Arutlege
teemal "Eesti maksukoormuse tulevikuarengud ". Kasutage vastamisel argumentidena kindlasti ka statistilisi andmeid.Riik
pakub oma
kodanikele turvalisust (sise- ja väliskaitse), haridust,
et olla arenemisvõimeline riik, tervise- ja sotsiaalkaitset, et
säilitada kodanike tervist ning toetada neid töövõimetuse juhul.
Riigikorraldus tähendab ka võimu ja valitsemist, mis omakorda
kaetakse kodanike maksude arvel. Kui suurenevad kodanike nõudmised
teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka
maksud .
Ekvivalentsuse printsiip (väljenduvad riigi ja tema kodanike
vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt
maksud) on see, mis õigustab maksude tõstmise vajalikkust ning
määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma.
Defineerides
Eesti maksukorralduse seadust on maks maksuseadusega kehtestatud
(või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse
volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik-õiguslike ülesannete
täitmiseks vajaliku tulu saamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud
korras, suuruses ja tähtaegadel, ilma otsese vastutasuta
vaieldamatult täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti riigis
jagunevad maksud riigimaksudeks (aktsiisid (tubakatoodetele,
alkoholile, pakendile, kütusele ja mootorsõidukitele),
tulumaks (nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele), hasartmängumaks,
käibemaks, maamaks,
sotsiaalmaks , tollimaks) ja kohalikeks maksudeks
(isikumaks, müügimaks,
paadimaks , reklaamimaks, mootorsõidukimaks,
loomapidamismaks ). Riigieelarvetuludest moodustab ca 92% maksutulud,
seega on need peamisteks tuluallikateks.
Selleks,
et tagada süsteemi stabiilsus, peab suurendama veelgi maksuhaldurite
töö
efektiivsust ja maksude kogumisele tehtavaid kulutusi.
Seadusandluse Euroopa Liiduga ühtlustamine toob vaadeldaval alal
kaasa suurema tähelepanu kaudsetele maksudele ja eriti
aktsiisimaksudele. See toob kaasa põhimõttelisi ja lihtsustavaid
muudatusi maksukogumisel: spetsiaalsete ladude loomine
aktsiisimaksuga maksustatavate kaupade jaoks, vastava seadusandluse
vastuvõtmise ja rakendamise. Seetõttu võib prognoosida, et eelolev
periood toob kaasa mootorikütuse, tubakaaktsiisi ja alkoholiaktsiisi
tõusu.
Maksud
tööjõule (enamus tulumaksust, sotsiaalmaks ja
töötuskindlustusmakse) moodustavad ligi poole Eesti maksutuludest.
Eesti maksukoormust loetakse madalaks (kuni
37% SKP-st), samuti kuuluvad siia gruppi Jaanap, USA, Šveits,
kesmine
maksukoormus on 37 – 50 % SKP-st, sinna seltskonda kuuluvad
Kanada ja Euroopa riigid Saksamaa ning Itaalia, kõige kõrgema
maksukoormusega riigid (50 % ja enam SKP-st) on peamiselt Euroopa
jõukamad riigid: Prantsusmaa, Norra, Taani,
Holland .
Aastal
2011 oli Euroopa Liidu liikmesriikide kaalutud keskmine maksukoormus
38,8 protsenti SKPst, mis on 0,5 protsendi võrra enam kui 2010.
aastal. Kõrgeima maksukoormusega Euroopa Liidu riigid 2011. aastal
olid Taani ja Rootsi, kus maksukoormus oli vastavalt 47,7 ja 44,3
protsenti SKPst.
Eesti
maksukoormus püsis kuni 2008. aastani stabiilselt allpool 32
protsenti, kuid kasvas 2009. aastal seoses majanduskriisi mõjudega.
Peamisteks põhjustajateks olid ekspordi kiire langus, II
pensionisamba maksete peatamine ning kriisiaegsed maksutõusud.
Alates 2010. aastast on Eesti maksukoormus langenud ning
rahandusministeeriumi prognoosi järgi jõuab 31,4 protsendini SKPst
2017 . aastaks. Aastal 2011 hakkas Eesti maksukoormus jällegi
vähenema, seda täna ekspordi kasvule, mis tõi endada kaasa ka
majanduse kasvu.
Riigi
eelarvestrateegia kohaselt on peamine eesmärk toetada
makromajanduslikku stabiilsust. Samas ka, et eelarve
kulutamisvõimalused oleksid stabiilsed ega sõltuks nii palju
tarbimisest. Eesmärgiks on maksustada rohkem just tarbimist ja
ressursikasutust ning vähem
teenimist . Ka uuendatud
konvergentsiprogramm näeb ette, et ligi pool maksutulust (vähemalt
46%) tuleks tarbimismaksudest. Tarbimise suurem maksustamine jälle
seob eelarve kulutamisvõimalused just tarbimisega.
