Tõde Ja Õigus (1)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas jagunes töökoorem?
Miks tütarde sünd valmistas vanematele tuska?
Millest leiti lohutust?
Missugused olukorrad määrasid Andrese ja Mari abielu?
Miks ei kujunenud see abielu õnnelikuks?
Mis suhtes valmistas abielu Andresele eriti ränga pettumuse XXIII ptk?
Millest need tulenesid?

Lõik failist

Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu – Nende abielu oli tavaline talupoja oma. Erilist armastust ei olnud, jagati vaid tööde rõõme. Andres oli Krõõda vanemate juurde kosja läinud ja sedasi ta endale naiseks saanud. Siis viis ta soistele aladele ehk Vargamäele. See tegi Krõõda kurvaks, kuna temale harjumuspärast loodust seal ei olnud. Kuni surmani oli ta selline nukker ja vaikne, lastes Andresel otsuseid teha ning kamandada. Krõõt oli nii vaikne ja samas usin , et ei rääkinud Andresele kunagi oma kahtlustest, et sureb . Ta rühkis tööd teha ka siis, kui ootas last. See ta ära tappiski. Andres ise oli selline suurt kasvu, vaikne mees, kellel olid suured plaanid Vargamäega. Seega tegi ta nii palju tööd kui võimalik ja ei pannud oma naise kannatusi tähele. Võiks öelda, et ta oli natukene isekas. Andres jättis väga palju Krõõda teha ning ega tema ei kaevelnud. Kuid nende abielu polnud ka täiesti vastumeelne. Nad polnud küll väga õnnelikud, kuid nad polnud ka õnnetud. Neil oli oma koht ja lapsed. Mis sellest, et Krõõt oma elu ohverdas, selleks et Andres saaks meessoost pärija, maaomaniku. Kuigi Krõõt oleks võinud puhata rohkem ning teha vähem tööd Andrest oodates, ei teinud ta seda ning rabas samapalju kui Andres.

