Arst vastu tahtmist (0)

ARST VASTU TAHTMIST
Moliere alias Jean- Baptiste Poquelin sündis 1622 Pariisis ning suri samas linnas olles vaid 51aastane. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. Sealtpeale on Moliere´i looming ja temast lähtuv näitekunstitraditsioon viljastanud peaaegu kõigi Euroopa rahvaste teatrit ja tema mõju on ulatund üsna kaugele Aasia ja Aafrika maadesse. Tema näidendid hakkasid kuuluma ka meie teatrite repertuaari peale ,,Ihnuskaela" etendamist Tartu Vanemuise teatris 1866 aastal.
Moliere´il pole vastandit nagu näiteks on naerva Voltaire vastand nuttev Rousseau . Kõigist Prantsuse 17sajandi kirjanikest on Moliere jäänud kõige haljamaks,elujõulisemaks, maailmakirjanduses kõige mõjukamaks.Me ei eksi kui nimetama Moliere´i suurimaks prantsuse kirjanikuks ..Teda on peetud komöödiakirjaniku etalooniks.
Ta on üks raskemaid autoreid. Tema raskus algab juba sellest et ta paistab näiliselt lihtne. Teisalt on ta teadlikult ähmane,sest Louis 14 ajal ei kippunud keegi varjamatult tõde rääkima. Ta teeb tõsiste asjade üle nalja ,sest komöödias ei saa tõsiseid asju tõsiselt käsitleda. Kunagi ei või teada millise tegelase sõnu võib võtta puhta kullana või kes neist autori tõekspidamisi väljendab.
Teine raskus on see,et Moliere´ist on säilinud väga vähe. Temast on säilinud mõnikümmend allkirja ja kaunis legend, et ühel ilusal päeval ilmunud Pariisi linna tänavale keegi külamees hobuse ja vankriga, milles olnud rohkesti igasugust koltunud paberipahna. Ta peatunud mingi ametiasutuse ees ja pakkunud Moliere´i käsikirju. Kohusetundlikud ametnikud juhatanud ta õigemasse kohta,sealt jälle saadetud ta veel õigemasse kohta ja nii kadunud vanamees jäljetult. Meil pole Moliere´ist ühtki tema oma käega kirjutatud teksti, visandit ega juhuslikku kirjapanekut. · Moliere´i põhimõtted: näidend peab olema nii meelelahutuslik kui ka õpetlik. · Karakterite kõne peab olema lihtne ja loomulik · Näidendi süzee peab olema tõepärane ja kaasaegne · Ta tõstis kõmöödia kõrgete zanrite hulka · Näidendi kaudu tuleb ravida kaasaegseid pahesid-silmakirjalikkust ja edevust.
See äärmiselt dünaamiline elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus, kõiki lavakunsti alasid hõlmav pingeline looming ongi teinud temast maailma universaalseima teatrimehe, kes on uusaegse teatri sünnile kaasa aidanud rohkem kui keegi teine. Ta on nagu kümnendvõistleja, kes ei tarvitse ühelgi alal eraldi maailmas tippu jõuda. On olnud Moliere´ist suuremaid näitlejaid, lavastajaid,teatridirektoreid, kirjandusala juhatajaid ja administraatoreid, näitekirjanikke ja näitekunsti õpetajaid, teatrinovaatoreid,-kriitikuid ja ­teoreetikuid, aga mitte kunagi ühes isikus . Ja kui tema kordumatu,ainulaadne ning täisvereline isiksus on meieni jõudnud, siis ainult tema tekstides, mis oma mitmekihilisuses ja paljutähenduslikkuses nõuavad rohkesti juurdemõtlemist ja mõistatamist, ent pakuvad ka erakordseid avastusi ja mänguvõimalusi. Arst vastu tahtmist on lõbus jant mis teeb nalja tohtrite arvel.
Lugu saab alguse sellest kui Sganarelle ja Martine tülitsevad selle üle kes on majas peremees ja kes peaks hagu tegema. Martine on vihane , kuna mees ainult joob, mängib maha pere vara ja peale selle on veel laisk ka. Sganarelle ütleb et tema on peremees ja tema sõna peavad kõik kuulama. Tüli kestab nii kaua kuni mees hakkab oma naist vitsaga nüpeldama. Siis ilmub välja Sagnarelli naaber härra Robert kes ütleb et põrgusse peaks minema see lurjus kes julgeb oma naisele käe külge panna. Sagnarelle vastab talle et tal on õigus oma naist nüpeldada siis kui ta heaks arvab ning keegi teine ei tule talle ütlema mis oma naisega peale hakata. Kui härra Robert on lahkunud soovib Sagnarelle oma naisega ära leppida,kuid naine seda ei soovi puikleb mis ta puikleb kuid annab andeks ja ütleb sosistades et Ta ei unusta seda mis ta mees talle tegi ning hakkab mehele kättemaksu plaanima.
