Eesti lipu ajalugu. · Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . · Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. · Tervelt 50 aastat oli sini-must-valgete lipuvärvide kasutamine keelatud. · Sini-must-valgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. · Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: · ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. · , lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit.
on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Eesti lipu ajalugu. ·Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sinimust valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ·Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. ·Tervelt 50 aastat oli sinimustvalgete lipuvärvide kasutamine keelatud. ·Sinimustvalgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. ·Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Värvide tähendus: S i n i n e väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks M u s t pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks V a l g e sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja
Teised tegelased teoses Onu Gaston – Lilliani onu. Boris Volkov – Lilliani armuke, kes samuti oli sanatooriumis koos Lillianiga. Hollmann – Clerfayti sõber, kes oli samuti võidusõitja. Lydia – Clerfayti armuke Roomas. Lilliani ja Clerfayti vahelised suhted Moodustavad ebahariliku paari, elavad vaid käesolevas hetkes ega hooli tulevikust See on täiuslik liit – kuni Clerfayt hakkab Lilliani armuma Lillian kartis anda Clerfaytile tõotusi, lubadusi, sest ta ei teadnud kaua tal veel elada on jäänud Ta nautis igat Clerfaytiga veedetud päeva, ent ometi jättis ta väliselt külma mulje Kui Clerfayt suri, arvas Lillian, et see on ebaaus, sest hoopis tema oleks pidanud surema Tsitaate teosest ’’Kui kell kukub, ei aita ka kõige ilusam nimi.’’ ’’Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada.’’
ning elama koos selleks ehitatud majas. Neid austati väga ja neile anti suuri eesõigusi, näiteks süüdimõistetud kurjategijad said vabaks, kui nad juhuslikult Vesta neitsit teel kohtasid. Kõlbelise eksimuse eest karistati vestaale elusalt matmisega. - Roomlaste arvates oli usukommete täpne täitmine väga oluline jumalate heakskiidu saamisel. Rooma usundi sellise iseloomu tõttu olid väga tähtsad preestrid, kes pidid täpselt teadma, missuguse jumala poole pöörduda, milliseid tõotusi anda ja ohvreid tuua. - Kõige tähtsamad preestrid olid pontifexid (sillaehitajad), kelle eesotsas seisis riigi ülempreester pontifex maximus. Preestritel oli suur mõju riigiasjadele ja sageli valiti eluajaks nendeks tuntud riigimehi. (Meenuta Caesari elulugu!) - Keisririigis kuulus pontifex maximuse tiitel keisrile. Keisrite austamine ja nende kuulutamine pärast surma jumalateks muutus keisririigis riigiusu osaks. See tava võeti üle idapoolsetest riikidest.
lastekasvatamine. Saada ükskõik siis millise väärkasutamise ohvriks ja mitte iialgi olla suuteline karistama seda vägivalda, sest tuli välja, et sa olid sel öösel joonud. Kas sina mõistad, et vaikides feminismi kui jututeema maha, annad sa enda poolt lubaduse mitte ühtegi naist enam eales solvata, lubaduse muuta aegunud seisukohti, lubaduse mitte murda ühtegi naist, lubaduse mitte kunagi enam haavata. Kas sa saad selliseid tõotusi anda? Kas see, et meie minevik on feminismi täis, on piisav põhjendus selleks, et see teema tänases ühiskonnas vaibuks? Ajalugu ei eita olevikku, kuid see võiks olla indikaatoriks mitte jätkata alandavaid, isegi surmavaid tegevusi. Ilma väjatoodud faktide, analoogiate, protestide ja selliste sõnavõttudeta, kas keegi üldse saaks teada, mis maailmas tegelikult toimub? Miks peaksime me täna, pärast kogu saavutatud progressi, et lõpetada naiste rõhumine, alla andma?
