Lev Trotski (0)

1 Hindamata

Lev Trotski
Else Altvälja
12b

Lev Davidovitš Trotski, sünnipärane nimi Leiba Davidovitš Bronštein oli juudi päritolu Vene bolševistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik . Pseudonüümi "Trotski" võttis ta endale 1902 . aastal. Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik . Ta oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja.
Trotski oli ilmselgelt marksist, tema nõudis puhtakujulist marksistlikku sotsialismi , st. kasarmusotsialismi. Trotski nõudis, et toimitaks nõnda, nagu on kirjas Marxi „Kommunistliku partei manifestis”: tuleb luua tööarmeed. Trotski nõudis töö militariseerimist. Töö peab muutuma sunniviisiliseks, selle peamisteks hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja karistused. Marksismi keskseks nõudeks oli: jaotada inimesed klassidesse – käskijateks, keda mitte keegi ei vali, ja rõhututeks. Trotski soovis just nimelt seda, ta nõudis avalikku orjust . Trotski nõudis rahva täielikku orjastamist tööarmeedes.

Lev Trotski sündis rikka juudist maavaldaja-kolonisti perekonnas Janovka külas Hersoni kubermangus. Tema lapsepõlve keelteks olid ukraina ja vene keel. Õppis reaalkoolis Odessas ja Mõkolaivis. Koolis jõudis väga hästi edasi kõigis õppeainetes, tegeles lisaks joonistamise, kirjanduse (sh tõlkimisega vene keelest ukraina keelde) ning koolialmanahhi väljaandmisega. 1890. aastate lõpus puutus ta kokku marksistlike ideedega ning astus ka Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööparteisse. Ta taasasutas ka Lõuna-Vene töölisühingu ning püüdis korraldada tööliste ja talupoegade ideoloogilist valgustamist. Järgnesid vahistamised ning Trotski istus mitu korda vangis ja asumisel. Temast sai üks hulljulgemaid vabamõtlejaid , idealiste ning revolutsionääre. 1903. aastal lõhenes VSDTP kaheks tiivaks: Lenini juhitud äärmuslikeks bolševikeks ning mõõdukamateks ja demokraatlikumateks menševikeks. Trotski oli vahepeal jõudnud toetada mõningaid Lenini ideid, kuid üldiselt olid need talle siiski vastumeelt, ent samas ei leidnud ta ka menševike mõtted eriti atraktiivsed olevat. Nii eraldus ta sisuliselt mõlemast vaenutsevast parteirühmitusest ning püüdis hiljem korduvalt nende lepitaja olla. Aastail 1903– 1905 elas Trotski Lääne-Euroopas ning tegeles paljude erinevate asjadega, olles näiteks ka ajalehetoimetaja . Ilmsiks tulid tema suurepärased organisaatorivõimed, geniaalsus mitmetel aladel, aga ka tema auahnus.
Trotskit on nimetatud revolutsiooni vabakunstnikuks, sest ta tegutses väga erinevates ringkondades, jäädes alati truuks oma isiklikele põhimõtetele. Seetõttu liikus ta pidevalt ühest ringkonnast teise, mis parajasti tema arust paremini tema vaadetega sobis. Nii oli ta alates Venemaa Sotsaaldemokraatliku Töölispartei lagunemisest pigem menševike seas, 1905. aasta revolutsiooni ajal ajal tegutses aga sisuliselt omapead, nõudes marksistidepoolset vägivaldset võimuhaaramist. Seejärel laveeris ta sageli bolševike ja menševike vahel. 1905. aastal tuli Trotski Venemaale tagasi ning oli detsembris Peterburi Nõukogu juht. Ta püüdis viia revolutsiooni masside sekka, et juba siis, kui isegi Lenin oli veel proletaarse revolutsiooni vastu, viia ellu oma permanentse maailmarevolutsiooni ideed. See tal aga siiski ebaõnnestus ning ta saadeti 1907. aastal Põhja-Siberisse asumisele. Sealt põgenes ta aga peagi ning asus elama Austria-Ungari pealinna Viini, kuhu ta jäi kuni Esimese maailmasõjani. Viinis andis Trotski välja ajalehte "Pravda", mis sai revolutsionääride seas väga populaarseks ning Trotski pälvis üle-Euroopalise kuulsuse. Ta haris end ka Viini kunstimuuseumeid külastades ning luges palju erinevat kirjandust. Tol perioodil kujunes temast üks marksismi juhtivaid teoreetikuid. Suhted Leniniga jäid pinevaks, kuid alates sõja puhkemisest olid nad üksteise suhtes leplikumad. Trotski elas lühikest aega ka Pariisis ning Lenin käis tal seal ilmselt ka külas. Enne maailmasõda tegutses Trotski Balkanil ka sõjareporterina, saades oma reportaažidega suhteliselt tuntuks . Seal omandas ta ka oma esimesed sõjakogemused ning arusaama armee ülesehitusest ja toimimisest. 1916. aasta lõpul lahkus Trotski Ameerikasse, kus sai aga teada Veebruarirevolutsioonist ning asus kohe tagasiteele Venemaale. Sinna jõudis ta tuntud revolutsionääridest viimasena, kuid pälvis ikkagi sooja vastuvõtu. Ta asus nüüd bolševikega tihedat koostööd tegema, lootuses oma ideed nüüd reaalsuses ellu rakendada ehk läbi viia edukas revolutsioon , algatamaks doominoefekti, mis viiks maailmarevolutsioonini.Trotskile kui hiilgavale organisaatorile usaldati paramilitaarsete üksuste loomine. Nii tema kui ka Lenin leidsid , et parim idee on vägivaldselt võim haarata ning üheparteidiktatuur kehtestada. Suvel 1917 oli Trotski lühikest aega juuliülestõusu segatud olemise tõttu vangistatud, kuid ta vabastati Kornilovi mässu ajal, et ta bolševike relvarühmitusi juhiks. 