Miks jäi teise maailma majandus alla esimese maailma majandusele? (0)

Miks jäi teise maailma majandus alla esimese maailma majandusele?
Teiseks maailmaks nimetati idabloki riike. Idabloki riigid kuulusid NSVL alla. Teises maailmas oli võimul kommunism mis tähendas, et seal oli plaanimajandus ja käsumajandus. See tähendab, et seal polnud eraettevõtteid, kõik kuulus riigile ja riik juhtis neid vastavalt oma vajadusele. Esimeseks maailmaks nimetati lääneriike nagu Prantsusmaa ja USA. Esimeses maailmas oli võimul demokraatia ja sellest tulenevalt ka turumajandus . Kuna neis riikides oli turumajandus , siis majandus alati arenes, sest oli palju eraettevõtteid, mis võisid müüa palju tahes ja toota palju tahes.
Nõukogude Liidus oli plaanimajandus. Plaanimajanduseks nimetatakse seda, et hakatakse planeerima majandust ette ja tootma vastavalt vajadusele. Samas nägi plaanimajandus ette, et hakatakse rohkem tootma kui tol hetkel. Näiteks arvati, et kui nad hakkavad planeerima majandust, siis hakkavad lehmad rohkem piima andma tulevikus kui sellel hetkel. See on üks teguritest miks idablokk jäi alla esimese maailma majandusele. Kindlasti oli idabloki all palju liiduvabariike, kes oleks tahtnud endale turumajandust nagu oli esimese maailma riikides aga NSVL surve all nad seda ei saanud. Plaanimajandus oli halb ka selle poolest, et kui inimesed tahtsid riiklikult kehtestatud plaani täita, siis nad pidid tihti kõik oma saagi või loomad ära tapma või kokku korjama ja selle tulemusena ei jäänud neil pidevaks tootluse arendamiseks ei kariloomi ega vilja jne. Seda tehti tihti, et saada medaleid.
Teiseks teguriks miks teise maailma majandus jäi alla esimese maailma majandusele oli kindlasti käsumajandus. Käsumajandus tähendas seda, et riik juhib tsentraalselt oma ettevõtteid ise ja määrab hinnad. See oli nende arvates hea tegu, sest mitte keegi ei oleks saanud kasumit teha, sest hinnad olid kaupadel juba olemas. Käsumajanduses riik juhib ka toodangut ja seda mida toodetakse, seega 1940. aastate teisel poolel olid pooled tehased suunatud sõja varustuse tootmisele. Kuna pooled tehased olid suunatud sõja varustuse tootmisele, siis ülejäänud pool tootsid toiduaineid ja esmatarbekaupu, kuid sellest jäi väheseks suure Nõukogude Liidu jaoks. Arvati, et käsumajandus aitab nendel arendada rohkem majandust aga oli hoopis vastupidi, sest riik ise hakkas kontrollima mida toodab ja kui palju ja taheti aina rohkem. Esimeses maailmas aga anti ettevõtetele vabad käed ja nii tuli uusi ettevõtteid juurde, tänu millele kasvas toodang, arenes vaba konkurents , kujunesid hinnad ja laienes kaupade valik.
Seega teise maailma majandus jäi alla esimese maailma majandusele, sest NSVL arvas , et käsumajandus ja plaanimajandus aitavad neil arendada oma majandust hoogsalt, aga läks vastupidi, sest ei arvestatud ka looduskatastroofidega (põuad, ikaldused, taudid jne), mistõttu ei suudetud toota üha kasvavale vajadusele. Samuti oli NSVL liiga suur ja erinevates piirkondades toodeti erinevaid saadusi- mis tekitas täiendavalt ka suure ressursi kulu. Esimeses maailmas aga oli turumajandus, mis andis ettevõtetele vabad käed- toota vastavalt nõudlusele, areneda ja arendada tootlust, mille tulemusena arenes esimese maailma majandus jõudsalt edasi.