Missugust osa etendasid Andrese elus töörõõmud ja tulevikulootused abielu vältel Krõõdaga – Andres lootis, et tulevikus on Vargamäe korras ja maa igal pool viljakas. Ta tegi tööd nõrkemiseni, et saaks vaid oma järeltulijatele hea elamiskoha. Ja sama tahtis ta ka kõigilt teistelt. Tema suureks rõõmuks olid iseehitatud uued hooned õuepeal, mis tema kurvastuseks varsti juba vanad olid. Seda eelkõige selletõttu, et Pearu endale veel uuemad sai. Ta oli õnnelik, kui sai omale lõpuks kuivenduskraavi, mida ta enda kahjuks jagas naabriga. Sellest tuli jällegi tüli, kuna eks tema pidi talle ju vingerpussi mängima ning kraavi kinni panema , et Andrese maa oleks märg. Kõik, mida Andres tegi kannatas mingit sorti negatiivsete kogemustega. Pearul oli sel kohal suur roll. Ja kuna tal olid nii suured soovid oma ja oma laste tuleviku kohal, siis Krõõt pidi peaaegu kõigega koduses majapidamises üksi hakkama saama. Isegi kui neil oli keegi naissoost abiks võetud, polnud tol aega aidata. Andres vajas kõiki kätepaare põldudele heina koristama või midagi muud kergemat tegema. Ja ka Krõõdal pidi nendeks töödeks aega jääma. Seega pigi ta pidevalt jooksma erinevate toimetuste vahel ning Andresele jäi tihti mulje nagu ei teeks ta naine piisavalt.
Kuidas jagunes töökoorem? Missugused tõsiasjad saavad Andresel selgeks alles pärast Krõõda surma (meenutage Andrese käitumist ja mõtisklusi Krõõda surmapäeval, XVII ptk; kõnelust Mariga Krõõdast, XXIX ptk)? – Töökoorem jagunes tavaliselt nõnda, et Andres tegi suurema osa raskest füüsilisest tööst ise ära. Siin tuli kasuks tema suur kasv ja tugevus. Krõõt see-eest pidi hakkama saama kõigi majapidamistoimetustega. Sinna juurde pidi ta veel olema piisavalt tugev ning omama aega, et oma meest erinevate tööde juures aidata. Ja ega ta ei kaevelnud, kui aega või jõudu väheseks jäi. Hambad risti, aga ta tegi ära kõik, mida Andres talt ootas. Sellest tulenevalt arvan mina, et kuigi Krõõt ei jõudnud nii palju teha kui Andres, oli tal siiski rohkem kohustusi ning tema tegi rohkem. Andres tegi seda, millest ta hea oli. Tassis puid, kaevas kraavi, kündis põldu. Krõõt tegi selliseid asju, mida tolle aja naine ikka tegema pidi. Kõplas põllul, hoolitses pudulojuste eest, kasvatas lapsi, valmistas süüa, tegi heinateol kaasa, valvas majapidamist . Peale tema surma sai alles Andres aru, et kõik mida ta naine tegi oli tähtis ning ta isegi kohati süüdistas end tema tapmises (Mina nõustun temaga selles kohas). Krõõda surmapäeval leidis ta, et polnud kunagi mõelnud sellele, et tema väikse kondiga naise jõud võib otsa saada. Siis läks ta välja, et viimased terad ära külvata. Aga seda ta ei teinud, kuna hakkas taas mõtlema oma naisele ning isegi nuttis ta seal, kivi ääres, kuhu ta oli istunud. Enne oli ta mõelnud, et oleks õnnelik siis, kui vanajumal muudaks poisi tüdrukuks ja laseks Krõõdal selle arvelt elada. Ta istus seal kivi juures veel mõnda aega ning andis oma jumalale uusi tõotusi, et vaid Krõõt ellu jääks. Aga sellest polnud kasu ning Krõõt suri siiski. Andresele oli see raske kaotus. Kui ta sellest hiljem Mariga rääkis, tunnistas ta, et oli naise tööga ära tapnud ning polnud tähele pannud seda, et ta on nõrgem ning ei jaksa nii palju kui Andres. Ta lasi tal teha kõike, ise sellele mõtlemata, et see võib naise murda. Ja kuna Krõõt ka kunagi ei kaevelnud, et on raske või enam ei jõua, siis Andres ei mõelnudki sellele.
Miks tütarde sünd valmistas vanematele tuska? Millest leiti lohutust? – Eks see valmistas tuska sellepärast, et vanasti oli taludes kombeks koht meessoost pärijale jätta. Andresel ja Krõõdal aga sündis kolm tütart, enne kui lõpuks sündis poeg. Ju Andres kartis , et peale tema surma pole tal kellelegi jätta seda raske tööga kordaseatud kohta. Tütred lähevad ju oma meeste juurde elama ja pole enam oma majapidamisega seotud. Krõõt samas tundis pidevalt end halvasti, kuna leidis, et oli Andrest alt vedanud . Seda mõtlemist aitas ka kinnitada fakt, et Andres talle pidevalt sellepärast halvustavaid pilke saatis.
Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu usaldussuhete seisukohalt. –

Iseloomustage Andrese abielu Mariga. – Mari ja Andrese abielu oli kurb ning täiesti armastuse vaene. Kui Krõõt hakkas surema siis oli ta palunud Marit oma kohale. Mis sellest, et Mari oli Jussiga abielus. Ja kui Juss enese ära tappis, siis polnud neil kahel enam mingeid takistusi. Kui nad siis abielus olid, jäi Mari kuidagi vaikseks ja nukraks, täpselt nagu Krõõt oli olnud. Andres oli just eelkõige Marit endale perenaiseks tahtnud, kuna ta ennemalt selline rõõmsameelne ja alati naerev oli. See aga, et asjad olid muutunud, ei meeldinud Andresele. Ta poleks ehk teda endale võtnud, kui oleks teadnud, et naine pidevalt mõtleb Jussile ning sellele, kui halvasti ta temaga oli käitunud. Mari sünnitas Andresele palju lapsi. Nii poisse kui ka tüdrukuid. Andres oli nende kõigiga aga väga range ja tihti leidis ta mingigi põhjuse neid peksta. Seda eriti siis, kui tal väike piibli hullus peal oli. Kõik, mis oli piiblile vastukarva ei sobinud ja oli halb. Mari kannatas ka ise koduvägivalla all. Aga ta kannatas kõik ära ilma mingigi kisa või vastuväideteta. Jah, nende abielu oli kurb ja mitte mingist küljest õnnelik.

