Avaliku sektori ökonoomika eksam 2014 (1)

Arutlege teemal "Eesti maksukoormuse tulevikuarengud ". Kasutage vastamisel argumentidena kindlasti ka statistilisi andmeid.
Riik pakub oma kodanikele turvalisust (sise- ja väliskaitse), haridust, et olla arenemisvõimeline riik, tervise- ja sotsiaalkaitset, et säilitada kodanike tervist ning toetada neid töövõimetuse juhul. Riigikorraldus tähendab ka võimu ja valitsemist, mis omakorda kaetakse kodanike maksude arvel. Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud . Ekvivalentsuse printsiip (väljenduvad riigi ja tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud) on see, mis õigustab maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma.
Defineerides Eesti maksukorralduse seadust on maks maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel, ilma otsese vastutasuta vaieldamatult täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti riigis jagunevad maksud riigimaksudeks (aktsiisid (tubakatoodetele, alkoholile, pakendile, kütusele ja mootorsõidukitele), tulumaks (nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele), hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks , tollimaks) ja kohalikeks maksudeks (isikumaks, müügimaks, paadimaks , reklaamimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks ). Riigieelarvetuludest moodustab ca 92% maksutulud, seega on need peamisteks tuluallikateks.
Selleks, et tagada süsteemi stabiilsus, peab suurendama veelgi maksuhaldurite töö efektiivsust ja maksude kogumisele tehtavaid kulutusi. Seadusandluse Euroopa Liiduga ühtlustamine toob vaadeldaval alal kaasa suurema tähelepanu kaudsetele maksudele ja eriti aktsiisimaksudele. See toob kaasa põhimõttelisi ja lihtsustavaid muudatusi maksukogumisel: spetsiaalsete ladude loomine aktsiisimaksuga maksustatavate kaupade jaoks, vastava seadusandluse vastuvõtmise ja rakendamise. Seetõttu võib prognoosida, et eelolev periood toob kaasa mootorikütuse, tubakaaktsiisi ja alkoholiaktsiisi tõusu.
Maksud tööjõule (enamus tulumaksust, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse) moodustavad ligi poole Eesti maksutuludest. Eesti maksukoormust loetakse madalaks (kuni 37% SKP-st), samuti kuuluvad siia gruppi Jaanap, USA, Šveits, kesmine maksukoormus on 37 – 50 % SKP-st, sinna seltskonda kuuluvad Kanada ja Euroopa riigid Saksamaa ning Itaalia, kõige kõrgema maksukoormusega riigid (50 % ja enam SKP-st) on peamiselt Euroopa jõukamad riigid: Prantsusmaa, Norra, Taani, Holland .
Aastal 2011 oli Euroopa Liidu liikmesriikide kaalutud keskmine maksukoormus 38,8 protsenti SKPst, mis on 0,5 protsendi võrra enam kui 2010. aastal. Kõrgeima maksukoormusega Euroopa Liidu riigid 2011. aastal olid Taani ja Rootsi, kus maksukoormus oli vastavalt 47,7 ja 44,3 protsenti SKPst.
Eesti maksukoormus püsis kuni 2008. aastani stabiilselt allpool 32 protsenti, kuid kasvas 2009. aastal seoses majanduskriisi mõjudega. Peamisteks põhjustajateks olid ekspordi kiire langus, II pensionisamba maksete peatamine ning kriisiaegsed maksutõusud. Alates 2010. aastast on Eesti maksukoormus langenud ning rahandusministeeriumi prognoosi järgi jõuab 31,4 protsendini SKPst 2017 . aastaks. Aastal 2011 hakkas Eesti maksukoormus jällegi vähenema, seda täna ekspordi kasvule, mis tõi endada kaasa ka majanduse kasvu.
Riigi eelarvestrateegia kohaselt on peamine eesmärk toetada makromajanduslikku stabiilsust. Samas ka, et eelarve kulutamisvõimalused oleksid stabiilsed ega sõltuks nii palju tarbimisest. Eesmärgiks on maksustada rohkem just tarbimist ja ressursikasutust ning vähem teenimist . Ka uuendatud konvergentsiprogramm näeb ette, et ligi pool maksutulust (vähemalt 46%) tuleks tarbimismaksudest. Tarbimise suurem maksustamine jälle seob eelarve kulutamisvõimalused just tarbimisega. Maksupoliitika peaks pigem kaasa aitama majandusarengule ja motiveerima ettevõtlusele.
Tuleviku prognoosid Eesti maksukoormusele kodanike seisukohast paistavad väga head, sest nagu juba öeldud, ennustatakse Eesti maksukoormust aastaks 2017 olevat 31,4% SKP-st, mis on juba üsna madal võrreldes möödunud aastatega. Pigem suunatakse maksukohustust just tarbimisele , kui puhtalt palgalt mahaarvestusele. Maksukoormus sõltub tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete suurusest . Kui töötuskindlustusmakse alanedes ja II sambasse maksed taastuvad , siis tööjõu maksukoormus alaneb. Samas erinevate tulumaksusoodustuste kaotamine või uued töötasust sõltuvad kindlustusliigid(tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus või hoolduskindlustus) tõstavad taas ka tööjõu maksukoormust.

