Tehnomaterjalid eksam (1)

Eksamiküsimused aines „ Tehnomaterjalid “
1. Millised on materjalide füüsikalised omadused?

• Tihedus
  
• Sulamistemperatuur
  
• Soojuspaisumine
  
• Soojusjuhtivus
  
• Elektrijuhtivus
  
• Magnetilisus
  

2. Millised on materjalide mehaanilised omadused?

• Tugevus
  
• Kõvadus
  
• Sitkus
  
• Plastsus
  

3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused?

• Valatavus
  
• Survetöödeldavus
  
• Sepistatavus
  
• Termotöödeldavus
  
• Keevitatavus
  
• Joodetavus
  

4. Millised on materjalide talitlusomadused?

• Korrosioonikindlus
  
• Kulumiskindlus
  
• Pinnaomadused
  
• Tulekindlus
  
• Soojuspüsivus
  
• Ohutus
  
• Keskkonnasõbralikkus
  

5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid?

• Tõmbeteim
  
• Väsimusteim
  
• Löökpaindeteim
  
• Kõvaduskatse
  

6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga?
Tõmbeteimiga määratakse materjali tugevus- ja plastsusnäitajad.
7. Millised on materjalide kõvaduse mõõtmise meetodid?
Brinelli meetod - surutakse katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N(e. 3000 jõukilogrammi – kgf)
Rockwelli meetod - määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi
Vickersi meetod - Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali
Knoopi kõvadus
Mohsi skaala
Shore´i kõvadus
8. Mis on metallisulami komponent ?
Komponentideks nimetatakse neid aineid, mis moodustavad sulami.
9. Mis on metallisulami faas?
Faasiks nimetatakse süsteemi ühtlast osa, millel on ühesugune koostis ja agregaatolek ning mis on eraldatud süsteemi teistest osadest ( faasidest ) piirpinnaga.
10. Mis on mehaaniline segu metallisulamis?
Mehaaniline segu tekib kahest komponendist A ja B siis, kui sulami kristalliseerumisel komponendid teineteises ei lahustu ega moodusta keemilisi ühendeid. Sulam koosneb siis komponentide A ja B kristallidest, mis mikrostruktuuris on üksteisest hästi eraldatavad.
11. Mis on tardlahus ? Tardlahuste tüübid.
Tardlahused - faasid , milles üks komponentidest säilitab oma kristallivõre , teise komponendi aatomid paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle perioodi.
Asendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid asendavad osa lahustajakomponendi aatomeid. Kui asendatud võib olla piiratud arv aatomeid, siis on tegemist piiratud lahustuvusega, vastasel korral piiramatu lahustuvusega. Piiramatu asendustardlahuse tekkimise eeltingimused:

• komponentide kristallivõred on tüübillt ühesugused
  
• komponentide aatomiraadiused on ligilähedaselt sama suured
  
• aatomite vahelised kaugused sarnased
  

Sisendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõre suurematesse tühimikesse. Tühimike arv on piiratud seega saab olla ainult piiratud lahustuvusega. Reeglina paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõresse eelkõige väiksema aatomi raadiusega mittemetalliaatomid.
Korrastatud tardlahus - Asendustardlahuse kristallivõres on aatomid paigutunud teatud korrapära järgi. Tekib nt aeglasel jahutamisel või kestval kuumutamisel
12. Mis on keemiline ühend metallisulamis, selle tunnused?
Keemilist ühendit iseloomustab komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvu vahel. Iseloomustab kindel sulamistemperatuur ja hüppeline omaduste muutus sõltuvalt koostisest.
13. Millised on keemilised ühendid metallisulameis?
Elektrokeemilised ühendid, sisendusfaasid ja elektronühendid; keemilisi ühendeid moodustatavatest komponentidest lähtudes oksiide , intermetalliide, karbiide, nitriide ja boriide.
14. Mis on piiramatu lahus metallisulamis?
Asendustüüpi tahkeid lahuseid nimetatakse piiramatuteks tahketeks lahusteks, sest neis võivad lahustunud komponendi aatomid asendada lahustuva komponendi aatomeid selle kristallvõre sõlmpunktides mis tahes aatomis.
15. Milline on primitiivne e. elementaarne kristallvõre?
primitiivsed  e.lihtsad 

• aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes)
  

16. Millised on kristallvõre tüübid?

• primitiivsed e. lihtsad – aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes);
  
• ruumkesendatud – lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võreelemend sees
  

• tahkkesendatud – lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel;
  

• põhitahkkesendatud – lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel.
  