Missugused olukorrad määrasid Andrese ja Mari abielu? – Suurim olukord oli tõenäoliselt see, et Mari jäi Andresest nö käimapeale. Ja sel ajal oleks abieluväline laps olnud ikkagi suur häbi. Pealegi oli Mari nagunii nii Krõõda kui ka enda laste kasvatamisega kolinud Eesperre. Ja ta majandas kogu pere kodustelu. Jussi ka enam polnud ning nende teel polnud mingeid takistusi, kui siis vaid see, et Mari tundis enda Jussi pärast halvasti. Tal oli tunne nagu oleks ta teda petnud. Ja kuna Mari ootas last ei saadud enam viivitada. Abielluti kiirelt, kuid mina arvan, et osaliselt vastumeelselt.
Miks ei kujunenud see abielu õnnelikuks? – Kõige suuremaks takistuseks nende abielu õnnele, oli endiselt surnud Juss. Juss oma surmaga muutis Mari vaikseks ja kurvaks, see ei olnud aga meelepärane Andresele, kellele oli Mari enne särava ja rõõmsameelse inimesena silma jäänud. Samas kummitas Andrest ka Krõõt oma töökuse ja mitte virisemisega. Ta leidis ikka ja jälle, et Mari ei tee piisavalt ning on veidike viletsam Krõõdast. Nende kahe abielu kummitasid kaks surnut inimest. Ühe tappis raske töö ja teise Andrese ja Mari vaheline suhe, mis enne tema surma aga tegelikkuses eksisteeris vaid tema enda peas.
Mis suhtes valmistas abielu Andresele eriti ränga pettumuse (XXIII ptk)? – Andrese jaoks oli kõige suuremaks pettumuseks, see et Mari ei rääkinud talle oma muredest ning hoidis sellised asjad enda teda. Krõõdaga tal seda ei olnud. Ja seetõttu tundis ta päris tihti, et nagu Mari oleks alles saunanaine, kuigi oli ju nüüd hoopiski perenaine. Samas valmistas talle tuska ka see, et elas oma naisega eraldi elu, mingit abielu tunnet tal ei olnud. Selles kindlas peatükis on tema pettumuse kirjeldamiseks toodud Laulu-Lullu lorilaul , mis muutis Mari kurvaks ning isegi häbelikuks. Andresele tegi siin kõige rohkem pahameelt fakt, et Mari ei julgenud talle seda laulu näidata ning kui ta küsis siis üritas erinevate valedega selle näitamisest pääseda.
Iseloomustage Mari muresid ja hingepiinu. Millest need tulenesid? – Mari suurimate murede põhjuseks oli Juss. Eriti just see, et teda piinas teadmine, et Juss poos end üles, kuna tema ta hülgas. Teda piinas kogu ülejäänud elu see surm. Kunagi varem oli ta väga rõõmsameelne ning laulis tihti. Pärast Jussi surma, aga oleks ka tema nagu surnud. Ta tundis, et on koos Andresega tema surma eest vastutav . Andres sellega ei nõustunud. Seega kannatas ta üksi. Ja kui lapsed, mis tal Jussiga olid haigeks jäid ning surid, arvas ta, et Juss oli nad endaga tema karistamiseks kaasa võtnud. See kindlasti suurendas tema hingepiinu. Sammuti valmistas talle muret Laulu-Lullu lorilaul.