Tervishoiuteenuse puhul pole tegemist avaliku kaubaga. Miks siiki on arenenud riikide puhul valdav avaliku sektori interventsioon tervishoiuteenuse turule. Kasutage selgitamisel D.Cutler "Health Care and the Publi Sector" III osas toodud raamistikku

Igal Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul, kelle eest makstakse või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu, on õigus ravikindlustusele. Kui isik töötab mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, siis saab ta ravikindlustuse selles riigis, kus tema eest makstakse sotsiaalmaksu. (Eesti, 2013) Sellise ravikindlustussüsteemiga korvab riik inimséstele tervise parandamiseks või hoidmiseks vajaminevad kulutused, samuti ka rasedus- ja sünnihüvituse tasu.
Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus kodanike erinevate terviseprobleemide lahendamiseks ning ennetamaks nende tekkimist. Tervishoiu valdkond moodustab ligi 13% kogukuludest, 2014. aasta eelarves plaanitud selleks miljard eurot ehk 6,8% ja 65 mln eurot rohkem kui 2013. aasta eelarves. Vaatamata nendele kulutustele on Eesti riigi panus tervishoidu siiski väiksem kui Euroopa Liidu keskmine. Aastal 2011 oli Eesti näitaja 5,1 % kogu SKPst, kui samal ajal Euroopa Liidu keskmiseks näitajaks oli 7,3 %. Möödunud aastatega on Eesti tervishoiu valdkonna kulud võrreldes SKPga liikunud ülesmäge, samamoodi on seda teinud Euroopa Liidu keskmine näitaja (aastatel 2002-2007 oli eesti näitaja vahemikus 4,0%-4,3% SKPst, Euroopa Liidu keskmine aga samal ajal vahemikus 6,4%-6,7%). Nende näitajate põhjal võib väita, et Eesti riigi tervishoid on alarahastatud. Rohkem peaks suunama ressursse tervishoidu, kuid nagu alati, ei ole selleks piisavalt palju vabu vahendeid.
Euroopa riikidele on iseloomulik avaliku sektori tervishoiukulude suur osakaal. Koguni 75-85% kõikidest tervishoiukuludest kaetakse avalikust sektorist tulenevate vahenditega. Mida suurem on avaliku sektori kulude osakaal, seda paremini tagab see inimestele terviseriskide eest ühtlasema ja õiglasema finantskaitse - arstiabi kättesaadavus sõltub vähem inimese maksevõimest.
Arenenud riikide puhul on valdav avaliku sektori interventsioon tervishoiuteenuse turule. Avalik sektor püüab oma sekkumisega ennetada inimeste liigseid terviseprobleeme. Näiteid saab tuua D.Cutler teose "Health Care and the Publi Sector" järgi.
Esiteks peaks avalik sektor sekkuma tervishoiuturule, et ei tekiks informatsiooni– või konkurentsitõrkeid, mille korral tarbija ei tea arsti kohta suur mitte midagi, otsustada saab ainult arsti pikaealise töökogemuse või hariduse põhjal, kuid tarbija ei ole kursis arsti oskuste ja töövõtetega. Samuti võib turul olla liiga palju erinevaid pakkujaid , et tarbija ei oskagi enam kuidagi otsustada.
Teiseks püüab valitsus oma sekkumisega ennetada tahtmatuid välismõjusid. Lihtsa näitena saab tuua suitsetamise, mis oli ka D.Cutler’i teoses valdavaks teemaks. Suitsetamine ei ole mitte ainult tarbija enda tervisele kahjulik, vaid ka teda ümbritsevatele isikutele. Võib väita, et suitsetamine tekitab vähki ja selle haiguse ravi on kallis. Seetõttu ravitakse vähihaigeid valdavalt riigi kulul ning vastavad väljaminekud kaetakse suures ulatuses solidaarsusprintsiibist lähtudes haigekassa vahendite arvelt.
Samuti võib väita, et võib tekkida tervishoiu teenuste turul ebaühtlus ja kahjulik valik. Inimesed on erinevad ja omavad erinevaid terviseprobleeme. Seega vajavad erinevat ravi ja ka tervisekindlustust (haigemad ulatuslikumat). Ja siis tekib see hetk, kus inimesed võivad hakata end tervemaks valetama, mis lõpuks on inimesele endale kahjulik.
Vaja on tasakaalustada ka ebavõrdsust jõukamate ja vaesemate vahel. Meie ühiskonnas on paratamatult palju selliseid isikuid, kelle sissetulek ei suuda korvata raviga kaasnevaid kulutusi. Näiteks võib tuua hambaravi , mis on vägagi kulukas, kuid on tervise seisukohast väga oluline. Hambaravi on tasuta ainult alla 19-aastastele isikutele ning osaliselt ka vanematel isikutel, seega kuidas peaks madala sissetulekuga inimene tasuma hambaravi eest.
Kindlasti peaks ühes riigis olema avaliku sektori interventsioon tervishoiuteenuste turule üsna suure osakaaluga, et ennetada neid eelmainitud probleeme, sest meie ühiskonnas on palju erinevaid inimesi, kellel on omad soovid ja erinevad terviseprobleemid .