Maksupoliitika peaks pigem kaasa
aitama majandusarengule ja motiveerima
ettevõtlusele.
Tuleviku
prognoosid Eesti maksukoormusele kodanike
seisukohast paistavad väga
head, sest nagu juba öeldud, ennustatakse Eesti maksukoormust
aastaks 2017 olevat 31,4% SKP-st, mis on juba üsna madal võrreldes
möödunud aastatega. Pigem suunatakse maksukohustust just
tarbimisele , kui puhtalt palgalt mahaarvestusele. Maksukoormus sõltub
tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete
suurusest . Kui
töötuskindlustusmakse alanedes ja II sambasse maksed
taastuvad ,
siis tööjõu maksukoormus alaneb. Samas erinevate
tulumaksusoodustuste kaotamine või uued töötasust sõltuvad
kindlustusliigid(tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus või
hoolduskindlustus) tõstavad taas ka tööjõu maksukoormust.
Tervishoiuteenuse puhul pole tegemist avaliku
kaubaga. Miks siiki on arenenud riikide puhul valdav avaliku sektori interventsioon tervishoiuteenuse turule. Kasutage selgitamisel D.Cutler "Health Care and the Publi Sector" III osas toodud
raamistikku
Igal
Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse
alusel Eestis elaval isikul, kelle eest makstakse või kes iseenda
eest maksab sotsiaalmaksu, on õigus ravikindlustusele. Kui isik
töötab mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, siis saab ta
ravikindlustuse selles riigis, kus tema eest makstakse sotsiaalmaksu.
(Eesti, 2013) Sellise ravikindlustussüsteemiga korvab riik
inimséstele tervise parandamiseks või hoidmiseks vajaminevad
kulutused, samuti ka rasedus- ja sünnihüvituse tasu.
Tervishoiuteenus
on tervishoiutöötaja tegevus kodanike erinevate terviseprobleemide
lahendamiseks ning ennetamaks nende tekkimist. Tervishoiu
valdkond moodustab ligi 13% kogukuludest, 2014. aasta eelarves plaanitud
selleks miljard eurot ehk 6,8% ja 65 mln eurot rohkem kui 2013. aasta
eelarves. Vaatamata nendele kulutustele on Eesti riigi panus
tervishoidu siiski väiksem kui Euroopa Liidu keskmine. Aastal 2011
oli Eesti näitaja 5,1 % kogu SKPst, kui samal ajal Euroopa Liidu
keskmiseks näitajaks oli 7,3 %. Möödunud aastatega on Eesti
tervishoiu valdkonna kulud võrreldes SKPga liikunud ülesmäge,
samamoodi on seda teinud Euroopa Liidu keskmine näitaja (aastatel
2002-2007 oli eesti näitaja vahemikus 4,0%-4,3% SKPst, Euroopa Liidu
keskmine aga samal ajal vahemikus 6,4%-6,7%). Nende näitajate põhjal
võib väita, et Eesti riigi
tervishoid on alarahastatud. Rohkem
peaks suunama ressursse tervishoidu, kuid nagu alati, ei ole selleks
piisavalt palju vabu vahendeid.
Euroopa
riikidele on iseloomulik avaliku sektori tervishoiukulude suur
osakaal. Koguni 75-85% kõikidest tervishoiukuludest kaetakse
avalikust sektorist tulenevate vahenditega. Mida suurem on avaliku
sektori kulude osakaal, seda paremini tagab see inimestele
terviseriskide eest ühtlasema ja õiglasema finantskaitse -
arstiabi kättesaadavus sõltub vähem inimese maksevõimest.
Arenenud
riikide puhul on valdav avaliku sektori interventsioon
tervishoiuteenuse turule. Avalik sektor püüab oma sekkumisega
ennetada inimeste liigseid terviseprobleeme. Näiteid saab tuua
D.Cutler teose "Health Care and the Publi Sector" järgi.
Esiteks
peaks avalik sektor sekkuma tervishoiuturule, et ei tekiks
informatsiooni– või konkurentsitõrkeid, mille korral tarbija ei
tea arsti kohta suur mitte midagi, otsustada saab ainult arsti
pikaealise töökogemuse või hariduse põhjal, kuid tarbija ei ole
kursis arsti oskuste ja töövõtetega. Samuti võib turul olla liiga
palju erinevaid
pakkujaid , et tarbija ei oskagi enam kuidagi
otsustada.