positiivne askees askees läbi liialduste (liigsöömine jne) negatiivne askees askees läbi loobumiste, on ideaaliks JOOGA Yoga Ingl. k. "yoke" ike puu, millega kaks härga omavahel kokku seoti. Jooga praktiseerija - joogi · HATHA-JOOGA (meile tuntuim joogavorm) · MANTRA-JOOGA Mantra pühad silbid või lausungid; esimene silp, kui maailm loodi "om" [aum] Meditatsioon mõttemõlgutus + mantrate kordamine Osad joogid annavad tõotusi (nt. ei maga, seisavad ainult püsti jne). · RADJA-JOOGA teadmiste tee Jumalateenistus Jumalateenistust viiakse läbi kas: · kodus · looduses Gangese jõgi · templis Ohvrid lilled, puuviljad jne. Templites käiakse palvetamas. Seal tegutsevad preestrid e. brahmaanid. Külades toimuvad peod, mille käigus on protsessioonid rongkäigud. Hinduismi peasuunad · Visnuism · Sivaism · Saktism VISNUISM e. VAISNAVISM Hinduistidest on u. 78% e. u. 580 milj
veel viit tõotust ehk käsku: 6) Mitte süüa liiga palju ega pärast keskpäeva. 7) Mitte tantsida, laulda ega osaleda näitemängus, mitte kuulata-vaadata teisi laulmas, tantsimas või näitemängu tegemas. 8) Mitte tarvitada lõhnaaineid ega kanda ehteid. 9) Mitte magada mugavas voodis. 10) Mitte vastu võtta (ega isegi puudutada) kulda ega hõbedat. Nagu on olemas kristlikud mungad, on olemas ka buda mungad. Nemadki peavad andma tõotusi. Buda mungad pühenduvad sügavatele mõtisklustele ja elavad kerjamisest. Samuti võivad nad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate ja koolide ehitamisel. Mõnedes budistlikes maades veedavad poisid sageli teatud aja (1-4 kuud) kloostris mungaelu elades. Paljud budistid käivad palverännakul neis paigus, mida kunagi külastas Buddha. Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust võites vältida dukha't,
poeb malbeid erutusi silmisse ja kõnne ja läitub loojangute loomusund, et liita hetkeis killustatud õnne. Taas vallandumas sõna hell ja soe, mis tardus südameisse kannatuste põrgus, mil rebenesid haprad hingekoed ja mustav valu läbi meelte nõrgus. Kui väsib kaua pidutsenud surm, saab nõnda võimsaks elu virguv tukse, et iga helin, õitehurm su hinge avatuna leiab ukse. Üks ülemeelik andumiseihk meid matab nagu toomehelbelumi. Täis tõotusi Su kallistelev pihk, - sel ööl on suure täitumise jumi. Sus süttin, uuestisünni sametöö su kõigi saladuste maitsmisjanus, mis sest, et süda homme tumeraskelt lööb ja kahetseb, et leegitsedes anus. Me igas süleluses uueks saav on rõõm, kui poleks talle üldse piiri. 6 Su suu veel eile valutanud haav on täna tulvil naeru purpurkiiri. Su huultelt viimse tilgani joon mee ses unelmate nõtkes viigisalus,
Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. Kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi, kõrvaldati sini-must-valge lipp Pika Hermanni tornist ja selle asemele heisati punalipp. Tervelt 50 aastat oli sini-must-valgete lipuvärvide kasutamine keelatud. Lipu hoidjaid ja kasutajaid ootas ees arreteerimine, mis mõnel juhul lõppes koguni mahalaskmisega. Kuid rahvas ei unustanud oma lippu. Sini-must-valgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. Tänaseks on sini-must-valged lipuvärvid Eesti elus taas oma kohale asunud. Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks. Lipuvärve tõlgendatakse järgmiselt: sinine - usk Eesti tulevikku; must - Eesti mullapind, raske minevik; valge - lootus Eesti ilusasse tulevikku. Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on
