Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võim, vormid, allikad (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks allutakse võimule?
Võim, vormid, allikad 13
MAINORI KÕRGKOOL
Rakenduspsühholoogia õppesuund
Personalijuhtimise eriala
VÕIM, VORMID, ALLIKAD
Referaat
Juhendaja : Toomas Saal
Tallinn 2007
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. VÕIMU OLEMUS 4
1.1. Avalik ja varjatud võim 5
2. VÕIM ORGANISATSIOONIS 7
3. VÕIMU ALLIKAD 9
4. VÕIMU AVALDUMISVORMID 11
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 13

SISSEJUHATUS

Tänapäeva ühiskonnas käivad juhtimine ja võim käsikäes. Vaatamata nii negatiivsetele, kui ka positiivsetele hinnangutele, ei tulda juhtimisel võimuta toime.
Käesolevas referaadis käsitleme võimu olemust ning selle vajalikust. Anname edasi näiteid ja arvamusi . Arutleme võimuga seotud probleeme ja seletame lahti võimu eelised.
Töö koosneb neljast osast, esimeses osas räägime võimu olemusest, samuti avalikest ja varjatud võimu külgedest.Teises osas keskendume võimule organisatsioonis. Kolmandas osas arutame võimu allikate üle, millised on erinevate allikate head ja vead. Neljandas osas käsitleme võimu avaldumisvorme, milliseid meetmeid kasutatakse organisatsiooni käitumise mõjutamiseks.
  • VÕIMU OLEMUS


    Ükskõik millises kontekstis sõna võim ka ei kasutata, eeldame, et nii kõneleja kui ka kuulaja -lugeja teavad, millest räägitakse, sest võim tundub olevat mõiste, mille sisu on enesestmõistetavalt selge kõigile. Paraku on võimu defineerimine osutunud keerulisemaks, kui arvati. Siiani pole suudetud võimu määratleda nii, et suurem osa teoreetikuid sellega rahul oleks. Arvatakse, et me kõik teame väga hästi, mis on võim selle hetkeni, mil meilt seda küsitakse (Bierstadt 1950, viidatud V. Partsi 2006 järgi).
    Max Weber on öelnud lühidalt, et võim on inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele. Raoul Üksvärav (2004: 177) defineerib võimu järgnevalt, võim on juhi võime mõjutada alluvate tegutsemist ja käitumist, laskmata alluvatel abasoovitavalt mõjutada enda tegutsemist ja käitumist.
    Ilmekalt iseloomustab võimu olemust ja osa Hando Runnel: ”Kui võtta riigi juhtimist kui suurt tööd, siis vajatakse võimuga ümberkäitumise oskust. Võim on nagu kõrgepinge. Ei tohi ennast ära tappa ega ka teisi ära tappa. Aga ilma kõrgepingeta ka ei saa. See teebki valitsemise raskeks. ( Postimees , 31.detsember 2002.)
    Tegevuse kooskõlastamiseks ja kontrollimiseks peab juhil olema mõju inimeste üle, kelle tööst sõltuvad nii organisatsiooni kui ka tema enese saavutused. Anda inimestele ülesandeid, teha neile midagi kohustuslikuks või paluda tulemustest teatada ainuüksi sõnadega ei ole millegi kordasaatmiseks organisatsioonis tavaliselt piisav. Läheb tarvis tugevamaid mõjutusviise, mille hulgas kesksesk on võim. (Üksvärav 2004: 176)
    Vaatamata võimule antavale mahategevale ja hukkamõistvatele hinnangutele, ei tulda juhtimisel võimuta toime. Võimu abil pannakse inimesed tegutsema nii, nagu nad muidu võib-olla ei tegutseks. Samas, mida vähem võim endast märku annab, seda tugevam ta on.
    Mõiste ”võim” on käsitlevas valdkonnas käibel kahel viisil. Ühel juhul esineb võim valitsemise tähenduses, s.o kordasaatmine on valitsemise tagajärg. Valitsemine ise sealjuures võim kellegi üle, mis avaldub suhtena võimu kandva isiksu (subjekti) ja isiku vahel, kellele on võim suunatud (objekt). See esineb näiteks ülemuse ja alluva vahekorras, kus juht kasutab töötajat millegi ärategemiseks. Teisel juhul on võim kui kellgi isikupärane omadus, s.o kordasaatmine on inimese isikliku suutlikkuse tagajärg. Võimu olemus, st subjekti-objekti vahekord ei muutu, küll aga omandab parterluse ja koostöö vormi ja sisu. Tööriistaks on juhi võime mõjutada kellegi kauda või millegi abil kedagi võ midagi, panna midagi toimuma ja saavutada soovitud tulemus. (Üksvärav 2004: 177)
    Võimu küsimusi käsitletakse peale juhtimisteooria üksikasjalikult ka sotisoloogias, politoloogias, filosoofias ja psühholoogias. Nagu teada, pöörasid võimu küsimustele suurt tähelepanu juba Vana-Kreeka filosoofid , teiste hulgas Platon ja Aristotele, XVII sajandil aga filosoofid T.Hobbes, J. Locke , XVIII sajandil – I.Kant. Huvitavaid mõtteid võimu käsitlemisest ja oma käes hoidmisest avaldas kuulus itallane N. Machiavelli oma raamatus ”Riigivalitseja”. Võimuteooriate väljatöötamisse andsid olulise panuse sotsioloogid V.Pareto, M.Weber, T.Parsons. (Lukjanov 2000:202).
  • Avalik ja varjatud võim


