POLIITÖKOMOOMIA 6 FÜSIOKRATISM 7 KAPITALISMIAJASTU 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 2 SISSEJUHATUS Referaat teeb lühiülevaate majandusteooriatest ja arengust. Tutvustatakse erinevaid majandusteadlasi ning teoreetikuid. Majandusteadus on teadus, mis uurib, kirjeldab ja analüsib ühiskonna valikuid nappide vahendite hulgast, et rahuldad oma vajadusi. Samuti kaasab see endasse ja ostu ja müüki ning vahetust kaupade ja teenustega. Majandusteadus saab alguse juba antiikajast. Majandus on praeguse ühiskonna alustaladest ning erinevaid teooriad esitletakse ka veel tänapäevalgi. 3 1. ANTIIKMAAILMA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 1.1
Naiste enesekehtestamine ühiskonnas Tänapäeva üks väljapaistvamaid sotsiaalpoliitika teoreetikuid Gösta Esping Andersen on öelnud, et kõige võimsamaks 20. sajandi lääne tsivilisatsiooni muutumist põhjustanud jõuks on olnud naiste püüdlused saavutada meestega võrdseid valikuvabadusi ning eneseteostusvõimalusi. Kuidas on muutunud naiste roll viimaste aastate jooksul? Vanas Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Nad kuulusid kogu oma eluga isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla
Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. omane tehnika ja moodsa ühiskonna arengu ülistamine Kiirus, liikumine ja tehnoloogia Carlo Carra 18811966 1917. aastal pani aluse metafüüsilisele maalile Paremal: Naine Rõdul Anarhiast Natsionalismini All inseneri armuke Giacomo Balla 18711958 Liikumise kujutamine "Koera ja keti dünaamika Umberto Boccioni 18821916 (33) Balla õpilane Oli futurismi peamisi teoreetikuid, futuristide manifestide ajal Suri suurtükiväeüksuse ratsaväe õppustel kukkus maha ja trambiti jalge alla. Maal, Skulptuur Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teine tase Kolmas tase Neljas tase
lähenemisel – induktsionismil. • „ME PEAME ERITI TÄHELE PANEMA SEDA JÕUDU JA KESTVAT MÕJU, MIS ON OLNUD MÕNINGATEL LEIUTISTEL. JA SIIN ON PÕHJUST RÕHUTADA EELKÕIGE KOLME: TRÜKIKUNST, PÜSSIROHI JA KOMPASS. NEED KOLM ON MUUTNUD MAAILMA VÄLJANÄGEMIST JA OLUKORDA.“ - Francis Bacon THOMAS HOBBES • Sündis 5.aprill 1588 ning suri 4.detsember 1679 • Inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik • Üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku leppe teooria algataja ELUKÄIK • Thomas Hobbes sündis 1588. aastal Wiltshire'is või Malmesburys • 1603. aastal läks ta õppima Oxfordi ülikooli, mille lõpetas 1608. aastal. • Tal õnnestus saada tööd koduõpetajana Cavendishide perekonna juures ning nemad toetasid Hobbesi kogu tema ülejäänud elu. • 1610. aastal käis Hobbes koos oma õpilase William Cavendishiga ringreisil
eksitamiseks. OLULISED TEOREETIKUD VÕI SÜNDMUSED, MIS ANGRAGOOGIKA KUJUNEMISEL ON TÄHTSAD: Malcolm S.Knowles – teda loetakse andragoogilise mudeli autoriks, Johannes Käis – andragoogika rajaja Eestis, 1970. aastal ilmus Malcolm s.Knowles’i esimene raamat – „Täiskasvanuhariduse kaasaegne praktika: andragoogika pedagoogika vastu“ ning alates sellest ajast on temast saanud üks maailma juhtivamaid teoreetikuid täiskasvanuhariduse valdkonnas, Alexander Kapp – võttis Saksamaal 19.sajandi esimesel poolel kasutusele mõiste andragoogika. 2 KÜSIMUST, MILLE ÜLE SOOVIKSIN ARUTLEDA: 1. Kust maalt tõmmatakse piir täiskasvanute ja noorte vahel? Millal tuleks üle minna pedagoogiliselt õpetamisviisilt andragoogikale? 2. Mis on suurim erinevus andragoogika, kui omaette distsipliini, ja pedagoogika haru, mis tegeleb täiskasvanute õpetamisega
Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass VASSILI KANDINSKY Referaat Juhendaja: Maie Kreevs Abja- Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaat on Saksamaal elanud Vene maalikunstniku, graafiku ja kunstiteoreetiku Vassili Vassiljevits Kandinsky elust, õpingutest ning loomingust. Kandinsky oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid, seepärast ma otsustasingi temast teha referaadi. Referaati tehes sain teada palju uut tema kohta. Materjali maalikunstniku kohta sain ma nii internetist kui ka raamatutest. Vassili Vassiljevits Kandinsky Kandinsky elust Vassili Vassiljevits Kandinsky sündis 16.detsembril 1866. aastal Moskvas. Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud Vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid. Varase lapsepõlve veetis ta Odessas
juhid? Mis on erinevate tegevuste osakaalud juhtimistasandite lõikes? 5. Juhtide rollid 6. Juhtide peamised oskused 7. Juhtimismõtte ajalugu a. Klassikalised koolkonnad: teaduslik, bürokraatlik, administratiivne b. Nüüdisaegsed teooriad: inimsuhete koolkond, süsteemikoolkond, olukorraline koolkond, piirangute teooria, õppiv organisatsioon c. Koolkondadest on vajalik teada peamiseid seisukohti ja juhtivat(id) teoreetikuid ning osata erinevaid lähenemiseid kriitiliselt hinnata 8. Organisatsiooni keskkond a. Makrokeskkond b. Mikrokeskkond c. Sisekeskkond d. Keskkonnast on vaja teada: millest koosneb, elementide põhikirjeldused, keskkonda iseloomustavaid peamiseid tegureid (keerukus, muutlikkus, määramatus) e. Juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus: milline on eetiline ja sotsiaalselt vastutav juht? 9
