Toidu- ja toitained (0)

VASTSELIINA GÜMNAASIUM
Kristjan Nedo
TOIDU- JA TOITAINED
Referaat
Juhendaja : Merike Mändmets
Vastseliina 2012
Sisukord
1.
Sissejuhatus 3
Toitained 4
Fosforit on vaja organismi energiavahetuses osalemiseks, aju ja kesknärvisüsteemi tööks, hammaste ja luude moodustumiseks, lihaste töö reguleerimiseks, paljude ensümaatiliste protsesside kontrollil osalemiseks, B-kompleksi vitamiinide aktiveerimiseks. 5
Valgud 6
Rasvad 6
Süsivesikud 7
Kokkuvõte 10
Kasutatud allikad 11

Sissejuhatus

Valisin referaadi teemaks toidu- ja toitained, kuna tahtsin saada täpsemat informatsiooni nende kohta ning rohkem teada saada nende erinevuste kohta ning ka nende kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad.

Toitained

Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana.
Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid , mineraalained , vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed.
Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate sümptomitega: väsimus, keskendumisraskused, hingeldamine , infektsioonid jne.
Eristatakse kolme tüüpi toitaineid:

• Sünteesielemendid, valgud ja mõned mineraalained ( kaltsium , magneesium ja fosfor ), tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu.
  
  • Kaltsium
    Üleminekuaastatel vajab keha piisavas koguses kaltsiumi. Kaltsium aitab ennetada luude hõrenemist. Kaltsiumi leidub piimas, juustus, jogurtis ja lehtköögiviljades. Kui vähegi võimalik, kasutage madala rasvasisaldusega piimatooteid, et mitte asjatult suurendada toidu rasvasisaldust. "Kaltsiumivarastena" toimivad meie kehas alkohol , coca -cola, kohv ja sigaretid. Samuti rabarber, spinat , kakao ja shokolaad , mida tuleb tarbida mõõdukalt. Kui sööte tervislikult ja tasakaalustatult ning järgite meie nõuandeid, siis saate toiduga piisavalt vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid, teie tervis püsib hea ja te tunnete ennast hästi!
    
  • Magneesiumi näol on tegemist mineraaliga, mida saab nii toidust kui ka apteekidest ja toidupoodidest toidulisandina. Magneesiumi vajab inimene tervise säilitamiseks rohkelt, sest see aine kuulub enam kui 300 ensüümi e biokatalüsaatori koostisse. Kõige
    

kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju , süda, maks ja neerud . Magneesiumi peetakse ka stressivastaseks mineraaliks - lõõgastab lihaseid ning rahustab närve.

• Fosforit on vaja organismi energiavahetuses osalemiseks, aju ja kesknärvisüsteemi tööks, hammaste ja luude moodustumiseks, lihaste töö reguleerimiseks, paljude ensümaatiliste protsesside kontrollil osalemiseks, B-kompleksi vitamiinide aktiveerimiseks.
  
• Energeetilised ained, süsivesikud ja rasvad, etendavad rolli rakkude tootmisel, seedimisel ning püsiva kehatemperatuuri säilitamisel.
  
• Reguleerivad ained, vesi, vitamiinid ja mineraalained, võimaldavad kehal tõhusalt omastada energeetilisi aineid ja sünteesielemente.
  

Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoitaineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes teiste – mikrotoitainetega.
Makrotoitaineid ehk põhitoitaineid vajab organism päevas suhteliselt suurtes kogustes- grammides (valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi). Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil.
Mikrotoitaineid vajab organism milli- või mikrogrammides (vitamiinid, mineraalained).
Selleks, et keha saaks normaalselt ja häireteta talitleda peab igapäevane toit sisaldama nii makro- ja mikrokomponente.

Valgud

Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks.
Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Nagu maja ehitamisel , nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa .
Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) .
Enamik taimesid valke-, tera- ja kaunviljade valgud-, on vähem väärtuslikud, kuna neis puudub mõni oluline aminohape . Eeltoodust selgub , et inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik.
Koolilapsele vajalik toiduvalgu vajadus päevas on 1 gramm kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Päevase valguvajaduse katab näiteks 3-4 kg kartuleid , 1-1,5 kg herneid, 6-10 kg puuvilja, 500 g kala, 200-300 g juustu, 300-500 g kohupiima või 300-500 g liha.
 
 

Rasvad

Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini – A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Võrdle vähese rasvasisaldusega (0,5%) piima ja rasvase piima maitset!
Piimarasva eemaldamisega kaotab piim enamiku aroomainetest ja osa vitamiinidest . Olulisemad rasvaallikad on liha ja lihatooted ning piimatooted . Juur- ja puuviljades on rasva liiga vähe.
Toidu valmistamisel kasutatavad rasvad (õli, või, searasv, margariin ) on silmaga nähtavad ja nende kogust on võimalik hinnata. Samuti on võimalik hinnata võileivale määratava või ja margariini kogust. Kuid samas on toiduained (vorst, pihvid , juust, küpsetised), milles sisalduv rasv on varjatud ja esmapilgul võib tunduda, et rasva nendes polegi.