Iseloomustage Pearu abielu oma „lambasihvriga”. – Pearu abielu tema nn Lambasihvriga, oli teistsugune. Suurim probleem oli Pearu alkoholilembus . Alati kui ta tuli kõrtsist koju sai ta naine kere peale või suure sõimu osaliseks . Sellest tuli alati paksu pahandust.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

73 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kikuuuuu Õppematerjali autor

tõde ja õigus kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

doc

Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

narrib tema sind üheksa korda vastu.“  “Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole.“  “Möödunud õnn on surnud õnn.“  “Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukis.“  “Päevi saab vaene inimene igal pool näha.“ Andrese unistustele mõjus ebasoodsalt Pearu kes üritas meest Vargamäelt välja süüa. Krõõda surm, masendus, see et ta ei saanud kohtus tõde rääkides oma õigust, soo maastik, kivine maa, naabritega halb koostöö.Vargamäele tulles oli Andres Paas töökas mees, isegi liiga töökas. Vahetevahel unustas ta tähele panna oma 2 lapsi või naist. Peale Krõõda surma mõistis mees, mida ta teinud oli ja kuidas käitunud. Mõistes oma käitusmis laadi läbi aastate , muutus Andres pehmemaks ning põõras rohkem tähelepanu oma lastele

Kirjandus

doc

"Tõde ja õigus I"

poegade ja sulastega ning hakkaks mõlemat kallast pidi minema saaks selle probleemi lahendatud. 10.Miks ei asu ta oma unistust teostama? Sest ta teadis, et teised mehed ei tuleks kuna on vanaks jäänud ja ise ta sellega hakkama ei saaks. 11.Leidke kõik tegurid, mis mõjusid ebasoodsalt Andrese unistuste realiseerimisele. Pearu kes üritas Andrest Vargamäelt välja süüa. Krõõda surm, masendus, see et ta ei saanud kohtus tõde rääkides oma õigust, soo maastik, kivine maa, naabritega halb koostöö. INIMESTEVAHELISED SUHTED 12.Jälgige inimesevahelisi suhteid, eriti Andrese vastuolusid Pearuga. Andres ja Pearu olid koguaeg omavahel tülis. Kuna Pearu kiusas teda, tehes mis tahes, et kogu Vargamäet omale saada. Vahel tuli ette ka leppimist aga see ei kestnud kaua. 13.Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga? Sest Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada ja seda kiusamise meetodil. 14

Kirjandus

doc

A.H. Tammsaare "Tõde ja õigus"

Andres ei näinud tütardes kohapärijaid ja arvas, et tütardest on perenaisele rohkem abi, kui talle. Pealegi olid Pearul esimesed pojad ja Andres tundis end halvemana. Lohutus leidis Andres mõttest, et nad on Krõõdaga veel noored ja küll jõuavad poegi ka saada. Poja ootuses rajas ta rohtaia. Lohutuseks arvasid nad, et kui tütred on Jumala tahtmine, siis nii peab olema. Lohutust leidsid nad ka töörõõmust. Krõõt oli arvamusel, et Andresel õigus temaga tõrelda ja pahandusete puhul nuttis ta üksinda. Krõõt usaldas oma meest ja ka siis kui ta arvas, et mehel pole õigus, ei näidanud ta seda välja. Andres oli harjunud Krõõdale oma südant puistama. Andres oli vaid üks kord kooselu jooksul rõõmustanud, Krõõdal sündis poeg. Aga Vargamäel oli ikka nii olnud, et kui rõõm tuli kellegi südamesse, siis lahkus ta mõne teise südamest, sest Vargamäel ei jätkunud rõõmu kõigi südamete tarvis.