Kirjameeste Seltsi asepresident, 18851886 toimetas kirjanduslikku nädalalehte ,,Meelejahutaja". Hariduse sisukamaks muutmise nimel koostas Kunder looduslooõpikud ,,Looduse õpetus" IIII (187785), ,,Weikene Looduse õpetus" (1879) ning avaldas menuka ,,Maakera elu ja olu" (1878), samuti esitas populaarteaduslikke ettekandeid EKmS-s ning artikleid perioodikas. Kunder arendas oluliselt eestikeelset loodusteaduste terminoloogiat. Kunder oli Eesti esimesi lastekirjanduse teoreetikuid, pidades selle kohta ettekandeid EKmS-s. Tema toimetatud on C. R. Jakobsoni ,,Kooli lugemise raamatu" I osa. Kunderi ümberjutustus F. R. Kreutzwaldi ,,Kalevipojast" kujunes tuntud rahvaraamatuks. Kunderi ,,Laste raamat" (1884) ja ,,Lu'ud lastele" (1885) sisaldavad peamiselt õpetlikke proosapalu. Menukaks raamatuks kujunes ,,Eesti muinasjutud" (1885), tuntuim muinasjutt on neist ,,Ahjualune". ,,Eesti perekonna õpetlikku ja lõbusat nädalalehte" ,,Meelejahutajat" toimetades
Vassili Vassiljevits Kandinsky (1866-1944) Vassili Vassiljevits Kandinsky sündis 16.detsembril 1866. aastal Moskvas. Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid. Ta õppis 1886-1892 Moskva ülikoolis õigusteadust ning 1896. aastal läks ta Münchenisse, kus õppis kunstipedagoogide A. Azbe ja F. Von Stucki juures. 1889. aastal oli Kandinsky osa võtnud Loodusuurijate, Antropoloogide ja Etnograafide Seltsi poolt organiseeritud ekspeditsioonist, kus ta esimest korda süvenes vene rahvakunsti, vaimustudes selle värvirikkusest ja vormideformatsioonist. Samal aastal reisis tulevane kunstnik esmakordselt Pariisi
poole. Sellist kunsti tavatsetakse nimetada informalismiks. See levis Põhja-Euroopas ja hoolimata vastuseisust ka Pariisis. Tuntuim informalist ongi arvatavasti prantslane Jean Dubuffet, kelle looming on jõuline, sageli lausa jõhker ja teadlikult antikultuurne. 8. Ekspressiiv-abstraktne väljenduslaad ammendas end siiski üpris kiiresti, suutmata pakkuda midagi uut. Otsides uusi võimalusi, jõudis osa kunstnikke ja teoreetikuid järeldusele, et kunsti tuleks veelgi rohkem puhastada kõigest liigsest. Tulemuseks oli kõigepealt nn. "maalilisejärgne" abstraktsionism, milles kasutati suuri, üksteisest selgelt eraldatud värvivälju. Kasutati kahte-kolme, sageli ainult üht värvi. Selline kunst ühtis 1960-ndate lõpus minimalismiga - kunstiga, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. 9. Omaette abstraktsionismi erivorm on opkunst
VASSILI KANDINSKY & KAZIMIR MALEVITCH Sveta Kostina 12.klass VASSILI KANDINSKY 1866-1944 Vassili Vassiljevits Kandinsky sündis 16.detsembril 1866. aastal Moskvas. Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid. Ta õppis 1886-1892 Moskva ülikoolis õigusteadust ning 1896. aastal läks ta Münchenisse, kus õppis seal kunstipe- dagoogide A. Azbe ja F. Von Stucki juures. 1901. aastal osales ta rühmitiste Phalanx ja Blauer Reiter asutamises ning pärast Oktoobrirevolutsiooni Nõukogude Venemaa kunstikoolide ja muuseumide üm- berkorraldamises. 1908. aastal lähenes mees fovismile, 1910 lõi ta oma esimese abstraktsionistliku taiese ning hakkas seda
ekstravagantseid tõlgendusi harjunud arusaamade asemel. Sellised filosoofid sõidavad tavaliselt mööda maailma ringi, peavad loenguid ülikoolide juures, konverentsidel või koolitustel ja annavad intervjuusid. Mõnikord võtavad endale sellise populaarfilosoofi rolli kunagised edukad akadeemilised filosoofid, kes on vanaks jäänud või kellel pole akadeemilises plaanis enam midagi uut ütelda. Filosoofideks nimetatakse tihti ka teoreetikuid, kes tegelevad mingite uute ideede populariseerimisega mõnes valdkonnas, kuid ei oma otsest seost filosoofia traditsioonilise distsipliiniga. Nt võiks käia siia alla poliitikud, sotsiaal- ja majandusteadlased aga ka New Age'i jms vasakpoolsed teoreetikud. Lisa 1 Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhagenis Lisa 2 "Klassikalised Kreeka filosoofid"
Venemaa abstraktsionismist rääkides ei saa jätta mainimata abstraktsionismi rajajaid: KAZIMIR MALEVITCH VASSILI KANDINSKY VASSILI KANDINSKY (1866-1944) ELULUGU Vassili Vassiljevits Kandinsky sündis 16.detsembril 1866. aastal Moskvas. Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid. Ta õppis 1886-1892 Moskva ülikoolis õigusteadust ning 1896. aastal läks ta Münchenisse, kus õppis seal kunstipedagoogide A. Azbe ja F. Von Stucki juures. 1901. aastal osales ta rühmitiste Phalanx ja Blauer Reiter asutamises ning pärast Oktoobrirevolutsiooni Nõukogude Venemaa kunstikoolide ja muuseumide ümberkorraldamises. 1908
Põhjamaades toimetas rühmitus ,,COBRA". Minialism Kunst, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena ehk installatsioonina. Tekkis, kuna abstraktne väljenduslaad ammendas end siiski üpris kiiresti, suutmata pakkuda midagi uut. Otsides uusi võimalusi, jõudis osa kunstnikke ja teoreetikuid järeldusele, et kunsti tuleks veelgi rohkem puhastada kõigest liigsest. Nende arvates tuli piirata ka kunstniku eneseväljenduse vabadust. Op-kunst "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed
nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess? Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne? Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Postkolonialismi teoreetikuid: Homi Bhabha, Nation and Narration 1990 (toim), Location of Culture (1994) Ashcroft, Bill, Griffith, G., Tiffin, H., The Empire Writes Back: Theory And Practice in Post-Colonial Literatures 1989 Gayatri Spivak, “Can the Subaltern Speak?” 1988, A Critique of Postcolonial Reason: Towards a History of the Vanishing Present (1999). Postkolonialistlikke kirjanikke: Hanif Kureishi, Hanif Äärelinna Buddha (The Buddha of Suburbia)
See tal aga siiski ebaõnnestus ning ta saadeti 1907. aastal Põhja-Siberisse asumisele. Sealt põgenes ta aga peagi ning asus elama Austria-Ungari pealinna Viini, kuhu ta jäi kuni Esimese maailmasõjani.Viinis andis Trotski välja ajalehte "Pravda", mis sai revolutsionääride seas väga populaarseks ning Trotski pälvis üle-Euroopalise kuulsuse. Ta haris end ka Viini kunstimuuseumeid külastades ning luges palju erinevat kirjandust. Tol perioodil kujunes temast üks marksismi juhtivaid teoreetikuid. Suhted Leniniga jäid pinevaks, kuid alates sõja puhkemisest olid nad üksteise suhtes leplikumad. Trotski elas lühikest aega ka Pariisis ning Lenin käis tal seal ilmselt ka külas. Enne maailmasõda tegutses Trotski Balkanil ka sõjareporterina, saades oma reportaazidega suhteliselt tuntuks. Seal omandas ta ka oma esimesed sõjakogemused ning arusaama armee ülesehitusest ja toimimisest. 1916. aasta lõpul lahkus Trotski Ameerikasse, kus
vastuseisust ka Pariisis. Tuntuim informalist ongi arvatavasti prantslane Jean Dubuffet (1901-1985), kelle looming on jõuline, sageli lausa jõhker ja teadlikult antikultuurne. Dubuffet Mark Rothko Frank Stella Rue Passagere Kollane ja oranz Rohkem või vähem Ekspressiiv-abstraktne väljenduslaad ammendas end siiski üpris kiiresti, suutmata pakkuda midagi uut. Otsides uusi võimalusi, jõudis osa kunstnikke ja teoreetikuid järeldusele, et kunsti tuleks veelgi rohkem puhastada kõigest liigsest. Nende arvates tuli piirata ka kunstniku eneseväljenduse vabadust. Kunstiteos pidi olema täiesti vaba välistest mõjuritest, nö."asi iseeneses". Tulemuseks oli kõigepealt nn. "maalilisejärgne" abstraktsionism ("maaliliseks" nimetati ekspressiivset abstraktsionismi), milles kasutati suuri, üksteisest selgelt eraldatud värvivälju. Kasutati kahte-kolme, sageli ainult üht värvi. Selline kunst ühtis
hõlmav pingeline looming ongi teinud temast maailma universaalseima teatrimehe, kes on uusaegse teatri sünnile kaasa aidanud rohkem kui keegi teine. Ta on nagu kümnendvõistleja, kes ei tarvitse ühelgi alal eraldi maailmas tippu jõuda. On olnud Moliere´ist suuremaid näitlejaid, lavastajaid,teatridirektoreid, kirjandusala juhatajaid ja administraatoreid, näitekirjanikke ja näitekunsti õpetajaid, teatrinovaatoreid,-kriitikuid ja teoreetikuid, aga mitte kunagi ühes isikus. Ja kui tema kordumatu,ainulaadne ning täisvereline isiksus on meieni jõudnud, siis ainult tema tekstides, mis oma mitmekihilisuses ja paljutähenduslikkuses nõuavad rohkesti juurdemõtlemist ja mõistatamist, ent pakuvad ka erakordseid avastusi ja mänguvõimalusi. Arst vastu tahtmist on lõbus jant mis teeb nalja tohtrite arvel. Lugu saab alguse sellest kui Sganarelle ja Martine tülitsevad selle üle kes on majas peremees ja kes peaks hagu tegema
populariseerivad filosoofiat ja pakuvad ekstravagantseid tõlgendusi harjunud arusaamade asemel. Sellised filosoofid sõidavad tavaliselt mööda maailma ringi, peavad loenguid ülikoolide juures, konverentsidel või koolitustel ja annavad intervjuusid. Mõnikord võtavad endale sellise populaarfilosoofi rolli kunagised edukad akadeemilised filosoofid, kes on vanaks jäänud või kellel pole akadeemilises plaanis enam midagi uut ütelda. Filosoofideks nimetatakse tihti ka teoreetikuid, kes tegelevad mingite uute ideede populariseerimisega mõnes valdkonnas, kuid ei oma otsest seost filosoofia traditsioonilise distsipliiniga. Nt võiks käia siia alla poliitikud, sotsiaal- ja majandusteadlased aga ka new age'i jms vasakpoolsed teoreetikud. Ometi toestuvad ka tänapäeva filosoofid suuresti tihti antiigist pärinevatele tõekspidamistele
tõekspidamised, sest see mõjutab suuresti nende käitumist ja on inimese isiksuse üheks osaks. Usulised tõekspidamised ühendavad inimesi üle terve maailma, kuigi geograafiliselt võivad mingi usu kombed erineda (usu hargnemine, ususuunad). 7 Kokkuvõte Võõra kultuuri mõistmiseks tuleb arvesse võtta mitmeid aspekte. Lugematu hulk teoreetikuid on kirja pannud enda lähenemisviisid ja meetodid, kuidas võõrast kultuuri defineerida, mõista ja seal kohaneda. Täielikult ei saagi võõrast kultuuri mõista, see on võimalik vaid ise sinna kultuuriruumi kuuludes. Siiski leidub erinevaid teooriaid, millest lähtudes on võimalik teatud vaatenurgast teise kultuuri kohta õppida. Nii kultuuriantropoloogia kui ka etnoloogia on sündinud ühisest huvist