25. oktoobril Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu juurde asutatud Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine, muutus bolševike võimuhaaramise oktoobrirevolutsiooni staabiks. Lenin varjas ennast sel ajal Petrogradis konspiratiivkorteris. Võimuhaaramise käiku 6. – 7. novembril juhtis Trotski. Pärast Ajutise Valitsuse arreteerimist moodustatud Rahvakomissaride Nõukogus sai Trotski Välisasjade Rahvakomissari koha. Järgnevate kuude jooksul ehitas Trotski oma liitlastega sisuliselt üles Punaarmee. Märtsis sai ta ka ametlikult selle juhiks ning hakkas selle tegevust suhteliselt edukalt koordineerima. Trotski osales ka Brest -Litovski rahu sõlmimisel. Tema poliitika oli äärmiselt originaalne: ta esitas oma kuulsa fraasi: "Ei sõda ega rahu!" ning püüdis sakslasi ja austerlasi segadusse ajada ning aega võita. Lõpuks sai sakslastel sellest jandist aga villand ning nad läksid üldpealetungile, vallutades Baltikumi, Valgevene ja Ukraina. Nii pidid bolševikud suurte territoriaalkaotustega leppima, et mitte Petrogradi käest anda. 3.märtsil 1918 sõlmiti Bresti rahu, mis andis bolševikele Saksamaa poolt de facto tunnustuse . Järgneva aasta jooksul muutus oht bolševike Venemaale üha suuremaks , kuna valgekaartlikud kindralid ja välisriigid paiskasid Venemaale oma ülekaalukad väed. Kuid Trotski kutsus Punaarmeesse tsaariaegsed edukad väejuhid, näiteks Tuhhatševski ja Budjonnõi, ning pidas, tihti rinnetel oma elu ohtu seades, sütitavaid kõnesid. Nii suutiski Punaarmee valgeid ja teisi vastaseid võita, ehkki enam tänu nende ühise koostöö puudumisele ja lihtrahvavaenulikule poliitikale kui Trotski "ületamatule geeniusele". Talle endale meeldis aga asju mõistagi just nii tõlgendada ning kahtlemata oli tema osa Punaarmee võidus väga suur. Uus tõsine oht tekkis aga 1920. aastal, kui Poola ja Ukraina Vabariigi väed sisenesid Ukrainasse ning ka kiiev langes. Trotski kiirustas kohale ning tõi kaasa Tuhhatševski, Budjonnõi ja teised. Peagi läks Punaarmee pealetungile ning paistis isegi, et Poola vallutataksegi ja seejärel unistasid bolševikud juba Berliini ja Pariisi jõudmisest. Trotski maailmarevolutsiooni unistus näis tõeks saavat. Kuid Visla lahingus suutis marssal Pilsudski kommunistide väed tagasi lüüa, kuna Stalini auahnus oli Punaarmee plaanid sassi ajanud- nimelt oli tema juhtitud väegrupp liikunud Varssavi asemel Lvovi peale ja nii jäi Tuhhatševski Pilsudski vastu hätta. Nii sõlmiti rahu, millega suur osa Valgevenest ja Ukrainast läks Poola koosseisu. Poola-sõjakäiguga olid olulisemad Kodusõja sündmused ka läbi ning Trotski keskendus enam tsiviilasjadele. Ta jäi ka edasi isepäiseks vabamõtlejaks, mis Lenini ja ta kollegide jaoks tundus väga ohtlik, sest kardeti, et ta võib partei lõhestada.
Nõukogude Liidu algusperioodil oli Trotski üks populaarsemaid bolševike liidreid, tuntud väga hea kõnemehena. Stalin oli suhteliselt vähemtuntud tegelane, kes juhtis partei administratiivset tööd. Pärast Lenini surma 1924. aastal kujunes parteis kaks gruppi, millest üht juhtis Trotski, teist Stalin. Aastast 1925 ühinesid Trotskiga ka Grigori Zinovjev ja Lev Kamenev. Stalini poolel oli enamik Keskkomiteed, sealhulgas ka suur NEP-i toetaja Nikolai Buhharin jpt. Kujunenud vastasseisus süüdistasid mõlemad pooled teineteist marksismi-leninismi õigelt teelt kõrvalekaldumises. Trotskile ja tema pooldajaile hakati sulgema ligipääsu massimeediavahenditele ning taga kiusama . 1926 heideti Trotski, Kamenev ja Zinovjev Keskkomiteest, 1927 ka parteist välja. Zinovjev ja Kamenev tunnistasid Stalini vaated õigeks ning nad võeti parteisse tagasi, Trotski jäi aga ikka oma seisukohtadele ning ta isoleeriti täielikult. 1929 saadeti Trotski maalt välja ning ta asus lõpuks elama Mehhikosse.Eksiilis jätkas Trotski oma vaadete esitamist kirjasõnas ning tema ümber kogunes suhteliselt palju toetajaid, trotskism levis populaarse vasakpoolse liikumisena paljudes riikides (on säilitanud oma toetuse mõningates akadeemilis-teoreetilistes ringkondades tänini, ent paraku on lõhestunud suureks hulgaks erinevateks grupeeringuteks). See jätkuv populaarsus oli ilmselt pinnuks silmas ka Stalinile. 1940. aastal tungis Trotski eramajja hispaania päritolu NKVD agent Ramon Mercador, kes tappis ta jääkirkaga.