    Kuigi võimu võtmekomponentide suhtes ollakse ühel meelel , on võimu analüüsida keeruline (Rorty 1992, viidatud V.Partsi 2006 järgi).
    Esiteks on võim nii avalik kui ka varjatud (nt inimesed annavad poliitikuile võimu nende poolt hääletades; samal ajal kindlustab poliitikute kui domineeriva grupi võimu parteide varjatud võim ühiskonnas). Teisisõnu, avalik võim on tihti tagatud võimulolijate varjatud võimuga.
    Teiseks teostatakse võimu alati vastastikuste jõudude väljas, sest ei ole olemas absoluutset võimu. Kellelgi on võim alati ja ainult kellegi teise võimu puudumisega võrreldes.
    Kolmandaks on võim vaataja silmades ehk võimu puudumist kogetakse ilmekamalt kui võimu omamist, seetõttu subjektiivne võimutunne ei ole adekvaatne võimu analüüsimiseks (üldiselt ollakse vähem teadlik enda võimust kui meid piiravatest asjadest ja sellest, kuidas ise teiste võimu piiratakse).
    Neljandaks on võim tihti nähtamatu, sest kõige võimsam võim on suutlikkus reaalsust defineerida: mõjutada, kujundada või määrata indiviidide võimalikke soove, s.o mõtete kontroll, mis võtab erinevaid vorme info kontrollimise ja sotsialiseerimise protsessi kaudu.
    Sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised jms struktuurid kujundavad eri gruppide huve, samal ajal kui grupid, kellega inimene on seotud, mõjutavad individuaalse võimu ulatust ja tugevust.
    Tegevuse institutsionaalsest struktureeritusest ei ole inimesed enamasti teadlikud, s.t nad ei tea, kuidas sotsiaalsed ja majanduslikud struktuurid on siduvaks lüliks võimu teostavate jõudude vahel, võimaldades või piirates inimeste huve ja nende rahuldamist. Grupid ja struktuurid iseenesest ei piira ega suuna, kuid määrates mõjuvõimu suuna ja juurdepääsu informatsioonile, kaupadele ja teenustele, suunavad ja piiravad need indiviidide võimalikke valikuid . Kuna tegemist ei ole millegi tajutavaga, on nende mõju palju raskem märgata ja reformida kui kindlaid opositsioonijõude. (Velli Parts 03.02.2007)
  • VÕIM ORGANISATSIOONIS


    Organisatsioonis aetakse mõiste ”võim” sageli segamini mõistega ”õigused”. Üksvärav (2004:177) selgitab, et õigused ei võrdu võimuga vaid on osa võimust.Võim organisatsioonis seostub inimese võimega mõjutada otsuseid. Võimu olemust võib antud juhul piltlikult kujutada koonusena, mille tipust aluseni jooksev telg esindab võimu kesksust ehk südamikku. Mida lähemale võimu südamikule, seda suurem on mõju otsustele. Niisugusest käsitlusest selgub kaks tõsiasja:
    • mida kõrgemale organisatsioonis ametiredelis asub, seda lähemal on ta võimusüdamikule,
    • suurema võimu saamiseks ei ole tingimata tarvis liikuda ülespoole, vaid liikuda võib ka rõhtsalt, s.o samal redelipulgal lähemale võimusüdamikule.