arutluste objektiks. Seetõttu on tänapäeval probleemiks see, kuidas saaks töötajatelt kätte nende varjatud teadmised. (Ibid) 2. TEADMISJUHTIMISE LÜHIAJALUGU Kõikehõlmav teoreetiline lähenemine teadmisjuhtimisele on üles kerkinud alles hiljuti. Põhjus võib olla selles, et teadmiste juhtimise praktika on seotud paljude erinevate distsipliinide ja domeenidega. Kuid terve hulk juhtimise valdkonna teoreetikuid on kaasa aidanud teadmisjuhtimise kui valdkonna arendamisele. Seal hulgas Peter Drucker, Paul Strassmann ja Peter Senge Ameerika Ühendriikidest. Drucker ja Strassmann on rõhutanud informatsiooni ja teadmiste kui organisatsioonilise ressursi kasvavat tähtsust. Senge on keskendunud rohkem õppivale organisatsioonile ja teadmisjuhtimise kultuurilisele dimensioonile. Chris Argyris, Christoper Bartlett ja Dorothy Leonard-Barton Harvard Business School'st on uurinud
(prantsuse Encyclopédie, ou dictionnaire raisonné des sciences, des arts et des métiers) oli prantsuse esimene entsüklopeedia, mis ilmus kokku 28 köites aastail 17511772. "Entsüklopeedia" väljaandjaid ja kaastöölisi hakati kutsuma entsüklopedistideks (nt Denis Diderot, Jean le Rond d'Alembert, jpt) Thomas Hobbes (5. aprill 1588 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik. Ta oli üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku leppe teooria algataja. Hobbes'i arvates on riik inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, kuna ilma selleta valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks riigikorraks, mis selle ära hoiaks, peab Hobbes absoluutset monarhiat, kuna seal on võim koondunud ühe inimese kätte, kes peaks ideaalis olema õiglane ja omakasupüüdmatu ning suudaks seaduste ja ettekirjutustega ühiskonda kontrollida. Paljude inimeste
Teda tuntakse eelkõige filosoofina, kuid ta on teinud märkimisväärseid avastusi ka matemaatikas ja füüsikas. Tuntuimad neist ilmselt Pascali seadus ning esimese arvutusmasina leiutamine aastal 1642. Juba 16-aastaselt sai ta Pascali teoreemi tõestusega teadlaste hulgas kuulsaks.Lisaks on ta välja andnud mitmeid raamatuid ja olnud tegev ka teoloogias, millele ta oma elu lõpuosa täielikult pühendas. Pascal oli ühe katoliikliku usuvoolu Jansenismi kuulsamaid teoreetikuid. 1. BLAISE PASCALI ELULUGU Kümne aastaselt pani kirja ,,Trakdaadi helidest." Kaheteist aastaselt head geomeetrilised saavutused täiendas Eukleidese arutlusi. Neljatest aastaselt hakkas isaga osalema Marin Mersenn'i kogunemistel. Kuueteist aastasena pani kirja töö ,,Essee koonuslõikelistest tasapindadest. Blaise Pascal sündis 19. juuni 1623 aastal Prantsusmaal,. Pascal pärineb perekonnast, mille
• Kaanon – kreeka keeles mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog, mis kiriklikult on tunnistatud pühakirjaks. Kirjanduses: kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt. • Kaanoni kriitika – kirjanduskaanoni ülesehitus on kooskõlas eliidi, valitseva klassi huvidega. Maailmakirjanduse kaanon: valge rass, meessugu – rassislik, pariarhaalne. Intertekstuaalsuse mõiste. Intertekstuaalsuse teoreetikuid (piisab kui oskate nimetada mõne). Paroodia ja pastišš. • Intertekstuaalsus – teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Lugeja loob seoseid teiste tekstidega. • Teoreetikuid: Julia Kristeva, R. Bartheus, Ferdinand de Saussure, M. Bahtin • Paroodia – eesmärgiks on mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku,
4. Konversioon – tehnoloogiate tähendus on teisenenud, selles faasis defineeritakse tehnoloogia tähendused ja suhted majapidamise ning valise maailma vahel. Leah Lievrouw Lievrouw (2001) on infoteaduslikust põhimõttest arendanud edasi kodustamisega sarnast mõttekäiku, seostades sellega informatsiooni ja teadmiste levikut ühiskonnas uute tehnoloogiate levikuga. Institutsiooniline Isiklik/Suhteline aspekt Sotsiaalsed Veel erineviad teoreetikuid, teadlasi Kuna infoühiskonna ideed on paelunud palju erinevaid teoreetikuid, siis on infotehnoloogiate arengus ja osatähtsuse tõusus näinud oma teooriatele TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon kinnitust väga erinevad teoreetikud. • Marksistid – uue kommunikatsioonitehnoloogiaga tuleb kaasa klassivõitlus – inforikkad ja infovaesed (David Hakkeni järgi on tegemist neofeodalismiga (1999)) • NeoMarksistid – kultuuritööstuse tugevdamine
käitumise mõjutamiseks. Võim, vormid, allikad 4 1. VÕIMU OLEMUS Ükskõik millises kontekstis sõna võim ka ei kasutata, eeldame, et nii kõneleja kui ka kuulaja-lugeja teavad, millest räägitakse, sest võim tundub olevat mõiste, mille sisu on enesestmõistetavalt selge kõigile. Paraku on võimu defineerimine osutunud keerulisemaks, kui arvati. Siiani pole suudetud võimu määratleda nii, et suurem osa teoreetikuid sellega rahul oleks. Arvatakse, et me kõik teame väga hästi, mis on võim selle hetkeni, mil meilt seda küsitakse (Bierstadt 1950, viidatud V.Partsi 2006 järgi). Max Weber on öelnud lühidalt, et võim on inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele. Raoul Üksvärav (2004: 177) defineerib võimu järgnevalt, võim on juhi võime mõjutada alluvate tegutsemist ja käitumist, laskmata alluvatel abasoovitavalt mõjutada enda tegutsemist ja käitumist.