17. Millised on kristallvõre defektid ?
Kristallides esinevaid defekte liigitatakse punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektiks.
18. Milliseid sulameid nimetatakse terasteks?
Teras on paljukomponentne sulam, mis sisaldab süsinikku ja tavalisandeid – eelkõige mangaani , räni, väävlit, fosforit, aga ka hapnikku, vesinikku, lämmastikku jt, mis avaldavad ühel või teisel kujul mõju terase omadustele.
19. Milliseid sulameid nimetatakse malmideks.
Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suuremasüsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsiniku-sulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgikahte gruppi:1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekustsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikugamalmid e.
valgemalmid 
2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid).
20. Mis on ferriit , austeniit , tsementiit ?
Ferriit on süsiniku tardlahus α- rauas . Tehakse vahet madaltemperatuurilise ferriidi ning kõrgtemperatuurilise ferriidi vahel.
Austeniit on samuti raua ja süsiniku tardlahus. Austeniidil on pindtsentreeritud kuupvõre, kus võib lahustuda 2,14% süsinikku. Austeniidi struktuur on pehme ning sitke ning seepärast viiakse sepistamine läbi nendel temperatuuridel .
Tsementiit on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 25 aatomprotsenti ehk 6,67 massiprotsenti süsinikku. Tsementiit on väga kõva ja väga habras .
21. Mis on metallide polümorfism ( allotroopia )?
Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil nimetatakse polümorfismiks .
22. Millised on amorfsed metallid, kuidas neid saadakse?
Kui sulametalli jahutada väga kiiresti, siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristallilisele struktuurile. Saadakse amorfne metall , millel puudub metallile omapärane korrapärane aatomite paigutus.
23. Mis on vabakristalliseerumine, tera kuju?
Kristalliseerumiseks e. tardumiseks nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse olekusse. Kristalliseerumine leiab aset siis, kui süsteem läheb üle termodünaamilisest püsivamasse, vähima vaba energia olekusse, s.t, et kristallide vaba energia on väiksem vedela oleku vabast energiast, s.o. vabakristalliseerumine.
24. Kuidas liigitatakse teraseid kvaliteedi järgi?
-tavalise kvaliteediga
-kvaliteetsed
-kõrge kvaliteediga
-eriti kõrge kvaliteediga
Kvaliteedi all mõistetakse omaduste kogumit, mis tagatakse terasele metallurgilises tootmisprotsessis.
25. Iseloomustage väävli ja fosfori mõju teraste omadustele.
Väävel vähendab terase löögisitkust, plastsust ja ka väsimustugevust. Väävlisisaldus terases on rangelt limiteeritud.
Fosfor , lahustudes ferriidis, moonutab selle kristallivõret, tõstab terase tugevus- ja voolavuspiiri, kuid vähendab plastsust ning sitkust. Fosfori eraldumine põhjustab terase haprumist toatemperatuuril, lahustudes ferriidis ja kontsentreerudes terapiiridel.
26. Millised on konstruktsiooniterased?
Konstruktsiooniteraste hulka kuuluvad tsementeeritavad, parendatavad, automaadi-, suure tugevusega ja vedruterased.
27. Millised on tööriistaterased?
Tööriistaterased jaotatakse nelja alagruppi: lõikeriista , mõõteriista-, stantsi - ja kiirlõiketerased.
28. Milliseid nõudeid esitatakse konstruktsiooniterastele ning tööriistaterastele?
Tööriistateras : kõvadus ja kulumiskindlus; tugevus ja sitkus; soojuskindlus
Konstruktsiooniterased peavad olema keskkonnasõbralikud, sitked.
Mõlemad peavad olema korrosioonikindlad, soojuspüsivad, tugevad.
29. Mis on teraste termotöötlus ?