pitsinipeldamise, tikkimise ja haigepõetamisega. Begiiniühistu pakkus naistele turvalist elu, seltskonda, meeldivaid, kuigi karmilt lihtsaid olusid ja võimalust iseseisvalt omale elatist hankida. Mitmed jõukad begiinid toetasid vaesemaid, pakkudes neile elukohta. niisugused organisatsioonid olid tavalised ajal, mil abielukõlbulisi naisi oli rohkem kui abielukõlbulisi mehi. Begiinid olid vagad, kuid ei andnud erilisi tõotusi. Nad olid usutunnistuselt kristlased, kuid sageli hoolitsesid nad ise oma hingeõnnistuse eest, lugedes omi palveid ja korraldades rituaale. Begiinide hulgast kerkis esile naisjutlustajaid, mis ei meeldinud meesautoriteetidele. Suurem osa begiinidest tunnustas siiski kohalikke autoriteete, kes neid sageli kaitsesid, kuigi kiriku keskvõimu arvates ei täitnud nad oma ülesandeid vajaliku hoolega. Alates 1233. aastal peetud Mainzi kirikukogust oli kirik
Külaliste nimekirjad on tohutud ning tants kestab hommikuni. Pruutpaar tantsib traditsioonilist pulmatanstu, mida kutsutakse sequidillas manchegas. Meestele pakutakse sigareid ja naistele midagi, mis lõhnab. Kindlasti lastakse ilutulestikku, et tähistada uut abielu. Hispaanlased saavad ise valida, mismoodi nad tahavad oma tõotusi anda. Selleks on kolm võimalust: · Peigmees kordab preestri öeldut esimesena, siis teeb pruut täpselt sama · Preester loeb ise tõotused ette ja mõlemad abiellujad vastavad ,,Jah." · Mõlemad kirjutavad oma tõotused ise ja loevad siis kordamööda ette Kõige sagedamini kasutatakse lihtsaimat varianti ja lastakse preestril kõik ette lugeda, mispeale vastatakse lihtsalt ,,Jah." 6 Tseremoonia
saada. Siis läks ta välja, et viimased terad ära külvata. Aga seda ta ei teinud, kuna hakkas taas mõtlema oma naisele ning isegi nuttis ta seal, kivi ääres, kuhu ta oli istunud. Enne oli ta mõelnud, et oleks õnnelik siis, kui vanajumal muudaks poisi tüdrukuks ja laseks Krõõdal selle arvelt elada. Ta istus seal kivi juures veel mõnda aega ning andis oma jumalale uusi tõotusi, et vaid Krõõt ellu jääks. Aga sellest polnud kasu ning Krõõt suri siiski. Andresele oli see raske kaotus. Kui ta sellest hiljem Mariga rääkis, tunnistas ta, et oli naise tööga ära tapnud ning polnud tähele pannud seda, et ta on nõrgem ning ei jaksa nii palju kui Andres. Ta lasi tal teha kõike, ise sellele mõtlemata, et see võib naise murda. Ja kuna Krõõt ka kunagi ei kaevelnud, et on raske või enam ei jõua, siis Andres ei
ei pelga, siis Püha Maarjat ikka pelgab. ,,Mis viga on elada meie lastel, meie Vanemad inimesed oskavad rääkida, et pidime elama palju raskematel aegadel, nende ajal oli elu ja olu palju raskem. kuid saime siiski läbi." lk 79 Noorematel ei tarvitse hädaldada iga tühja-tähja pärast. ,,Kui sa tuled meie usku, võid saada Selliseid tõotusi anti inimestele, õige pea preestriks, edaspidi pannakse lootuses, et nad lähevad keisriusku. paremale paigale ja kümne aasta pärast Inimesed enamasti aga vihastasid sellise oled sa ülemvaimulik." lk 103 vale peale. ,,Sündinud kirjakoiks. Äriline soon Hindrik ei osanud rahaga midagi eriti puudub tal täiesti." lk 116 teha, talle ei istunud äriasjad. Talle istus
Neid austati väga ja neile anti suuri eesõigusi, näiteks süüdimõistetud kurjategijad said vabaks, kui nad juhuslikult Vesta neitsit teel kohtasid. Kõlbelise eksimuse eest karistati vestaale elusalt matmisega. Roomlaste arvates oli usukommete täpne täitmine väga oluline jumalate heakskiidu saamisel. Rooma usundi sellise iseloomu tõttu olid väga tähtsad preestrid, kes pidid täpselt teadma, missuguse jumala poole pöörduda, milliseid tõotusi anda ja ohvreid tuua. 1. Kellelt võtsid roomlased üle jumalad? ........................................................................................................... 2. Milliseid jumalaid austasid roomlased rohkem kui kreeklased? Millised tegevusalad olid Roomas hinnatud?................................................................................................................................................. ..............................................................