Teiseks
püüab valitsus oma sekkumisega ennetada tahtmatuid välismõjusid.
Lihtsa näitena saab tuua suitsetamise, mis oli ka D.Cutler’i
teoses valdavaks teemaks.
Suitsetamine ei ole mitte ainult tarbija
enda tervisele kahjulik, vaid ka teda ümbritsevatele isikutele.
Võib
väita, et suitsetamine tekitab vähki ja selle haiguse ravi on
kallis. Seetõttu ravitakse vähihaigeid valdavalt riigi kulul ning
vastavad väljaminekud kaetakse suures ulatuses
solidaarsusprintsiibist lähtudes haigekassa vahendite arvelt.
Samuti
võib väita, et võib tekkida tervishoiu teenuste turul ebaühtlus
ja kahjulik valik. Inimesed on erinevad ja omavad erinevaid
terviseprobleeme. Seega vajavad erinevat ravi ja ka
tervisekindlustust (haigemad ulatuslikumat). Ja siis tekib see hetk,
kus inimesed võivad hakata end tervemaks valetama, mis lõpuks on
inimesele endale kahjulik.
Vaja
on tasakaalustada ka ebavõrdsust jõukamate ja vaesemate vahel. Meie
ühiskonnas on paratamatult palju selliseid isikuid, kelle sissetulek
ei suuda korvata raviga kaasnevaid kulutusi. Näiteks võib tuua
hambaravi , mis on vägagi kulukas, kuid on tervise seisukohast väga
oluline. Hambaravi on tasuta ainult alla 19-aastastele isikutele ning
osaliselt ka vanematel isikutel, seega kuidas peaks madala
sissetulekuga inimene
tasuma hambaravi eest.
Kindlasti
peaks ühes riigis olema avaliku sektori interventsioon
tervishoiuteenuste turule üsna suure osakaaluga, et ennetada neid
eelmainitud probleeme, sest meie ühiskonnas on palju erinevaid
inimesi, kellel on omad soovid ja erinevad
terviseprobleemid .
Teatavasti on
arenenud riikides kehtiv jooksva finantseerimisega PAYG pesnionisüsteem kriisiolukorras. Missugused küsimused kerkivad üles
juhul, kui PAYG süsteem asendatakse täielikult eelfinatseerimisega
süsteemiga? Selgitage, kasutage vastamisel M.Feldsteini "Transition
to a Fully Funded Pension System"toodud viit küsimust.
Arenenud
riikides on toimumas rahvastiku
vananemine , mis toob endaga kaasa
pensionisüsteemidega kaasenevad probleemid - pensionisüsteemi
kriisi fenomeni. PAYG-skeemi (ehk jooksva finantseerimisega
pensionisüsteemi) puhul kasutatakse mingil kindlal perioodil
hõivatutelt laekunud maksutulusid samal ajavahemikul pensionäridele
pensionite maksmiseks, s.t tänaste töötajate poolt makstavad
maksud lähevad tänaste pensionäride pensioniks. Seega toimub ka
ebaõiglane ressursside jaotus väiksema sissetulekuga isikutelt
suurema sissetulekuga isikutele. Selline pensionisüsteem on aga
lühiajaline, püüab kõigest leevendada rahvastiku vananemisega
kaasnevate probleemide tagajärgi. Tänastel töötajatel puudub
garantii, et tulevased põlvkonnad ei keelduks nendele pensionide
maksmisest, seega võib süsteem minna pankrotti.
Eelfinantseerimisega
ehk kogumissüsteem tähendab, et isikud ise koguvad endale
tööealistena vahendid pensionieaks.
Eelfinantseerimisega
pensionisüsteem tähendab kõige üldisemalt seda, et toimub
pensionisüsteemi tehtavate maksete kapitaliseerimine ja töötajad
finantseerivad sissemaksetega süsteemi oma tulevasi pensione.
Eelfinantseeritud
pensionisüsteemil esineb ka halbu külgi: võib tekkida
pensionifondi pankrotistumine (ebakompetentne
haldamine ,
pahatahtlikkus),
inflatsioon (hinnad tõusevad kiiremini kui
palgad ),
investeerimisriskid (turu, intressi, valuutariskid), poliitilised ja
sotsiaalsed riskid (poliitilised muudatused, õigussüsteemi
muudatused, fondide suured haldustasud).