Lucas ja Valere peavad aru selle üle kuidas leida lahendus ühele suurele probleemile. Nimelt on nende peremehe tütar haigestunud raskesse haigusesse ning arstid ei oska kuidagi leida lahendust selle mis haigus vaest last vaevab. Nende juttu kuuleb pealt Martine ning sosistab endale,et on leidnud suurepärase võimaluse oma logardist mehele kättemaksta ta soovitab neile ühte imepärast meest kes oskab lootusetuid haigeid ravida. Martine õpetab neid, et too mees ei taha endale tunnistada, et on tohter kui ta on juba kord nii otsustanud, siis peate te mõlemad võtma vemblad ja teda sellega vemmeldama, kuni ta lõpuks tunnistab seda, mida ta alguses varjab . Martine räägib veel meestele, et too imapärane mees olevat terveks ravinud naise kes oli juba 6tundi tagasi surnud ning kui teda taheti hakata maha matma toodi veel väevõimuga kohale Sagnarelle kes tilgutas naisele midagi suhu ning naine tõusis püsti ja hakkas toas ringi käima.
Valere ja Lucas on Martine jutust nii vaimustunud, et asuvadki kohe seda meest otsima . Kui nad ta lõpuks mehe leiavad avaldavad nad talle sügavat lugupidamist. Sagnarelle saab aru et mehed soovivad temalt hagu osta, kuid kui Valere ja Lucas näevad et nn tohter ei saa nende soovist palgata meest oma peremehe tütrele arstiks asuvad nad teda vemmeldama, kuni lõpuks Sagnarelle tunnistab et on arst. Seejärel viivad Lucas ja Valere Sagnarelle oma peremehe juurde. Jacqueline kes on haige tütarlapse Lucinde amm püüab ikka veel meestele selgeks teha et tüdruk pole haige vaid tüdrukul on vaja õiget mees. Selle jutu peale käsivad mehed naisel vait jääda ja peremees seletab tohtrile et tema tütart on tabanud väga imelik haigus ja mees palub tohtrit et ta tema lapse terveks teeks . Tohter lubab peremehele et püüab tema last aidata ning seejärel soovib ta last näha kui nad jõuavad haige lapseni hakkab arst kohe igasuguseid tobedaid diagnoose lapsele määrama. Ning määrab talle rohuks veinis leotatud leiva, mis panevat inimesed rääkima. Tänu täheks soovib peremees arstile anda suure koti rahaga . Kui arst seab sammud minekule kohtub ta Leandreiga kes jutustab Sagnarellile tegeliku põhjuse miks Lucinde ei räägi. Asi selles, et peremees soovib Lucindet panna mehele inimesele keda Lucinde ei armasta, Lucinde armastab hoopis Leandrit ning et mitte abielluda mängib ta tumma. Kui Leandre on oma loo ära rääkinud otsustab Sagnarell teda aidata, ning palub,et Leandre mängiks apteekrit. Kui Leandre soovib tohtrilt teada paari meditsiinilist terminit , et nendega oma juttu kaunistada räägi Sagnarelle talle oma loo ära, et tegelikult pole ta mingi arst vaid ta tehti arstiks ja et talle pole iial pähe tulnud mõtet saada nii targaks.
Apteeker ja arst lähevad tagasi Lucinde juurde. Samal ajal kui Sagnarell juhib peremehe tähelepanu tütrelt kõrvale läheb Apteeker Lucindega rääkima. Lucinde tunnistab talle et tema tunded pole muutunud, peremees kuuleb tütart rääkimas ja on õnnest täiesti pöördes. Tüdruk ütleb isale, et ei kavatsegi abielluda mehega keda ta ei armasta seepeale palub isa tohtrit et see tema tütre vaimuhaigust ka raviks. Tohter palub Leandrit et too läheks tüdrukuga aeda jalutama olles jõudnud välja nad põgenevad. Kui avastatakse et noored on põgenenud tahetakse Sagnarelli ülesse puua. Martine uurib Lucaselt et kuidas tema soovitatud tohtril ka läheb ning saab vastuseks et mees tõmmatakse võlla kuna lasi peremehe tütre ära röövida. Lucinde ja Leandre tulevad tagasi, ning Leandre ütleb et ta ei soovi peremehe tütart röövida vaid tahab teda tema käest võtta. Ta teatab peremehele et on äsja saanud suure päranduse oma onult kes suri. Peremees nõustub oma tütre Leandrile naiseks andma ning Sagnarelle jääb ellu.