Ökonoomika: Tööjõud (0)

Tööjõud riigi tasandil:Tööjõu kasutamise efektiivsus on muutunud aktuaalseks teaduse ja tehnika progressi üha kiireneva tempo juures, kus tuleb kokku puutuda personali vajaduse erinevat laadi isegi vastuoluliste teguritega:Erialase diferentseerituse kasv;uute erialade teke ning osa erialade tehnoloogiline vananemine ;Suur nõudmine uute erialade oskustööliste järele üldise tööpuuduse taustal.;Riikide kõrgest elatustasemest tingitud kõrged palgad .
Tööjõud - riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani. Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt äritsüklile Kui on head töösaamisvõimalused, ilmuvad tööjõuturule koduperenaised, tudengid, õpilased, jt., suurendades tööjõu hulka. Kui majandus on aga langusfaasis , siis üldreeglina taanduvad need rühmad tööjõuturult. Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka.Tööhõivemäär on protsentides väljendatud suhtarv , mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga.
Suurenev konkurents nii rahvusvahelisel kui ka siseriiklikul tööjõu turul sunnib rohkem tegelema personali arvukuse ja rakendamise küsimustega:

• Töövõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise prognoosimine
  
• Tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade järi
  

Personali kasutamine – kõrge tootlikkuse tagamine:

• Tõõjou kogu vajaduse hindamine, mis tuleneb firma toodangust ja müügikäibest, personali kvalifikatsioonist ja firma poliitikast
  
• Eesmärkide püstitusest, tootluse tõstmise meetmetest
  
• Tulemuste hinnang- võrdlemine, parendamine
  

Firma personal jaguneb:

• Juhtivpersonal- direktsioon ja peaspetsialistid
  
• Insener-tehnilised töötajad(ITP) – tootmise juhtimine ja korraldamine.
  
• Majandus-ja rahandusteenistuse töötajad(ökonomistid,finantsistid,raamatupidajad)kes moodustavad ettevõtte arvestustegevuse ja analüüsi süsteemi.
  
• Abipersonal – koristajad, valveteenistus jne.
  
• Töölised . kelle ülesandeks on vahetu tootmistegevus
  
• Töölised jagunevad:
  

Põhitöölised- töötavad seadmetel, pinkidel jne.

Abitöölised- abistavad põhitöölisi,troppijad jt.
Masinaehitusettevõttes,tehases on tavaliselt põhitootmine ja abitootmine,mid kindlustab põhitootmist:

• Remondi ja energiamajandus
  
• Materjalide ettevalmistustsehh. jaoskond jne.
  
• Transporditšehh
  
• Laomajandus
  
• Söökla jt.
  