    Seisundilt silmapaistmatul inimesel, näiteks nõunikul, võib seetõttu olla suur mõju, sest ta asub võimusüdamiku keskmes asuvale inimsele , näiteks juhatuse lähedal. Samuti võivad võimukeskuse lähedal olla harva või elutähtsusega inimesed. Aga ka madalal ametikohal asuvad inimesed, kellel on kõrgel ametikohal olevaid sugulasi , sõpru, huvikaaslasi. Omaette maailm on lähedus poliitilisele võimule, näiteks mõnele valitsevale erakonnale.
    Kuigi tavaliselt silmatorkamatu, on võim juhtimise üks iseloomulikumaid ja tähtsamid, samas ka keerulisemaid koostisosi. Võimuta ei ole õigus, õiguseta ei ole korrale allumist, korrale allumiseta ei ole korda. Võimuta ei ole juht midagi enamat kui ametikoha kaunistus või mõttetu osatäitja. Kui inimsel puudub võimuajend, on vähe tõenäoline, et temast saab hea juht. Õnneks on enamikule, eriti aga edukaile juhtidele võimuajend iseloomulik.
    Kui inimesel on võimuajend, mida ta ei kasuta enda ülendamise, vaid organisatsiooni hea käekäigu nimel teiste mõjutamiseks, sobib ta juhiks. Tundes ennast tugevana, laseb ta ka alluvail enda tunda tugevaina ja vastutavaina ning loob õhkkonna, kus igaüks teab, mida ta peab tegema ja mida talt oodatakse .
    Seevastu võimutus kaldub tõelise eestvedamise asemel arendama ülemuslikkust. See on nuhtlus suurtele ettevõttele ja asutustele, kus on mitu juhtimistasandit ja palju allüksusi. Võimutus on tegur, mis sageli põhjustb ebajärjekindla ja -tõhusa tegutsemise ning määrustemeelse ja kitsarinnalise juhtimisstiili. End võimuta ja nõrkade tunduvad juhid kasutavad enam karistavaid mõjuviise, aga ka ülbitsevat suhtumist . Võimutus tuleneb inimese võimetusest, millest võib üle saada inimese koolitamise või asendamisega. Organisatsioonis võib võimutus tuleneda ka seisundist, millesse inimene on asetatud. Kui tal ei ole teistele midagi anda ega teistelt midagi saada, on näilikule võimutäiusele vaatamata tagajärjeks mitteküllaldane mõju või hoopski selle puudumine. Riisutud on nii võim neid hankida ja tagada kui ka midagi ootuspärast korda saata.
    (Üksvärav 2004: 177-179)
  • VÕIMU ALLIKAD


    Miks allutakse võimule? Kust tuleb liidril see võim et talle allutakse, kes või mis talle selle võimu annavad? Võimu allikad (French, Bell, Zawacki, 1989, viidatud Alas , 2004 järgi):
    • Tasul põhinev võim – inimesed tajuvad, et juhil on ressursse, millest võib neile kasu olla: edutamine , palgakõrgendus, paremate tingimuste võimaldamine; mõju tekib, kui juht oskab näidata, et tegevuse ja tasu vahel on otsene seos.
    • Karistusel põhinev võim – inimesed tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi, kui nad ei allu: noomitused, palga- või ametikõrgendusest või suhtlemisvõimalusest ilma-jätmine.
    • Positsioonil põhinev võim – inimesed tajuvad, et liider on neist kõrgemal positsioonil; seda seostatakse turvatundevajaduse, jäljendamissoovi jt teguritega.
    • Karismaatilisusel põhinev võim – tajutakse liidri isiksuse võlu, ta meeldib järgijatele, temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda; mõjuvõim tekib isiklike inimlike suhete kaudu ja on väga isikupärane.
    • Ekspertvõim – liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas; mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest selle kohta, kuidas vajalikke ülesandeid täita.

