavate tegurite(ressursid ja nende
Enne investeerimist tuleks tutvuda investeerimisriskidega ning hinnata ausalt oma riskitaluvust. Reeglina toovad riskantsemad investeeringud suuremat tulu. Samas seda suurem on ka risk, et investeering osutub kahjumlikuks.Seega peaks olema valmis oma vara kaotamisega. Keerukamate finantsinstrumentidega kauplemine ja nendega kaasnevate riskide võtmine eeldab väga häid teadmisi, kui tunned, et ei mõista päris täpselt, kuhu raha investeerid, tuleks jätta see parem tegemata.(Joonis oodatava tootluse ja riski vahekord Lisa 1.) Enne investeerimisega alustamist on oluline läbi mõelda investeerimisprotsess. Esmalt tuleks välja selgitada oma investeerimise eesmärk,sellest omakorda tuleneb investeeringu kestvus. Läbi peaks mõtlema ka selle, palju majanduslik olukord võimaldab investeerida, kas tahaksid investeerida korraga teatud summa või investeerikisid pigem etappide kaupa, kui suuri riske oled valmis võtma, kui suure rahakaotusega oled valmis leppima, kui suurt kasumit ootad jne
Kuna kasum = tulu – kulu, siis on kasumikeskuse juht ühtlasi vastutav ka talle alluva allüksuse poolt otsustava teenuse/müüdavate kaupade tulude ja kulude, järelikult ka hinnaarvutluse (hinnakalkuleerimise) eest. Kasumikeskusena võib käsitleda ka organisatsiooni osa, kes osutab teenuseid/müüb kaupu organisatsiooni sisse. Investeeringukeskused – juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. (nt. tallinna sadam ja lennujaam). Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest (eesti raudtee grupp) Planeerimine ehk plaanimine ehk kavandamine – juhtimise osategevus, mis seisneb organisatsiooni eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Operatiivne planeerimine – lühiajaliste (1 aasta või vähem) plaanide koostamine ehk eelarvestamine taktikaline planeerimine – keskajaliste (alates 1 kuni 5 aastani) plaanide koostamine ehk
personali arvukuse ja rakendamise küsimustega: Töövõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise prognoosimine Tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade järi Personali kasutamine – kõrge tootlikkuse tagamine: Tõõjou kogu vajaduse hindamine, mis tuleneb firma toodangust ja müügikäibest, personali kvalifikatsioonist ja firma poliitikast Eesmärkide püstitusest, tootluse tõstmise meetmetest Tulemuste hinnang- võrdlemine, parendamine Firma personal jaguneb: Juhtivpersonal- direktsioon ja peaspetsialistid Insener-tehnilised töötajad(ITP) – tootmise juhtimine ja korraldamine. Majandus-ja rahandusteenistuse töötajad(ökonomistid,finantsistid,raamatupidajad)kes moodustavad ettevõtte arvestustegevuse ja analüüsi süsteemi. Abipersonal – koristajad, valveteenistus jne. Töölised
Kuna kasum = tulu – kulu, siis on kasumikeskuse juht ühtlasi vastutav ka talle alluva allüksuse poolt osutatava teenuse/müüdavate kaupade tulude ja kulude, järelikult ka hinnaarvutluse (hinnakalkuleerimise) eest. (tippjuhid) Investeeringu- (investeerimis-) keskused – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu ja Kasumikeskustest (tippjuhid) iii. Planeerimine: definitsioon; operatiiv-, taktikaline ja strateegiline planeerimine ehk eelarvestamine laiemas tähenduses, projekteerimine ja prognoosimine; plaan – sõnaline osa ja eelarve; ettevõtte strateegiline peaeesmärk (väärtuse suurendamine); põhi- ja funktsionaalsed strateegiad
investeeringuid ei saa ootama jääda erasektorist. Ühtlasi arvab Keynes, et intressimäära tuleks pigem alandada buumi ajal. Selline käitumine peaks buumiaegse majanduskasvu toimima panema pikaaegselt ning tagaks peaaegu täistööhõive ja viiks täisinvesteeringuni. Keynes on öelnud, et buumi jahutamiseks intressimäära tõstmine on võrreldav haige ravimisega, tappes patsiendi. Keynesi arvamuste kokkuvõtteks peaks kriisi alguses peatamiseks rakendama investeeringute tootluse langust ja laenuintressi määra tõstmist. Vastupidiselt Karl Marxi arvamusele, et üks kriisi tekitav tegur on täistööhõive, leiab Keynes, et buumi ajal tuleks majanduskasvu taset kõrgel hoida madala intressimääraga, täistööhõivega ja tulude ümberjaotamisega. Samuti ei saa kriisi perioodil jääda ootele, millal turulosalejate vahel tekiks ja taastuks omavaheline usaldus. Siinkohal peab sekkuma riik investeeringutega, et majandust elavdada ning turulolijate usaldust tekitada.