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 22 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

inessa14 Õppematerjali autor

lev davidovits trotski

Sarnased õppematerjalid

ppt

Lev Trotski

Lev Trotski Maksim Šušarov Lev Davidovitš Trotski • Lev Davidovitš Trotski sünnipärane nimi Lev Davidovitš Bronštein oli juudi päritolu Vene bolševistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Pseudonüümi "Trotski" võttis ta endale 1902. aastal, ajal kui ta kasutas reisimiseks leitud või varastatud passi Trotski nimele. Sissejuhatus • Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik. Ta oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja. Pärast Lenini surma (1924) alanud võimuvõitluses tõrjus Stalin Trotski partei juhtkonnast välja. Trotski pagendati Nõukogude Liidust ning hiljem tapeti Nõukogude julgeolekuorganite agendi poolt Mehhikos, kus ta organiseeris poliitilist võitlust Stalini vastu, kuid kommunistliku riigikorralduse poolt, soovides ise juhtida NSV Liitu ja kommunistlikku liikumist.

Ajalugu

doc

Venemaa 1917-1953

mis hakkas muutuma järjest vasakpoolsemaks. Seetõttu kujunes suvel 1917 kõige selgemini valitsuse vastu olevaks opositsiooniks bolsevikud ja nende populaarsus hakkas kiiresti kasvama, samal ajal kui valitsuse reitingud langesid. Kornilovi ,,ülestõus" tõi veelgi enam lihtrahvast bolsevike poolele, kelles hakati nägema peamist jõudu vältimaks sõjaväelist diktatuuri. Ka Petrogradi Nõukogus läks võim bolsevike kätte, oktoobris 1917 valiti selle esimeheks Lev Trotski (1879-1940). Oktoobripööre VSDTP: Vene Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei ( - ) asutati 1898. aastal Minskis, Valgevenes. Ideoloogiaks marksism, eesmärk revolutsioon. Üritati ühendada Venemaa marksiste üheks parteiks. Ürituse peamiseks rahasta- jaks olid juutidest sotsialistid (nende organisatsioon Yidisher Arbeter Bund oli tollasel Venemaal suuremaid ja mõjukamaid vasakpoolseid organisatsioone). Sellel esimesel