    Tabel 1. Liidri võimu allikad (Alas, 2004:119)
    Positsioonist tulenev võim
    Isiksusest tulenev võim
    Tasu
    Karistus
    Sundus
    Asjatundlikkus
    Karismaatilisus
    Uuemates uurimustes lisatakse veel võimuallikaid, näiteks kontroll informatsiooni ja keskkonna üle. Tavaliselt saab ühe inimese võimu kirjeldada kombinatsioonina neist teguritest. Tegelikkuses on tähtis, et liider saavutab vähemalt ühe võimu allika.
    Võimu sisu ilmneb võimuallikates ja –vahendites. Võimuallikaid on organisatsioonis tegutsemisel kolm, nad on omavahel seotud, tingides ja põhjustades üksteist (Üksvärav 2004:179):
    • Varustuslättest tulenev võim tähendab, et juhil on väliskeskkonna esindajatele mingi mõju ning setõttu ka võime hankida ettevõttele vajalikke inimesi, rahalisi ja ainelisi hüviseid;
    • Teabelättest tulenev võim on juhi käsutusse saabuv mitmekesine ametlik ja mitteametlik teave, milleta ei ole juhi edukas tegutsemine mõeldav; kui kiiresti teave saabub ning kui usaldusväärne ta on, see määrab suuresti juhi otsuste õigsuse ja õigeaegsuse ning seega ka organisatsiooni liikmete hinnangud ja suhtumise ;
    • Toetuslättest tulenev võim tähendab, et juht võib ülesannete täitmisel tegutseda suhteliselt vabalt ja iseseisvalt, kohates ümbritsejate mõistmist ja poolehoidu; see tähendab ka, et juht võib ilma ranget ja sageli pikka kooskõlastamis- ja heakskiidukampaaniakadalippu läbimata astuda ebatavalisi, uuendavaid ja riskantseid samme .

  • VÕIMU AVALDUMISVORMID


    Võim, millele põhinevad organisatsioonis mitmesugused tegutsemist ja käitumist mõjutavad meetmed, võib avalduda kehalises , ainelises, kaudses ja seaduspärases vormis.
    • Kehaline võim põhineb isiklikul jõul, kaasa arvatud mõne vahendi (nt relva) kasutamine, ning väljendub sundimisena ja sellest tekkiva kartusena;
    • Aineline võim põhineb millegi andmisel, millest saajal on kasu ning mida ta seetõttu hindab (nt rahaline hüvitamine);
    • Kaudne ehk sümboolne võim seondub kindla suhtumisega, väljendudes eelkõige tunnustuse , lugupeetavuse ja austusena; tuginedes väljakujunenud käitumisreeglitele ja –normidele püütakse inimene midagi tegema panna;
    • Seaduspärane võim tugineb inimeste kohale ametiredelil (ülema-alluva suhe).

    Nüüdisaegseks suundumuseks on eemaldumine sundivast ja ainelisest võimust ning üleminek kaudsele võimule. Tavapärane on rakendada võimuvorme mingis nendevahelises koosluses, mis on osutnud mõjusamaks ja vähem riskantseks kui ükskõik missuguse võimuvormi kasutamine eraldi. (Üksvärav 2004: 180)
    Tööst tulenevate mõjutustega ja sõltuvustega edukaks toimetulekuks võib võimu saada, säilitada või suurendada järgmiste asjaolude toimel (Üksvärav 2004: 181):
    • Tänukoshustuste loomine võimu toena tähendab kellegi poolt osutatud teenete eest vastuteenete osutamist, mida inimene peab oma kohuseks ;
    • Asjatundlikkuse väljendamisega saavutab juht teatud valdkonnas või asjades eksperdi maine; mida suuremad ja nähtavamad on saavutused, seda suurem kaldub olema ka võim;
    • Eeskujuks olemisega püütakse tugevdada teiste alateadlikku soovi samastada end eeskujuks oleva inimesega või ideega, mille eest ta seisab; mida rohkem alluv leiab juhi oleva ideaalse inimesena , seda rohkem annab ta niisugusele juhile järele;
    • Rippuvuse saavutamiseks püütakse toita ja süvendada teistes arvamust, et neile abi andmine või haiget tegemine sõltub juhist; mida rohkem inimene tunneb end sõltlasena, seda innukamalt püüab ta töötada abiandjaga koos.