Vajalik tööjõu arvutus ja personali valik-
Lähtume sellest, et aastas on 365 päeva.Kõik päevad ei ole tööpäevad.Koostatakse töölise tööaja bilanss . Sellest nähtub ,palju on meil tegelikke töölkäimise päevi ehk palju on meie käsutuses tegelikku tööaega päevades, tundides .Arvutame kalendrist kokku, palju on laupäevi ja pühapäevi,puhkepäevi ja pühasid . Igal aastal on erinev arv pühasid, mis ei kattu laup. või pühap., sellepärast arvutatakse iga aasta uuesti ja koostatakse aasta tööajafond ettevõtte töötajatele mis kehtestatakse juhtkonna käskkirjaga.Eraldi võetakse maha ka puhkus ja lisapuhkused.Võetakse arvesse ja haigusi statistika alusel (n. 3 päeva) Võetakse arvesse ka muud ettenägemata tööajakaod.
Töötasu süsteemid ja liigid- Töö tasustamisel on tavaliselt kaks põhimõtet: 1. Tükitasu 2.Ajatasu
Tükitasul ja ajatasul on eelisi ja puudusi.Kasutatakse erinevates tööolukordades. Kasutatakse ka premiaal-ja akordtöötasustamist.Tükitasu aluseks on kindel rahasumma,mis tasustakse töölisele tööülesande kvaliteetse täitmise eest,seejuures ei arvestata ajakulu ,mis töölisel kulub ettenähtud tulemuseni jõudmiseks.Eelised:Lihtne: otseses sõltuvuses toodangu hulgast;toodangu omahinnas on töötasu suurus tooteühikule püsiv,mis võimaldab tööandjal säilitada stabiilset hinda;Töö tasustamise aluseks olev resultaat on visuaalselt mõõdetav.Enne tööle asumist k/lepe.Puudused:Tööandjale pole tagatud toodangu valmimine talle sobivaks ajaks,sest aega pole ette antud;Tööline ei pööra tähelepanu kvaliteedi tõstmisele;Igasugune muudatus lõpptoodangu eest tasumise vormides võib kaasa tuua töölise käitumise, mis ei pruugi vastata tööandja huvidele.
Ajatasu eelised:Töötasu määramise alused on lihtsad ja selged;Ajakulu määramisel-mis ajal lõpetada töö?Ajaarvestamise korralus on lihtne,vähe kirjatööd ja kulutusi;Etteantud tööaja jooksul saab paindlikult anda lisakorraldusi kui selleks on vajadusi.Puudused:Ei motiveeri töölist tööaega efektiivselt kasutama, sest puudub tööaja piirang;Mahukas bürokraatia ,sest tuleb kirjeldada kõiki võimalikke juhtumeid, mis tööülesande täitmisel võib vaja minna;Eeldab pidevat järelvalvesüsteemi,mis läheb kulukaks.Selline palgasüsteem võib luua olukorra viilimiseks ja see demoraliseerib töölisi. Raske tagada töö täitmine tähtajaks,sest eelarvutuse alusek on keskmine eeldatav ajakulu toodangu ühikule.
Vajaliku seadmete arvu määramisel arvutan pingigruppide kaupa,neil pinkidel töödeltavate toodete töötlemise ajanormidest ja pingi efektiivsest tööajafondist aastas, tundides.
Tootmisjaoskonna projekteerimine ja töö organiseerimine . Tehniline ülesanne. Tehniline dokumentatsioon ja tehnoloogia .
Projekte saab hinnata tehniliste lahenduste põhjal otsarbekaks ja mitte-, kuid ka majanduslikult võivad projektid osutuda põhjendamatuteks. Arvutused peavad peelgeldama reaalset olukorda. Eriti oluline on see suurte majanduslike kulutuste puhul nagu tsehhide ja jaoskondade projekteerimine. Kõik projektid algavad lähteolukorra analüüsist, kus selgub , mis meid ei rahulda, et hakata projekteerima uut olukorda, uut lahendust . Lähteolukorraks võib olla tööpink , mida tuleb uuendada, jaoskond või tsehh , mis kuulub rekonsrueerimiele. Kõik uued projekteeritavad tegevused on seotud kulutustega, mis peavad olema majanduslikult põhjendatud. Seega tuleb analüüsi käigus püstidada ülesanne, mis peab vastama küimustele: 1) Kui palju tuleb teha kulutusi uue olukorra realiseerimiseks ehk kui palju see maksab? 2) Kas oodatavad tulemused õigustavad tehtud kulutusi ehk kas asi tasub end ära? Nendele küsimustele vastute leidmine arvutuste käigus ongi summeerida kõik vajalikud kulud projekti rakendamiseks, koostada kulude eelarve.
Kus Kp – kalendripäevade arv, Pu – puhkepäevade arv aastas. Pü – pühade arv aastas, Va – vahetuste arv aastas, Vk – vahetuste kestvus, Sk – seadmete kasutamise tegur.
Vajalike seadmete arvutus. effektiivne seadmete tööajafond. Seadmete koormutegur ja koormusgraafik. Seadmete koondtabel .
Vajalike seadmete arvu ja koormuste arvutamisel tuleb lähtuda: 1) töötlemise tehnoloogiast, operatsioonide arvust, 2) töödeldava toote tootmisprogrammist tk – a, 3) töörežiimist - vahetuste arv. Selle lisaks tuleb arvestada Tel ettevalmistus lõpetusaega partii töötlemisel. Tpart = Tel + Ttk x n = [min], kus Ttk – tükiaeg ja n – detailide arv partiis . Vajaliku arvu seadmete arvu määramisel arvutan pingigruppide kaupa, neil pinkidel töödeldavate toodete töötlemise ajanormidest ja pingi efektiivsest tööajafondit aastas, tundides. , kus Pa – arvutuslik pinkide arv grupis , Apr – detailde töötlemise aastaprogramm, T1 – ühe detaili summaarne ajanorm kõigil operatsioonidel, mis tehakse sellel pingil , Fef – pingi efektiivne ajafond aastas, tundides. .
Kus Kp – kalendripäevade arv, Pu – puhkepäevade arv aastas. Pü – pühade arv aastas, Va – vahetuste arv aastas, Vk – vahetuste kestvus, Sk – seadmete kasutamise tegur. Igale pingile arvutatakse koormus % valemiga. . Masinaehituses seeriatootmises loetakse lubatavaks koormuseks 80-90%. Pinkide koormus graafik: koostatakse jaoskonna seadmete koondtabel. Kuhu pannakse kirja 1) Operatioonide arv, 2) Pingi nimetus ja tüüp, 3) Fef - [h], 4) Apr - [tk/a], 5) Pa - [tk], 6) Pv - [tk], 7) Kt - % ja pingi hind ilma km´ita