...........7 Loomulik seadus .................................................8 Suverään ja riigialamad........................................9 Kokkuvõte..........................................................10 Kasuatud materjal..............................................11 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada Inglismaalt pärit ajaloolast, filosoofi ja matemaatikut Tomas Hobbes'it. Ta oli üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku leppe teooria algataja. Tema kõige kuulsam teos on ,,Leviathan", mis ilmus 1651. aastal inglise ning 1668. aastal ladina keeles, kusjuures ladina keelde tõlkis raamatu Hobbes ise. Ta andis oma teoses vastuse küsimustele nagu :miks tekkis riik ning milline peaks riik olema. Hobbes on üks ühiskonnafilosoofia klassiukuid. Elulugu Thomas Hobbes sündis 5. aprillil 1588 aastal väikeses külas Malmesbury linna lähedal Edela- Inglismaal
avatud uuendustele. Ilmselt sooviks ametialast edasijõudmist, tagasiside ning peab oluliseks vastutust. Juht peaks talle pakkuma tööl rolli, kus ta saaks areneda, ise otsustada, võtta vastutust ning saada tagasisidet. See aitab rahuldada tema saavutusvajadust ning suurendab võimalust, et tema motivatsioon tõuseb. 14 7 KOKKUVÕTE Motivatsioon on keeruline teema - teooriaid ja teoreetikuid on palju. Selle kõige õigema välja selekteerimine on keeruline. Segadust tekitab ka erinevate materjalide küllus. Kuid erinevad teooriad täiendavad teineteist, mistõttu nende olemused üldises kontekstis on üheselt mõistetav ning ülevaadlik. (Brooks, 2008, lk 91) Juhina on raske leida see õige ja parim motivaator töötajale, sest kõik indiviidid on erinevad. Otsida tuleks kolmest allikast korraga: rahaline motivaator (olgugi, et mõju toime on
üldisi küsimusi viljastumise hetkest kuni sünnini. Sünnieelse arengu peamiste staadiumide ja üleminekute kirjeldamiseks kasutasime Piaget' epigeneetilise maastiku mudelit, mille arengut käsitletakse kui aja jooksul toimuvate üleminekute protsessi. Lugeja võib küsida, kas areng on pidev muutumisprotsess või katkendlike üleminekute seeria ühelt organiseerimisviisilt teisele. Enamik kaasaja teoreetikuid väidaks, et arenguprotsesside terviklikuks mõistmiseks tuleb arvesse võtta nii pidevaid kui hüppelisi arengulisi muutuseid. Värsked ja põnevad sünnieelse arengu kirjeldused annavad meile pisutki aimu areneva organismi kui süsteemi esialgsest seisundist. Näiteks võib jälgida loote liigutusmustreid, mis sarnanevad roomamisele ja kõndimisele liikumisviisidele, mis arenevad täielikult välja alles mitmeid kuid hiljem. Kas lapsed õpivad käima lihtsalt tänu
Sellega seoses tajus osa vene aadlist teravalt oma maa mahajäämust Euroopast ja ihkas midagi muuta. Seda tihti ka valitsuse tasemel. Kuid keiser üldjuhul kartis midagi muuta ja õukond suhtus reformidesse veelgi suurema umbusuga, sest valitsemise liberaliseerimine ähvardas kaotada juba kättevõidetud positsioone. 12 Venemaa revolutsioonilise liikumise üks esimesi teoreetikuid oli Aleksandr Herzen (1812- 1870), kes suure osa oma elust (1847-1870) elas välismaal (Sveitsis,. Prantsusmaal, Londonis). Ta oponeeris keisrivõimule ja aristokraatiale, pooldas sotsialismi ja indiviidi õigusi, pidas iganenuks õigeusu kirikut. Äärmiselt mõjukas nii vene liberaalide kui radikaalide seas. Herzeni kaasaegne oli aadlisoost vene emigrant Mihhail Bakunin (1814-1876), kellest sai üks tuntumaid anarhismi teoreetikuid. Bakunin, Herzen ja paljud teised revolutsiooniliselt
Oluline on olnud kliendilojaalsuse majanduslik väärtus firma jaoks ja viisid, kuidas seda lojaalsust saaks juhtida. On selge, et iga organisatsioon soovib endale lojaalseid kliente, sest ta ostab toodet ja teenust pidevalt pika aja vältel. Ettevõte soovib, et lojaalne tarbija ignoreerib konkurentide erinevaid veenmiskatseid ja pakkumisi (Jones, Sasser 1995). Tänapäevalgi pole täpselt defineeritud lojaalsuskäsitlust, mis rahuldaks kõiki turundusspetsialiste, teoreetikuid ja praktikuid. Viimase aja suurimaks küsimuseks on tõusnud kliendilojaalsuse ja kliendirahulolu seosed. Siiani on peetud lojaalsuse puhul rahulolu kõige olulisemaks komponendiks. Kuid lojaalsust on käsitletud kliendirahulolust täiesti sõltumatuna. Lojaalsuskäsitluste puhul on probleemiks puuduv ühtne arusaam sellest, mis lojaalsus tegelikult on, kuidas see tekib ja kuidas kliente lojaalsetena hoida. Praktikas on keeruline sisse viia lojaalsusprogrammi, mis
üks aspekte, mis tegeleb naiste olukorra uurimise ja parandamisega kirjanduslike tekstide põhjal. Valisin selle teema, sest mind huvitas, mida feministlik kirjandusteooria endast kujutab - kuidas see kujunenud on, milliste valdkondadega ta täpsemalt tegeleb ning kuidas rakendada feministlikku kirjanduskriitikat. Oma töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka antud valdkonnaga tegelevaid raamatuid. Käsitlen feministliku kirjanduskriitika ajaloolist kujunemist, põhiolemust ja -teoreetikuid, feministliku kirjandusteooria rakendamist kirjanduses ja põhimõisteid ning lõpetan teose Puskini luuletuse ,,Pihtimus" lühianalüüsiga kasutades feministlikku kirjanduskriitikat. Feministlik kirjanduskriitika on kasvanud välja naisõiguslaste liikumisest ning tegeleb naiste kirjutamise ja nende tekstides esinemise uurimisega ja nende üldise ühiskonnaelu parandamisega. See valdkond on sarnaselt teiste kirjandusteooriatega tähtis, sest aitab paremini mõista ajalugu ning
SLAIDID Toobija ja Raafael Firenze teisejärgulised. 18. Lorenzo di Credi - 1459-1537, hea maastikukujutus, kujutas peamiselt piiblistseene intiimsete harduspiltidena. SLAIDID Kuulutamine 19. Piero di Cosimo - 1462-1521, maalingutel kujutas enamasti mütoloogilisi süzeesid, SLAIDID Vespucci - maod kaela ümber Põhja-Umbrialased 20. Pierro della Francesca - 1416-1492, jõuline, asjalik, hea perspektiiv, üks tähtsamaid vararenessansi teoreetikuid, inetud tädid, plastilised figuurid, õhu- ja värviperspektiiv. SLAIDID Halastuse madonna 5 Seeba kuninganna Urbino hertsog ja hertsoginna Madonna (jeesus-lapsel korall kaelas, taustal põline põhjamaa mees) Kristuse ristimine 21. Luca Signorelli - 1440-1523, lendlevad inimesed, plastiline vorm, lillad ja rohelised tagumikud, kujutas alasti inimesi keerulistes asendites SLAIDID Viimne kohtupäev Lõuna-Umbrialased (Konservatiivsed) 22