    KOKKUVÕTE

    Esitatud töö kokkuvõttes võib öelda, et igasugusne juhtimine on seotud võimuga. Ei ole üht ilma teiseta. Võim võib olla nii varjatud kui avalik võim ehk keegi on alati võimul.
    Organisatsiooni tasandilt on tähtis, et juht oleks suure võimuajendiga, mida ta kasutaks organisatsiooni hea käekäigu mõjutamiseks. Selle vastand on võimutus, kus selgub, et see põhjustab ebatõhusa tegutsemise.
    Käesoleva referaadi tulemusena võib öelda, et hea juht peab valima endale võimu allika, mis oleks arendav mõlemale osapoolele. Asjatundlikus ja kompetensus on see, mida oodatakse liidrilt. Tavaliselt on ühe inimese võim kombineeritud mitmest allikast, tähtis on see, et juht neid ise teadvustaks.
    Samuti on tavapärane, et võimuvorme kasutatake erinevates kooslustes, mis on ka palju tõhusam. Nii näiteks on tihti omavahel seotud sümboolne ja seaduspärane võim.
    Kokkuvõttes võib öelda, et hea juht valib ise oma võimu meetodid, mitte ei lase end paigutada teatud positsiooni. Liider, kes tunneb võimu omadusi ja oskab neid kõige paremini ära kasutada muudab organisatsiooni edukaks. Võimu ei tohi kuritarvitada, hea liider tunnetab piire ja oskab mõjutada alluvate käitumist nii, et võimu tunnuseid kõige vähem oleks märgata.

    KASUTATUD ALLIKMATERJALID


  • Alas, R. (2002). Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim.
  • Alas, R. (2004). Juhtimise alused. Tallinn: Külim.
  • Lukjanov, A. (2000). Juhtimise alused: algkursus . Tallinn: Kommunaalprojekti trükikoda.
  • Parts, V. (03.02.2008). Võimust Eesti noorte silme läbi. [ http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito13/artiklid/14parts.ht m].
  • Üksvärv, R. (2004). Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus.
  • Vasakule Paremale
    Võim-vormid-allikad #1 Võim-vormid-allikad #2 Võim-vormid-allikad #3 Võim-vormid-allikad #4 Võim-vormid-allikad #5 Võim-vormid-allikad #6 Võim-vormid-allikad #7 Võim-vormid-allikad #8 Võim-vormid-allikad #9 Võim-vormid-allikad #10 Võim-vormid-allikad #11 Võim-vormid-allikad #12 Võim-vormid-allikad #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 142 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor stern Õppematerjali autor
    Referaat. Juhendaja Toomas Saal

    Sarnased õppematerjalid

    Organisatsioon ja juhtimine
    108
    doc

    Organisatsioon ja juhtimine

    Puudus - keerukas tootmise korraldamine. 24 3.6. Siseehituse klassikalised tüübid Lihtne siseehitus on tegevuste vähesest jaotumisest tulenev üksikisikute ning nendevaheliste seoste lihtne ja paindlik kogum. Joonis 19. Organisatsiooni lihtne siseehitus (Üksvärav, 2004) iseloomulik paljudele alustavatele ettevõtetele; väike eripärastumine ja reegleid tegutsemiseks vähe; võim on keskendunud ühe isiku kätte; ülesannete kooskõlastamine ja kontrollimine on vahetu ning mitteametlik; kiire ja paindlik tegutsemine, odav ülalpidamine ning selge aruandlus; riskantsus - kõik sõltub ühest inimesest; väline spetsialiseerumine ja reeglistik. Põhitegevuslik siseehitus on organisatsiooni eesmärke vahetult taotlevaist ametikohtadest ja allüksustest koosnev põimik. Joonis 20. Organisatsiooni põhitegevuslik siseehitus (Üksvärav, 2004)