Teatavasti on arenenud riikides kehtiv jooksva finantseerimisega PAYG pesnionisüsteem kriisiolukorras. Missugused küsimused kerkivad üles juhul, kui PAYG süsteem asendatakse täielikult eelfinatseerimisega süsteemiga? Selgitage, kasutage vastamisel M.Feldsteini "Transition to a Fully Funded Pension System"toodud viit küsimust.

Arenenud riikides on toimumas rahvastiku vananemine , mis toob endaga kaasa pensionisüsteemidega kaasenevad probleemid - pensionisüsteemi kriisi fenomeni. PAYG-skeemi (ehk jooksva finantseerimisega pensionisüsteemi) puhul kasutatakse mingil kindlal perioodil hõivatutelt laekunud maksutulusid samal ajavahemikul pensionäridele pensionite maksmiseks, s.t tänaste töötajate poolt makstavad maksud lähevad tänaste pensionäride pensioniks. Seega toimub ka ebaõiglane ressursside jaotus väiksema sissetulekuga isikutelt suurema sissetulekuga isikutele. Selline pensionisüsteem on aga lühiajaline, püüab kõigest leevendada rahvastiku vananemisega kaasnevate probleemide tagajärgi. Tänastel töötajatel puudub garantii, et tulevased põlvkonnad ei keelduks nendele pensionide maksmisest, seega võib süsteem minna pankrotti.
Eelfinantseerimisega ehk kogumissüsteem tähendab, et isikud ise koguvad endale tööealistena vahendid pensionieaks. Eelfinantseerimisega pensionisüsteem tähendab kõige üldisemalt seda, et toimub pensionisüsteemi tehtavate maksete kapitaliseerimine ja töötajad finantseerivad sissemaksetega süsteemi oma tulevasi pensione.
Eelfinantseeritud pensionisüsteemil esineb ka halbu külgi: võib tekkida pensionifondi pankrotistumine (ebakompetentne haldamine , pahatahtlikkus), inflatsioon (hinnad tõusevad kiiremini kui palgad ), investeerimisriskid (turu, intressi, valuutariskid), poliitilised ja sotsiaalsed riskid (poliitilised muudatused, õigussüsteemi muudatused, fondide suured haldustasud).
Eestis hetkel kehtiv pensionisüsteem põhineb kolmel sambal – riiklik pension, kohustuslik kogumispension ja täiendav/ vabatahtlik kogumispension. Esimene sammas ehk riiklik pension võimaldab inimestele minimaalse sissetuleku, mis peaks tagama normaalse toimetuleku vanaduse, töövõimetuse ja toitjakaotuse korral. Riiklikku pensioni makstakse pensionikassasse laekuvast sotsiaalmaksust. Teine sammas ehk kohustuslik kogumispension põhineb isiklikul eelfinantseerimisel ehk töötav inimene kogub enda pensioni ise. Teine pesnionisammas on kohustuslik isikutele, kes on sündinud alates 1983. Aastast, samuti olles liitunud kogumispensioniga, ei saa sellest enam loobuda . Kolmandaks pesnionisambaks on vabatahtlik kogumispension neile, kes soovivad suurendada oma pensionifondi.
Martin Feldsteini teoses "Transition to a Fully Funded Pension System" kerkivad üles erinevad küsimused, kuidas mõjutab PAYG süsteemi väljavahetamine eelfinantseeritud süsteemi vastu majandust ja kodanikke.