ja aina uusi kunstilisi väljendusvahendeid. Uue käsitlusviisi tähtsamaks tunnuseks sai perspektiiv. Perspektiiv sai teadusliku lähenemise. Maalikunsti dekoratiivsusele andis löögi heletumeduse ja valgusvarju tarvituselevõtt. Tekib maastikumaal ja natüürmort ja ka aktimaal. Hakatakse uuesti maalima teemasid antiikajast. Giotto Di Bondone (1266/76- 1337)- esimene renessansi maalija Donatello (1386-1472) skulptor Alberti, Leon Battista (1404-1472) - kuulsamaid teoreetikuid Mantegna, Andrea (1431-1506) maalikunstnik, ühiskondlikke või seltskonnapiltide maalija Andrea Del Verrocchio (1435-1488) skulptor Donato Bramante (1444- 1514) arhitekt Sandro Botticelli (1447-1510) Leonardo Da Vinci (1452-1614) Michelangelo Buowarotti( 1475-1564) Raffaello Santi (1483- 1520) Tiziano Vecellio (1477- 1576) Giorgione (1478-1510) Madalmaade kunstnikud Jan Van Eyck (1480-1441) Rogier Van Der Weyden(1399-1467) Hieronymus Bosch (1450- 1516)
kontrollima. 34 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ootused ja monetaarpoliitika 1. Ratsionaalsete ootuste teoreetikud väidavad: Rahapakkumise oodatavate muudatuste ja reaalse majandustegevuse vahel puudub side. Põhjus: inimesed näevad rahapakkumise muudatusi "läbi" ja kohandavad vastavalt hindu ning palku. 2. Osa teoreetikuid pole sellega nõus ja väidavad: Lepingud p g jja majanduse j inertne struktuur ei võimalda ootustel välja j kujuneda. j 3. Rõhutatakse ka poliitika usaldatavust. Poliitikute kõige suuremad probleemid on aga praktilised. praktilised 1
sotsiaalse käitumise muster Makrotaseme suunitlus, keskendub suurtele sotsiaalsetele struktuuridele, mis iseloomustavad ühiskonda tervikuna. Ühiskonna stabiilsuse alusena nähakse laialdast konsensust selle osas, mida peetakse moraalselt õigeks või valeks. Põhiküsimused: - Kuidas on ühiskond osadest tervikuks moodustunud? - Millised on ühiskonna `koostisosad'? - Kuidas ühiskonna koostisosad omavahel seotud on? - Mida iga ühiskonna osa teeb, et aidata ühiskonnal toimida? Teoreetikuid: Comte, Durkheim, Spencer, Parsons, Merton Kriitika: Strukturaalne funktsionalism näeb ühiskonda eelkõige stabiilse ja korrapärasena: teooria eirab ühiskonnaklassist, rassist, rahvusest ja soost tulenevat ebavõrdsust (pingete ja konflikti põhjuseid) Konfliktiteooria- teooria, mis näeb ühiskonda kui ebavõrdsuse kantsi, mis genereerib konflikte ja muutust. (Ühiskond koosneb gruppidest, kes võistlevad omavahel piiratud ressursside pärast). Keskendub konfliktile
olulisemad suunad. Põhiobjektiks on mittestruktuur, struktuuri pahupool. Kirjandusliku teksti tähendus pole struktuurist tuletatav, vaid on midagi ootamatut/ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse RISOOMI mõistet vastandina struktuuri korrastatusele domineerib hargnevus, keskpunktita korrastamatus. Püüdleb subjektiivsuse poole, struktuuri võim tuleb paljastada ning sellele vastu hakata. 2. Mis on dekonstruktsioon? Nimetage dekonstruktsiooni erinevaid tüüpe ja olulisemaid teoreetikuid. Eesmärk on välja meelitada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst elab teiste tekstide keskel ja nende mõjuväljas, see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist. Tuleb vabaneda logotsentrismist (keele võim), millele on omane arusaam olemisest kui täielikust ja ühtsest kohalolust, mis leiab väljenduse kuuletumises (nt jumalale). Dekonstruktsiooni tüübid: 1) kriitiline: teose loomisprotsessi uurimine 2) vasakpoolne:
seepärast viitan sellele ja kasutan seda - vaid äärmisel vajadusel). Ka on Hasso Krull avaldanud trükis anarhismi kaasaegset relevantsusust selgitavad artikleid ning samuti tõlkeid. Inglise keeles on materjale ohtramalt, seda tänu Interneti kaudu materjalide leidmise võimalusele: sealt on võimalik leida mitmete vanemate anarhismiteoreetikute olulisemad teosed: Kropotkin, Godwin, Bakunin, Proudhon, Tolstoi, Stirner, Rüdiger, Fourier, kui nimetada vanemaid teoreetikuid [Parim kollektsioon anarhistide töist on aadressil: http://www.pitzer.edu/~dward/ Anarchist_Archives/archivehome.html ]. Antud töö mahu tõttu piirdun siiski suuresti eestikeelse materjaliga. Anarhism kui kriitika Anarhistlik kriitika näitab esmalt, et kaasaegne ühiskonnakord põhineb eeldusel, et inimene on loomult halb: sellest räägib Hobbes oma "Leviathanis"; sarnaselt väitsid mitmed antiikfilosoofid, et inimene on loomult rumal, teda tuleb valitseda ja seda
Ka on näiteks piiblikaanon, mis on kindlaks määratud. Kirjanduskaanon on aga ähmane ja muutub. Kriitika: kirjanduskaanoni ülesehitus on kooskõlas eliidi, valitseva klassi huvidega. Maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu - rassistlik, patriarhaalne, imperialistlik. AGA kaanon on mitmete normide ja tegurite tulem, ka nn. avatud kaanon ei saaks sealt niisama välja visata sajandeid tuntud teoseid. Intertekstuaalsuse mõiste. Intertekstuaalsuse teoreetikuid (piisab kui oskate nimetada mõne). Paroodia ja pastišš. Intertekstuaalsus - teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Mõiste pärineb Julia Kristevalt - tekst kui märgisüsteemide võrk, mis on läbi põimunud teiste märgisüsteemidega. Ferdinand de Saussure „Cours de linguistique générale“ Saussure väitis, et märgid eksisteerivad keeles ja omavad tähendust vaid sarnasuse ja erinevuse kaudu teiste märkidega
rahutingimustele alla (Frankfurdi rahu). V Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. V Konservatism (lad.k. conservare) ehk vanameelsus ehk alalhoidlikkus (vt. õpik III, lk.176). Konservatism rõhutas ajaloolist järjepidevust, otsiti rahvaste omapära juuri. Leiti, et rahvaste tavad, usk, mõtteviis ja riiklik-poliitiline korraldus on nagu elusorganism, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Kiireid muudatusi peeti kahjulikuks. Üks tuntumaid konservatismi teoreetikuid oli inglise-iiri filosoof Edmund Burke (peateos 1790.a. ilmunud “Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist”). Burke kritiseeris valgustajaid, kuna need olid püüdnud ühiskonda reformida puhta mõistuse ja väljamõeldud ideede abil. Burke’i järgi pidi iga rahva areng lähtuma tema ajaloolisest omapärast ja toimuma evolutsiooniliselt, seaduslikkuse ja korra raamides. Ühiskonna arengus rõhutasid konservatiivid tugeva riigi ja usu (Joseph de Maistre) tähtsust (vt. õpik III, lk.178).