Kui hinnatase tõuseb siis SKP tõuseb (nt usalduse kadumine, ei saa enam tarbida, eksportida, toodangu kogus väheneb) Portfeliteooria- (Harry Markowitzi teooria) on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell odava taotluse saavutamiseks. sellise portfelli koostamine koosneb: väärtpaberite väärtuste hindamisest, varade hajutamisest, portfelli optimeerimisest, tootluse jälgimisest eelduseks, et kõik investorid käituvad ratsionaalselt niiviisi, et investeeringute riski suurendades soovitakse saada investeeringutelt suuremat tulu e. investorid on riskikartlikud. ei taha võtta riski kui ei ole tulu! Stimuleerivad efektid Maksude mõju iseloomustatakse sageli Lafferi kõvera abil, mis näitab hüpoteetilist seost äärmiste maksumäärade ja maksutulude vahel.
2. TURUUURINGU TULEMUSTE KASUTAMINE 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU 8 3 SISSEJUHATUS Iga firma juhtimisel tuleb vastu võtta otsuseid, mis mõjutavad kas kaudselt või otseselt firma tulevikku ning finantsolukorda. Otsus, mille juht vastu võtab, peaks ideaalis tagama firma tootluse edukuse kui ka kasumi suurenemise. Risk vale otsus teha on suur ja seetõttu oleks igasugune eeltöö ning analüüs igati abiks. Suuremate probleemide tekkimisel on vaja teha turu-uuring, et firma ei läheks turule pimedana. Uuring on otsuse langetamiseks vajaliku informatsiooni kogumine, analüüsimine ning järelduste tegemine. Turu-uuring aitab langetada raskeid otsuseid lahendades firmas tekkinud probleeme.
ettevõtete laenud vms, aga ka turundusosakond. Tänapäeva praktikas pidavat puhtakujulisi tulukeskusi raske leida olevat. Kasumikeskuses kuuluvad juhile nii teatud tulud, kui vastavad kulud. Nt restoraniketis on üks restoran kasumikeskus. Investeerimiskeskuses on juhil nii vastutus kasumi, kui ka investeeringute eest. Ta otsustab, kas seda restorani üldse teha või mitte. EVA (economic value added) = nõutavat kapitali hinda ületanud tootluse % osa * alginvesteeringu suurus. Praktikas EVA on ärirahanduses oodatav ärikasum. EVA = (r-c)*k = NOPAT c*K r = NOPAT / K r on return on invested capital (ROIC); c on kaalutud keskmine kapitali hind (WACC), K on alginvesteeringu suurus. Jääkkasumi (residual income) ja EVA vahe on selles, et kas vaadatakase oma- või kogukapitali ka kas on äri või puhaskasum. Jääkkasum = puhaskasum omakapital*nõutav tulumäär EVAd vaadatakse kogukapitalilt ja ärikasumilt
VARIANT C 1. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: 1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5
Objektijuhid Eelarvestajad Objekti insenerid Ehitustöölised Personali koolitamine, rotatsioon. Statistiline aruandlus Töötajate keskmine nemestikuline arv. Töötajate nimestik: objektil ja ehitusfirmas. R=(r1+r2+r3+...):T R1,r2, .. n päeval tootajate arv nimestikus T arvestusperioodi kestus Töötajate liikumine: tööle võtmine, lahkumine töölt. Lepingute liigid firma töötajatega: tööleping ja töölevõtuleping. 48 Tootlus ehituses. Arvurusvalemid. Tootluse näitajad ehituses: Naturaalne näitaja, rahaline näitaja EMTnat T = ---------, m/in-t R EMT T = ---------, Euro/in kohta aastas R Tootlus ja töömahukus: 1 T = --------------- töömahukus Tootluse kasvu näitaja: T1 T2 Kt = ----------- x 100, % T1 Ehituses tootlust mjutavad faktorid: EMT struktuur, uute projektlahenduste kasutamine, tehnouuenduste kasutamine. Käive 1. T = ------------------