Esimeseks aspektiks on eelfinantseeritud süsteemis investeeritud vahendite kõrgem tootlikkus . See tähendab, et eelfinantseeritud süsteem, olles kodanikele tunduvalt vähem koormavam, suudab pakkuda normaalse elatustaseme. Võttes aluseks erainvesteeringute tootluse (tema töös 9%) võrreldes pensionisüsteemi tootlusega (2%) on ta arvutanud, et saada samasugune heaolu eelfinantseeritud süsteemiga piisab ka tunduvalt madalamast summast. Näiteks on ta toonud , et Ameerikas kehtiva 19%-lise sotsiaalmaksu saaks asendada tunduvalt väiksema summaga , nagu 2,7%
Teisena on Feldstein välja toonud, et eelfinantseeritud süsteem maandaks tulevasi poliitilisi riske, sest praegune PAYG süsteem eeldab praeguste maksumaksjate ja poliitikute toetust sellele ning, et hoitakse pensionitoetuste senist taset. Eelfinantseerimissüsteemiga see risk kaoks.
Kolmas aspekt on, et eelfinantseerimissüsteemiga kaoks ära valitsuse osa tulude ümberjagamiseks vaesematele, kellel ei ole piisavalt vahendaeid, et ise koguda endale pensionifondi. See aga ei oleks päris aus nende vastu, seega peaks siiski säilima ka riiklik pension osale rahavstikule. Feldstein’i arvates saaks siiski vähendada maksukoormust samal ajal jättes alles ka mingisuguse osa riiklikust pensionist.
Viimaseks seletab Feldstein ülemineku mõju inimestele, hoiustele ja kapitalile. Mõju indiviididele oleks tasakaalukam, sest PAYG süsteemi põhiselt jõukamad inimesed peavad maksma rohkem. Majanduslikust aspektist saab näitena tuua, kui Eestis püüti mõjutada II ja III pensionisama loomisega majandusekavsu, mis tooks meid kriisist välja ja samuti soodustaks finantsturgude arengut.
Majanduslikus mõttes ei ole ühtegi mõistlikku lahendust , nii või teisiti kaasnevad probleemid teatud inimklassidele. Parim lahendus on ilmselt II ja III samba osatähtsuse suurendamine , samas jättes alles siiski ka PAYG pensionisüsteem. Pensionilahendite valik on väga lai, samuti võib ühe riigi edukas süsteem mõnes teises riigis samasuguses situatsioonis osutuda jällegi halvemaks.
Ülejäänud teemad:

• Militaarse Keynesanismi teooria kohaselt saab valitsus mõjutada majanduskasvu hankides sõjatehnikat. Selgitage, missugusel juhul niisugune valitsuse otsus on majanduslikult kasulik ja vastupidi, missugusel juhul ei ole militaarse Keynesanismi teooria rakendaminse majandusele kasulik. Kasutage vastamisel P.Poast "The War Economy in Theory" materjali.
  
• Lugege läbi alljärgnev artikkel "An incurable disease " http://www.economist.com/node/21563714 . Arutlege teemal " Avaliku sektori kasv Baumoli "kuluhaiguse" sümptomite näitel.
  
• Misssugused oleksid peamised soovitused hariduspoliitikale tulenevalt inimkapitali teooriast. Selgitage, tooge näiteid. Vastamisel lähtuge G.Psacharopuse ariklist "The Value of Investment in Education"