    Majandus
    Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid
    43
    doc

    Juhtimispsühholoogia aine, funktsioonid ja eesmärgid

    regulaarset tagasisidet. _ Mentor on alati usaldusisik, kellega võib rääkida kõigest _ Mentor ei anna hinnanguid, ei kritiseeri Mentor on: _ kohandaja _ metoodiliste võimaluste avardaja _ tutvustaja (inimesed, süsteemid) _ nõuandja _ suunaja _ peegeldaja _ suhtekorraldaja _ Esmatähtis on tugi! Kontroll on vajalik, aga mitte eesmärk 9 Kontroll = konstruktiivne kriitika, mis viib edasi ja annab tiivad. 19. Eestvedamise vormid Ümberkujundavale eestvedamisele on iseloomulikud 4 komponenti: _ Individuaalne lähenemine - juht on huvitatud töötajate individuaalsest arengust ning on teadlik nende soovidest ja vajadustest. Juht toetab töötajate teadmiste ja oskuste suurenemist ning tugevdab nende valmidust võtta initsiatiivi. _ Intellektuaalne stimulatsioon ­ juht ärgitab oma töötajaid mõtlema ja unistama, kasutama oma teadmisi uue loomiseks ja loobuma traditsioonilistest probleemi lahendustest

    Juhtimispsühholoogia
    Juhtimise kontrolltöö kokkuvõte
    13
    docx

    Juhtimise kontrolltöö kokkuvõte

    Eestedamise põhitoimingud: · Tegutsemiskeskkonna kujundamine · Teabe jagamine · Heakskiidu saavutamine · Koostöö kindlustamine · Korralekutsumine ja hüvitamine Traditsiooniline eestvedaja ­ seisund on kindlustatud sünniga (kuningad, kuningannad jne). Karismaatiline eestvedaja ­ mõju tuleneb isiksusest. Tunnused: kõrge eneseusaldus, tegeleb mõju avaldamisega, näitab organisatsiooni suhtes üles eneseohverdust. Võimu allikad: · Tasul põhinev võim ­ inimesed tajuvad, et juhil on ressursse, millest võib neile kasu olla: edutamine, palgakõrgendus, paremate tingimuste võimaldamine; mõju tekib, kui juht oskab näidata, et tegevuse ja tasu vahel on otsene seos. · Karistusel põhinev võim ­ inimesed tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi, kui nad ei allu: noomitused, palgakõrgendusest ilmajätmine jne.

    Juhtimine
    Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused
    14
    docx

    Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused

    Tulemuseks Juhtimine saadakse kategooriate süsteem. 2)Gordoni meetod – Vaadeldakse probleemi eri osapoolte vaatenurgast lähtudes. Nt. Kuritegevus: kannatanu, kurjategija, politsei. 3)faasivahetuse meetod – grupid teevad vaheldumisi läbi mõlemad faasid:üks grupp pool tundi genereerib ideid ja järgmine pool tundi kritiseerib, teine vastupidi. 16. Õigused, kohustused, võim ja vastutus. Mida tähendab ja millises osas need mängivad rolli juhtimises? Võim on juhi võime mõjutada alluvate tegutsemist ja käitumist, laskmata alluvatel ebasoovitavalt mõjutada enda tegutsemist ja käitumist. Kohustused on ametlikes paberites või juhi poolt kindlaks määratud tööde, toimingute ja ülesannete kogum, mida üksikisikul tuleb täita. Õigused kujutavad võimu otsuste langetamiseks, korralduste andmiseks ja sammude astumiseks, mis on

    10.klassi ajalugu
    JUHTIMISALUSTE II KT
    14
    doc

    JUHTIMISALUSTE II KT

    Ta on paindlik ning nõuab vähe kulutusi ülalpidamisele. Vastutus ning ülesanded on selged, kuna organisatsiooni liikmed on kergesti võimelised end identifitseerima organisatsiooni missiooniga, samuti nagu on võimalik hinnata igaühe panust organisatsiooni eesmärkide saavutamisse. Selle organisatsioonitüübi peamiseks puuduseks on piiratud kasutusvõimalus. Organisatsiooni kasvades osutub lihtne struktuur ebaadekvaatseks. Lisaks sellele kontsentreerub võim ühe inimese kätte organisatsioonis. Puudub tasakaalustav võimumehhanism, mistõttu lihtne struktuur võib viia võimu kuritarvitamisele. Liigne kontsentreeritus ühe isiku ümber on üldiselt riskantne, mistõttu sõltub väga palju juhi isikust ning tema võimekusest organisatsiooni efektiivselt juhtida. 5. Funktsionaalne struktuur Funktsionaalne struktuur on kõige mehaanilisem struktuur, mis taotleb kõrget efektiivsust.