Süsivesikud

Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad . Mõnele organile, näiteks ajule, on süsivesik glükoos ainuke energiaallikas .
Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur – laktoos , on pärit taimedest . Meie toidu peamine süsivesik on tärklis, mida leidub enim taimsetes toiduainetes , eriti kartulis . Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktood ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos , sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti. Sahharoose ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid – valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Aktiivses kasvueas, eriti kui tehakse sporti või kehalist tööd, pole suhkru ületarbimist karta .
Süsivesikute hulka kuuluvad ka kiudained . Head kiudaine allikad on rukkileib , täisterasai, sepik , müsli, tatra- ja kaerahelbepuder, aed- ja puuvili . Nii viljaterades kui ka puu- ja aedviljades on suurem osa kiudainetest koondunud välimisse kihti. Seetõttu on kõige rohkem kiudaineid täisterajahus ja täisteratoodetes (täisterasai ja – leib, sepik) .
Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. Kiudained muudavad soolesisaldise veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. Viimane asjaolu aitab vältida või leevendada kõhukinnisust.
Kiudainet soovitatakse süüa 20 – 25 g päevas. 20 g kiudainet on näiteks 400 grammis täisteraleivas, 1 kilogrammis õuntes, 900 grammis kartulites, 800 grammis kapsas ja 1400 grammis porgandites. Ainult ühte toiduainet sellises koguses päeva jooksul ära süüa on palju võitu. Seetõttu on oluline süüa iga päev mitu kiudaineterikast toiduainet.
Lisaks põhitoiduainetele – valkudele, süsivesikutele ja rasvadele – on organismile vajalikud veel mikrotoiduained. Mikrotoiduainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained.
Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist. Oluline on teada, et toidu vitamiinisisaldus oleneb ka selle valmistamise viisist. Näiteks vähendavad toidu vitamiinide sisaldust nii toidu keetmine kui ka soojendamine . Suitsetamine , alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad.
Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ( näiteks B, C, P ) ja rasvaslahustuvateks ( A, D, E, K ).
Rasvlahustuvatest vitamiinidest on A vitamiin vajalik näiteks silmadele ja naharakkude arengule. A vitamiini põhilisteks allikateks on maks, värske porgand, punane porgand, punane paprika, või ja muna.
 
D vitamiin on vajalik kaltsiumi ainevahetuse ja seega ka luude tugevuse tagamiseks, mis kiirel kasvuperioodil on eriti oluline. Sellepärast ongi lapse ja nooruki organismi D- vitamiini vajadus palju suurem kui täiskasvanul. D- vitamiini on palju tavatoitudes. Selle põhilisteks allikateks on munad, piim, maks ja või. Eriti palju on D- vitamiini kalamaksaõlis. Seda tekib nahas päikesekiirguse toimel. Juba 20 – 30 minutiline päikese käes olek annab vajaliku päevase D- vitamiini koguse.
 
C- vitamiin ( askorbiinhape) on vajalik veresoonte normaalse läbilaskvuse tagamiseks, organismi vastupanuvõime suurendamiseks , haavade paranemiseks. C- vitamiini on palju värsketes köögi- ja puuviljades ning marjades. Eriti palju on seda mustsõstras, kiivis ja kibuvitsamarjades.
 
B- grupi ( B1, B2, B6 jt ) vitamiine on vaja normaalseks närvitegevuseks, küünte, naha ja juuste normaalseks arenguks. B vitamiine on palju täisteratoodetes, hernestes, ubades, piimas, kalas , ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C- ja B- vitamiini vaegust.
Mitmekesist ja segatoitu sööv terve laps saab vajaliku vitamiinikoguse toiduga ega vaja täiendavaid vitamiinpreparaate.
 
Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood , raud, magneesium, kaalium , tsink, fluor .
Mineraalainetest on organismis kõige rohkem kaltsiumi , 99% sellest on luudes ja hammastes. Lapse- ja noorukieas, kui luud kasvavad kiiresti, on kaltsiumivajadus suur. Kaltsiumi peamised allikad on piim ja piimatooted. Üle 10 aasta vanuste laste kaltsiumivajadus on 1000 milligrammi päevas. Sellise koguse saamiseks peab kooliealine laps jooma vähemalt 3 klaasi piima, jogurtit või keefiri päevas. Lisaks sööma veel kohupiima või juustu. 100 grammis kohupiimas on näiteks 120 milligrammi kaltsiumi, 100 grammis juustus aga olenevalt 400 – 1010 mg.
Oluline mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis . Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust. Ühekülgne toitumine, eriti kui laps saab põhiliselt piima ja piimatoite kuid vähe või üldse mitte liha, võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks sain teada täpsemalt teada, mis on toiduaine ning mis on toitained. Täpsemalt sain teada, millest koosneb toiduaine ja toitaine ning kuidas neid liigitatakse. Toiduained liigitatakse veel eraldi mitmesse erinevasse rühma, suuremad neist on valgud, süsivesikud ning rasvad, kuid veel on väga palju väiksemaid koostisained . Veel sain teada, et kui inimene ei saa piisavas koguses mingeid ained, võib see mõjuda halvasti inimese organismile.

Kasutatud allikad

http://www.menopaus.info/website/content/articles/5_5_nutrients.asp
22.04.2012
http://et.wikipedia.org/wiki/Magneesiu m
22.04.2012
http://et.wikipedia.org/wiki/Toitained
24.04.2012
http://www.kunksmoor.com/toitumine/energia-ja-toitained.html
24.04.2012
MAAILMA TOIDUAINED. TASKUENTSÜKLOPEEDIA, 2009, TEA KIRJASTUS. 24.04.2012.