nõustamise või parasjagu saadaolevas nõustamissuhtes. Samuti otsitakse menuus vastuseid küsimustele, kus ja kuidas neid pürgimusi teoks teha(McLeod, 2007;81). Nõustamine juures on väga oluliseks aspektiks see, et inimene saaks rääkida just sellest millest ta rääkida soovib, ning oluline on ka see, et nõustamiseks on paika pandud kindel nõustaja plaan, mis soodustab kliendi rääkimist ja enese avamist. Üks esimesi teoreetikuid kes püstitas seisukoha, et nõustamist võib mõista eesmärkide ja ülesannete valguses oli Ed Bordin. Bordin püüdis kehtestada kahte võtmeideed(McLeod, 2007;82): • kõik kasutusel olevaid nõustamise ja psühhoteraapia vorme-alates psühhoanalüüsist käitumusliku teraapiani välja-on võimalik mõtestada kliendi-terapeudi suhtemudeli konteksti • klieni-terapeudi suhte kvaliteeti ja efektiivsust võib vaadelda kui kahe osale vahelist ühise
Füüsiline Sotsiaalne Psühholoogiline/emotsionaalne Keskkond peab olema võimalikult mugav, et klient saaks rääkida. Nõustamisprotsessi staadiumid 1. Kontakti ja nõustamissuhte loomine Nõustamise tuumtingimused Rogers (1957) o empaatia - teise inimese sisemaailma sisse elamine, selle tunnetamine ja oskus tagasi peegeldada. Ta läheb vahel nii kaugele, et ütleb, et nendest omadustest piisab et nõustada, tehnikaid ei ole vaja. On ka teoreetikuid, kes ütlevad, et empaatia on lihtsalt teisele tähelepanu pööramine. Empaatia tähendus oleneb teoreetikust! o Tingimusteta positiivne tagasiside - inimese loomus on alati positiivne, tal on potentsiaali ja võime ennast tervendada o Kongruentsus - toimub vastastikune siin ja praegu igasuguse info vahetus; vastand oleks suutmatus teemat edasi arendada o Austus - pead inimesest lugu, see tähendab ka ausus, piire ja raame
kapitalismis kodanluse ja proletariaadi suhe. iga inimese klassipositsioon tuleneb sellest, mlline on inimese suhe tootmisviisi. probleemid tulevad sellest, et tootmissuhted jäävad tootlikele jõududele jalgu : sellest sünnib revolutsiooniline muutus. yhiskondliku teadvuse vormid, mis tekivad pealisehituse vormides. aga selle määramise kujundab baas. marx, nagu näete, ei anna pealisehitusele mingit autonoomiat. ta ütleb, et kõik determineerib baas. see ajab mõningaid teoreetikuid vihale, just neid, kes tahaks näha, et kultuurlistel nähtustel on suuremad vabadused. baasi determineerivat rolli on püütud pidevalt vähendada. benjamin : pealisehitus väljendab küll baasi olemust, aga ta ei ole sellest piiratud. ideoloogia mõiste. stammlause : ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. see, kes kontrollib tootmissuhteid ja omab tootmisvahendeid, see loob ka peamise ideestiku. tõsi küll, see valitsev klass toimib nii, et
1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde tulnud. Võib olla peaks kul. mõistest loobuma. Kui rääkida kul. kui millesti stabiilsest diskreetsest tervikust, siis on seda võimalik ära kasutada poliitlist eesmärkid saavutamiseks. Meie riik, meie kultuur, kõik mis kokku ei sobi sellega ei ole meie ühiskonnas vajadust. Suur hulk teoreetikuid leiavad, et kui kult. ei sobitada totaliseerivat rolli on definitsioonist siiski abi. Meie oma kul.definitsioonid: · kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid, filmid, mida keegi ei vaata. · Rahvakultuur - tantsud, laulud, ühendab ajaloolise traditsiooniga. Kõrg ja rahva kul eksisteerivad küll koos, aga ühisosa on väike. · Olmekultuur - Kultuur kui olmeline ja igapäevast elu iseloomustav nähtuda kogum. Keegi on kultuurne, keegi on kultuuritu.