Kirjandus

doc

Tõde ja õigus I osa

A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma

Kirjandus

docx

Suvitajad, Siin me oleme

meesterahvad, kes pidevalt teineteisega tülitsevad ning nõuavad õigust. Kui Andres Vargamäele kolis, siis polnud tal aimugi, et ta peab ka tegelema peremehe Pearuga. Andres sõlmis Pearuga kraavilepingu, mis oli Pearu huvides. Aga Andres ei osanud isegi arvata, et naabertalu peremees võib seda enda kasuks ära kasutada. Andres alustas ausa mehena, aga mida rohkem ta Pearuga kokku puutus, seda rohkem hullemaks olukord muutus. Pöördutakse kohtu poole, et õiguseni jõuda. Andrus uskus, et tõde päästab tema kui ka Vargamäe, aga Pearu valelik ja petlik iseloom võitis lahingud. 2. Andrese kahe abielu võrdlus – Andrese esimene abielu oli koos Krõõdaga. Ta armastas Krõõta väga, aga Krõõt oli väsinud. Pidev laste sünnitamine, et Vargamäele uus pärija saada ning töötamine väsitas ta ära. Ta oli väga töökas naine ja hell ning heasüdamlik. Lõpuks sündis neil siiski poeg, kuid kahjuks suri Krõõt pärast enda poja sünnitamist. Andrese teine

10. - 12. klassi kirjandus

doc

Tõde ja õigus

arvestanud ka naise töövõimetega, mis põhjustaski naise surma, millele järgnes elu allamäge laskmine. Ka Pearu elu polnud meelakkumine, sest polnud ju kerge mitme eest ,,rehnutti" pidada ja Andresele pidevalt uusi vingerpusse välja mõelda. Mulle tundus, et see tegelane võttis Andrese vigurdusi naljana, kuid ka mingisuguse imeliku kohustusena, et ta peab jälle tagasi tegema. Andres, aga võttis naabritevahelist kaklust kui lahinguid, milles pidi ilmtingimata võitma tõde ja õigus, milelga ta ei jõudnud kuhugi ja võiduks pidi ta tõde ja õigust moonutama. Ka Pearu naisel polnud elu nagu lill, sest Pearu tuli pidevalt koju purjus ja väga halvas tujus, sest naaber oli jälle midagi tagasi teinud ja sellepärast, et tal paha oli hakkas ka naist ja lapsi tögama. Naist kutsus ta lambasihvriks, mis ei olnud mehest ilus, sest naist tuleb ikka hellitavalt kutsuda ja teda hoida. Arvan, et naine tundis südames ennast

Kirjandus

docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

pererahvale sündmusest rääkida, Andres ja Matu läksid laipa otsima, aga Pearu oli selle oma maale vedanud, käskides see nüüd teistel ära viia, Andres keeldus ja mindi sõnadega tülli - Sündmuse tagajärjeks oli Vargamäe naabrite esimene kohtuskäimine, kus Andres nõudis kahjutasu oma koera eest ja karistust tapjale, Pearu aga valuraha hammustuste eest ja tedrepoegade maha murdmise eest - Andres oli löödud, sest ei suutnud tõde jalule seada, kohus uskus pigem Pearut kui karjast, Andres kahetses, et oli ainult tõtt rääkinud, Andres hakkas kättemaksu hauduma - Matu võttis uue ja suurema koera - Naabrid hoidsid oma loomi, et need teise maa peale ei satuks, kuid Pearu karjasel see ühel korral ei õnnestunud ja nii pidi Oru Pearu Andresele kahjutasu maksma - Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu

Kirjandus

odt

A.H.Tammsaare „Tõde ja õigus“ I osa

A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa 1. Kirjuta maad mis kuulus Vargamäe Andrese talu juurde. Missugune oli see maa alguses ja kuidas Andres seda muutis? Maa oli alguses täielikult soine ja vesine, loomad jäid sinna pidevalt kinni. Põldude all oli samuti väga palju kive, mis lõhkusid Andrese tööriistu, nad korjasid neid väga palju kuid igal aastal ilmusid uued kivid nähtavale. Andres tahtis teha sinna põllu, millel kasvaks hästi vili ja soovis kraave kaevata, et vesi jõkke suunata. Ta plaanis ehitada korraliku talu, et ta naisel ja tulevastel lastel oleks seal hea elada. 2. Kirjelda ostetud taluhoonete seisukorda. Need hooned vajasid väga palju remonti. Endine peremees ei kandnud nende eest erilist hoolt. 3. Iseloomusta Andrest (välimus, päritolu, suhted abikaasaga, suhted Pearuga, suhted lastega, suhted tõe ja õigusega). Andres on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutn

Kirjandus

Rohkem sarnaseid