Teraste termotöötlus, nii nagu igasuguse termotöötluse eesmärgiks on metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel. Termotöötlemise teel võib muuta nii terase mehaanilisi, tehnoloogilisi kui ka talitlusomadusi.
30. Mis on teraste lõõmutamine ?
Lõõmutamine on selline termotöötlemine , kus terast kuumutatakse ettenähtud temperatuurini, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis aeglaselt. Selle tulemusena terase struktuur tasakaalustub ja tema püsivus suureneb. Plastsus suureneb, sisepinged vähenevad, survetöödeldavus paraneb , struktuur peeneneb, lõiketöödeldavus paraneb.
31. Mis on terase karastamine? Karastusstruktuur?
Karastamiseks nimetatakse sellist termotöötlemise operatsiooni, mille puhul teras kuumutatakse optimaalse temperatuurini, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis kiiresti. Karastamise tulemusena tekivad terases nn. tasakaalustamata struktuurid, mis muidu toatemperatuuril ei teki.
Karastamisel kõvadus tõuseb, tugevus suureneb, sitkus väheneb, kulumiskindlus suureneb.
Kuumutamine kiire jahutamisega. Faasimuutused ei leia aset või toimub osaliselt.
32. Mis on terase noolutamine?
Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurideni alates 200⁰C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Noolutamise eesmärk on püsiva struktuuri saamine, sisepingete kaotamine või nende vähendamine, sitkuse ja plastsuse suurendamine ning karastatud terase kõvaduse ja hapruse vähendamine.
33. Mis on terase täis- ja poolkarastus?
Karastustemperatuur. Süsinikteraste karas-tustemperatuuri valikul on aluseks Fe-Fe3 C faasi-diagrammi teraste osa (sele 1.30). Selle järgivõetakse alaeutektoidteraste (0,2...0,8% C) karas-tustemperatuur 30...50 °C üle faasipiiri Ac3 (s.o.täiskarastus), üleeutektoidterastel (C > 0,8%)30...50⁰C üle Ac1 (s.o. poolkarastus).
34. Mis on terase termokeemiline töötlemine?
Termokeemiline töötlus erineb teistest termotöötluse viisidest selle poolest, et termokeemilisel töötlemisel toimub pinnakihi keemilise koostise muutus, millest tulenevad ka difusioonist tingitud pinnakihi struktuurimuutused.
Termokeemiline töötlus eeldab kolme protsessi: dissotsiatsiooni, adsorptsiooni ja difusiooni.
35. Mis on terase parendamine ?
Karastamist sellele järgneva kõrgnoolutamisega nimetatakse parendamiseks. Parendatud konstruktsiooniterastel on väga head mehaanilised omadused.
36. Millist noolutust kasutatakse metallilõikeriistade puhul?
Madalnoolutust. Mitmekordset noolutamis.
37. Millised nõuded esitatakse kuumustugevatele terastele ja kuidas need saadakse?
Kuumustugevuse tagamiseks legeeritakse teraseid lisaks kroomile räni, molübdeeni, nikli jt. elementidega.
38. Millega tagatakse roostevaba teraste korrosioonikindlus?
Teradevahelise korrosiooni vältimiseks lisatakse terastele titaani, nioobiumi ja lämmastikku.
39. Millised nõuded esitatakse laagriterastele?
Peavad olema suure kõvadusega ja väga ühtlase mikrostruktuuriga. Suur kõvadus ja kulumiskindlus.
40. Mis on kiirlõiketerased?
Kiirlõiketerased on enimkasutatavaid tööriistateraste gruppe. Kiirlõiketerastest valmistatakse rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm.
41. Millised nõuded esitatakse vedruterastele?
Vedrumaterjalile peamine nõue on kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi.
42. Mis on kuumuskindlate teraste roometugevus?
43. Mille sulamid on malmid?
Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suuremasüsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid.
44. Malmide liigitus vastavalt grafiidiosakeste kujule ?