Ajalugu

docx

Jossif Vissarionovitš Stalin

sõjaväelaste üle kontrolli teostavates rinnete Revolutsioonilistes Sõjanõukogudes Põhjarindel Petrogradi kaitsel 1918. aasta maikuus Loodearmee pealetungi ajal; Lääne- ning Lõunarindel ja 1920. aastal Looderindel Nõukogude-Poola sõjas Mihhail Tuhhatsevski ebaõnnestunud maailmarevolutsiooni viimisel Poola ja Lääne-Euroopasse. Kodusõja vältel konkureeris ta mõjuvõimu ja Lenini isikliku soosingu pärast sõja tegeliku juhi Lev Trotskiga, korraldades näiteks Trotski poolt Punaarmees rakendatud endiste tsaariarmee ohvitseride massilisi hukkamisi. Üks Stalini tuntumaid saavutusi oli Nõukogude Venemaad viljaga varustanud Tsaritsõni(hilisema nimega Stalingradi) kaitse organiseerimine. 1920-1930 aastad 1920-1930ndail aastatel töötas J. Stalin peamiselt VK(b)P KK aparaadiga ja esines avalikkuse ees harva. VK(b)P peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades

10.klassi ajalugu

doc

Demokraatiad ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle

Ajalugu

doc

Jossif Stalin

toetaksid. Kui partei ülejäänud liidrid 1920. aastate teisel poolel selle mängu läbi nägid, oli juba hilja midagi ette võtta. 2 1922. aastal oli Lenin juba ravimatult haige ja ta kirjutas oma poliitilise testamendi. Avalikkusele on see tuntud Lenini teose "KIRI KONGRESSILE" järgi. Oma testamendis väitis Lenin, et tema järglaseks võiks saada Lev Trotski. Samas tuli Lenin välja mõttega, et Stalini võimu tuleks kärpida; sealjuures viitas bolsevismi rajaja "Stalini mõnedele halbadele isloomujoontele". Venemaa liidriks pakuti veel ka Grigori Zinovjevi. Kui Lenin 1924. aasta jaanuaris suri, otsustas Kommunistliku Partei juhtkond tema testamenti mitte avalikustada, kuna paljud kartsid eelkõige Trotskit kui inimest ka sellele mehele olid omased diktaatorlikud maneerid. Jossif

Ajalugu

doc

Venemaa 17. aasta revolutsioonid ja kodusõda

Rahav hulgas on see aga väga ebapopulaarne. · Ei lahenda maa küsimust. Ootavad, et Asutav Kogu tuleks kokku. · Poliitvangid vabastatakse, neil lastakse vabalt tegutseda. · Erinevad väiksed reformid nagu bürokraatia vähendamine jt. 1 Aprillis tulevad bolsevikud eesotsas Leniniga sakslaste abiga tagasi Venemaale(imperialistide raha). Trotski ei olnud ka veel revolutsiooni puhkemise ajal Venemaal. Kohe kui Lenin jõuab Venemaale algab kõva propaganda. ,,Rahu, leiba, maad!" Ning lubavad, et kui nemad tulevad võimule saab rahvas koheselt kõike seda. ,,Võim nõukogudele!" Kõige pealt tuleb bolsevikel nõukogud üle võtta. Loosungid on väga populaarsed kuna AV ei tee midagi. Juulis vene väed lähevad pealetungile, ning bolsevikud üritavad Petrogradis võimu haarata. Tuuakse oma võimud tänavale, ning nõuavad AV tagasiastumist

Ajalugu

doc

Prelüüd kommunistlikule tragöödiale

Nende kahe institutsiooni kooseksisteerimine tähendas Venemaal kentsakat topeltvalitsemist. Terve oma eluea jooksul ilmestas Ajutise Valitsuse tegevust otsustusvõimetus ning oluliste reformide edasilükkamine. 27. veebruaril avaldatud Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1 likvideeris armees kehtinud subordinatsiooni ning kutsus ellu soldatite poolt valitava Soldatite Nõukogu (McCauley 2008). Algas topeltvalitsemine, mida Trotski hindas topeltvalitsematuseks. Selle tulemusena kahanes niigi demoraliseerunud sõjaväe kuulekus ,,pursuide" juhitud Ajutise Valitsuse suhtes, mis viimasele hiljem kurjalt kätte maksis. Nende sündmuste ajal viibis Lenin Esimese maailmasõja tõttu Sveitsis Zürichis. Bolsevike partei tegevus Veebruarirevolutsiooni ajal oli piirdunud apellatsioonide ja manifestide avaldamisega, parimal juhul mõne plakati andmisega möllavale rahvamassile

Ajalugu

doc

Stalini terror ja repressioonid enne Teist maailmasõda

Stalini terror ja repressioonid enne Teist maailmasõda Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Poliitiline terror ja repressioonid......................................................................................... 4 1.1. Trotski ja trotskistid...................................................................................................... 4 1.2. 1930ndad ja Suur Terror............................................................................................. 6 2. Terror ja repressioonid rahva vastu..................................................................................... 8 2.1. Kollektiviseerimine ja võitlus kulakutega...................................................................... 8

Ajalugu

Rohkem sarnaseid