Sellist kunsti tavatsetakse nimetada informalismiks . See levis Põhja-Euroopas (rühmitus "COBRA" - Taani, Belgia ja Hollandi kunstnikud) ja hoolimata vastuseisust ka Pariisis. Tuntuim informalist ongi arvatavasti prantslane Jean Dubuffet (1901-1985), kelle looming on jõuline, sageli lausa jõhker ja teadlikult antikultuurne. Ekspressiiv-abstraktne väljenduslaad ammendas end siiski üpris kiiresti, suutmata pakkuda midagi uut. Otsides uusi võimalusi, jõudis osa kunstnikke ja teoreetikuid järeldusele, et kunsti tuleks veelgi rohkem puhastada kõigest liigsest. Nende arvates tuli piirata ka kunstniku eneseväljenduse vabadust. Kunstiteos pidi olema täiesti vaba välistest mõjuritest, nö."asi iseeneses". Tulemuseks oli kõigepealt nn. "maalilisejärgne" abstraktsionism ("maaliliseks" nimetati ekspressiivset abstraktsionismi), milles kasutati suuri, üksteisest selgelt eraldatud värvivälju. Kasutati kahte-kolme, sageli ainult üht värvi.
Seetõttu loobuti kalvinismi põhidogmast ettemääratuse õpetusest väideti, et Kristus on kõiki lunastanud. Paljud sektid kaldusid müstitsismi. Levis uskumus, mille kohaselt Kristus tuleb maa peale, et kehtestada siin tuhandeaastane rahuriik. Populaarseks sai arvutus, mille kohaselt tuhandeaastane rahuriik jõuab kätte 1656. aastal. Asutati ka sekte, kus peamiseks sai millegi või kõige eitamine. Sellised oli näiteks ranterid, kelle hulgast ei tõusnud esile teoreetikuid ega tunnustatud juhte, kuid kes leidsid poolehoidu noorte seas. Ranterid kogunesid trahteritesse või muudesse joomakohtadesse, pruukisid alkoholi ja tubakat, laulsid ja tantsisid. Nad eitasid pühakirja ja traditsioonilist moraali, millele vastandasid maiste rõõmude kultuse. Erinevalt puritaanidest oli ranterid töötamise vastu. Nad taotlesid kõigi inimeste võrdsust, kuid kujutasid seda ette vaeste inimeste võrdsusena. 3
Milline on aegade jooksul olnud suhtumine Homerose eepostesse? Homerose eeposte saamislugu, mida tuntakse Homerose küsimusena, on maailmakirjanduse ajaloo 3 raskemaid probleeme. Kreeklased uskusid, et mõlemad eeposed on täielikult koostanud ja koguni kirja pannud Homerose-nimeline laulik. Seda seisukohta on jaganud ka osa uusaja teoreetikuid ja kirjanikke. Teised aga asuvad seisukohal, et mõlemad eeposed on mitmest ajajärgust pärit autorite töö, mis kirjutati lõplikul kujul üles alles 6. sajandil eKr, ning et Homeros võis olla vaid silmapaistvaim nende poeetide hulgas. Eeldatakse, et Homeros lõi ,,Iiase" noores eas, ,,Odüsseia" aga vanas eas. Nende tekkeajal esitati neid eeposeid suuliselt. Keskajal olid Homerose eeposed unustuses. Lääne-Euroopa eepikale avaldasid nad siiski mõju rooma
taga? -- A-täht); 2) tegelikult obstsöönset probleemi lastakse näida süütuna (Miks pole kukel käsi? -- Sest kanal pole pükse). On avaldatud diametraalselt vastakaid arvamusi selle kohta, kas nalja ajaloolises arengus võib täheldada tendentsi tooremailt ja primitiivsemailt vormidelt leebemate ja rafineeritumate poole või 6 ei. Ameerika uurija Albert Rapp, samuti üks psühhoanalüütilise suuna teoreetikuid, püüab näidata, et sellesuunaline trend on vaieldamatu. Teisalt on nenditud agressiivsuse, nn. musta huumori osakaalu suurenemist just kaasaegses naljakihis. Ja tõesti, kui mõelda nt. mitmetele Orbiti-tsüklisse, neegri-tsüklisse või Puhhi-tsüklisse kuuluvaile naljadele, siis näib see väide suuresti ka paika pidavat. Kavalus, rumalus, juhus ja absurd Vanemad "jutustavd" naljandid (nt. enamik neist, mis Aarne-Thompsoni registris kuuluvad
kui on olemas, saan päästetud, kui pole, ei kaota ma midagi. Teleoloogiline argument telos – siht, eesmärk. See on kavandatust eeldav või järeldav argument, otstarbekohasuse või eesmärgipärasuse argument. Üldine sõnastus: Maailma ülesehitus on sedavõrd peen, korrapärane ja otstarbekohane, et seda saab seletada üksnes asjaoluga, et leidub üleloomulik kõikvõimas mõistusega olend, kes on selle kõik kavandanud (ja kujundanud). Selle argumendi üks teoreetikuid oli William Paley: looduses on nii peened konstruktsioonid, mis ületavad inimese loodu ja see on tõendiks Jumala olemasolust. Argumendi loogiline iseloomustus: empiiriline – maailma vaatlemine analoogiale tuginev – kui 2 asja on sarnased mõnes suhtes, siis ka mõnes muus suhtes. nt kell – kellassepp, universum – Looja tagajärjelt põhjusele – vaatame tagajärgesid (nt silma) ja ütleme midagi nende põhjuse kohta
vajadus leida ka uued töötajate juhtimisemeetodid, peamineprobla oli selles et töötajatel polmud praktiliselt mingit seost ev lõpptoodanguga. Ev hakkavad etkkima inimryhmad kellel mingid omaeesmärgid. See hakkas vähendama ev totlikust seega hakatakse otsima languse põhjuseid et kujundada uutes tingimustes uued inimestevahelised suhted. Olikorra analyysiks viiakse läbi mitmeid eksperimente et väljaselgitada kuidas mõjutab töökeskkond tulemuslikust. Osa teoreetikuid oli seisukohal, et tootlikus sõltub sellistest náitajatest nagu keskkonnatingimused. Moodustatakse ryhm katseks ja hakatakse muutma selle töötingimusi rakendades kehvemaidvalgus soojus jt tingimusi arvasid teadlased et produktiivsus hakkab langema. aga sis inimesed olid motiveeritud kuna nad tundsid et neid jälgitakse. Vabadus oli ka suur muuta töökohti ja valida töökorraldust. Siis moodustati uus katseryhm et selgitada,millised on ryhmasisesed
annaabi.ee 