Suhteline säästu näitaja: +,- DKV = Q : 365 (t1 t0), kus t1, t0 aruandeaasta ja eelneva aasta käibekestuste näitajad, Q - aruandeaasta müügikäive, KV - käibevara. Kui on ,,+" vahendite immobilisatsioon, Kui on ,,- " - vahendite mobilisatsioon. 57. Personal ehitusfirmas Firma personali liigid: administratsioon ehk juhtkond, raamatupidaja, projektijuhid, objektijuhid, eelarvestajad, objekti insenerid, ehitustöölised. 58. Tootluse näitajad. Naturaalne näitaja: T=EMT nat/R [m/in-t]; rahaline näitaja: T=EMT/R [kr/in aastas]; Tootlus ja töömahukus: T=1/töömahukus; Tootluse kasvu näitaja: K t=(T1-T2)/T1*100%. Ehituses tootlust mõjutavad faktorid: EMT struktuur, uute projektlahenduste kasutamine, tehnouuenduste kasutamine. 59. Raamatupidamise korraldamine füs ja jurid isiku poolt. RP peab olema korraldatud nii, et oleks tagatud aktuaalsuse, olulisuse, objektiivsuse ja võrreldava informatsiooni saamine
Täiendavat infot annab ettevõtte põhinäitajate trendi analüüs dünaamikas. Raamatupidamisaruandluse analüüs Suhtarvuanalüüs Suhtarvuanalüüs võimaldab esile tuua finantsnäitajate vahelisi seoseid. Analüüsi käigus võrreldakse firma suhtarve eelnevate aastate näitajatega, majandusharu keskmistega, konkurentidega, prognoosidega. Suhtarvude põhiliigid: Likviidsussuhtarvud e maksvõime näitajad Efektiivsuse näitajad Rentaabluse suhtarvud e tootluse suhtarvud Kapitali struktuuri e finantsvõimenduse näitajad Raamatupidamisaruandluse analüüs Suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades ja/või kroonides. Tähtis vastata järgmistele küsimustele: kuidas arvutada, mida suhtarv mõõdab, millistes näitajates väljendatakse, mida ütlevad näitaja kõrged ja madalad väärtused, kuidas vastavat näitajat parandada. Arvutatud suhtarvude alusel tehakse
b) struktuurselt töötu; c) heidutatud töötaja; d) totaalselt l l töötu. öö 22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 39. Monetaarpoliitika a) keskpanga rahapoliitikat, b) maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist, optimeerimist c) keskpanga laenupoliitikat, d)) valitsuse kontrolli ettevõtete ppalga g jja tootluse suhte üle. 40 Fiskaalpoliitika 40. i k l lii ik hõlmab: h l b a) keskpanga rahapoliitikat; b)) maksumäärade ja j riiklike kulutuste optimeerimist; p ; c) keskpanga laenupoliitikat; d) valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle. 23 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 41
struktuur antud firma jaoks. Kapitali struktuuri hindamiseks võib firma kasutada järgmisi meetodeid: a) Kapitali hinna meetod millisele kapitali struktuurile omane minimaalne kaalutud keskmine kapitali hind. b) Kohandatud nüüdisväärtuse meetod aluseks firma väärtus c) Võrdlev analüüs võrdleb firma võlakordajat tootmisharu keskmise näitajaga või eesrindliku ja tugeva firma võlakordajaga või konkurendiga. d) Omakapitali tootluse ja hinna muutumise võrdlus võlakordaja suurenemine tõstab reeglina nii omakapitali tootlust kui ka omakapitali hinda e) Finantsvõimenduse uurimine f) Finantsvõimenduse suhtarvude analüüs g) Rahavoogude prognoosimine 39. EBIT-EPS analüüs (võimendusanalüüs) Projekti analüüsi puhul tuleb analüüsida ka selle finantseerimisstruktuuri ehk kui palju kasutatakse finantseerimiseks oma ja võõrkapitali.