Seadustamata armuvahekord oli nende silmis oma ebapüsiva loomu tõttu eelistatum kui abielu. Nad hoidusid toidust, mille allikaks oli suguline paljunemine (liha-, piima- ja munatoidud), levinud olid pikad ja ranged paastud. Soov pääseda kurja maise maailma kütkest ajendas katarite seas enesetappe, tihti enda surnuks näljutamise teel. Naisi peeti meestega võrdseiks, sest maisel vormil polnud tähtsust ning hing oli nagunii sootu. Patuseks peeti vandeid ja tõotusi, mis katarite uskumuste järgi sidusid inimest maailmaga, kuid mis keskajal enne kirjaoskuse laia levikut olid kaubanduslike ja poliitiliste kokkulepete lahutamatu osa. Samuti mõistsid nad hukka sõjad ja surmanuhtluse. Reaktsioon katarlusele Katarite ideed tekitasid paljudes kiriklikes ja ilmalikes juhtides muret, sest need destabiliseerisid ühiskondlikku korda ja õõnestasid kiriku õpetust ja mõjuvõimu.
*Oma viimasel söömaajal murdis jeesus leiba ning võttis veinikarika ning jagas neid oma jüngritega. Sellest ajast on kristlased jaganud leiba ja veini jeesuse surma ning ülestõusmise mälestuseks-armulaud. *Ristimine tähendab enamikele usklikele kristlaseks saamist, ristitava võib kas üleni vette kasta või teda veega piserdada. *Kõik kristlased peavad abielu tõsiseks pühendumiseks ning paari minnes antakse Jumala ees vastastikuseid tõotusi. *Kristliku kiriku pühad meenutavad peamiselt Jeesuse elu sündmusi ja kristliku usu algust, tähtsamaid pühi tähistatakse kõikjal. Jõulud-tähistatakse jeesuse sündimist Petlemmas. Ülestõusmispüha-jüngrid said teada, et Jeesus oli elus. Suur neljapäev-viimane õhtusöömaaeg. Suur reede-Jeesuse ristilöömine. Eetika Kristliku eetika aluseks on kristluse usulised ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid.
Kuid järgmisel hommikul, s.o. 22. juunil, lehvis sini-must-valge lipp siiski taas omal kohal. Lõplikult kõrvaldati see sealt Eesti NSV moodustamise ning Nõukogude Liitu inkorporeerimisega 6. augustil 1940. aastal. Jälle olid sini-must-valged värvid Eesti avalikust elust kadunud. Kuid trikoloor jäi kindlalt ja kustumatult eesti rahva hinge ning südamesse. Sini-must-valgeid värve peideti ja hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. Sini-must-valgel polnud küll enam mingisugust eluõigust, ent ta elas edasi - Eestis nende inimeste hinges, kes teadsid ja mäletasid, Läänes võis ta aga lehvida vabalt. Peale Nõukogude Liitu inkorporeerimist algas nõukogude võimu poolt ajujaht kõigele rahvuslikule ning omariiklust meenutavale. Erandiks polnud sini-must-valged värvid. Vastupidi - lipu hoidjaid ja
sellele, et tema väikse kondiga naise jõud võib otsa saada. Siis läks ta välja, et viimased terad ära külvata. Aga seda ta ei teinud, kuna hakkas taas mõtlema oma naisele ning isegi nuttis ta seal, kivi ääres, kuhu ta oli istunud. Enne oli ta mõelnud, et oleks õnnelik siis, 5 kui vanajumal muudaks poisi tüdrukuks ja laseks Krõõdal selle arvelt elada. Ta istus seal kivi juures veel mõnda aega ning andis oma jumalale uusi tõotusi, et vaid Krõõt ellu jääks. Aga sellest polnud kasu ning Krõõt suri siiski. Andresele oli see raske kaotus. Kui ta sellest hiljem Mariga rääkis, tunnistas ta, et oli naise tööga ära tapnud ning polnud tähele pannud seda, et ta on nõrgem ning ei jaksa nii palju kui Andres. Ta lasi tal teha kõike, ise sellele mõtlemata, et see võib naise murda. Ja kuna Krõõt ka kunagi ei kaevelnud, et on raske või enam ei jõua, siis Andres ei mõelnudki sellele.
