Abstraktne kunst Venemaal (0)

Juhan liivi nim. Alatskivi Keskkool
ABSTRAKTSIONISM VENEMAAL
(REFERAAT)
KOOSTAJA : SVETA KOSTINA
KLASS: 12
ÕPPEAINE : KUNSTIAJALUGU
JUHENDAJA : URVE KOOLMAN
2008
ABSTRAKTSEST KUNSTIST VENEMAAL
Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast.
Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole. Nähtava maailma kujutamise vajadusest kunsti vabastanud fotograafia leiutamine 19. sajandi keskel. Foovide ja eriti kubistide loomingus oli säilinud küll side kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Võib öelda, et kunstnikud tegelesid maailma nägemise uuestileiutamisega, pöörates välise külje täpse jäljendamise asemel rohkem tähelepanu sisulistele küsimustele. 1910 . aasta paiku olid mitmed kunstnikud üheaegselt jõudnud arusaamisele, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama.
Alates postimpressionismist oli looduse otsene kujutamine hakanud kunstis tagaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Siiski oli neis säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. Seetõttu on loomulik, et 1910 a. Paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astunud viimane, otsustav samm ja loobutud nähtava ümbruse jäljendamisest üldse.
Üsna paljusid kubistide selleaegseid teoseid võib pidada abstraktseteks, s.o. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemedid teostes jälle tavaliseks.
ÜLDIST
ABSTRAKTSIONSIMI ISELOOMULIKUD TUNNUSED

• loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest
  
• töö ei oma mingit seost ümbritsevaga
  
• kasutatakse punkte, jooni, (värvi)pindu
  
• nende abil väljendatab kunstnik omi tundeid, meeleolusid, suhtumist maailma
  
• kujundid ja värv mõjuvad iseseisvalt, tähenduslikult, emotsionaalselt inimese kujutlusvõimele ja intellektile
  

ABSTRAKTSIONISMI SUUNAD
ABSTRAKTSIONISMI TEKKEPÕHJUSED

• kunstis hakkas nähtava otsene ja täpne kujutamine tagaplaanile jääma
  
• otsiti uusi kujutamisvõtteid
  
• läbi kunstnike isiklike filosoofiliste otsingute
  
• kunstnike reisimine
  
• uued poliitilised suundumused ühiskonnas
  

ABSTRAKTSIONISMI PERIODISEERING

• 1910-1920 - senise kunsti lammutamine
  
• 1920-1930 - lisanduvad uued voolud ja kunstnike rühmitused
  
• 1930-1945 - levis üle Euroopa, lisandusid uued voolud
  
• 1945- ... - levis üle maailma, lisandusid uued voolud
  

Venemaa abstraktsionismist rääkides ei saa jätta mainimata abstraktsionismi rajajaid :
KAZIMIR MALEVITCH
VASSILI KANDINSKY
VASSILI KANDINSKY (1866-1944)
ELULUGU
Vassili Vassiljevitš Kandinsky sündis 16.detsembril 1866. aastal Moskvas.
Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud vene maalikunstnik , graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid.
Ta õppis 1886 -1892 Moskva ülikoolis õigusteadust ning 1896. aastal läks ta Münchenisse, kus õppis seal kunstipedagoogide A. Ažbe ja F. Von Stucki juures.
1901. aastal osales ta rühmitiste Phalanx ja Blauer Reiter asutamises ning pärast Oktoobrirevolutsiooni Nõukogude Venemaa kunstikoolide ja muuseumide ümberkorraldamises.
1908. aastal lähenes mees fovismile, 1910 lõi ta oma esimese abstraktsionistliku taiese ning hakkas seda kunstisuunda viljelema ja propageerima. Seetaies oli abstraktne akvarell. Vassili lähtus abstraktseid teoseid luues nii intuitsioonidest ja loodusmuljest kui ka ratsionaalsest konstruktsioonist.
Kandinsky oli 1912-1921 Bauhausis professor . 1933. aastal läks ta Prantsumaale. Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju, milles ühendas taimpressionistliku tehnika säravate küllastunud värvidega
Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Näiteks must sümboliseerib surme, valge sündi ja loomist, punane mehisust ja võitu. Seepärast saavat inimese tundmusi kõige paremini väljendada punaste värvide ja joonte abil.
Vassiljevitš taotles muusikalise elamuse väljendust (toetus värvuste psühholoogilisele mõjule).
Bauhausi ajal eelistas ta aga geomeetrilisi maalikujundeid. Näiteks ring tähendas kõiksuse sünteesi. Hilise loomingu abstraktseisse teostesse lülitas Vassili folkloorile vihjavaid elemente.
Vassili Vassiljevits Kandinsky suri 13. detsemberil 1944. aastal
LOOMING
Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866-1944).  Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades , et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta.
Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega "Sinine ratsanik " (Der Blaue Reiter), mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstraktsionismiks.
KAZIMIR MALEVITŠ (1878 – 1935)
ELULUGU
Geomeetrilise abstraktsionismi teine suurkuju Piet Mondriani kõrval oli Kazimir Malevitš (1878-1935). Läbinud oma loomingus mitmeid väga erinevaid etappe , jõudis ta 1915. aastaks maalideni, millel on kujutatud ainult ruute ja ristkülikuid. Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut", "Must ruut mustal pinnal" ja "Valge ruut valgel pinnal". Malevitš leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma loogilise lõpuni, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili seepärast "suprematismiks"(ladina keeles 'supremus' - kõrgeim). Suprematismi järel pidi senine asenduma uut tüüpi kunstiga, mis ei tegele tavaliste esemete ja tavalise ruumiga.
Kazimir Malevitš nimetas oma suprematismi "uueks maaliliseks realismiks". Tema geomeetrilised kompositsioonid pretendeerisid tegelikkuse universaalsete seaduspärasuste edasiandmisele. Suprematistlikel piltidel on näha tasapinnalisi selgevärvilisi geomeetrilisi kujundeid, mis on lõuendile kantud ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Oma kuulsate põhivormidega - ruut, ring ja rist – püüdis kunstnik väljendada puhta tunnetuse abstraktsust. Hiljem maalis ta ka valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses on "eimiski eimiskis”.
Nii Malevitš kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bolševikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolševike totalitaristlik ideoloogia  modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua.
1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism pea täielikult just konstruktivistlikus vormis.
KASUTATUD KIRJANDUS

• „Kunsti-kultuuri ajalugu“ (Postimpressionismist uue meediani) Jaak Kangilaski
  
• http://www.koolielu.ee/pages.php/03130107?txtid=4484
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Abstraktsionis m
  
• http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.ht m