Kuluarvestus logistikas 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution) Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
16 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz TIP mehhanism TIP teostamine oleks lihtne protsess, mis ei nõuaks muud kui ettevõtte tulumaksu arvestamise vormi modifitseerimist. 1. Valitsus kehtestaks algul mingi normi palga keskmise kasvu piiramiseks. 2. Palganorm määratakse ettevõtjate, tööjõu ja tarbijate vaheliste läbirääkimistega ja oleks oodatavast tootluse kasvust 1-2% kaugusel. 3. Norm oleks rakendatav firma kogu g palgafondi, p g , mitte üksikute p palkade,, suhtes. See võimaldaks parematele töötajatele teistest suuremat palgatõusu. Kui palganorm on paigas, siis kasutatakse palgatõusu hoidmiseks kindlaid kasvavaid maksutrahve maksutrahve. Näide
Moodle-i põhine, üks katse). Eksamitöö tüüpülesanded on lahendatud seminarides 7, 8, 10, 11, 12. 1. Peamised põhjused, mis tekitavad ettevõtete poolse finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Innovatsiooni ning arendustega seotud algsed kulutused Käibe- ning põhivara soetamiseks vajalik kapital Äritegevusi toetavate teenuste rahastamine Riskide juhtimiseks/maandamiseks Ettevõtte kapitalistruktuuri muutmiseks/restruktureerimiseks ning tootluse parandamiseks. 2. Peamised põhjused, mis tekitavad üksikisikute ja kodumajapidamiste poolse finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Nende eesmärgid, eelistused ja nõudlus erinevate tarbitavate kaupade, teenuste järele. (Tarbimine) 3. Milles seisneb koordinatsiooniprobleem majanduses. Majandussüsteemi eesmärgiks on pakkuda ning tagada tooteid ning teenuseid rahuldamaks ühiskonna nõudlust nende järele. Milliseid vajadusi ning millal aga tuleb rahuldada, ning kes
tehingute hinnalisandi kohta. Nt vahendus, tootja müüb edasi edasimüüjale 3) Kulupõhine meetod – lähtutakse kontrollitud tehingu kuludest. Kasutatakse tavapäraste rutiinsete tegevuste juures. Nt sekretäriteenus 2. Muud meetodid: 1) Jagatud kasumi meetod – andmeid võrreldavate tehingute kohta kasutatakse eelkõige tehingupoole panuse hindamiseks; 2) Tehingupõhine tootluse meetod – meetodi rakendamisel kasutatakse andmeid võrreldavate tehingute tootluse määra kohta. Kuidas maandatakse riske? Maksumaksja tasandil Koostatakse siirdehinna dokumentatsioon Kaasajastatakse siirdehinna dokumentatsioon Advanced Pricing Agreements Maksupoliitika tasandil Kehtestatakse siidehindade dokumenteerimise nõue OECD BEPS initsiatiiv OECD raport immateriaalse vara siidehinnastamise aspektide kohta
teenuspakkujate prospektidele ja internetilehekülgedel olevale informatsioonile 3 Töö on jagatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis selgitatakse II pensionisamba olemust ja võrreldakse AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifonde. Teises peatükis tehakse võrdlevanalüüs antud teenuspakkujate turuosade, pensionifondide valitsemistasude ja tootluse ning liitujate vanuselise jaotuse kohta. 4 1. II SAMBA PENSIONIFONDID JA NENDE PAKKUJAD 1.1 II samba pensionifond II sammas ehk kogumispensioni kohustuslik sammas on peamine tugi riiklikule pensionile. II sammast nimetatakse kohustuslikuks, kuna sellega liitumine on 1983. aastal ja hiljem sündinutele kohustuslik. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui isik, kellele on