Probabilis - tõenäoline 4 Lad. Casus - juhus 10 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö religioonis sellist suunda järgivad... olla toorelt maha tapetud märatseva rahvahulga poolt on ehk vähem kurb kui teada, et jumalakartlikud inimesed su puhtsüdamlikult maha notivad". Seejärel vaatles Pascal kasuistide ,,virtuoosset" võtet, mille abil saab anda tõotusi, kavatsematta neid kunagi täita. Kui ei ole võimalik lubaduse andmisest mööda hiilida tuleb anda kahemõttelisi lubadusi, Escobari järgi ei kohusta selline vanne millekski, ega ole ka patt. Väga suureks autoriteediks oli jesuiitide jaoks Aristoteles, kelle seisukohtadele nad toetusid neid sobivalt moonutades, patutegude mõistmisel. Tegusid mis tulenevad sellest, et valiku hetkel ei tunta head ja kurja, ei nimetatud tahtmatuteks, vaid pahelisteks. See, et inimesed ei
II. Brahma raamatud- On preestrite rituaalsed käsiraamatud, mille põhjal tuleb sooritada üksikasjadeni täpset ohverdamist. III. Upanišadid- tähtsam osa veedadest. Koosnevad suutratest (juhtlõng). Siia on kirja pandud hinduismi kogu filosoofilis-religioosne elukäsitlus, seega hinduismiõpetus üldse. Hilisemates suutrates ka konkreetsed juhised mediteerimiseks Hindude rahvuseeposed Enamik müüte eepostes on heroilised, õpetavad järgima tõde ja tõotusi, ustavust surmani, vaprust jne „Mahabharata“ (maha-suur, bharata-kuningas) Eepose kuulsaim osa pooem BHAGAVADGITA (Isanda laul) Sisu: Põhja-Indias ühe suguharu kahe liini võitlus võmu pärast ARDEŽUNA kahtleb, kas on õige tappa oma suguvendi. Siis ilmutab end jumal KRIŠNA sõjavankri juhina ning õpetab teda: iga inimene peab täitma oma kohust (DHARMA). Sõjamehe kohus on sõdida. „RAMAJANA“
kui teenrid tulel kustuda lasid, maksid nad oma kergemeelsuse eest eluga. Druiidid- keltide preestrid- uskusid, et tamm, millel kasvas haruldane tammevõõrik, oli jumalate poolt välja valitud. Selle puu juures sooritati kultusetoiminguid, ohverdati ja lõigati kasvava kuu kuuendal päeval kuldse sirbiga puuvõõriku oksi. Nimi "druiidid" (tammelehed?) on tõenäoliselt tuletatud tammest. Kuni keskajani ja hiljemgi tuli ikka ja jälle ette, et tammede juures anti tõotusi, palvetati, ohverdati ja öisel ajal küünlaid süüdati. Nii nagu ristteel, saab ka mahavõetud tamme kännul kuradit välja kutsuda. Paljudes saagades ilmutab ta vanas tammes põlevate silmade ja tuldpurskavate sarvedega koletisena. Mõnesuguse osavusega on teda võimalik ka tammesse "kinni panna." Kord märkas rüütel, kes tamme all pruukosti võttis, oma pea kohal okstes hirmsat kuju, kes talle hüüdis: "Olen sinu õnnetus!" Rüütel ei löönud araks, vaid
Siis jääks meile veel suurlinn Riia, mida sa sagedasti oled kiitnud, või ka Helsingi Leo. Mina jään igatahes siia. Lilli. Igatahes? Leo. Igatahes. Lilli. On sellega öeldud, et sa ennast siin kuidagi oled sidunud? Leo. Võib olla. Lilli. Mil viisil siis, lapsuke? Leo. Sellega astuksime väravast jälle sisse, millest minu soovil ja sinu nõusolekul praegu välja astusime. Lilli (julgustava naeratusega). Aa meie saunapiiga! Sa andsid temale tõotusi. Oma õletulukest näid sa ise kestvamaks pidavat. Leo (pehmelt). Lilli, ma ei raatsi sind piduliku õhtu eel mingil tingimusel ärritada. Lilli. Mind? Minu pärast oled mures? (Lühike naer.) Sa peaksid mind paremini tundma, Leo. Leo. Sinu eeldus on vildak. Sa ei tea mitte kõike. (Vaatab uste poole.) Lilli (ruttu). Kui mind miski võiks ärritada, siis just see mitteteadmine. Seepärast julgesti välja, mis sul südame peal on, kui sa minu rahule arvad hoolimist võlgnevat
Indiaanlaste kultuur lagunes juba alkoholi pärast, kuna valge mees tõi neile joovastavat jooki. Ühelt poolt on mõisnikul vaja, et talupoeg oleks kaine ja oleks võimeline füüsiliselt endast kõik andma. Teiselt poolt on tarvis oma kaupa maha müüa. Teiselt poolt on kasumit vaja. Talupoega vaja õpetada, kui palju juua. Moraalimaski taga on mure kasumi pärast. Karskusliikumine/kirjandus tekib Lääne-Euroopas 19. saj algul. On popp Liivimaal. Hakatakse vastu võtma karskuse tõotusi. Zschokke- sveitsi kirjanik- „Viinakatk“ Mõlemad lood on kirj 1840ndatel. Seal on ka juba moraaliprintsiip segamini meditsiinilise kahju ideega. Seal on kirjas, kuidas alko mõjub laastavalt nii kehale kui ka vaimule. Tuuakse välja mõlemad pooled, alkoholi poolt ja vastu. Rõhutatakse alko haigustevastast mõju. Rahvaravitsemine. Kreutzwald kritiseerib väga tugevasti rahvameditsiini. Kõrts on räämas, kohe ümber kukkuv ehitis, äärmiselt eemaletõukav.
elevandiluud. Indiaanlaste kultuur lagunes juba alkoholi pärast, kuna valge mees tõi neile joovastavat jooki. Ühelt poolt on mõisnikul vaja, et talupoeg oleks kaine ja oleks võimeline füüsiliselt endast kõik andma. Teiselt poolt on tarvis oma kaupa maha müüa. Teiselt poolt on kasumit vaja. Talupoega vaja õpetada, kui palju juua. Moraalimaski taga on mure kasumi pärast. Karskusliikumine/kirjandus tekib Lääne-Euroopas 19. saj algul. On popp Liivimaal. Hakatakse vastu võtma karskuse tõotusi. 13 Zschokke- sveitsi kirjanik- ,,Viinakatk" Mõlemad lood on kirj 1840ndatel. Seal on ka juba moraaliprintsiip segamini meditsiinilise kahju ideega. Seal on kirjas, kuidas alko mõjub laastavalt nii kehale kui ka vaimule. Tuuakse välja mõlemad pooled, alkoholi poolt ja vastu. Rõhutatakse alko haigustevastast mõju. Rahvaravitsemine. Kreutzwald kritiseerib väga tugevasti rahvameditsiini.