    Juhtimis alused ja organisatsiooni käitumine
    Juhtimine
    5
    docx

    Juhtimine

    uusi mõtteid, mida neil üksi mõeldes ei oleks tekkinud. Tulemuseks saadakse kategooriate süsteem. 2)Gordoni meetod ­ Vaadeldakse probleemi eri osapoolte vaatenurgast lähtudes. Nt. Kuritegevus: kannatanu, kurjategija, politsei. 3)faasivahetuse meetod ­ grupid teevad vaheldumisi läbi mõlemad faasid:üks grupp pool tundi genereerib ideid ja järgmine pool tundi kritiseerib, teine vastupidi. 16. Õigused, kohustused, võim ja vastutus. Mida tähendab ja millises osas need mängivad rolli juhtimises? Õigused ­ Õigused kujutavad võimu otsuste langetamisel, korralduste andmiseks ja sammude astumiseks, mis on vajalikud enda või teiste tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks. Õigused suurendavad tõenäosust, et korraldusi ja juhiseid täidetakse; need toimivad siis, kui on heaks kiidetud. Kohustused ­ Kohustesed on ametlikes paberites või juhi poolt kindlaks määratud

    Juhtimine
    MOTIVEERIVA KESKKONNA LOOMINE ORGANISATSIOONIS
    13
    doc

    MOTIVEERIVA KESKKONNA LOOMINE ORGANISATSIOONIS

    1. MOTIVATSIOON VERSUS VÕIM ,, ,,Ma panen Sind tegema seda, mida mina tahan, nii et see Sulle endalegi meeldib. Ja kui ei meeldi, teed ikkagi ­ ja nii, nagu mina nõuan." Just niiviisi mõistavad paljud juhid motivatsiooni, mis on viisakam sõna võimu õige kasutamise tähistamiseks. Ma usun, et juhtivtöötaja üks kõige suuremaid võimeid on panna oma alluvad tööd tegema, ilma et tuleks kasutada võimu, mida ülemuse koht talle annab. Ma tean, et mul see võim on ja ma võin seda alati kasutada, kui ma teisiti ei saa. Kuid kas ei ole minu võim just niisama tugev, kui ma seda ei kasuta? Kas ei tähenda võimu kasutamine seda, et olen lootusetus olukorras ja võimetu lahendama probleeme ilma võimu abita? Kahtlemata on kasutamata võim omamoodi tagavara". (Belker 1996: 104) 1.1. Mis on motivatsioon ,,Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks

    Juhtimise alused
    Juhtimise alused
    16
    docx

    Juhtimise alused

    organisatsiooni sisekeskkonna tugevaid ja nõrku külgi. 16. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Juhtimisulatuseks nimetatakse ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arvu, kes talle otseselt peavad aru andma. 17. Mis on delegeerimine? Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist. 18. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine ­ võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik. See võimaldav personali, finantside jm üle kontrolli. Detsentraliseerimine on tsentraliseerituse vastand. See tähendab et mida madalamalt saab vastu võtta otsuseid, seda suurem on detsentraliseerituse tase. 19. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on juhtimises inimeste motiveerimine organisatsiooni eesmärkide täitmiseks.

    Juhtimise alused




    Kommentaarid (3)

    annu008 profiilipilt
    annu008: väga põhjalik referaat ja palju kasutatud materjali
    18:19 27-01-2009
    stern profiilipilt
    stern: Ise tehtud, hästi tehtud. vaeva sai nähtud :)
    15:29 24-08-2010
    tonuu profiilipilt
    tonuu: liigagi hästi tehtud
    12:50 08-06-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun