Eesti majanduse arenguperspektiivid (0)

Eesti majanduse arenguperspektiivid

Lähtealus – resursside optimaalne kasutamine
Määrava tähtsusega – investeeringutega ja tööjõuga seotud küsimused
Sisemaistest säästudest investeeringuteks ei piisa.
Välisinvesteeringuid soosinud tegurid:

• Kapitali ja kaupade vaba liikumine
  
• Fikseeritud vahetuskurss
  
• Madalad tulumaksumäärad
  
• Võimalus kasum riigist vabalt välja viia
  

Oluline on kaasaegse tehnoloogia import otseinvesteeringute vormis, mis aitab otseselt kaasa tootluse kasvule ja loob aluse ekspordi loovate tootmisvõimaluste kasvuks.
Tasakaalustatud majanduse areng ~5% aastas

• Valitsussektori eelarve tasakaal ja jooksevkonto defitsiidi ohjeldamine
  
• Eesti toodete konkurentsivõime suurendamine ja ekspordi areng
  
• Valitsussektori konservatiivne laenutegevus
  
• Soodsa investeerimiskliima tagamine
  
• Privatiseerimise lõpuleviimine
  

Eesti majanduse areng sõltub suuresti Eestist väljaspool asuvatest teguritest.
Avatud majandust mõjutavad:

• Rahvusvahelistel finantsturgudel toimuv
  
• Suurriikide omavahelised suhted
  
• Rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide areng
  

Olulised on ka kohalikud majanduspoliitilised otsused.
Eesti omapära:

• Valuutakomiteel põhinev rahasüsteem
  
• Proportsionaalne tulumaks
  
• Tasakaalustatud riigieelarve
  
• Liberaalne väliskaubandus
  

Tööturg
Suurim probleem tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavus.
Tööpuudus vs kvalifitseeritud tööjõu puudus
Tööturult kõrvalejäänud pikaajaliste töötute järjest suurenev osakaal (Kirde- ja Kagu-Eesti)
Eesmärgid:

• Tööturu nõudmistele vastava kaadri ettevalmistamine
  
• Tööturult kõrvale jäänud isikute tagasipöördumise soodustamine
  
• Ettevõtluse arengu soodustamine ääremaadel
  
• Hoidumine majanduslikult põhjendamatust töötu abiraha ja miinimumpalga tõstmisest
  

Kuidas seda saavutada:

• Efektiivne palgatase peab välja kujunema turul toimivate jõudude mõjul, kus palk sõltub tootlikkuse kasvust
  
• Kvalifitseeritud tööjõu puuduse vähendamiseks moodustada olemasolevate kutseõppeasutuste baasil regionaalset arengut soodustavad tööalase täiend-koolituse ning ümberõppe keskused. Kaasata protsessi ka tööandjad.
  
• Kutsesuunitlustööga alustamine juba põhikoolis
  
• Ettevõtluse arendamine maapiirkondades – omavalitsuste suur roll. Kuidas jääksid(tuleksid tagasi) noored kodukohta. Õppekulude osaline/täielik katmine , siduda kohustusega hilisema tagasipöördumisega kodukohta
  

Tööstus
Tööstust iseloomustab tugev territoriaalne kontsentratsioon. Tallinn- Harjumaa -Ida-Virumaa
Tallinn-Harjumaa – masina-aparaadiehitus
Ida-Virumaa – mäe-ja keemiatööstus
Lõuna-Eesti – metsa-ja puidutööstus
Kesk-Eesti – toiduainete tööstus
Kvalifitseeritud tööjõu puudus
Areng sõltuvuses ekspordist
Edu/ arengufaktorid :

• Tehnoloogiline areng
  
• Kvalifitseeritud tööjõud
  
• Oskusteabe efektiivne rakendamine, kasutades nii kohapeal kui teistes riikides välja töötatud tehnoloogiaid ja kohandades ning täiustades neid vastavalt kohalikele vajadustele ja oludele(Jaapan 1960-ndatel)
  
• Suurendada investeeringuid masinatesse, seadmetesse, transpordivahenditesse
  
• Investeeringute hankimise edukus sõltub kohalikust infrastruktuurist ja tööjõu kvaliteedist
  
• 80% välisinvesteeringutest Tallinnasse ja Harjumaale
  
• Tööstussektori mahuline ja kvalitatiivne areng stabiilse majanduskasvu üks aluseid
  
• Resursside parem kasutamine