Ühel oli peas kulunud kaabu, teisel kroonugümnaasiumi vormimütsi odav loorberiraag noka kohal. Tulgu ometi ka nende ja nende kirjandussõprade salaseltsi! Ei tulnud. Ei tahtnud. Ei nähtud teda ka pärastpoole nende teiste kogumiskohas. Põikles kõrvale kahkleja ja kõhkleja ilmega, ajapuuduse ettekäänete all. Tema naeratusi ja naljatusi võis aga seletada ka umbusklikuks üleolemiseks enesest nooremate rühma vaimustuse kohta. Tundus nagu kardaks ta kõiki liialdatud lootusi ja tõotusi, nagu elaks ta juba nurjunud unistuste õhkkonnas. Niisugune oli ta juba tookord. See esimene jalutuskäik ja mõttevahetus ei jäänud viimaseks. Ta oli iseennast oma suhtumuses elu ja raamatutega. Elus oli ta kalduv nägema enam argipäeva kui pühapäeva. Kirjanduses jagasime siiski ka mägiharjade ja päikesepoolte maitset. Aga inimese kujutamise ehtsus nõudis selle realistliku noorkirjaniku meelest meilgi muud kui katekismuse ja lauluraamatu tõdesid
Mari ütles mehele et ta naine ei tõuse enam voodist. Peremees ei olnud kunagi mõelnud sellele et ta naisne võiks surra või ta jõud lõppeda lapsi kandes ja hommikust õhtuni ja pooled ööd rasket tööd tehes. Krõõt ütles Andresele et poiss võttis talt hinge. Oma naise tervise ja elu nimel oleks mees loobunud oma pojast ja olnud nõus sellega et tal ainult tütred sünnivad kuid sinna polnud enam midagi parata ja teha. Ta palus mitu korda jumalat ja kordas tõotusi- selle pärast ei jõudnud ta ka seemendamisega valmis. Viimased sõnad mis naine mehele ütles olid et ta ei võtaks endale kurja naist.... lastele emaks. Peale seda kutsus ta Mari ning vaatas talle ainiti otsa ega ei öelnud midagi- Mari mäletas hästi mis Krõõt talle enne öelnud oli (talle oleks meeldinud kui Marist saaks tema lastele uus ema ja Andresele naine). Krõõt hakkas midagi ütlema kuid sõnad ei tulnud tal suust- ta suri, hoides Marilt käest kinni
Mari ütles mehele et ta naine ei tõuse enam voodist. Peremees ei olnud kunagi mõelnud sellele et ta naisne võiks surra või ta jõud lõppeda lapsi kandes ja hommikust õhtuni ja pooled ööd rasket tööd tehes. Krõõt ütles Andresele et poiss võttis talt hinge. Oma naise tervise ja elu nimel oleks mees loobunud oma pojast ja olnud nõus sellega et tal ainult tütred sünnivad kuid sinna polnud enam midagi parata ja teha. Ta palus mitu korda jumalat ja kordas tõotusi- selle pärast ei jõudnud ta ka seemendamisega valmis. Viimased sõnad mis naine mehele ütles olid et ta ei võtaks endale kurja naist.... lastele emaks. Peale seda kutsus ta Mari ning vaatas talle ainiti otsa ega ei öelnud midagi- Mari mäletas hästi mis Krõõt talle enne öelnud oli (talle oleks meeldinud kui Marist saaks tema lastele uus ema ja Andresele naine). Krõõt hakkas midagi ütlema kuid sõnad ei tulnud tal suust- ta suri, hoides Marilt käest kinni.
Õnnetu põgeneja jõud oli lõpul, ent mitte väsimusest, vaid hirmust: kui dArtagnan talle käe õlale pani, langes ta põlvili, hüüdes lämbuva häälega: «Tapke mind, kui tahate, aga teada ei saa te midagi!» DArtagnan pani käe talle piha ümber ja tõstis ta üles. Tundes proua Bonacieux' raskusest, et ta on minestamas, kiirustas dArtagnan teda rahustama, vandudes talle truudust. Need tõotused ei tähendanud proua Bonacieux'le midagi, sest niisuguseid tõotusi võib anda kõige halvema tagamottega_ maailmas -- hääl aga tähendas talle koik. See häälekõla tundus talle tuttavana: ta avas silmad, heitis pilgu nii suurt hirmu tekitanud mehele, tundis ära d'Artagnani ja karjatas rõõmust. «Oh! see olete teie!» hüüdis ta. «Jumal tänatud!» «Jah, see olen mina, keda saatis Jumal, et teie järele valvata,» ütles dArtagnan. «Kas te sellepärast mulle järgnesitegi?» küsis koketselt naeratades noor naine, kelle
annaabi.ee 
