Malevich ja Kandinsky (1)

VASSILI KANDINSKY
&
KAZIMIR MALEVITCH
Sveta Kostina
12.klass
VASSILI KANDINSKY
1866-1944
Vassili Vassiljevits Kandinsky sündis 16.detsembril 1866.
aastal Moskvas.
Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud vene maalikunstnik,
graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste
ja abstraktsionismi teoreetikuid.
Ta õppis 1886-1892 Moskva ülikoolis õigusteadust ning
1896. aastal läks ta Münchenisse, kus õppis seal kunstipe-
dagoogide A. Azbe ja F. Von Stucki juures.
1901. aastal osales ta rühmitiste Phalanx ja Blauer
Reiter asutamises ning pärast Oktoobrirevolutsiooni
Nõukogude Venemaa kunstikoolide ja muuseumide üm-
berkorraldamises.
1908. aastal lähenes mees fovismile, 1910 lõi ta oma
esimese abstraktsionistliku taiese ning hakkas seda
kunstisuunda viljelema ja propageerima. Seetaies oli
abstraktne akvarell. Vassili lähtus abstraktseid teoseid luues
nii intuitsioonidest ja loodusmuljest kui ka ratsionaalsest
konstruktsioonist.
Kandinsky oli 1912-1921 Bauhausis professor. 1933.
aastal läks ta Prantsumaale. Loometee alguses lõi mees
Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju, milles
ühendas taimpressionistliku tehnika säravate küllastunud
värvidega
Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on
sümboolne tähendus. Näiteks must sümboliseerib surme,
valge sündi ja loomist, punane mehisust ja võitu. Seepärast
saavat inimese tundmusi kõige paremini väljendada punaste
värvide ja joonte abil.
Vassiljevits taotles muusikalise elamuse väljendust
(toetus värvuste psühholoogilisele mõjule).
Bauhausi ajal eelistas ta aga geomeetrilisi
maalikujundeid. Näiteks ring tähendas kõiksuse sünteesi.
Hilise loomingu abstraktseisse teostesse lülitas Vassili
folkloorile vihjavaid elemente.
Vassili Vassiljevits Kandinsky suri 13. detsemberil 1944.
aastal.
Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda
Vassili Kandinsky (1866-1944). Esimese tõuke olevat ta
saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava
värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades, et
tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest
järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik
vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema
võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta.
Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber
koondus rühmitus nimega "Sinine ratsanik" (Der Blaue
Reiter), mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat,
värviküllast ja maalilist kunsti.
Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni,
kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist.
Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks
(väljenduslikuks) abstraktsionismiks.
LÜHIKE KOKKUVÕTTE
iga lõuend on "värviteater"
leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna
paika seadused, mis seda valitsevad
Sinine taevas
Sügis Baieris
KAZIMIR MALEVITCH
1878 - 1935
Geomeetrilise abstraktsionismi teine suurkuju Piet
Mondriani kõrval oli Kazimir Malevits (1878-1935). Läbinud
oma loomingus mitmeid väga erinevaid etappe, jõudis ta
1915. aastaks maalideni, millel on kujutatud ainult ruute ja
ristkülikuid. Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut",
"Must ruut mustal pinnal" ja "Valge ruut valgel pinnal".
Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma
loogilise lõpuni, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili
seepärast "suprematismiks"(ladina keeles 'supremus' -
kõrgeim). Suprematismi järel pidi senine asenduma uut tüüpi
kunstiga, mis ei tegele tavaliste esemete ja tavalise ruumiga.
Kazimir Malevits nimetas oma suprematismi "uueks
maaliliseks realismiks". Tema geomeetrilised kompositsioonid
pretendeerisid tegelikkuse universaalsete seaduspärasuste
edasiandmisele. Suprematistlikel piltidel on näha tasapinnalisi
selgevärvilisi geomeetrilisi kujundeid, mis on lõuendile
kantud ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega.
Oma kuulsate põhivormidega - ruut, ring ja rist ­ püüdis
kunstnik väljendada puhta tunnetuse abstraktsust. Hiljem
maalis ta ka valge ruudu valgele lõuendile, mis tema
tõlgenduses on "eimiski eimiskis".
Nii Malevits kui ka paljud teised vene avangardistid
liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes
oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu
algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus
viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada
elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik
ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi
kaua.
1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism
pea täielikult just konstruktivistlikus vormis.
LÜHIKE KOKKUVÕTTE
nimetas oma töid "suprematismiks"
võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja
universaalsetr ruumi
suprematism on ruumi puhas väljendus on seotud
punktiga, kus värv, vorm ja ruum ühinevad
must ruut valgel pinnal
valge ruut valgel
Suprematism
Puuraidur
Need kaks vene kunstnikku olid ühtedest esimestest
alusepanijatest mitte ainult abstraktsionismile Venemaal,
aga ka kogu maailmas.