hallmalm ( lamelse kujuga grafiit )
kõrgtugev malm (kerajas grafiit) – saadakse hallmalmi modifitseerimisel magneesiumi, tseeriumi või teiste elementidega
tempermalm ( vaba süsinik esineb pesaja grafiidina)- saadakse valgemalmi grafitiseerival lõõmutamisel.
45. Mis on valgemalm ja kuidas ta tekib?
Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si)vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli-seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nimetatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. 
46. Misasi on tempermalm?
Tempermalm saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist, tooriku pikaajalise lõõmutamisega. Materjal on plastilisem omab suuremat löögitugevust kui hallmalm. Samal ajal on sulam väga heade valamise omadustega, võimaldades valmistada keerulisema kujuga ja suurema korrosioonikindlusega tooteid kui terastest.
47. Miks kasutatakse malmi peamiselt valusulamina?
Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid: Mn, Si, P, S.
48. Milliseid sulameid nimetatakse pronksideks ja kus neid kasutatakse?
Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees . 
49. Pronkside liigitus.
Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium -pronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt.
50. Mille sulamid on messingid ja kus neid kasutatakse?
Messingid on vase sulamid. Juveelitooted ja dekoratiivtööd. Kõrgplastne,
nt.mürsukestade valmistamiseks. Hästi lõiketöödeldav.
51. Mis on tombak , pooltombak?
Tombak on vase ja tsingi sulam. Pooltombak - messing, mis sisaldab 15…20 % tsinki.
52. Alumiinium ja alumiiniumisulamid . Nende liigitus?
Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist – boksiidist.
Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus(60% puhta vase elektrijuhtivusest) soosib tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades.
Toodete saamise (valmistamise) mooduse järgi liigitatakse alumiiniumisulamid kahte gruppi: a)deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid, b) valusulamid .
Lähtudes termotöödeldavusest liigitatakse sulamid samuti kahte gruppi: a)
vanandatavad sulamid, b) mittevanandatavad sulamid 
53. Mille sulamid on silumiinid? Nende kasutamine?
Räni sisaldavad alumiiniumivalusulamid. Kasutatakse valusulameina, valatuna liivsavi- või metallvormi.
54. Mille sulam on duralumiinium ? Duralumiiniumi termotöötlus.
Cu(vask) ja Mg( magneesium ) sisaldav kõva alumiiniumisulam. Vase ja alumiiniumi sulamit nimetatakse duralumiiniumiks. Duralumiiniumi termotöötlus (karastamine + vanandamine ).
55. Mis on vanandamine ja kuidas see mõjutab plastsust ja kõvadust?
Vanandamine seisneb karastamisele järgnevas seisutamises toatemperatuuril mõne ööpäeva kestel (loomulik vanandamine) või kõrgendatud temperatuuril alates mõnest tunnist (kunstlik vanandamine). Vanandamise käigus toimuvad üleküllastunud tardlahuses muutused (eraldub CuAl2), mille tulemusena sulam tugevneb. Vanandamisel tõuseb sulami kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir. Seejuures väheneb aga plastsus ja sitkus.
56. Titaan ja titaani sulamid. Nende kasutamine?
Titaan on tugev, korrosioonikindel ja keemiliselt püsiv hõbevalge metall. Titaanist moodustakse sulamit raua, alumiiniumi, vanaadiumi, molübdeeni ning teiste elementidega, et moodustada tugevaid kergekaalulisi sulameid lennunduse 
(reaktiivmootorid,  raketid , kosmoseaparaadid), autotööstuse, meditsiini, sporditarvete, ehete ja muude kasutusalade tarvis.
57. Nikkel ja nikli sulamid. Nende kasutamine.

Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav , kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. Keemiliselt on kompaktne nikkel väheaktiivne, õhus püsiv. Vee ja õhuniiskuse suhtes on nikkel püsiv. Kasutamine: keemiatööstuse seadmeid ja toiduainetetööstuses.
Niklisulamid- parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu sulamitest tuntud monelmetall, head omadused ilmnevad eriti merevees. Hea tugevus, sitkus, temp. Vastupidav. Ni-Cr tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena. Kasutamine: küttelemendid, merevees, reaktiivlennukid, kosmosetehnika.
58. Magneesium ja magneesiumisulamid . Nende kasutamine.
Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne, Magneesium on tugev redutseerija. Enamik magneesiumisulameid on ka suure soojusjuhtivuse ja elektrijuhtivusega ning vibratsioone summutavad. Magneesiumisulamite puuduseks võrreldes teiste metalliliste materjalidega on piiratud kasutatavus kõrgete temperatuuride ning niiske sooli sisaldava atmosfääri korral (vähene korrosioonikindlus). Alumiinium on umbes 1,5 korda ja teras umbes 4,5 korda raskem.
Kerguse tõttu sobivad magneesiumisulamid näiteks lennukite ja autode detailide ning kantavate seadmete (redelite, elektriliste tööriistade, mootorsaagide jms) valmistamiseks.Tähtis on ka hea töödeldavus (sepistatavus).
59. Väärismetallid ja nende sulamid. Nende kasutamine.
Väärismetallide, gruppi kuulub 8 metalli: kuld, hõbe , plaatina  ja teised plaatinarühma kuuluvad metallid – platinoidid: pallaadium, roodium , iriidium, ruteenium ja osmium.
Väärismetallide sulamid - on kahe või mitme metalli või metalli ja vähese mittemetalli segu. Metallisulamitel on aga hoopis teistsugused omadused kui lähtemetallidel – nad on kõvemad ja tugevamad, kulumiskindlamad, elastsemad, kuumpüsivamad jne. Kasutatakse juveelitööstuses.
60. Rasksulavad metallid ja nende sulamid. Nende kasutamine.
Rasksulavad: Titaan, Plaatina, Kroom, Vanaadium , Molübdeen, Volfram (kõrge sulamistemperatuuriga) Sulam - kõrge sulamistemperatuuriga peamiselt pulbermetallurgilisel teel valmistatud sulam.
Kergsulavad: Tina, Plii (madala sulamistemperatuuriga)
61. Mis on polümeerid ? Polümeeriahelate tüübid.
See on kõrgmolekulaarne ühend, mille makromolekul koosneb korduvatest väiksematest omavahel kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest monomeeridest -elementaarlülidest. Ahelakuju:
– homoahelaga / C põhiahelas on ühte liiki aatomid
- heteroahelaga / mitut liiki elemendi aatomid
- lineaarne
- hargnev
- ruumiline
62. Mis on plastid ? Plastides kasutatavad lisa- ja abiained?
Plastid on polümeermaterjalid , mille põhikomponent on polümeerid. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained.
63. Mis on termoplastid ja termoreaktiivid ehk reaktoplastid?
• Termoplastid ( thermoplastics)
- Lineaarsed ja vähehargnenud polümeerid
- kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt )
- lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis
- jõu mõjul voolavad
- kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist
• Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets)
- võrestikstruktuuriga polümeerid
- ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult
- ei pehmene ega sula kuumutamisel
- lahustites ainult punduvad
- jäigad ja mittevoolavad
- taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri
64. Mis on kummid ja elastomeerid?
Kummi ( rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone.
65. Mida iseloomustab plastide klaasistumistemperatuur?
temperatuur, mille juures plastid lähevad klaasjast olekust elastsesse olekusse
Klaasistumistemperatuuril Tg toimub üleminek polümeersest klaasiolekust kummiolekusse või vastupidi.
66. Millised on plastide põhilised omadused?
Plastidel on väike tihedus, suur korrosioonikindlus, väike hõõrdetegur (enamikul), head dielektrilised , soojusisoleer- ja sumbuvusomadused. Lisaks sellele nad vananevad. Nende tugevus väheneb teatud aja möödudes ning temperatuuri ja erinevate keskkondade toimel.
67. Mis on komposiitmaterjalid ?
Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast – faasist – materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus , tugevus jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ja plastset maatriksiks .
68. Komposiitmaterjalide liigitus kasutusvaldkonna järgi.
Maatriks, armatuur
69. Komposiitmaterjalid liigitus maatriksi materjali järgi.
Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiitmaterjale järgmiselt: metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid,- plastkomposiitmaterjalid (PKM),-
keraamilised  komposiitmaterjalid (KKM),- süsinikkomposiitmaterjalid (SKM).
Maatriksi (komposiidi pidevfaasi) koostise järgi eristatakse metalseid, keraamilisi ja polümeerseid komposiitmaterjale.
70. Armatuuri liigitus ning kasutatavad materjalid.
Armatuur võib olla kiuline või pulbriline. Kiuline armatuur võib olla ka riide, vildi, lindi jms. kujul.
kasutatakse: niitkristalle e. fibrille; metalltraati; polükristallilist ja anorgaanilist kiudu
pulberarmeeritud, kiudarmeeritud, leht(laminaat) armeeritud
71. Komposiitmaterjalide valmistamise tehnoloogiad.
Metallkomposiitmaterjalides valmistamisel kasutatakse praktiliselt kõiki metallide tehnoloogias tuntud tehnoloogilisi meetodeid : survetöötlemist, keevitamist, valamist, pulbermetallurgiat.