Eestis
hetkel kehtiv pensionisüsteem põhineb kolmel sambal – riiklik
pension, kohustuslik
kogumispension ja täiendav/ vabatahtlik
kogumispension. Esimene sammas ehk riiklik pension võimaldab
inimestele minimaalse sissetuleku, mis peaks tagama normaalse
toimetuleku vanaduse, töövõimetuse ja toitjakaotuse korral.
Riiklikku pensioni makstakse pensionikassasse laekuvast
sotsiaalmaksust. Teine
sammas ehk kohustuslik kogumispension põhineb isiklikul
eelfinantseerimisel ehk töötav inimene
kogub enda pensioni ise.
Teine pesnionisammas on kohustuslik isikutele, kes on sündinud
alates 1983. Aastast, samuti olles liitunud kogumispensioniga, ei saa
sellest enam
loobuda . Kolmandaks pesnionisambaks on vabatahtlik
kogumispension neile, kes soovivad suurendada oma pensionifondi.
Martin
Feldsteini teoses "Transition to a Fully Funded Pension System"
kerkivad üles erinevad küsimused, kuidas mõjutab PAYG süsteemi
väljavahetamine eelfinantseeritud süsteemi vastu majandust ja
kodanikke.
Esimeseks
aspektiks on eelfinantseeritud süsteemis investeeritud vahendite
kõrgem
tootlikkus . See tähendab, et eelfinantseeritud süsteem,
olles kodanikele tunduvalt vähem koormavam, suudab pakkuda
normaalse elatustaseme. Võttes aluseks erainvesteeringute tootluse
(tema töös 9%) võrreldes pensionisüsteemi tootlusega (2%) on ta
arvutanud, et saada
samasugune heaolu eelfinantseeritud süsteemiga
piisab ka tunduvalt madalamast summast. Näiteks on ta
toonud , et
Ameerikas kehtiva 19%-lise sotsiaalmaksu saaks asendada tunduvalt
väiksema
summaga , nagu 2,7%
Teisena on Feldstein välja toonud, et eelfinantseeritud süsteem maandaks
tulevasi poliitilisi riske, sest praegune PAYG süsteem eeldab
praeguste maksumaksjate ja poliitikute toetust sellele ning, et
hoitakse pensionitoetuste
senist taset. Eelfinantseerimissüsteemiga
see risk kaoks.
Kolmas
aspekt on, et eelfinantseerimissüsteemiga kaoks ära valitsuse osa
tulude ümberjagamiseks vaesematele, kellel ei ole piisavalt
vahendaeid, et ise koguda endale pensionifondi. See aga ei oleks
päris aus nende vastu, seega peaks siiski säilima ka riiklik
pension osale rahavstikule. Feldstein’i arvates saaks siiski
vähendada maksukoormust samal ajal jättes alles ka mingisuguse osa
riiklikust pensionist.
Viimaseks seletab Feldstein ülemineku mõju inimestele, hoiustele ja
kapitalile. Mõju indiviididele oleks tasakaalukam, sest PAYG
süsteemi põhiselt jõukamad inimesed peavad maksma rohkem.
Majanduslikust
aspektist saab näitena tuua, kui Eestis püüti
mõjutada II ja III pensionisama loomisega majandusekavsu, mis tooks
meid kriisist välja ja samuti soodustaks finantsturgude arengut.
Majanduslikus
mõttes ei ole ühtegi mõistlikku
lahendust , nii või teisiti
kaasnevad probleemid teatud inimklassidele. Parim lahendus on ilmselt
II ja III samba osatähtsuse
suurendamine , samas jättes alles siiski
ka PAYG pensionisüsteem. Pensionilahendite valik on väga lai,
samuti võib ühe riigi edukas süsteem mõnes teises riigis
samasuguses situatsioonis osutuda jällegi halvemaks.
Ülejäänud
teemad:
- Militaarse Keynesanismi teooria kohaselt saab valitsus mõjutada majanduskasvu hankides sõjatehnikat. Selgitage, missugusel juhul niisugune valitsuse otsus on majanduslikult kasulik ja vastupidi, missugusel juhul ei ole militaarse Keynesanismi teooria rakendaminse majandusele kasulik. Kasutage vastamisel P.Poast "The War Economy in Theory" materjali.
- Lugege läbi alljärgnev artikkel "An incurable disease " http://www.economist.com/node/21563714 . Arutlege teemal " Avaliku sektori kasv Baumoli "kuluhaiguse" sümptomite näitel.
- Misssugused oleksid peamised soovitused hariduspoliitikale tulenevalt inimkapitali teooriast. Selgitage, tooge näiteid. Vastamisel lähtuge G.Psacharopuse ariklist "The Value of Investment in Education"
Kõik kommentaarid