kolmele kvartalile. Konkreetse laenu võtva osapoole aastane tasuvusnorm on pangale teada ja seda saab väga lihtsalt kindlaks teha, mistõttu saab seda kasutada juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha laenuvahenditelt teenitud tulu sedavõrd kuivõrd nad moodustavad osa laenu võtva osapoole kasutatavast kogusummast. 2.3.3. Lühiajalised laenud üheks kuni kolmeks kuuks Selle ajavahemiku puhul on jällegi kaks võimalust: · võib kasutada aastast tootluse kriteeriumit väiksele osale üheaastasest perioodist, st ühele kuni kolmele kuule; või · üritatakse kindlaks teha laenuvahendite konkreetse tootluse. Juhul kui need ühe kuni kuue kuulise kokkulepitud tähtajaga lühiajalised laenud on võetud klassikalise iselikvideeruva tüübi jaoks, et rahastada kindlate toodete nagu varuosade, tööstusliku tooraine importi või ostmist ja muudel sarnastel eesmärkidel, saab konkreetse
Martin Feldsteini teoses "Transition to a Fully Funded Pension System" kerkivad üles erinevad küsimused, kuidas mõjutab PAYG süsteemi väljavahetamine eelfinantseeritud süsteemi vastu majandust ja kodanikke. Esimeseks aspektiks on eelfinantseeritud süsteemis investeeritud vahendite kõrgem tootlikkus. See tähendab, et eelfinantseeritud süsteem, olles kodanikele tunduvalt vähem koormavam, suudab pakkuda normaalse elatustaseme. Võttes aluseks erainvesteeringute tootluse (tema töös 9%) võrreldes pensionisüsteemi tootlusega (2%) on ta arvutanud, et saada samasugune heaolu eelfinantseeritud süsteemiga piisab ka tunduvalt madalamast summast. Näiteks on ta toonud, et Ameerikas kehtiva 19%-lise sotsiaalmaksu saaks asendada tunduvalt väiksema summaga, nagu 2,7% Teisena on Feldstein välja toonud, et eelfinantseeritud süsteem maandaks tulevasi poliitilisi riske, sest praegune PAYG süsteem eeldab praeguste maksumaksjate ja poliitikute toetust
Kõige tähtsam on logistikakulude kokkuhoid, mitte klienditeenindus. 3. aste – Logistikasüsteem kontrollib ettevõtte materiaalset voogu, alates tootmissisendite/materjalide hangetest kuni valmistoodete kliendile toimetamiseni. Ainuke valdkond, mida logistikajuhid ei kontrolli, on tootmise igapäevane juhtimine. Logistikakulude piiramisest tähtsam on süsteemi tootluse suurendamine. 4. aste – Funktsioonide asemel on ettevõtte tegevus organiseeritud protsessikesksena. Logistika on tihedalt integreeritud turunduse, tootmise ja finantsjuhtimisega, selleks et kooskõlastada ettevõtte tähtsaimat strateegilist protsessi – tellimuste täitmist. Ulatuslikult rakendatakse väljasttellimist ja partnerlussuhteid. 12) Väärtust lisavad teenused lk 79 1) kättetoimetamise aeg, kiirus ja kindlus; 2) tellimuse kergus;
annaabi.ee 
